TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2140 Otsuse kuupäev 14. detsember 2012 Kohtunik Mare Krull Kohtuasi A.G`i kaebus Viru Vangla 23.07.2012 käskkir

) § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VskE) § 641 p 1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine.

1. 08.08.2012 esitas A.-A. G nimetatud käskkirja peale vaide (t.lk.15-17), milles taotles Viru Vangla 23.07.2012 käskkirja nr 6.-3/1211-D kehtetuks tunnistamist väites, et ei ole tõendatud, et nõelad on tema omad ja taotles DNA-ekspertiisi teostamist. Viru Vangla direktori 05.09.2012 vaideotsusega nr 6-12/305-1 (t.lk.14) jäeti A.-A. G vaie rahuldamata.
2. 04.10.2012 esitas A.-A. G Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse (t.lk.1-8) Viru Vangla 23.07.2012 käskkirja nr 6-3/1211-D (t.lk.24-25) tühistamiseks. 22.10.2012 määrusega (t.lk.18) jättis kohus kaebaja DNA-ekspertiisi taotluse rahuldamata ja võttis kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED
3. Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla 23.07.2012 käskkirja nr 6-3/1211-D (t.lk.24-25). Kaebaja leiab, et kuna vangla ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid, ei ole tuvastatud, et leitud nõelad kuuluvad temale, on karistamine õigusvastane. Kaebaja leiab, et kuna vangla keeldus DNA-ekspertiisi tegemisest, võib nõelte leidmine olla valvur A. Kaurili poolt fabritseeritud, mida kinnitavad ka asjaolud, et algselt A. Kauril keeldus kaebajale nõelu näitamast ja nende päritolu selgitamast ning hiljem tegi ettepaneku nõelte tagastamiseks valveruumi inventari. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Vastustaja Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu (t.lk.22-33) ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et distsiplinaarsüütegu on tõendatud 06.07.2012 ettekandega nr 3006 ja esemete leidmise/äravõtmise aktiga nr
5. Vastustaja märgib, et nõelad leiti kaebaja kambrist A.-A. G kuuluva isikliku eseme, mehaanilise hariliku pliiatsi seest, mitte kapile või lauale visatuna. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et nõelad ei kuulu temale, on paljasõnaline, sest kaebaja ei ole väitnud, et pliiats, millest nõelad leiti, ei kuulu temale, ega põhjendanud, kuidas nõelad sattusid temale kuuluvasse pliiatsisse. Vastustaja rõhutab, et kuna isik vastutab enda kambris olevate esemete eest, siis on kinnipeetav kohustatud olema teadlik temale määratud kambris olevatest esemetest, sealhulgas omama ülevaadet enda isiklikest asjadest.
6. Tõendite fabritseerimise kohta märgib vastustaja, et esemete leidmise/äravõtmise aktile märgitakse keelatud esemed leidnud ametniku ettepanek, mitte otsus esemete edasise saatuse osas ning asjaolud esemete päritolu ja edasise saatuse osas selguvad distsiplinaarmenetluse käigus. Lisaks märgib vastustaja, et asjaolu, et läbiotsimise viis läbi üks valvur ja puudusid tunnistajad, ei tähenda, et valvuri sõnad oleksid ebausaldusväärsed, kuna valvuril puudus isiklik huvi kinnipeetava karistamiseks ning ei esine asjaolusid, mis viitaksid valvuri erapooletusele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7. A.-A. G on esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 23.07.2012 käskkirja nr 6-3/1211-D (t.lk.24-25) tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebajale vanglas keelatud esemete (7 nõela) omamise eest,

§ 67p 1 ja Vsk

E § 641 p 1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine. Kaebaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud ja seega on tema karistamine õigusvastane. 8. Kinnipeetavate isiklike asjadega seonduvat reguleerib

§ 15

.

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestatakse keelatud asjade loetelu justiitsministri määrusega ning lg 4 kohaselt on vangla direktoril õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis vastavad eelnimetatud keelatud asjade tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VskE) § 641 sätestab keelatud esemete ja ainete loetelu ning selle p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Seega puudub vaidlus selle üle, et leitud nõelte näol on tegemist keelatud esemetega.

1. Kaebaja märgib, et vangla ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid, ega tuvastatud, et leitud nõelad kuuluvad temale ning seega on karistamine õigusvastane. Kaebaja leiab, et kuna vangla 2 keeldus DNA-ekspertiisi tegemisest, võib nõelte leidmine olla valvur A. Kaurili poolt fabritseeritud.
2. Antud juhul on kaebaja distsipliinirikkumine tõendatud teise üksuse valvuri A. Kaurili 06.07.2012 ettekandega nr 3006 (t.lk.27) ning esemete äravõtmise kohta on koostatud akt nr 1060 (t.lk.27 pöördel). Nimetatud aktist ja ettekandest nähtuvalt leiti 06.07.2012 kella 13:20 paiku kambrist nr 3451, kus paiknes A.-A. G üksinda, mehaanilise hariliku pliiatsi seest 7 nõela. A.-A. ei ole väitnud, et pliiats, millest nõelad leiti, ei kuulu temale või põhjendanud, kuidas nõelad tema pliiatsisse said. Kohus leiab, et kuna A.-A. G ei ole püüdnud selgitada, kuidas pliiats tema kambrisse sai ning kuna nõelad leiti talle kuuluva isikliku eseme, pastapliiatsi, seest, mitte lihtsalt kuhugi (demonstratiivselt) jäetuna, on tegemist kaebaja isiklike asjadega, mis on teadlikult peidetud ja sellega on kaebaja süü tõendatud.
3. Kaebaja esitas nii vanglale, kui kohtule taotluse DNA ekspertiisi läbiviimiseks, et tõendada nõelte endale mittekuulumist. Nii vangla kui kohus jätsid kaebaja sellesisulise taotluse rahuldamata põhjendades seda asjaoluga, et kinnipeetav on kohustatud omama ülevaadet enda kambrisolevatest isiklikest asjadest ja omab vastutust enda kambris olevate esemete eest. Lisaks tugineti asjaolule, et DNA ekspertiisi läbiviimine ei ole otstarbekas ja on kulukas, vangla seda distsiplinaarmenetluse raames ei praktiseeri ning kaebaja süü on tõendatav ka teiste tõenditega.
4. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et DNA ekspertiisi kasutamine distsiplinaarmenetluse raames oleks ebamõistlik ja selle praktiseerimine tooks kaasa ka ajakulu, mis omakorda raskendaks distsiplinaarmenetluse efektiivset läbiviimist ja üldist korra tagamist vanglas. Ei ole tõenäoline, et nõelad ei kuulu kaebajale. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kuna isik vastutab enda kambris olevate esemete eest, siis on kinnipeetav kohustatud olema teadlik temale määratud kambris olevatest esemetest, sealhulgas omama ülevaadet enda isiklikest asjadest. Seega on tõendatud kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine ning tema karistamine ei ole õigusvastane.
5. Kohtul ei ole põhjust kahelda vanglaametniku usaldusväärsuses või arvata, et vanglaametnik on huvitatud distsipliinirikkumise materjalide fabritseerimisest ning selle põhjal kaebaja karistamisest. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et esemete äravõtmise aktile märgitud keelatud eseme leidnud ametniku ettepanek esemete edasise saatuse osas ei ole määrav ning asjaolud selguvad alles distsiplinaarmenetluse käigus, mistõttu puudub vajadus ametniku antud hinnangu analüüsimise osas. Teistsugune arusaam raskendaks oluliselt korra tagamist vanglas ning selle hilisemat kohtulikku kontrolli. 14.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kuna kinnipeetav A.A. G kambrist leiti keelatud esemeid VskE § 641 p 1 mõttes, on kinnipeetav pannud toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada. 15. Vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (t.lk.24-25) vastab kõigile vorminõuetele - on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, käskkirjas sisalduvad viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav, menetluse käik on protokollitud, kinnipeetavat on teavitatud menetluse alustamisest, talle on antud võimalus vastuväidete esitamiseks ning karistus on määratud seaduses ette nähtud ühe kuulise tähtaja jooksul. Piisava põhjalikkusega on käsitletud süüteo asjaolusid ja karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema karistatusega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Distsiplinaarkaristuse määramisel on jälgitud kõiki

§-s 3 64 kehtestatud nõudeid. Vaidlustatud käskkirjas sisalduvad vajalikud kaalutlused ja see on piisavalt motiveeritud. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on kohtu kontrolliõigus piiratud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata. 16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 4