KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-455 Haldusasi KK kaebus Tallinna Vangla toimingule Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsus KK apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 17.11.2011 Kaebuse esitaja: KK Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada KK apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsus haldusasjas 3-10-455 ja teha asjas uus otsus.
- Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes KK-le lisapesemise mittevõimaldamises perioodidel 21.12.-31.12.2009 ja 17.01.-11.02.
- Mõista Tallinna Vanglalt KK kasuks välja kantud menetluskulud 31,34 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.01.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-üldarst dr SS määras 25.11.2009 KK-le lisapesemise kolm korda nädalas 2009 aasta lõpuni. KK viibis 21.12.2009 uuesti dr SS vastuvõtul, kuna 25.11.2009 määratud pesemise taotlus oli julgestusosakonna töötaja poolt ära võetud. Dr SS selgitas KK-le, et pesemise taotlust ei ole võimalik uuendada. 11.01.2010 viibis KK dr SS vastuvõtul, kes määras kaebuse esitajale lisapesemise üheks kuuks. 3-10-455 KK esitas 17.01.2010 Tallinna vanglale märgukirja, milles märkis, et ei ole saanud meditsiiniosakonna poolt määratud graafiku alusel dušši kasutada. Tallinna Vangla 26.01.2010 vastuses märgukirjale nr 1-13/3130-1 selgitati, et KK-le ei võimaldatud kasutada dušši inimliku eksituse tõttu. Tallinna Vangla vabandas tekitatud ebameeldivuste pärast ning lubas KK-l kasutada duširuumi vastavalt meditsiiniosakonna poolt määratud ravigraafiku alusel kuni ravi lõpuni.
- KK esitas halduskohtule kaebuse Tallinna vangla toimingu, millega ei võimaldatud talle meditsiiniosakonna poolt määratud täiendava pesemiskorra kasutamist, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt lõi vanglas kaebajal välja nahahaigus, mille leevendamiseks määras arst lisapesemise. Julgeolekuosakond võttis aga väljastatud arstitõendi ära ja valvur tõendi puudumisel kaebajat enam sauna ei lubanud. Kaebaja naha olukord muutus seetõttu halvemaks.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Enne ja pärast 17.01.2010 on vangla igakordselt taganud kaebajale lisapesemise kasutamise võimaluse. Kuna kaebaja vabanes vanglast 30.03.2010, võib väita, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Ainuüksi fakt, et vastustaja tegevus kaebajale pesemiskorra ühekordsel mittevõimaldamisel tunnistatakse õigusvastaseks, ei saa olla garantiiks, et samasugust eksimust tulevikus ei juhtu. Julgeolekuosakond ei ole lisapesemiskorra saamata jätmisega seotud. Kuna dr SS enam Tallinna Vanglas ei tööta, ei saa täpsustada, miks ta on tervisekaarti märkinud, et pesemistaotlust ei ole võimalik uuendada. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et
- aasta jaanuarikuu tõend võeti ära selleks, et süsteemi parandada. Meditsiiniosakonna töötajad väljastasid kergekäeliselt iga väiksemagi probleemi puhul lisapesemise võimaluse, lisajalutuskäigu jms. Korrektne oleks olnud, kui järelevalveosakonna vanemvalvurid oleksid teatanud kinnipeetavatele, et need arstitõendid on võetud kontrolli. Oli vaja vaadata üle, kes lisapesemist tõeliselt vajavad ja kes mitte. Vangla arst dr DŠ selgitas vanglale, et tegelikkuses väljendus kaebaja probleem kõõmas, see oli esteetilist laadi.
- Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsusega jäeti KK kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vangla oleks pidanud teavitama kinnipeetavaid arstitõendite kontrolli läbiviimisest, mis oleks ära hoidnud segaduse seoses arstitõendite n-ö kadumisega. Vangla võis lasta kahtluse korral arstitõendid üle kontrollida. Vangla suunas kõik need kinnipeetavad, keda kontroll puudutas, uuesti arsti vastuvõtule; 2) kaebajale on võimaldatud lisapesemist. Tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebaja tervis oleks ajavahemikul detsember 2009-jaanuar 2010 halvenenud; 3) tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja ei saanud lisapesemist kolm korda nädalas ning et vangla julgeolekuosakond võttis arstitõendi ära. Järelevalveosakonna peaspetsialisti TV seletusest võib järeldada, et kinnipeetavatele väljastatud arstitõendite kontrollimisega tegeles järelevalveosakond koos meditsiiniosakonnaga. Tunnistaja VM on väitnud, et tema teada soovis arstitõendeid täpsustada meditsiiniosakonna juhataja. TV ei mäletanud täpselt, millal lõppes tõendite kooskõlastamine, kuid need vaadati läbi ning reaalselt abi vajavatel kinnipeetavatel ravi jätkus. Vastustaja tunnistab, et kaebajal jäi lisapesemine saamata üks kord. Kohtu hinnangul kaebaja tervis seeläbi kahjustada ei saanud; 4) tunnistaja JE ütluste kohaselt pöördus kaebaja tema poole probleemiga, et ta ei saanud kas
- a detsembris või
- a jaanuaris lisapesemist. JE uuris asja ning VM väitis, et tema käes arstitõendeid ei ole ning ta ei tea, kes need ära võttis. Ka julgeolekuosakond, 2
(5)3-10-455 järelevalveosakond ja vangistusosakond ei teadnud midagi. Meditsiiniosakonnaga JE ei rääkinud. Läks kaduma terve mapp, kus olid ka teiste kinnipeetavate arstitõendid. JE ei tea, kas mapp ilmus millalgi välja. Mappi hoiti järelevalveosakonnas vanemvalvuri tööruumis. Olukord lahendati selliselt, et kinnipeetavad, sh kaebaja pandi kirja arsti vastuvõtule, et nad saaksid uued tõendid. JE-le teadaolevalt väljastati kaebajale uus tõend; 5) tunnistaja RR meenutas, et kaebaja soovis julgeolekuosakonna vastuvõtule
- a detsembris. Kaebaja probleemiks oli, et tema arstitõend on ära võetud. Talle selgitati, et julgeolekuosakond sellega ei tegele; 6) tunnistaja VM mäletab, et oli probleem, et kaebaja tahtis lisadušši, kuid ei saanud. See oli detsembris 2009 või jaanuaris
- Pärast anti uued tõendid. Meditsiinisakonna juhataja tahtis tõendeid täpsustada. Kui arsti ettekirjutust mapi vahel ei olnud, siis lisapesemist ei saanud. VM-i arvates kadus kaebaja arstitõend ära üks kord; 7) TV esitas halduskohtule kirjaliku seletuse. Selle kohaselt oli meditsiiniosakond välja andnud hulgaliselt õiendeid, mis olid teiste osakondadega kooskõlastamata.
- a alguses otsustati kõik õiendid üle vaadata ja kooskõlastada teiste osakondadega. Selleks ajaks otsustati kõik meditsiiniosakonna poolt ette kirjutatud tegevused katkestada. TV-i mäletamist mööda jäi kaebajal saamata vaid üks pesemiskord, so 17.01.
- Ta ei mäleta, millal lõppes õiendite kooskõlastamine, kuid need vaadati läbi ning reaalselt abi vajavatel kinnipeetavatel ravi jätkus; 8) RT on selgitanud, et ta vestles detsembris 2009 kaebajaga, kes väitis, et julgeolekuosakond on annulleerinud temale määratud lisapesemise. Kaebajale selgitati, et julgeolekuosakond sellega ei tegele; 9) tuvastamist ei ole leidnud vangla toimingute õigusvastasus ning kaebus on põhjendamatu. Kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad kaebaja nõuete rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- KK apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 02.05.2011 otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhiväited: 1) kaebajal ei jäänud saamata vaid üks pesukord. Esimene tõend kirjutati välja 25.11.
- Kuna detsembri keskpaigas võeti tõend ära, ei saanud kaebaja juba
- a detsembris käia kahel järjestikusel nädalal pesemas. Kaebaja käis 21.12.2009 arsti juures uut tõendit saamas. 11.01.2010 väljastatud tõend võeti ära 17.01.2010; 2) halduskohtu väide, et kaebaja ei ole vaidlustanud kuupäevi peale 17.01.2010, on väär. Kaebaja vaidlustas ka tõendi, mis jäi ajavahemikku 01.01.2010-01.02.2010; 3) dr DŠ väide, et kaebajal on üksnes kõõm, ei vasta tõele. Meditsiiniosakonna juhataja EK on selgitanud, et pesematusega läheb kaebaja olukord hullemaks; 4) õige ei ole vastustaja väide, et ta suunas kõik kinnipeetavad pärast tõendite äravõtmist arsti juurde. Kaebaja sai arstile tänu endapoolsele initsiatiivile ja kaaskinnipeetava abile.
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) tervisekaardi 21.12.2009 kanne ei tõenda, et kaebajale ei olnud lisapesemist võimaldatud. Sissekandest ei nähtu, et arst oleks kaebajale väitnud, et talle on lisapesemine vajalik. Ei ole enam võimalik tuvastada, kas 21.12.2009 kande kohaselt taotles kaebaja lisapesemisi; 2) kohtuotsusega on ümber lükatud kaebaja väide, et kaduma läks kaks tõendit. TV on kohtule kinnitanud, et tema mäletamist mööda jäi kaebajal saamata üksnes 17.01.2010 dušikord; 3) vaatamata ühe pesemiskorra ärajäämisele ei muutunud kaebaja tervislik seisund halvemaks; 4) arsti vastuvõtule ei ole võimalik läbi kaaskinnipeetava taotluse pääseda. Kohus on põhjendatult järeldanud, et arsti vastuvõtule suunas kõik tõenditega seotud kinnipeetavad vangla. 3
(5)3-10-455 RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
- Ringkonnakohus märgib esmalt, et käesoleva kaebuse läbivaatamisel ei ole asjassepuutuv, kas kaebaja tervislik seisund lisapesemise võimaluse äralangemisel kannatas või mitte. Tuvastamiskaebuse läbivaatamisel tuleb üksnes kontrollida, kas kaebaja jäi arsti poolt määratud lisapesemisest ilma ja kas see ilmajäämine toimus õiguspäraselt. Küsimus, kas vangla väidetava õigusvastase tegevuse tulemusel kaebaja naha olukord halvenes, on asjakohane juhul, kui kaebaja peaks esitama kahju hüvitamise nõude. Pole ka põhjust väita, et arsti poolt lisapesemise võimaldamine kaebajale oli ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu ei saanud selle võimaluse äravõtmine kaebaja õigusi rikkuda. Nimelt on toimiku materjalidest nähtuvalt kaebajale samuti
- a veebruaris määratud lisapesemine. Seega leidis arst ka pärast meditsiiniõiendite väljastamise korra aluste ja tingimuste korrastamist sama aasta jaanuaris, et kaebaja vajab lisapesemist.
- Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka see, kas arstitõendi võttis ära julgeolekuosakond või keegi muu. Asjaolul, kelle initsiatiivil tõendid mapist kõrvaldati, ei ole kaebaja õiguste rikkumise faktile mingit mõju.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangutega. Otseseid tõendeid selle kohta, mitmest pesemiskorrast kaebaja ilma jäi, ei ole ei kaebajal ega vastustajal. Vastustaja on selgitanud, et vaidlusalusel ajaperioodil ei peetud pesemiskordade kohta mingit kirjalikku arvestust. Kuna tõendid pesemise korraldamise kohta saavad olla üksnes vastustajal, ei saa kaebajale selles küsimuses tõendamiskoormust panna. Olemasolevaid dokumentaalseid tõendeid ning tunnistajate ütlusi hinnates peab kohus usutavaks kaebaja selgitusi
- a detsembrikuus ja
- a jaanuarikuus lisapesemisest ilmajäämise kohta.
- Kaebajale määrati arsti 25.11.2009 otsusega lisapesemine
- a lõpuni. Kirjalikult on fikseeritud, et 21.12.2009 ilmus kaebaja arsti vastuvõtule selleks, et küsida uut tõendit. Kaebaja selgituse kohaselt oli eelmine tõend ära võetud. Pole mingit mõistlikku põhjendust, miks kaebaja oleks pidanud nimetatud taotluse ja selgitusega arsti poole pöörduma olukorras, kus tema tõend oli jätkuvalt mapis alles. Tunnistaja RR on kohtule seletanud, et kaebaja soovis
- a detsembris julgeolekuosakonna vastuvõtule väitega, et arstitõend on ära võetud. Eeltoodut arvesse võttes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebaja lisapesemist võimaldav tõend kadus
- a detsembris. Kuna vastustaja ei ole selles osas mingit selgitust andnud, tuleb kaebuse esitaja lisapesemisest ilmajätmine lugeda õigusvastaseks. Kaebaja juhtis detsembrikuu sündmustele tähelepanu juba oma 17.01.2010 avalduses vangla direktorile, kuid vastustaja 26.01.2010 vastuses ei ole nimetatud asjale üldse mingit tähelepanu pööratud. Kuna puuduvad andmed selle kohta, mis ajast kaebaja tõend kadunud oli, lähtub ringkonnakohus eeldusest, et lisapesemist ei võimaldatud kaebajale
- detsembrist. Nimetatud kuupäeval pöördus kaebaja arsti vastuvõtule.
- Vaidlust ei ole selles, et 11.01.2010 kaebajale väljastatud tõend, millega kaebajale võimaldati lisapesemist üheks kuuks, võeti ära 17.01.
- Samas ei ole teada, millal kaebajale tõend tagastati. Kaebaja väidete kohaselt ta nimetatud tõendi alusel enam lisapesemisi ei saanud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga. Kuigi vastustaja on märkinud, et kaebajal jäi lisapesemine saamata vaid 17.01.2010, ei ole see olemasolevaid tõendeid hinnates usutav. Keegi kohtus 4
(5)3-10-455 tunnistusi andnud isikutest pole osanud öelda, millal mapp kinnipeetavate tõenditega tagasi ilmus. Ütlustest nähtub samas, et kinnipeetavad suunati ravivajaduse kindlakstegemiseks arsti läbivaatusele ning reaalselt abi vajavatel isikutel ravi jätkus. VM on väitnud, et pärast anti uued tõendid. Tervisekaardilt nähtuvalt on kaebajale uus tõend väljastatud alles 16.02.
- Vastustaja on selgitanud, et tõendid võeti ära kontrolliks. Samas pole viidatud õiguslikele alustele, millest tulenevalt arsti poolt määratud protseduurid katkestati. Kahtlemata on vangla administratsioonil õigus kahtluse korral kontrollida tõendite asjakohasust, kuid see peab toimuma viisil, mis ei kahjusta kinnipeetavate tervislikku seisundit. Meedet, kus teadmata ajaks võetakse ära kõigi kinnipeetavate tõendid, ei saa pidada põhjendatuks ja proportsionaalseks.
- Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 31,94 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)