Obsah (4)

§ 180§ 182§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2013 Tallinn Haldusasja number 3-13-1050 Haldusasi AS Euroimport kaebus Maksu- ja

§ 180lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev tulenevalt Ts

ÜS § 136 lg-st 8 on 25.11.2013.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.Maksu-ja Tolliamet (MTA) määras 14.07.2011.a otsusega nr 12.2-7/369-1 AS-ile Euroimport vedelkütuse seaduse (VKS) § 41 ja 42 lg 2 alusel tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu tagatise summas 100 000 eurot. Määratud tagatise esitas AS Euroimport 29.09.2011.a. 1 07.09.2011.a esitas AS Euroimport taotluse tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise vähendamiseks. MTA 14.09.2011.a otsusega nr 12.2-7/404-1 jäeti tagatise vähendamise taotlus rahuldamata. MTA 12.06.2012.a otsusega nr 12.2-7/404-2 tunnistati 14.09.2011.a otsus nr 12.2-7/404-1 kehtetuks ning 17.06.2012.a otsusega nr 12.2-7/404-3 jäeti AS-i Euroimport tagatise vähendamise taotlus rahuldamata ja määrati AS-i Euroimport käibemaksu tagatise suuruseks 100 000 eurot. MTA 30.04.2013.a otsusega nr 12.2-7/166 tunnistati 14.07.2011.a tagatise määramise otsus nr 12.2-7/369-1 ja 17.06.2012.a otsus nr 12.2-7/404-3 kehtetuks ning suurendati AS-i Euroimport tagatist, määrates uueks tagatiseks 463 000 eurot. AS-i Euroimport kohustati esitama täiendav tagatis suuruses 363 000 eurot hiljemalt 22.05.2013.a. Otsust põhjendati VKS § 42 lg-ga 4, mille kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, kui sama paragrahvi lg 2 sätestatud tagatissumma 100 000 eurot, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, samuti asjaoluga, et AS Euroimport kontrollimise menetluses on tekkinud kahtlus, kas AS Euroimport on tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu summas 462 788, 93 eurot, mistõttu ei ole 100 000 eurot enam piisav tagatis tekkida võiva maksukohustuse tagamiseks. AS Euroimport esitas 17.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.04.2013 otsusele nr 12.2-7/166, taotledes otsuse tühistamist. Ühes kaebusega esitati taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.Kaebaja taotles vaidlustatud otsuse täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni . Tallinna Halduskohus võttis 21.05.2013 määrusega kaebuse menetlusse, esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et taotlus on põhistamata ja üldsõnaline ning väide kaebaja jaoks negatiivsete tagajärgede saabumisest paljasõnaline. 22.05.2013 esitas AS Euroimport halduskohtule uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.Tallinna Halduskohus jättis 28.05.2013 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.06.2013 määrusega rahuldamata AS Euroimport määruskaebuse ja Tallinna Halduskohtu 28.05.2013 määruse muutmata. I I KAEBUSE MOTIIVID 2.MTA 30.04.2013 otsus nr 12.2-7/166 on õigusvastane ning rikub kaebaja õigusi. Vaidlustatud otsus on motiveerimata, otsuses on maksuhaldur vääralt kohaldanud VKS § 4² lg 4 sätestatud ja ühekülgselt analüüsinud üksikjuhtumi kontrollide käigus saadud andmeid, mille tulemusena jõudnud väärale ja õigusvastasele järeldusele. MTA otsuste 12.2-7/369-1 ja 12.2-7/404-3 tühistamiseks ja tagatise suurendamiseks ei ole õiguslikku ega faktilist alust. Kaalutlusõiguse alusel 30.04.2013.a otsuse nr 12.2-7/166 väljastamisel on maksuhaldur rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ja isiku ärakuulamisõiguse tagamise põhimõtet. Viimatinimetatud rikkumised on kaebuse väitel niivõrd oluliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis toovad kaasa haldusakti tühistamise. Otsusega on maksuhaldur rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, määrates otsuse täitmiseks maksukohustuslasele ebamõistlikult lühikese aja. 3.MTA peab tagatise suurendamise otsustamisel analüüsima kõiki VKS § 42 lõige 4 toodud eeldusi. Analüüsides ainult ühe-kahe eelduste täitmist võib tekkida oht, et määratud tagatise suurus ei ole proportsionaalne ning liialt koormav. 2 30.04.2013.a otsuses tagatise suurendamiseks on MTA analüüsinud üksnes AS-i Euroimport tekkida võivat käibemaksukohustust (otsuse p 1) ja maksevõimet (p 2). Kaebaja on seisukohal, et tagatise määramisel ei saa lähtuda ainult käibemaksukohustuse suurusest või maksevõimest, sest mõlemad muutuvad pidevalt ja mõnikord sõltumata kütuse müüja enda tahest. 26.06.2012.a esitas kaebaja maksuhaldurile lisaandmeid äriühingu tegevuse kohta, mille kohaselt on äriühingu maksimaalne prognoositav kütuse müügikäive üle 3 000 000 euro/kuus . 2013.a veebruarikuus aga moodustas äriühingu kütuse müügikäive üksnes 2 939 813,15 eurot. Sellest tulenevalt oli 2012.a tagatise summas 100 000 eurot määramisel MTA teadlik kaebaja kütuse müügikäibe suurusest ning seega ka tekkida võivast käibemaksukohustusest. 2013.a veebruarikuus ei ole kaebaja prognoositava müügikäibe suurust ületanud, sellest tulenevalt puudub tagatise tõstmiseks faktiline alus. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on vääralt kohaldanud VKS §-s 4² ja otsuste 12.27/369-1 ja 12.2-7/404-3 tühistamiseks ja tagatise suurendamiseks ei ole õiguslikku ega faktilist alust. Oma otsuses on maksuhaldur piirdunud vaid äriühingu maksevõime analüüsiga ning avaldas muuhulgas oma kahtlust, et äriühingu poolt esitatud KMD-s kajastatud sisendkäibemaksu andmed ei vasta tegelikkusele. Nimetatust aga ei piisa kaebaja arvates tagatise suurendamiseks. 4.Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et 30.04.2013.a otsuses toodud äriühingu maksevõime analüüs on puudulik. Maksuhaldur on lähtunud AS-i Euroimport vanadest majandusnäitajatest, ühekülgselt ja pealiskaudselt analüüsinud maksumenetluses esitatud andmeid, mistõttu kaebuse väitel ei saa otsuses toodud analüüsile tagatise määramisel tugineda 30.04.2013.a otsuse koostamisel lähtus maksuhaldur AS-i Euroimport 2011.a majandusaasta aruande andmetest, viitas 31.05.2012.a bilansile ja varasema perioodi pearaamatu andmetele. Tagatise suuruse määramisel tuleb maksuhalduril hinnata äriühingu maksevõimet otsuse väljastamise hetkel, mitte 2011a. ja 2012.a majandusnäitajate pinnalt. Samas ei ole maksuhaldur vaidlustatud otsuses vähemalgi määral analüüsinud äriühingu vara väärtust ega seda maksukohustuslaselt täpsustanud, vaid on asunud põhjendamatult seisukohale, et vaatamata sellele, et äriühing omab registrivara (3 autot, haagis ja liikurmasin), ei pruugi varade müügist saadud tulu olla piisav võimaliku tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmiseks. Nähtuvalt äriühingu bilansist seisuga 30.04.2013.a omab viimane masinaid ja seadmeid, mille jääkmaksumus on 71 809 eurot. Kuigi maksuhalduri arvates ei taga seadmete väärtus tekkida võivat (peale võimaliku maksuotsuse väljastamist) maksukohustust, oleks saanud MTA arvestades seadmete väärtust nõuda kütuse tagatise väiksemas summas. Kaebajale jääb arusaamatuks millistele asjaoludele tuginedes asus maksuhaldur seisukohale, et AS-i Euroimport maksevõime ei võimalda võimaliku täiendava maksukohustuse täitmist ja täitmine vajab täiendavat tagatist. 30.04.2013.a seisuga omab AS Euroimport vara (st käibevara ja põhivara kokku) 4 577 843 eurot. Seega on äriühingul piisavalt vahendeid võimaliku täiendava maksukohustuse täitmiseks. MKS § 136¹ annab maksuhaldurile õiguse sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagavaid toiminguid ka enne rahalise nõude või kohustuse määramist. 30.04.2013.a seisuga omab ASi vara kokku 4 577 843 eurot, millest 2 231 548 eurot moodustavad nõuded ostjate vastu. Maksuhaldur ei ole oma otsuses üldse analüüsinud, kuivõrd reaalne on rahaliste vahendite laekumine nende nõuete alusel ja kas antud juhul oleks efektiivsem ja ettevõtja vähem koormavam taotleda MKS §136¹ alusel eelaresti seadmist nõuetele äriühingu ostjate vastu. 3 5.MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest. AS-i Euroimport poolt esitatud 2012.a augustikuu käibemaksudeklaratsiooni (edaspidi KMD) kohaselt moodustas tasumisele kuuluv käibemaksusumma 15 405,52 eurot ning 2013.a veebruari KMD kohaselt oli tasumisele kuuluv käibemaksusumma 70 929,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt sooritades kütuse müügi tehinguid 2012.a augustis ja 2013.a veebruaris võis äriühingul tekkida käibemaksukohustus vastavalt 15 405,52 eurot ja 70 929,60 eurot. Käesoleval juhul otsustas MTA suurendada AS kütuse tagatise kolmel põhjusel:1)MTA on alustanud AS suhtes maksumenetlust, mis hõlmas käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 01.08.2012-31.08.2012.a. MTA selgitas oma otsuses, et antud maksumenetluse käigus on selgunud tekkida võiv käibemaksukohustuse suurus kokku summas 161 018.88 eurot;2)Maksuhaldur alustas 01.02.2013.a AS osas reaalajas kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi 01.02.201328.02.2013.a. Oma otsuses selgitas maksuhaldur, et ASi suhtes toimuva reaalaja kontrolli käigus on juba selgunud tekkida võivaks käibemaksukohustuse summaks kokku 301 770,05 eurot;AS ei oma piisavalt registrivara ning olemas olev tagatis summas 100 000 eurot ei ole piisav tasumaks tulevikus tekkida võivat maksukohustust, s.o 462 788,93 eurot (161 018,88+301 770,05). Maksuhalduri väide, et „on juba selgunud“ et AS Euroimport on alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu summas 462 788,93 eurot on paljasõnaline, põhjusel, et niikaua, kuni asjas pole jõustunud haldusakt, on tegemist üksnes maksuhalduri kahtlusega. Kaebaja leiab, et tagatise määramisel peab lähtuma reaalsest, olemasolevast käibemaksukohustusest, mitte aga MTA kahtlustest. Juhul, kui MTA-l on kahtlused, et AS Euroimport kajastas KMD-del valed andmed, siis peab maksuhaldur väljastama vastavasisulise maksuotsuse ning alles peale seda suurendama AS tagatist. Kaebaja leiab, et kõnealusel juhul (s.o MTA nõue esitada täiendav tagatis summas 363 000 eurot) ei ole tegemist kütuse müüja tagatisega vaid MTA sooviga tagada tulevikus võimalikult väljastatud maksuotsuse täitmine. 6.MTA väljastas otsuse nr 12.2-7/166 30.04.2013.a ning kohustas AS-i Euroimport tasuma tagatissumma 363 000 eurot juba hiljemalt 22.05.2013.a. Kaebaja sai kätte MTA otsuse 30.04.2013.a. Kaebajale ei jäetud piisavalt aega otsuse täitmiseks ja uue olukorraga kohanemiseks. Kaebaja on seisukohal, et tagatise esitamise tähtaja ja suuruse määramisel rikkus maksuhaldur õiguspärase ootuse põhimõtet. Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Kaebaja selgitab, et majandustegevuse ja rahavoogude prognoosimisel lähtus viimane oma reaalsetest maksukohustustest. Maksuhalduri otsus tagatise suurendamise kohta oli talle üllatav ja ootamatu. Tagatise esitamiseks peab kaebaja ebamõistlikult lühikese aja jooksul ümber korraldama oma rahavoogu ning suunama rahalisi vahendeid mitte äriplaanis arvestatud kuludesse, vaid tagatise tasumisse, mis tunduvalt nõrgendab äriühingu finantsseisu. Mõistlikuks tähtajaks saaks pidada perioodi, mis tagaks mitte üksnes selle, et ettevõtja saaks oma majandustegevust ja rahavoogu ümber korraldada selleks, et jätkata tegevust ja esitada tagatist, vaid ka selle, et soovi korral saaks ettevõtja turult normaalsetel tingimustel lahkuda. Tagatise esitamise tähtaja määratud määrab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel, mistõttu on haldusorgan kohustatud tähtaja määramisel põhjendama, millistest asjaoludest lähtudes oli otsuses toodud tähtaeg määratud. Eespool toodud põhimõte tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 ja on kooskõlas MKS § 46 lg 2 sätestatud haldusakti põhjendamise 4 kohustuse põhimõttega. MTA ei ole oma otsuses selgitanud, millest lähtuti tagatise tasumise tähtaja määramisel. Sellest tulenevalt on MTA rikkunud ka haldusakti põhjendamise nõuet.

1. AS-i Euroimport suhtes oli algatatud 2 üksikjuhtumi kohtrolli, mis olid suunatud maksude arvestuse, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik aru saada ega arvestada sellega, et MTA poolt alustatud üksikjuhtumi kontrollide raames viib maksuhaldur läbi ka tagatise suurendamisele suunatud maksumenetlust, mille raames suurendatakse tagatise nõue enam kui 4 kordselt. MTA 17.juuli otsus nr 12.2-7/404-3 tagatissumma määramise kohta ei sätestanud tagatise kehtivuse aega ega selle lõppemist. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja ennast ette valmistada uue suurema tagatise määramiseks. Kaebaja eeldas, et kui MTA jõuab seisukohale, et olemasolev tagatis vajab suurendamist, siis tulenevalt varasemast MTA praktikast teavitatakse teda sellest eelnevalt. Nimelt vastavalt MTA otsusele nr 12.2-7/404-3 teavitas maksuhaldur emailiga, et alustab Euroimport AS suhtes tagatise määramise menetlust. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur seda teinud. MKS § 13 näeb ette, et ärakuulamisõiguse peab tagama, kui asja otsustatakse maksumaksja kahjuks. MKS § 13 lg 2 sätestab küll mitmeid erandeid, mille puhul ei tule tagada ärakuulamisõigust , kuid maksuhaldur ei ole oma otsuses selgitanud, kuidas AS-i Euroimport teavitamine maksuhalduri plaanist suurendada kütuse müüja tagatis takistaks saavutada haldusakti eesmärki. Lisaks eeltoodule on kaebaja arvates ärakuulamisõiguse tagamine eriti oluline maksuhalduri poolse kaalutlusõiguse realiseerimisel. Kaebaja leiab, et kõnealuses olukorras ei olnud kaalutlusõiguse realiseerimine võimalik, kuna maksuhaldur lähtus otsuse väljastamisel ainult enda subjektiivsest arvamusest, mis ei ole õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas. 8.Vastavalt vaidlusaluse otsusele punktidele 1.1 ja 1.2 on MTA-l tekkinud kahtlus, et 2012.a augustikuu KMD-l ja 2013.a veebruarikuu KMD-l võis AS Euroimport deklareerida sisendkäibemaksu seadusega lubatust suuremas summas. Kaebaja on arvamusel, et kuna tehingute toimumise ajal, ehk august 2012.a ja veebruar 2013.a kehtis MTA poolt määratud tagatise summa 100 000 eurot ning nimetatud kuudel ei ole kaebaja ületanud MTA-le esitatud prognoositavat müügikäivet, siis ei saa nende perioodil tekkida võivat maksukohustuse täitmise tagamiseks tagantjärgi seada suuremat tagatist. Samuti juhib kaebaja tähelepanu, et 13.12.2010.a seletuskirjas vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde selgitati, et „kaalutlusõiguse kasutamine toimub alati riski hindamisele tuginedes. Tagatissumma määramisel lähtutakse tekkida võivast käibemaksu kohustusest, mis arvutatakse viimase kuue kalendrikuu andmete ja isiku äri- või tegevusplaani alusel.“ Eeltoodut arvestades puudus maksuhalduril õigus tagatise suuruse määramisel arvestada 2012.a augustikuus tekkida võivat käibemaksukohustuse suurust. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja jääb MTA otsuses välja toodud asjaolusid arvestades seisukohale, et AS-le Euroimport määratud tagatise summa on mõistlik. Puudub igasugune alus pidada tagatise suurust äriühingu suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks. MTA on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. 10.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MTA peab tagatise 2 suurendamise otsuse väljastamisel analüüsima kõiki VKS § 4 lõikes 4 toodud eeldusi 5 ning kui MTA seda ei tee, siis võib tekkida oht, et määratud tagatise suurus ei ole proportsionaalne. Vastustaja leiab, et määratud tagatise ülevaatamisel võib maksuhaldur tugineda alternatiivselt ühele, mitmele või ka kõikidele VKS § 42 lõikes 4 märgitud eeldustele olenevalt sellest, millest tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hinnata juba määratud tagatise vastavust tegelikule olukorrale. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui tagatise määra suurendamisel peaks maksuhaldur tuginema kõikidele VKS § 42 lõikes 4 sätestatud eeldustele. Tagatise määra suurendamine muutuks võimatuks sellisel juhul näiteks olukorras, kus maksuhaldur on jõudnud seisukohale, et isikul võib tekkida suur käibemaksukohustus, kuid seejuures on isiku ja juhtimisorgani liikmete ärialane reputatsioon hindamise hetkel laitmatu.Vastustaja on arvamusel, et ka sätte grammatilisel tõlgendamisel ei saa asuda seisukohale, et tagatise ülevaatamisel peaks maksuhaldur tuginema kõikidele eeldustele. Antud juhul on maksuhaldur hinnanud tekkida võivat käibemaksukohustust ja äriühingu maksevõimet ning analüüsi tulemusel kujunes maksuhaldurile selge pilt, et isikule varem määratud tagatis ei ole piisav tagamaks äriühingul tekkida võivat maksukohustust ning seetõttu otsustas maksuhaldur põhjendatult AS Euroimport tagatist suurendada.
3. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt veebruaris 2013 ei ole äriühing prognoositavat müügikäivet ületanud ning sellest tulenevalt puudub tagatise tõstmiseks faktiline alus, on asjakohatu ja ei mõjuta käesoleval juhul määratud tagatise suurendamist. Tagatise määramisel oli otsustavaks asjaolu, et MTA on alustanud AS Euroimport suhtes maksumenetlust, mis hõlmab käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil august 2012 ning tagatise suurendamise otsuse hetkeks oli kogutud tõendeid hinnates maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et isik on tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult mahaarvanud sisendkäibemaksu summas 462 788,93 eurot. Antud juhul pole asjakohane arutada selle üle, kas äriühingu tegelik müügikäive vastab prognoositavale või mitte, kuivõrd maksumenetluses on ilmnenud asjaolud, mis viitavad karusellpettusele (äriühingute vahel liiguvad üksnes arved), mille eesmärgiks on sisendkäibemaksu tekitamine.
4. Vastustaja rõhutab, et seisuga 31.08.2012 oli SIA Liepiniki-EL kaebajale võlgu 583 586 eurot. Samas 31.12.2011 majandusaasta aruande kogu bilansi maht oli 1 012 341 eurot ja seisuga 31.05.2012 oli bilansi maht 1 123 530 eurot. Seega nähtub, et ligi poole eeltoodud bilansi mahtudest moodustab võlg. Jätkuvalt on aga pearaamatu andmetel UAB Service 4U võlgnevus kaebajale seisuga 01.02.2013 2 650 240,62 eurot ja seisuga 24.02.2013 2 765 824 eurot. Märkimist väärib asjaolu, et aastate jooksul on võlgnevus pidevalt kasvanud ja maksuhaldurile teadaolevalt ei tehta ka pingutusi võla sissenõudmiseks. Tagatise kui ennetava meetme iseloomust tulenevalt on tegemist ebatäieliku teabe põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega ning VKS annab maksuhaldurile vajalikuks peetava tagatise summa suuruse määramisel väga avara kaalutlusõiguse. Vaidlusalusest otsusest nähtub selgelt, et maksuhaldur on tagatissumma määramisel kaalutlusõigust teostanud ning otsuses on kajastatud kõik asjaolud, mida maksuhaldur on kaalutlusotsust tehes arvesse võtnud. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ei ole analüüsinud äriühingu vara väärtust (3 autot, haagis ja liikurmasin) ning osundab, et on andnud hinnangu kaebaja varalisele olukorrale otsuse lk
5. Vastustaja selgitab, et 30.04.2013 seisuga omas kaebaja Maanteeameti liiklusregistri andmetel kolme autot (Volkswagen Amarok, Land Rover Discovery 4 ja Mercedes-Benz C-270 CDI), haagist (Tiki Treiler c-250LP) ja liikurmasinat (Yamaha YFM 700FI). Nimetatud sõidukite müügist saadav raha ei kataks ära isegi 20% võimalikust tasumisele kuuluvast käibemaksukohustusest (462 788,93 eurot). Arvestada tuleb seejuures ka seda, et sõidukite 6 väärtus ajas pidevalt väheneb. Samuti seda, et vara müügil kohtutäituri poolt kannab kaebaja täitekulud. Lisaks peab vastustaja oluliseks märkida, et käesoleva vastuse koostamise hetkeks on kaebaja võõrandanud sõidukid Volkswagen Amarok ja Land Rover Discovery 4, mis tähendab, et sõidukite müügist saadav raha kataks käesoleval hetkel maksimaalselt 7% võimalikust tasumisele kuuluvast käibemaksukohustusest (462 788,93 eurot).
6. Kaebaja seisukoht, et tagatise määramisel peab lähtuma reaalsest maksukohustusest, on ekslik. Vastustaja rõhutab, et tagatise määramisel ei saa kunagi lähtuda reaalsest ehk olemasolevast käibemaksukohustusest. Tagatise määramisel tulebki hinnata, kas 100 000 eurot on arvestades erinevaid kriteeriume piisav, tagamaks äriühingu tekkida võivat maksukohustust või mitte. Kui ei ole, siis tuleb tagatist suurendada. Vastustaja ei nõustu ka sellega, et tagatise suuruse hindamisel ei ole maksuhalduril õigus arvestada augustis 2012 tekkida võivat käibemaksukohustust. Vastustaja selgitab, et tagatise mõte seisnebki selles, et see tagaks tekkida võivat käibemaksukohustust. Seejuures ei oma tähtsust, kas maksuhaldur prognoosib tuleviku perioodide osas tekkida võivat käibemaksukohustust või hindab maksu määramise kontrolli raames ümber varasema perioodi osas ebaõigesti deklareeritud käibemaksukohustuse. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja leib, et tegemist ei ole kütuse tagatisega. Asjaoludest, et käibemaksukohustus tekib maksumenetluse tulemusel ja perioodis august 2012, ei saa kuidagi tuletada järeldust, et määratud tagatis ei olegi tagatis. Vastustaja soovib rõhutada, et kui maksumenetluste tulemusel käibemaks määratakse, siis see tekib just nimelt AS Euroimport kütuse müügilt, mistõttu on määratud tagatise suurendamine igati asjakohane. 13.Maksukorralduse seaduse § 122 kohaselt võib isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida tagatise liikide nagu deposiidina maksuhalduri pangakontole tagatissumma maksmine, käendus, registerpant ja hüpoteek vahel. Sealjuures osundab vastustaja, et registerpanti maksuhaldur otsuse kohaselt ei aktsepteeri, kuna selle koguväärtus ei ole tekkida võiva käibemaksu tagamiseks piisav. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kaebuses ühtegi põhjust, miks puuduks AS-l Euroimport võimalused maksuhaldurile tagatise esitamiseks või milliseid samme on kaebaja teinud, et maksuhaldurile tagatis esitada. Kaebaja ei ole kohtumenetluse jooksul näidanud ka seda, et ta oleks nt laenu või käendust üldse taotlenud. Seadusest ei tule, et maksuhaldur peaks põhjendama määratud tähtaja pikkust. Käesoleval juhul on maksuhaldur seisukohal, et määratud 22 päeva on mõistlik aeg ning selle aja jooksul on võimalik teatud eelduste täitmisel tagatis ka esitada. 14.Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei saanud tagatise suurendamine ootamatult tulla. Iga äriühing, kes tegutseb mingis majandustegevuse valdkonnas, peab tundma seda valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kuivõrd kaebaja oli teadlik tema suhtes läbiviidavatest maksumenetlustest, siis oleks kaebaja pidanud arvestama võimalusega, et tema tagatist võidakse suurendada. IV KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et vaidlustatud otsuse tühistamisnõue ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
8. VKS § 42 lg 2 sätestab tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise nõude fikseeritud suurusena 100 000 eurot, samas on nimetatud paragrahvis antud MTA-le õigus nii seaduses 7 ettenähtud fikseeritud suurusest suurema tagatise nõudmiseks kui ka õigus kaaluda seaduses sätestatud 100 000 euro suuruse tagatise vähendamist. VKS § 42 lõike 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige: 1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) äri- või muust tegevusplaanist; 3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest; 7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Lisaks tuleb samast paragrahvist, et MTA-l on õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks käesolevas lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli maksuhaldur alustanud AS Euroimport suhtes maksumenetlust,mis hõlmab käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 01.08.2012-31.08.2012 a ning otsuses on esitatud kontrollimise käigus tuvastatud asjaolud, mis viitavad võimalikule AS Euroimport täiendavale maksukohustusele ja ka tehingute mittetoimumisele, teisisõnu karussellpettusele viitavate tunnuste tuvastamisele, kus äriühingute vahel liiguvad üksnes arved. Sellise skeemi kaasamise eesmärgiks on muu hulgas võimaldada äriühingul vähendada tegelikku käibemaksukohustust ( sealhulgas kütuse tehingutelt tekkida võivat). Maksuhaldur on seisukohal, et 2012 augustikuus on AS Euroimport tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu 161 018, 88 eurot ( Suvorov Grupp OÜ arvete alusel). Samuti nähtub vaidlustatud otsusest, et maksuhaldur on alustanud 01.02.2013 AS Euroimport osas reaalajas kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 01.02.2013-28.02.2013.a. Otsuse p.1.2 on esitatud põhjendused, miks maksuhaldur seab 2013 veebruar reaalaja kontrolli raames esitatud dokumentide õiguse ja tõepärasuse kahtluse ala ning leiab, et tal on alust arvata, et äriühingu poolt raamatupidamises kajastatud sisendkäibemaks ja käive on näilised ning AS-l Euroimport on plaanis vähendada tegelikku käibemaksukohustust ning ASi Euroimport tegevusskeemist nähtuvalt jätkab äriühing tegutsemist sama skeemi alusel nagu 2012.a. augustikuus. Maksuhaldur on selgitanud, miks maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et äriühingu poolt esitatud tagatis on väiksem kui tekkida võiv käibemaksukohustus ning esitatud tagatis ei ole käibemaksukohustuse tagamiseks piisav.Maksuhalduril on kontrollimenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates tekkinud põhjendatult kahtlus, et AS Euroimport on tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu summas 462 788, 93 eurot, sealjuures sisendkäibemaksu aluseks on üksnes nende äriühingute arved, kelle suhtes on maksuhalduril põhjendatud kahtlus osalemises karussellpettuses. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole ületanud 2013 veebruarikuus prognoositava müügikäibe suurust, ei mõjuta tagatise suurendamise otsuse õiguspärasust ja ei tähenda tagatise suurendamiseks faktilise aluse puudumist. Kaebuse esitaja on viimatinimetatud väite esitamisel jätnud tähelepanuta vaidlustatud otsuses toodud faktilised maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis tõid kaasa tagatise suurendamise. Kütuse müüjate suhtes kehtestatud käibemaksutagatise eesmärgiks on tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmise tagamine. Maksuhaldur on hinnanud äriühingul tekkida võivat maksukohustust ning on hinnanud ka äriühingu maksevõimet , mille tulemusel on ta jõudnud järeldusele, et äriühingu tagatis on ebapiisav tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et tagatise suurendamise otsustamiseks alati kõigi VKS § 42 lg 4 sätestatud eelduste täitmise analüüsimine ei tulene sätte eesmärgist ega ka grammatilisest tõlgendusest ning maksuhaldur ei ole kaebaja suhtes vääralt kohaldanud VKS § 42 lg
9. 8 Kaebuse esitaja on 10.09.2013 menetlusdokumendis väitnud, et rahanduskomisjoni istungi protokollis kajastatu kinnitab seadusandja tahet, et MTA arvestaks otsuse tegemisel kõiki eeldusi ning on tsiteerinud järgmist lõiku eespoolviidatud protokollist:” Otstarbekas on veelgi täpsustada ja täiendada 100 000 või 1 miljonist eurost kõrgema tagatise nõudmise aluseid. Ettepaneku kohaselt arvestaks MTA ka isiku kogemust kütuse käitlemise valdkonnas, ärialast reputatsiooni ning seda, kas isiku esitatud andmed ja dokumendid on usaldusväärsed ja tõepärased. Arvestatakse ka isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt toime pandud rikkumisi“ . Kohus märgib siinkohal esmalt, et rahanduskomisjoni 08.02.2011 istungi protokollis nr 231 ( millele ilmselt on kaebaja osundanud) fikseeritud seisukoht ei ole seadusandja tahe.Samas kohus möönab, et „Vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 895 SE II muudatusettepanekute loetelu“, mis rahanduskomisjoni poolt esitati Riigikogu teisele lugemisele, on ettepaneku kohaselt komisjoni poolt teisele lugemisele esitatud eelnõu tekst. Tehtud ettepanekust eelnõu 895 SE II algtekstis ette nähtud § 42 lg 2 täiendamiseks ei saa kuidagi järeldada kaebuses väidetut. 17.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tagatise suuruse määramisel tuleb äriühingu maksevõimelisust hinnata otsuse tegemise aja seisuga. Kaebuse väidet, et otsuses toodud analüüsile toetumine tagatise suurendamisel ei ole õige, sest maksuhaldur on lähtunud äriühingu vanadest majandusnäitajatest, kohus põhjendatuks ei pea. Vaidlustatud otsuse p-s 2( tl 18-19) on maksuhaldur tõesti viidanud ka 31.05.2012 bilansile ja varasema perioodi pearaamatu andmetele, ent eeltoodust on põhjendamatu järeldada äriühingu maksevõime üle otsustamisest 2011 ja 2012 majandusnäitajate pinnalt. Maksuhaldur on kaebaja maksevõimelisusele hinnangu andmisel analüüsinud, kas äriühingul on piisavalt vahendeid võimaliku täiendava maksukohustuse täitmiseks , sealjuures vastupidiselt kaebaja väidetule ei ole jäetud tähelepanuta äriühingute võlgnevusi AS-i Euroimport ees ning on ka analüüsitud nende nõuete alusel rahaliste vahendite laekumist. Maksuhaldur on sealjuures toonud võrdlusena esile kaebaja viidatud näitajad eelnevatest perioodidest, tõendamaks järeldust aastate jooksul SIA Liepiniki-EL võlgnevuse, mis 2011 ja 2012 bilansi mahust moodustas ligi poole , pidevat kasvamist. Samuti on ära märgitud UAB Services 4U suur võlg äriühingule, mille puhul on samuti otsusest näha võlgnevuse kasv. Seega on maksuhaldur otsuse tegemise aja seisuga kaebuse esitaja maksevõimelisusele hinnangu andmiseks analüüsinud ka olemasolevaid võlgnevusi ning jõudnud järeldusele, et äriühingu varast ligi poole moodustavaid võlgnevusi äriühingu ees iseloomustab kasvutendents. Ülaltoodust järelduvalt on maksuhaldur arvestanud ka asjaoluga, et kasvava võla sissenõudmiseks ei ole kaebaja midagi märkimisväärset ette võtnud. Eespoolmärgitud asjaoludest lähtuvalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tekkida võiva käibemaksukohustuse katmiseks tuleks äriühingul kaasata vahendeid väljastpoolt. Seega on põhjendamatu kaebuse väide, nagu ei oleks maksuhaldur kaalunud, kuivõrd reaalne on rahaliste vahendite laekumine nende võlanõuete alusel. Kaebuse väidet, mille kohaselt ei ole maksuhaldur analüüsinud vähimalgi määral äriühingu vara väärtust ega seda ka maksukohustuslaselt täpsustanud, kohus põhjendatuks ei pea. Vaidlusaluse otsuse p-s 3 ( tl 19)on märgitud, et äriühing ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnisvara, liiklusregistri andmeil omab ta kolme autot, ühte haagist ja ühte liikurmasinat ning on leidnud, et registervara müügist saadav summa ei kataks ära kogu tekkida võivat käibemaksukohustust kokku 462 788, 93 eurot, sest varade väärtus ei oleks võrdne, lisaks tuleks arvestada täitekuludega. Kohtumenetluses on kaebaja tuginevalt äriühingu bilansile seisuga 30.04.2013 märkinud, et tema masinate ja seadmete jääkmaksumus on 71 809 eurot. Seega ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud vaidlustatud otsuses toodud maksuhalduri järeldusi, et registervara müügist saadav summa ei kataks ära kogu tekkida võivat käibemaksukohust ning numbriliselt varade väärtuse ära toomata jätmine vaidlustatud otsuses 9 ei tähenda, et maksuhaldur äriühingu maksevõimet analüüsides oleks jätnud tähelepanuta olulised asjalud, vaid on käsitletav vorminõude rikkumisena, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur oleks saanud masinate ja seadmete väärtust arvestades nõuda kütuse tagatist väiksemas summas. Maksuhaldur ei ole jätnud tagatise määramisel seda aspekti tähelepanuta, kuid on leidnud, et tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ei oleks kõnealuse vara väärtus piisav.Kohtumenetluses on vastustaja lisaks põhjendatult osundanud aja kulgedes sõidukite väärtuse pidevale vähenemisele, samuti asjaolule, et kui vaidlusaluse otsuse tegemise hetkel ei oleks sõidukite müügist saadav raha katnud isegi 20 % võimalikust käibemaksukohustusest, siis kohtumenetluse ajaks oli kaebaja võõrandanud kaks sõidukit, millest tulenevalt kataks sõidukite müügist saadav raha maksimaalselt 7 % võimalikust käibemaksukohustusest. Ülalkäsitletud vara müügist saadava raha kasutamine võimaliku käibemaksukohustuse katmiseks oleks veelgi väiksem, arvestades täitekulude kandmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited äriühingu maksevõime analüüsi puudulikkusest.
10. Ekslik on kaebuse väide, nagu saaks tagatist nõuda ainult tekkinud käibemaksukohustuse katteks.Seadusandja on pidanud VKS alates 01.04.2011 jõustunud muudatuste eesmärgiks korrastada kütuseturul valitsevat olukorda - tagada käibemaksu riigile laekumine ja vältida käibemaksupettuste toimepanekut (vt.vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE III seletuskiri). Esmalt märgib kohus, et seaduses fikseeritud tagatise regulatsioonist tulenevalt ei olegi tagatise määramisel võimalik lähtuda olemasolevast käibemaksukohustusest. Teisalt on VKS-s sätestatud maksuhaldurile õigus otsustada tagatise suurendamise või vähendamise üle. VKS § § 42 lg lg 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis. Käesoleval juhul oli maksuhalduril tekkinud maksumenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates põhjendatud kahtlus, et äriühing on alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu summas 462 788, 93 eurot. Seega käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus varasemalt äriühingule seaduses sätestatud suuruses määratud tagatise 100 000 eurot kehtivuse ajal hindas maksuhaldur maksu määramise kontrolli raames ümber varasema perioodi osas deklareeritud maksukohustuse ning leidis, et esitatud tagatis ei ole tekkida võiva maksukohustuse tagamiseks piisav. Maksuhalduri otsuse ja VKS-i tõlgenduse õigsust toetab ka VKS § 4¹ ja KMS § 44² lg 1, mille kohaselt on maksuhalduril õigus kütuse käitlejalt tagatist nõuda “tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks”. Lisaks viitab kohus käesolevas haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu tehtud 07.06.2013 määrusele, mille põhjendava osa p.9 selgitas ringkonnakohus muu hulgas, et “/../ kui vaidlustatud otsuses toodud maksuhalduri kahtlused sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise osas osutuvad tõeks, on kaebuse esitajal täiendav käibemaksukohustus maksustamisperioodide 2012 august ja 2013 veebruar osas juba enne vaidlustatud otsuse tegemist tekkinud” (tl 121 pöördel). Kaebuse esitaja viide vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõul seletuskirjale oma seisukoha, et maksuhalduril puudus õigus tagatise suuruse määramisel arvestada 2012.a augustikuus tekkida võivat käibemaksukohustuse suurust õigsuse kinnituseks on ekslik, sest kaebaja on jätnud arvestamata eelnõu sel ajal arutusel olnud redaktsiooni , mille kohaselt nähti eelnõuga VKS § 42 lg 2 ette:“Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müühalt suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Tekkida võiv käibemaksukohustus arvutatakse viimase kuue kalendrikuu andmete ja isiku äri- või tegevusplaani alusel.“ 10
11. Tagatise tasumise tähtaja määramise osas kaalutluste märkimata jätmist ei pea kohus haldusakti põhjendamise nõude rikkumiseks. Tagatise esitamiseks tähtaja määramisel tuleb maksuhalduril lähtuda põhimõttest, et see oleks mõistlik ja võimaldaks äriühingul temale pandud kohustuse täitmist. Vaidlustatud 30.04.2013 otsusega on äriühingule antud puuduolevas osas tagatise esitamiseks aega kuni 22.05.2013.a. Kaebuse väited otsuse täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja andmisest, sest tagatise summas 362 788, 93 eurot tasumine niivõrd lühikese aja jooksul võimalik ei ole, on paljasõnaline. Esmalt juhib kohus tähelepanu, et maksuhaldur ei ole kohustanud tagatist esitama maksuhalduri pangakontole tagatissumma maksmisena, vaid on viidanud MKS § 122, mille kohaselt võib isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida erinevate tagatise liikide vahel. Ehkki käesoleval juhul on vaidlustatud otsusest nähtuvalt maksuhaldur tuvastanud, et kinnisvara äriühing ei oma ning registervara suhtes on asunud seisukohale, et selle müügist saadav tulu ei ole tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks piisav, on äriühingule jäänud võimalus kasutada teisi MKS § 122 ettenähtud tagatise liike . Kaebuse esitaja ei ole näidanud, et ta oleks taotlenud laenu või käenduse saamist või asunud selleks läbirääkimistesse ning et temale antud tähtaeg oleks osutunud liialt lühikeseks.
12. Kaebuse väide õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest on põhjendamatu. Kaebuse esitaja on õigesti märkinud, et MTA 17.06.2012.a otsuse nr 12.2-7/404-3 kohaselt kehtib määratud tagatis seni, kuni maksuhaldur ei ole määranud uut tagatist või ei ole tagatisest vabastanud. Lähtuvalt käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse ja ka 17.06.2012.a otsuse tegemise ajal kehtinud VKS redaktsioonist ja kaebaja poolt viidatud MTA 17.06.2012.a otsuses nr 12.2-7/404-3 märgitud tagatise kehtivusest ei saanud kaebuse esitajal tekkida lootust, et temale määratud tagatist ümber ei vaadata, sh ei suurendata, mistõttu ei saanud ka kaebuse esitajal tekkida kaebuses väidetud usalduse kaitset. 21.Vaidlus puudub selles, et äriühingule ei antud enne tagatise suurendamise otsuse tegemist võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus tagatise suurendamise otsuse tegemise tingis kaebuse esitaja suhtes läbiviidava maksumenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt maksuhalduril tõusetunud põhjendatud kahtlus käibemaksu karussellpettuse kohta, mille eesmärgiks on sisendkäibemaksu tekitamine ning selle asjaolude osas selgituste andmine on toimunud läbiviidavas maksumenetluses, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajale ärakuulamisõiguse andmata jätmine tagatise suurendamise otsustamisel maksumenetluses tuvastatud asjaoludele tuginevalt ei ole hinnatav olulise menetlusnõude rikkumisena, mis võis mõjutada asjas tehtavat otsust. Maksuhalduri kahtlusi äriühingu poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu summas 462 788, 93 eurot alusetust mahaarvamisest sai kaebuse esitaja kõrvaldada kontrollimenetluses. Ülaltoodud asjaoludel ei saanud ka tagatise suurendamine olla kaebuse esitajale ootamatu. 22.

§ 108

lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse Kohtunik 11 RIIGIKOHTU 10.12.2014 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Euroimport kassatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
3. oktoobri
4. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsus haldusasjas nr 3-13-1050 osas, millega jäeti AS Euroimport kaebus Goline OÜ tehingut puudutavas osas rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti
7. aprilli
8. a otsus nr 12.2.-7/166 selles osas muutmata.
9. Teha tühistatud osas uus otsus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti
10. aprilli
11. a otsus nr 12.2.-7/166 osas, millega suurendati AS Euroimport tagatise suurust Goline OÜ
12. veebruari
13. a arvete alusel tekkida võiva käibemaksukohustuse ulatuses. Vähendada Maksu– ja Tolliameti
14. aprilli
15. a otsusega nr 12.2.-7/166 AS-ile Euroimport määratud tagatise suurust 35 473 euro ja 34 sendi võrra.
16. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Euroimport kasuks välja menetluskulud 200 eurot.
17. Tagastada kautsjon. 12