3-12-2237/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtuasja number 3-12-2237 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi E.p hüvitamiskaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 379 000 eurot seoses kartseris viibimisega 290 ööpäeva Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja E. P Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 24.aprillil
2. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 06.08.2012 esitas E.p Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse 300 000 euro hüvitamiseks tema kartseris hoidmisega põhjustatud haiguste ja 40 000 euro nõudes piinamise, mõnitamise ja inimväärikuse alandamise eest, kokku summas 340 000 eurot, kuna teda on alates 08.12.2011 hoitud kartseris 250 ööpäeva. 14.08.2012 esitas E.p kahju hüvitamise taotluse 29 999 euro hüvitamiseks, kuna teda on kartseris hoitud 290 ööpäeva. Viru Vangla jättis 11.10.2012 vastusega nr 6-16/138-3 ja 6-16/141-3 E.p kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. 22.10.2012 esitas kaebaja E.p Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 379 000 eurot seoses kartseris viibimisega 290 ööpäeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidab kaebuses, et vanglaametnike poolt kunstlikult loodud probleemi tõttu on kaebaja õigusvastaselt viibinud kartseris 290 ööpäeva. Kaebaja viibimine külmas kartseri üksikkambris on kaebaja tervist pöördumatult rikkunud: vitamiinide puudumise tõttu hävitas paradontoos igemed ja hambad; liigesed on haigestunud, mille tõttu liigub ta raskustega ning tal on tekkinud bronhiaalastma. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Viru Vangla ei ole E.p’t õigusvastaselt kartserirežiimile määranud ning kõik vastustaja poolt määratud distsiplinaarkaristuste käskkirjad on kehtivad. Alates 09.03.2010 on kaebajat määratud majandustööle kaheksal korral ning tegu on mitme eraldi korralduse eiramisega ning kohustuste korduva rikkumisega. Kaebajal oli võimalik distsipliinireeglite järgimisega enda kartserisse paigutamist ära hoida ning isegi, kui kaebaja tundis end kartserikaristuste kandmisel ebamugavalt, põhjustas ta ebamugavused endale ise oma negatiivse käitumisega ja põhimõttelise tööle asumisest keeldumisega. Vastustaja on kaebaja terviseprobleemidega tegelenud, on teostanud uuringuid, vajadusel viinud eriarsti vastuvõtule ja talle on määratud ka vajadusel ravi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on käitunud õigesti jättes kaebaja taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 379 000 € rahaliselt rahuldamata. Kaebaja on leidnud, et tal on õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et ta on väidetavalt õigusvastaselt viibinud kartseris 290 ööpäeva. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad olid õiguspärased. Kaebajal puudub õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna Viru Vangla ei ole E.p’t õigusvastaselt kartserirežiimile 290 ööpäevaks määranud ning kõik vastustaja poolt määratud distsiplinaarkaristuste käskkirjad on kehtivad. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus. Halduskohus tuvastas tõenditega Viru Vangla 29.04.2010 käskkiri nr 6-2/328-T (tl 26), Viru Vangla 05.11.2010 käskkiri nr 6-2/1067-T (tl 27), Viru Vangla 28.02.2011 käskkiri nr 6-2/227-T (tl 28), Viru Vangla 17.10.2011 käskkiri nr 6-2/1296-T (tl 29), Viru Vangla 24.01.2012 käskkiri nr 6-2/84T (tl 30), Viru Vangla 16.04.2012 käskkiri nr 6-2/591-T (tl 31), Viru Vangla 20.07.2012 käskkiri nr 6-2/1086-T (tl 32), Viru Vangla 25.10.2012 käskkiri nr 6-2/1599-T (tl 33), et kaebajat on määratud majandustööle kaheksal korral. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. Kohus tuvastas tõendiga kinnipeetava distsiplinaarkaristused (tl 34 ja 34p), et tööle asumiseks antud korraldusele allumatuse eest on kaebajat enne käesoleva kaebuse kohtule esitamist distsiplinaarkorras kartserikaristusega karistatud alljärgnevalt: - Käskkirjaga nr 6-3/1090-D; kartserisse 10 ööpäevaks; kantud 10.06.2010 –20.06.2010 - Käskkirjaga nr 6-3/2587-D; kartserisse 15 ööpäevaks; kantud 10.01.2011 –25.01.2011 - Käskkirjaga nr 6-3/636-D; kartserisse 20 ööpäevaks; kantud 13.04.2011 – 03.05.2011 - Käskkirjaga nr 6-3/2081-D; kartserisse 30 ööpäevaks; kantud 08.12.2011 –07.01.2012 - Käskkirjaga nr 6-3/10-D; kartserisse 35 ööpäevaks; kantud 07.01.2012 – 11.02.2012 - Käskkirjaga nr 6-3/134-D: kartserisse 45 ööpäevaks; kantud 11.02.2012 – 27.03.2012 - Käskkirjaga nr 6-3/377-D; kartserisse 45 ööpäevaks; kantud 27.03.2012 – 11.05.2012 2 - Käskkirjaga nr 6-3/746-D; kartserisse 45 ööpäevaks; kantud 11.05.2012 – 25.06.2012 - Käskkirjaga nr 6-3/1067-D; kartserisse 45 ööpäevaks; kantud 27.06.2012 –11.08.2012 Pärast kaebuse esitamist on kaebajat karistatud tööle asumiseks antud korraldusele allumatuse eest käskkirjaga nr 6-3/1715-D; kartserisse 45 ööpäevaks; kantud 08.11.2012-23.12.
3. Kaebaja väidab kaebuses, et enne kartserisse paigutamist oli ta täiesti terve, kuid 290 ööpäeva piinamist külmas ja pikaajalise kinnipidamisega kartseri üksikkambris on kaebaja tervis pöördumatult rikutud. Vastustaja leiab, et ei ole kaebaja tervist kahjustanud, vaid on kaebaja tervist uurinud ja teda ravinud. Vastustaja väite kohaselt vastavad kartserikambrid, kus kaebaja kandis kartserikaristust, kõikidele vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele ja on analoogsed elukambritega. Kaebaja suhtes kohaldati üksnes kartserirežiimi. Kohtule esitatud Viru Vangla arsti 21.08.2012 tõendi (tl 35) kohaselt on kaebajal diagnoositud krooniline liigeste kahjustus ehk artroos juba 03.07.2009, seega enne Viru Vanglasse asumist
4. aastal. Kaebaja väidab kaebuses, et vitamiinide puudumise tõttu hävitas paradontoos igemed ja hambad. Kohus tuvastas tõendiga (tl 35), mille kohaselt on kaebaja viibinud 11.02.2011 stomatoloogi juures hambaravil ja tal on diagnoositud krooniline igemepõletik ehk paradontiit. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kaebajal diagnoositud krooniline igemepõletik on tingitud just kartserikambris hoidmisega. Samuti ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et tal on tekkinud bronhiaalastma seoses kartserirežiimil hoidmisega. Viru Vangla arsti 21.08.2012 tõendist (tl 35) nähtub, et kaebajal on juba 23.04.2011 diagnoositud äge bronhiit ning kaebajale on määratud ravimid. Kaebajalt on võetud analüüsid (02.05.2011 ja 25.07.2012) podagra, reumatoidartriidi ja maksahaiguste suhtes, kuid vastused olid kõik negatiivsed. Kohus loeb tõendatuks Viru Vangla arsti 21.08.2012 tõendiga, et kaebaja terviseprobleemidega on vastustaja pidevalt tegelenud, kaebajale on teostatud uuringuid, võetud analüüse ja määratud ravi. Eeltoodust nähtub, et kaebajal on terviseprobleeme esinenud. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kaebajal esinenud terviseprobleemid on tekkinud seoses kartserikambris hoidmisega. Vastustaja selgitustest nähtuvalt oli kaebajal ka kartserirežiimil olles võimalik oma tervise eest hoolt kanda – vastavalt hooajale riietuda, vangla poolt pakutavast toidust tervislikult toituda, piisavalt liikuda, tegeleda spordiga ja hoolitseda oma hügieeni eest. Muuhulgas taotles kaebaja kaebuses piinamiste, mõnitamiste, solvamiste ja inimväärikuse alandamise eest 40 000 euro välja mõistmist vastustajalt. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIÕK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. 3 VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht, WC. Kirjeldatu alusel kandis kaebaja kartserikaristust kambrites, mis vastasid vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele ning olid analoogsed elukambritega. Kinnipeetava suhtes kohaldati üksnes kartserirežiimi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas kaebaja tervisekahjustamist ja inimväärikuse alandamist ning vastustaja haldusaktid/toimingud olid õiguspärased. Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse (tl 10-11) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4