← Eesti

3-10-1352/317

Obsah (11)§ 38§ 19§ 34§ 33§ 23§ 28§ 61§ 1§ 22§ 24§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2013, Tallinn Haldusasj

) § 28 lg 1 p-dele 3 ja 4 (ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid ja omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist). Kasutusloa kehtetuks tunnistamise alustena on viidatud M. Kuke 11.11.2009 taotlusele nr 43256 ning

§ 38lg 1 p-le 3 (kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid).

TLPA 21.04.2010 otsuste lisaks olevate põhjenduste kohaselt puudus korteri nr 1 terrassi, mis ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka, osaliseks kinniehitamiseks ehitusloa taotlemisel kõigi korterihoonestusõiguste omanike nõusolek, mis oli ehitusloa saamiseks vajalik nii seadusest (korteriomandiseaduse (KOS) § 16 lg 1) kui ka TLPA väljastatud projekteerimistingimustest tulenevalt. Korteriühistu juhatuse nõusolekut ei saa samastada kaasomanike nõusolekuga (KOS § 8 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 2). Samuti esitas Facio Ehituse OÜ ümberehitusele kasutusloa taotlemisel teadvalt valeandmeid, kuna menetluse käigus TLPA-le esitatud korteriomanike nõusolekute tabelist nähtub korteri nr 3 omaniku nõusolek, kuigi nimetatud korterihoonestusõiguse omanik Ühisliisingu AS teatas TLPA-le, et ei ole nõusolekute lehte allkirjastanud. TLPA esitas M. Kuke taotluste menetlemise käigus Koidu tn 27/29 kaasomanikele kirjalikult järgmised küsimused:

(1)Kas ja millal olete andnud allkirja käesoleva kirja lisas olevale nõusolekule?;
(2)Kas olete eelnimetatud ehitusloa alusel teostatud ümberehitustega nõus? TLPA küsimusele vastas 10 kaasomanikku, kellest ümberehitusega nõustus vaid kaks (samuti tuleb nõusolekut eeldada Facio Ehituse OÜ-le kuuluva kahe korteri osas) ning pole võimalik eeldada ka TLPA-le vastamata jätnud kaasomanike nõustumist juurdeehitusega. Seega on juurdeehitusega nõus üksnes 4 korterihoonestusõiguse omanikku 31st. TLPA nõustub M. Kuke hinnanguga, et juurdeehituse tagajärjel on halvenenud tema korteri turvalisus ja vähenenud privaatsus (sh kuna tegemist on lamekatusega, vajab see tihedat hooldamist, nt lume koristamist). M. Kuke taotluste esitamise hetkeks ehitusloa ja kasutusloa andmisest möödunud aeg ei oma tähtsust. Avaliku huvi seisukohalt on oluline, et kehtima ei jääks haldusakt, mille andmisel on lähtutud teadvalt esitatud valeandmetest ja mille alusel tekivad teadvalt valeandmeid esitanud isikul teatud õigused. Samuti ei saa valeandmeid esitanud isik tugineda usaldusele haldusakti kehtimajäämise suhtes, kuna valeandmeteta poleks 3
(14)3-10-1352 haldusakti väljastatud. Ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamist on käesoleval juhul taotlenud ka korterihoonestusõiguse omanik (s.o M. Kukk).
  1. Facio Ehituse OÜ esitas 27.05.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 21.04.2010 otsuste nr nr 43257 ja nr 43258 tühistamiseks.
  2. Tallinna Halduskohtu 27.09.2010 määrusega kaasati haldusasja menetlusse kolmanda isikuna Meelis Kukk. Tallinna Halduskohtu 22.03.2011 määrusega kaasati haldusasja menetlusse kolmandate isikutena AS SEB Ühisliising, Ilja Šenderov, Helena Üprus, Laima Gliebova, Ludmilla Mölder, Kadri Mölder, Kristel Geine, Ave Sisask, Kaimar Eilo, Tõnis Lepp, Meeli Mikiver, Elis Fels, Pille Lindpere, Galina Zamošnikova, Ivika Vilt, Ginne Treier, Eve Treier, Toomas Piliste, Berith Padar, John-Axel Kristofer Strählman, Tiiu Suvi, Toomas Seppel, Tõnis Saadoja, Inna Sikorskaja, Svetlana Stepanova, Vivi Aleksejeva, Riho Kalve, Mare Vilberg, Janis Raid, Anneli Vilu Lauritsen ja Igor Dobrolevski. Tallinna Halduskohtu 04.05.2012 määrusega kaasati haldusasja menetlusse kolmandate isikutena Andres Juhani, Marika Juhani ja Katrin Trink. Tallinna Halduskohtu 23.08.2012 määrusega kaasati haldusasja menetlusse kolmanda isikuna Baltic Construction Group S.A.
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.09.2012 otsusega Facio Ehituse OÜ kaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.04.2010 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 43257, kuid jättis rahuldamata Facio Ehituse OÜ nõude 21.04.2010 kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 43258 tühistamiseks. Samuti mõistis halduskohus asjas kantud menetluskulude katteks Facio Ehituse OÜ kasuks Tallinna Linnavalitsuselt välja 1257,99 eurot ning kolmanda isiku M. Kuke kasuks Facio Ehituse OÜ-lt 383,48 eurot. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et terrassi kinniehitamiseks oli vaja saada ehitusluba ja kasutusluba, kuna terrassi kinniehitamine muudab hoone väliskuju. Kuna ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks ei olnud juurdeehituse arhitektuuriline ja/või ruumiline sobivus ega vastuolu ehitustehniliste nõuetega, ei anna kohus hinnangut asjas esitatud väidetele ja tõenditele, mis seonduvad juurdeehituse muudatusprojekti sisu ja lahendusega (s.o arhitekti poolt koostatud plaanid, vaated, joonised). Riigikohtu 30.11.2010 otsusest nr 3-3-1-63-10 (p 19) tulenevalt ei ole haldusorganil pärast ehitisele kasutusloa andmist enam võimalik tunnistada kehtetuks väljastatud ehitusluba, kuna see on juba kehtivuse kaotanud. Kuna vastustaja tunnistas ehitusloa kehtetuks 21.04.2010 ehk pärast 30.06.2009 kasutusloa väljastamist, tuleb kaebaja taotlus TLPA 21.04.2010 otsuse nr 43257 tühistamiseks rahuldada.

§ 19

lg-st 3, § 24 lg 1 p-st 1 ja § 34 lg 1 p-st 3 tulenevalt on projekteerimistingimuste kehtestamine eelhaldusaktiks ehitusloa ja kasutusloa andmisel ning projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaebajale väljastatud projekteerimistingimustes oli üheks nõudeks märgitud: hoone projekti koostamise aluseks võib võtta esitatud eskiisi, kui selle kooskõlastavad hoone kaasomanikud; ehitusprojekt tuleb kooskõlastada kaasomanikega; kooskõlastused tuli esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Kooskõlastamise nõude õiguslikuks aluseks on märgitud HMS § 11 lg 1 p 3. Seega oli kaebajale projekteerimistingimuste saamisel teada, et tal tuleb ehitusprojekt kaasomanikega kooskõlastada. Samuti oli talle teada nimetatud nõude õiguslik alus ja kehtestatud vorminõuded (koondtabel). Kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud, mistõttu oli tal projekteerimistingimuste alusel kohustus võtta projektile kaasomanikelt kooskõlastused. KÜ Koidu tn 27/29 juhatuse 07.01.2009 nõusolek rõdu osaliseks kinniehitamiseks ei ole KOS § 8 lg-st 1 ja KÜS § 2 lg-st 2 tulenevalt piisav. Korteriühistu juhatus võib olla tegev projekti 4

(14)3-10-1352 kaasomanikele tutvustamisel ja kooskõlastuste hankimisel, kuid tema pädevuses ei ole anda kaasomanike nimel kooskõlastust hoonestusõiguse mõttelise osa kasutamise muutmise kohta koostatud projektile. KÜ Koidu tn 27/29 juhatuse 07.01.2009 otsusest ei selgu, mil moel toimus projekti tutvustamine ja kaasomanikega kooskõlastamine. Kuna projekti kaasomanikega kooskõlastamise kohta pole asjas esitatud mingeid tõendeid, ei saa KÜ Koidu tn 27/29 juhatuse 07.01.2009 otsust käsitada projekteerimistingimustes sätestatud kooskõlastamisnõude täitmisena. Arvestades kaebaja poolt kasutusloa menetluses esitatud nimekirjas toodud isikute allkirjade saamisel / andmisel vastustaja poolt tuvastatud asjaolusid, samuti kolmandate isikute poolt kohtule esitatud kirjalikke seletusi ning kolmandate isikute Toomas Seppeli ja Pille Lindpere kohtuistungil antud seletusi selle kohta, et korteriühistu juhatus tegi otsuse kaasomanikke kaasamata, üldkoosolekut juurdeehituse osas ei toimunud ning kõigi kaasomanike käest kooskõlastusele allkirja ei küsitudki, ei ole kogutud tõendite alusel võimalik tõsikindlalt tuvastada, kes kaasomanikest ehitusprojekti kooskõlastasid ja kes mitte. Seetõttu ei saa lugeda usaldusväärseks kaebaja kinnitust, et enamus kaasomanikest on andnud juurdeehitusele nõusoleku. Antud juhul oli tegemist korteri nr 1 muudatusprojektiga, mille tulemusel suurenes korteri üldpind 111,4 m2-lt 144,4 m2-ni, samuti lisati kaks akent ja uks terrassile pääsemiseks. Kaasomandi eseme arvelt korteri üldpinna suurendamine ei ole kaasomandi eseme tavakasutus, millega seonduvaid küsimusi võiksid korteriomanikud KOS § 11 lg 1, § 12 lg 2 ning § 15 lg-te 3 ja 6 järgi otsustada ka häälteenamusega. Seetõttu ei asenda ka vaidlusaluste lubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses saadud häälteenamus kõigi korteriomanike kokkulepet / kooskõlastust projekteerimistingimustele. Asjas esitatud tõendite kohaselt selgus vastustajale alles M. Kuke taotluse alusel läbiviidud lubade kehtetuks tunnistamise menetluses, et kooskõlastuste kohta esitatud tabelis korteriomanike allkirjad osaliselt kas puudusid üldse või ei kuulunud allkirjad korteriomanikele. Kuna kaebaja puhul on tegemist pikka aega tegutsenud suure professionaalse ehitusettevõttega, kus töötab kinnisvara vallas ligi 100 eriharidusega spetsialisti, ning KÜ Koidu tn 27/29 juhatus on 07.01.2009 otsuses kinnitanud projekti kaasomanikega kooskõlastamist, puudus vastustajal ehitus- ja kasutusloa andmisel põhjus esitatud andmete õigsuses kahelda. Kaebaja pidi teadma, kuidas tuleb projekteerimistingimustes nimetatud kooskõlastused hankida ning usutavad ei ole tema väited, et enda arvates täitis ta kõik projekteerimistingimustega seatud nõuded õiguspäraselt ja täielikult, mistõttu ei olnud tal põhjust kahelda lubade andmise õiguspärasuses. Samuti on ebaõige kaebaja väide, et ta ei saanud antud juhul mingit hüve, kuna terrassi kinniehitamise tulemusena suurenes korteri nr 1 efektiivselt kasutatav pind 34,6 m2 võrra, mis on korteri suurust arvestades oluline. Asjaolu, et vastustaja asus lahendama M. Kuke 01.07.2009 ja 11.11.2009 taotlusi vastavalt ehitus- ja kasutusloa tühistamiseks, ei riku iseseisvalt mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja on lubade kehtetuks tunnistamisel viidanud M. Kuke ja teiste kaasomanike õiguste rikkumisele ehitusloa ja kasutusloa väljastamisel. Kuna vaidlusaluse juurdeehituse projekt tuli projekteerimistingimuste kohaselt kooskõlastada kõigi kaasomanikega, rikuti lubade väljastamisel kaasomanike subjektiivseid õigusi elamu kasutamisel ja hoonestusõiguse mõtteliste osade ühisel majandamisel. Kolmanda isiku M. Kuke poolt kirjeldatud tema õiguste teistest kaasomanikest intensiivsem (tema korteri kasutustingimuste halvendamine, korteri väärtuse olulisem vähenemine, korteri turvalisuse suurem langus, rõdult avaneva vaate rikkumine ja privaatsuse ulatuslikum riive tulenevalt sellest, et vaidlusalune juurdeehitus paikneb vahetult M. Kuke korteri terrassi all ning M. Kuke rõduni ulatuva katuse kaudu on võimalik tungida tema korterisse ja samas vajab klaasist katus puhastamist) rikkumine on hõlmatud M. Kuke kui kaasomaniku õigustega hoone mõtteliste osade majandamisel ning seetõttu kohus neile iseseisvat hinnangut ei anna. Kuna kaebaja ei pidanud ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel kinni projekteerimistingimustes sätestatud kooskõlastamisnõudest, 5
(14)3-10-1352 esitades vastustajale teadvalt puudulikud andmed, siis ei saa kaebaja antud juhul tugineda õiguspärasele ootusele ja usaldusele, et vastustaja poolt väljastatud kasutusluba jääb muutmata kujul kehtima. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Facio Ehituse OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata ning teha selles osas asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna ja tühistada ka TLPA 21.04.2010 otsus nr 43258 (kasutusloa kehtetuks tunnistamine). Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hinnanud vääralt tõendeid, samuti ületanud diskretsiooni piire, asudes kasutusloa kehtetuks tunnistamist TLPA asemel ise põhjendama otsitud ja seadusest mittetulenevate väidetega, mille suhtes ei olnud kaebajal ka võimalik esitada kohtumenetluse käigus omapoolseid seisukohti. Ainsaks õiguslikuks aluseks kasutusloa kehtetuks tunnistamisel oli

§ 38

lg 1 p 3 ehk TLPA viitas kasutusloa taotlemisel teadvalt valeandmete esitamisele, mida pole tegelikkuses toimunud. Teadvalt valeandmete esitamiseks ei saa pidada asjaolu, et Koidu tn 27/29 korteri nr 3 omaniku AS SEB Liising (varasem ärinimi Ühisliisingu AS) eest andis nõusoleku vastava korteri tegelik kasutaja, kuna nimetatud isik on AS-ga SEB Liising lepingulistes suhetes. Halduskohus ei ole kaalunud avalikke ja erahuve ega pidanud silmas asjassepuutuvaid õiguslikke ja faktilisi tagajärgi (sh kahju tekkimist). Kaebaja selgitas piisava põhjalikkusega, et kolmas isik M. Kukk oli ehitusloa ja kasutusloa vaidlustamise ajaks kaebeõiguse minetanud ning vaidlusalune juurdeehitus ei riku M. Kuke subjektiivseid õigusi määral, mis saanuks lubade kehtetuks tunnistamist õigustada. Vastustaja on halduskohtule kinnitanud, et ei pea vastandlikke huvisid ja ehitise piirkonda sobivust kaaludes vajalikuks juurdeehituse lammutamist, vaid peab võimalikuks selle seadustamist uue kasutusloa taotlemisega. Tallinna Halduskohtu 26.01.2011 istungil kinnitas vastustaja lisaks, et kasutusloa taotlemisel oli olemas korteriomanike kvalifitseeritud enamuse nõusolek. Sellises olukorras ei ole vaidlusaluse juurdeehituse suhtes uue kasutusloa taotlemise nõude esitamine kohane ega põhjendatud. Halduskohus märkis õigesti, et vaidlust ei ole ehitusprojekti üle ega ka ehitusloa alusel ehitatud ja kasutusloa alusel kasutusse võetud korteri nr 1 kinniehitatud rõdu arhitektuurilise ja/või ruumilise sobivuse või ehitustehnilistele nõuetele vastavuse üle. Probleemid algasid sellest, kui M. Kukk küsis kaebajalt temale tekitatud nn ebameeldivuste eest 1 000 000 krooni. Halduskohus ei ole sellele otsuses hinnangut andnud. Vaidlust ei ole ka selles, et M. Kukk esitas vaide ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks 30-päevast tähtaega (HMS § 75 lg 1) rikkudes, mistõttu oli ta lubade vaidlustamise ajaks kaebeõiguse (HMS § 71 lg 1) minetanud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et projekteerimistingimused on

§ 34lg 1 p-st 3 tulenevalt olulised ka kasutusloa väljastamise menetluses.

Käesoleval juhul ei ole juurdeehitusele taotletud otstarvet, mis ei vasta ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele, mistõttu ei ole

§ 34

lg 1 p 3 asjassepuutuv ning muudel juhtudel seadus kasutusloa menetluses projekteerimistingimustega arvestamist ette ei näe. Seejuures on halduskohus asunud sellega TLPA 21.04.2010 otsust ise meelevaldselt sisustama ja motiveerima. Kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud ning halduskohus ei saa väljuda vaidlustatud haldusakti põhjenduste raamidest. Vastustaja on kasutusloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud üksnes argumendile, et kasutusloa taotlemisel esitatud nõusolekud sisaldasid valeandmeid (

§ 38lg 1 p 3; sama sätestas kuni 31.10.2012 kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 52 lg 1 p 3). 6

(14)3-10-1352 Ebaõige on halduskohtu hinnang, et usaldusväärseks ei saa pidada kaebaja kinnitust, et kasutusloa menetluses on enamus kaasomanikest juurdeehitusega nõustunud (

§ 33lg 8).

Nõusolekute tabelist nähtuvalt on nõusoleku andnud 23 isikut 31-st. TLPA viis pärast kasutusloa väljastamist läbi küsitluse, selgitamaks muu hulgas välja, kas kaasomanikud on ehitusloa alusel teostatud ümberehitusega nõus. Haldusorganil puudus alus täiendava nõusoleku küsimiseks ning pärast kasutusloa väljastamist ei saa seda hiljem muuta põhjendusega, et kooskõlastuse andnud kaasomanikud on võib-olla oma arvamust pärast haldusmenetluse lõppemist muutnud, sest see oleks vastuolus hea halduse ja õiguskindluse põhimõtetega. Facio Ehituse OÜ ei ole esitanud TLPA-le teadvalt valeandmeid. Kaebajal polnud mingi hüve või eelise saamiseks ka vajadust valeandmeid esitada, kuna tal oli olemas Koidu tn 27/29 kaasomanike enamuse nõusolek. Vaatamata sellele, et nõusolekute tabelis sisalduvast 23-st allkirjast saab korterihoonestusõiguse omanike allkirjadeks lugeda üksnes 22 allkirja (kuna korteri nr 3 hoonestusõiguse omaniku AS SEB Liising asemel andis allkirja korteri valdaja / liisinguvõtja), moodustavad need siiski enamuse kõigist kaasomanikest (kokku 31). Asjaolust, et TLPA 30.10.2009 järelepärimisele vastas üksnes 10 kaasomanikku, ei saa järeldada, et kaebaja esitas kasutusloa menetluses teadvalt valeandmeid või et juurdeehitusega nõustus üksnes 4 kaasomanikku. Kaebaja möönab, et korteri nr 3 osas andis nõusoleku liisinguvõtja (korteri kasutaja) ja seda ei saa pidada liisinguandja (korterihoonestusõiguse omaniku) kooskõlastuseks, mistõttu võib juriidiliselt olla tegemist valeandmetega. Samas eeldab

§ 38

lg 1 p 3 valeandmete teadlikku esitamist, mis eeldab muu hulgas, et valeandmete esitaja saaks valeandmete esitamisest teatavat kasu.

§ 23

lg-st 11 ja § 33 lg-st 8 tulenevalt oli antud juhul vajalik vähemalt 16 kaasomaniku nõusolek, mis oli igal juhul täidetud ja seetõttu puudub alus pidada korteri nr 3 valdajalt allkirja võtmist teadvalt ja pahatahtlikult valeandmete esitamiseks, vaid tegemist oli pigem hooletusega. Kasutusloa tühistamine oli ka menetlusökonoomiliselt põhjendamatu. Erinevalt ehitusloa kehtetuks tunnistamise osas sätestatust (

§ 28lg 3) ei ole seaduses nähtud ette kasutusloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi.

Olukorras, kus halduskohus rahuldas taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks, on kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõusse jätmine ebaotstarbekas. Kuivõrd halduskohtu poolt ulatuslikult käsitletud projekteerimistingimustes nimetatud kooskõlastamisnõue ei ole mahutatav

§ 34

lg 1 p 3 alla, siis puuduvad mistahes

§-s 34 või muudes õigusaktides sätestatud alused kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. Antud juhul on TLPA kasutusloa Facio Ehituse OÜ 11.06.2009 taotluse alusel juba väljastanud ega ole menetluse käigus tuvastanud aluseid kasutusloa väljastamisest keeldumiseks (vt ka Riigikohtu 18.10.2007 otsus nr 3-3-1-60-07). Kuna TLPA väljastas 30.06.2009 taotlejale korrektse kasutusloa ilma täiendavaid tingimusi seadmata, ei olnud Facio Ehituse OÜ-l põhjust kahelda kogutud nõusolekute sobivuses või kasutusloa menetluse õiguspärasuses.

§ 38

lg 1 p 3 ja varasema ehitusmääruse § 52 lg 1 p 3 on kaalutlusõigust võimaldavad sätted ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada HMS § 64 lg 3, § 66 lg 1 ja § 67 nõudeid. Käesoleval juhul ei saanud osa kaasomanike nõusolekute puudumine kuidagi takistada kasutusloa väljastamist, sest kaasomanike enamus oli kasutusloa andmisega nõustunud. Kasutusloa taotlemiseks esitatud andmete vastustaja poolt mittetäielikeks lugemine oli tingitud TLPA ebaõigest õigusnormide tõlgendamisest ning TLPA-l oli kohustus arvestada ka kasutusloa taotleja usaldust haldusakti kehtima jäämiseks. 9. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi põhjendusi, mistõttu jääb ka vastustaja oma esimese astme kohtus esitatud 7

(14)3-10-1352 vastuväidete juurde ega korda neid. Kasutusloa kehtetuks tunnistamise tingis kaebaja poolt ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel teadvalt valeandmete esitamine ning apellant ei saa väita, et valeandmete esitamist ei ole toimunud. TLPA esitas 06.01.2009 projekteerimistingimustes HMS § 11 lg 1 p 3 alusel muu hulgas nõude kooskõlastada ehitusprojekt kõigi kaasomanikega. Seega oli kaebaja algusest peale teadlik kaasomanikelt kooskõlastuse saamise vajadusest. Facio Ehituse OÜ esitas 04.03.2009 ehitusloa taotluse, millele oli lisatud KÜ Koidu tn 27/29 juhatuse 07.01.2009 otsus, milles viidati, et juhatus kooskõlastas projekti kaasomanikega. Ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise menetluses selgus kaasomanike kirjadest aga, et tegelikkuses ei olnud projekti kaasomanikele üldse tutvustatud, rääkimata selle kooskõlastamisest. Alusetu on apellandi väide, et halduskohus järeldas valeandmete esitamist üksnes korteri nr 3 omaniku allkirja puudumisest. TLPA pidi kasutusloa kehtetuks tunnistamisel põhjalikult kaaluma nii avalikke kui ka erahuve ning silmas pidama saabuvaid õiguslikke ja faktilisi tagajärgi. Vastustaja on diskretsiooni rakendanud nõuetekohaselt ja leidnud, et avalikuks huviks on see, et kehtima ei jääks haldusakt, mille andmisel on lähtutud teadvalt esitatud valeandmetest. Kaebaja huvi ehitada tulu saamiseks ja kaasomanike õigusi eirates valmis korteri laiendus, ei ole avalikust huvist kaalukam. Põhjendamatu on etteheide, et halduskohus oleks pidanud hindama mingeid kahjudega seonduvaid tagajärgi, sest uue kasutusloa hankimisega seoses ei kanna kaebaja mingit kahju. Apellant ei saa rõhuda kohaliku omavalitsuse poolt vea tegemisele, sest ta esitas ise teadvalt valeandmeid. Uue kasutusloa taotlemine on leebeim vahend, mida vastustaja saab õiguspärase olukorra taastamiseks apellandi suhtes rakendada. Kasutusloa andmisel ei kontrollita üksnes valminud ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Kui ilmneb, et kasutusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb kaaluda selle kehtetuks tunnistamise vajadust. Üksnes juhul, kui kasutusloa kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik (nt tulenevalt adressaadi usalduse kaitsest), saab õigusvastasele ehitisele kasutusloa anda õiguspäraselt. Kolmanda isiku M. Kuke väidetav rahaline nõue ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv ja tuleb jätta tähelepanuta. M. Kuke vaide tähtaegsuse küsimus ei oma tähtsust, kuna TLPA käsitles seda märgukirjana ja uuendas haldusmenetluse HMS § 44 lg 1 alusel omal initsiatiivil. Halduskohus ei saa otsuse tegemisel lähtuda menetlusökonoomia põhimõttest, vaid on seotud rangete menetlusreeglitega. Halduskohus on piisava põhjalikkusega hinnanud vaidlustatud otsuse tegemise asjaolusid ja kontrollinud kaalutlusõiguse teostamist, pidades seda HMS ja

põhimõtetega kooskõlas olevaks. Kohtuotsuse tegemisel ei ole rikutud ka menetlusnorme, kaebaja väidetele on otsuses vastatud.

  1. Kolmas isik Meelis Kukk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellant ei suuda jätkuvalt eristada vaidluse seisukohalt olulisi ja ebaolulisi asjaolusid, korrates ainetuid väiteid M. Kuke poolt kaebajale rahalise nõude esitamisest, mis ei oma vaidlusaluse kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kontekstis mingit tähtsust. Samuti on ainetu arutlus M. Kuke avalduste tähtaegsuse üle, kuna vastustaja on neid aktsepteerinud ja sisuliselt menetlenud. Vastava haldusmenetluse mõttes on apellant kõrvaline isik, kelle subjektiivsete õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik. Seega ei ole apellant ka õigustatud vastavat menetlustoimingut halduskohtus vaidlustama. Põhjendamatu on apellandi formalistlik käsitlus ehitusloa ja kasutusloa andmise menetluste sõltumatusest. Käesoleval juhul esines kaks peamist probleemi: kõigi kaasomanike nõusolekute puudumine terrassi kinniehitamiseks ja ebaõigete andmete esitamine kasutusloa taotlemisel. Apellandi kaebuse osalise rahuldamise tingis üksnes Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10 ning see toimus puhtalt formaalsetel, mitte sisulistel põhjustel. Peamiseks rikkumiseks oligi terrassi kinniehitamise kõigi kaasomanikega kooskõlastamata jätmine. Sellega rikuti KOS § 81 lg-t 1, § 15 lg-t 1 ja § 16 lg-t
  2. Apellandi poolt õigusvastaselt kinniehitatud terrass rikub jätkuvalt 8

(14)3-10-1352 kolmanda isiku subjektiivseid õigusi. Isegi kui formaalselt ei saa enam anda õiguslikku hinnangut ehitusloale, peab siiski olema võimalik õiguste taastamine muul viisil. Antud juhul piisab kasutusloale sellise kohtuliku hinnangu andmisest, mis viib lõpuks õiglase lahenduseni – terrassi lammutamise või seadustamiseni. Teadvalt valeandmete esitamisega seoses (

§ 38lg 1 p 3) esines muidki rikkumisi lisaks kohtuotsuses tuvastatule.

Kasutusloa taotlusele lisatud tabel, mida apellant on esitlenud kaasomanike häälteenamusega tehtud otsusena kasutusloa taotlemiseks

§ 33

lg 8 järgi, ei väljenda tegelikkuses mitte allkirja andjate tahteavaldust kasutusloa saamiseks, vaid (tagantjärele antud) nõusolekut korteri nr 1 rõdu kinniehitamiseks. Tegemist on täiesti erineva sisuga tahteavaldustega, mistõttu puudub seaduses nõutud korteriomanike enamuse otsus kasutusloa taotlemiseks, mis on samuti üheks kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Veelgi olulisem, kuid seni käsitlemata rikkumine puudutab KOS § 81 lg 1 alusel teiste kaasomanikega lepingute sõlmimata jätmist, millega oleks kõnealune terrass eraldatud kaebajale. Ka TLPA 10.03.2009 ehitusloas nr 37095 oli rõhutatud, et see ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. Apellant oli kasutusluba taotledes nimetatud lepingute puudumisest teadlik, mistõttu oli taotlus õigusvastane ja pahauskne.

  1. Kolmandad isikud Riho Kalve ja Tõnis Lepp toetavad apellatsioonkaebust täies ulatuses. Ülejäänud kolmandad isikud apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta avaldanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. Ringkonnakohus märgib esmalt, et apellandi väited M. Kuke poolt Facio Ehituse OÜ-le rahalise nõude esitamisest ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel mingit tähtsust ega saa kuidagi piirata isiku poolt õigusaktides ettenähtud materiaal- või menetlusõiguste kasutamist. Samuti ei ole M. Kuke 01.07.2009 ja 11.11.2009 taotluste esitamisega seoses asjassepuutuvad apellandi viited vaidetähtaja möödumisele, sest TLPA ei ole taotlusi käsitlenud vaietena, vaid HMS § 68 lg-s 1 sätestatud taotlustena ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures ei olnud vastustaja haldusmenetluse uuendamise otsustamisel ka seotud sellega, kas M. Kukel oli seadusest tulenevalt võimalik menetluse uuendamist nõuda või mitte (HMS § 44 lg-d 1 ja 3; § 68 lg 1). Haldusorganil on omal initsiatiivil ja kaalutlusõiguse alusel lubatud haldusmenetlust uuendada ka siis, kui see ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik (vt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21).
  4. Riigikohtu 30.11.2010 otsusest nr 3-3-1-63-10 (p 19) tulenevalt ammendub ehitusloa õiguslik toime ehitisele kasutusloa väljastamisega (s.o vastava haldusakti kehtivus lõpeb) ning pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitusluba vaidlustada ega seda kehtetuks tunnistada, vaid põhjendatud huvi olemasolu korral saab tuvastada üksnes ehitusloa õigusvastasuse. Samas märkis Riigikohus (p 20), et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Seega juhul, kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Üksnes olukorras, kus ehitusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik (nt kaalub ehitusloa adressaadi usalduse kaitse üles avaliku huvi või kolmandate isikute huvid), saab õigusvastasele ehitisele kasutusloa anda õiguspäraselt. 9

(14)3-10-1352 Riigikohtu seisukoha alusel tühistas halduskohus käesoleval juhul TLPA 21.04.2010 otsuse nr 43257, millega tunnistati kehtetuks TLPA 10.03.2009 ehitusluba nr 37095, sest kehtivuse kaotanud ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei olnud enam objektiivselt võimalik. Selle üle apellatsiooniastmes vaidlust ei ole. Küll aga jättis halduskohus rahuldamata kaebuse TLPA 21.04.2010 otsuse nr 43258 tühistamiseks, millega tunnistati kehtetuks TLPA 30.06.2009 kasutusluba nr 9428, ning selles osas on halduskohtu otsus apellatsiooni korras vaidlustatud. 15. Menetlusosaliste vahel puudub iseenesest vaidlus ka selle üle, et Koidu tn 27/29 korteri nr 1 rõdu osaliseks kinniehitamiseks oli KOS § 16 lg 1 esimesest lausest tulenevalt vaja korteriomanike kokkulepet ning seda ei saanud otsustada KOS § 15 lg 3 järgi korteriomanike häälteenamusega, sest tegemist oli ehitusliku ümberkorraldusega, millega teiste korteriomanike õiguste kahjustamine ületab KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud määra (s.o riive ületas kaasomandi eseme tavakasutusest tekkivaid mõjusid). Samuti nähtus TLPA 06.01.2009 projekteerimistingimustest nr PT 099120 (I kd, tl 24) üheselt arusaadavalt taotleja kohustus kooskõlastada ehitusprojekt kaasomanike kui kolmandate isikutega. Ehkki TLPA tugines kooskõlastusnõude osas HMS § 11 lg 1 p-le 3, mitte KOS § 16 lg-le 1, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vastava nõude sisu pidi olema Facio Ehituse OÜ-le kui kogemustega ehitusettevõtjale arusaadav ja kuna ta projekteerimistingimusi ei vaidlustanud, olid need täitmiseks kohustuslikud. Apellandi viide

§ 23

lg-le 11 ei ole asjakohane juba ainuüksi põhjusel, et nimetatud säte ehitusloa taotlemise ja väljastamise ajal ei kehtinud. Kuivõrd terrassi osalise kinniehitamisega on sisuliselt toimunud kaasomandi osa eraldamine korteri nr 1 reaalosa hulka (korteri senine üldpind suurenes 111,4 m2-lt faktiliselt 144,4 m2-ni) ja seega teiste kaasomanike osade vähenemine, siis on iseenesest õige M. Kuke viide, et KOS § 81 lg-st 1 tulenevalt on kaasomandi osa eraldamiseks ja kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemiseks vajalik kõigi kaasomanike tahteavalduste olemasolu. KOS § 81 lg-s 2 sätestatud tingimustel saab sellise nõusoleku andmist kaasomanikult ka nõuda ning muu hulgas on selle eelduseks KOS § 81 lg 2 p 2 järgi, et vastava tahteavalduse on juba andnud vähemalt 2/3 korteriomanikest. KOS § 81 ei ole siiski käesolevas vaidluses asjassepuutuv, vaid nimetatud säte seondub vaidlusaluse korteriomandi (korterihoonestusõiguse) andmete muutmisega kinnistusraamatus (s.o kaasomandi osa eraldamisega) ehk kaasomanike vahelise eraõigusliku suhtega. Kinnistusraamatu andmetel on Koidu tn 27/29 korteri nr 1 korterihoonestusõiguse (registriosa nr 9991801) suuruseks jätkuvalt 1114/28362 mõttelist osa hoonestusõigusest. 16. Ehitusloa taotlusele lisatud kooskõlastuste koondtabelis (I kd, tl 33) on kooskõlastuse andjana märgitud KÜ Koidu tn 27/29 juhatus ning TLPA-le esitati ka vastav otsus (I kd, tl 34), mille kohaselt on korteriühistu juhatus projekti kaasomanikele tutvustanud ja selle nendega kooskõlastanud ning andis nõusoleku rõdu osaliseks kinniehitamiseks. Sisulist vaidlust ei ole olnud selles, et enne ehitusloa taotlemist korteriomanike nõusolekuid ehitusprojekti kohta tegelikkuses ei küsitud, vaid korteriomanike enamuse nõusolek (I kd, tl 41 ja pöördel) saadi alles kasutusloa taotlemise menetluses. Halduskohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, et korteriühistu juhatuse nõusolek ei saanud kaasomanike kooskõlastusi asendada (vt ka nt Riigikohtu 09.10.2002 otsus nr 3-2-1-105-02, p 8; 14.06.2004 otsus nr 3-2-1-76-04, p 28; 18.07.2011 otsus nr 3-2-1-50-11, p 10; 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-116-11, p-d 18-19, 21, 23) ning ringkonnakohus nõustub sellega ega pea vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata. M. Kuke vastuses apellatsioonkaebusele märgituga, et ka kasutusloa andmise menetluse käigus kogutud allkirju ei saa lugeda

§ 33

lg-s 8 nimetatud kaasomanike häälteenamusega tehtud otsuseks, kuna tabel on vormistatud nõusolekuna korteri nr 1 rõdu kinniehitamiseks, ringkonnakohus ei nõustu. Olenemata sellest, kas kaasomanikele oli allkirja andmisel üheselt arusaadav, kas nõusolekut küsiti ehitusloa või kasutusloa taotlemiseks, väljendab see nende 10

(14)3-10-1352 nõustumist vastava laiendusega, mis oli hiljem kogutud selgitustest nähtuvalt selleks ajaks juba sisuliselt valminud. Käsitlus tahteavalduste täiesti erinevast sisust on kunstlik. Puuduvad andmed, et kedagi oleks sunnitud kooskõlastust andma ning ainuüksi selle põhjal, et mõned korteriomanikud on hiljem märkinud, et nad nõustusid ümberehitusega ilma kõiki asjaolusid eelnevalt välja selgitamata, ei saa nende kooskõlastust lugeda mitteantuks (s.o tahteavaldust puuduvaks või tühiseks). 17.

§ 38

lg 1 sätestab, et kasutusloa väljastajal on õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (p 1) või ehitise omanik ei täida

§ 61

lg-s 1 või § 64 lg-s 3 nimetatud ettekirjutust (p 2) või kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid (p 3) või ehitis on lammutatud (p 4). Vaatamata asjaolule, et

§ 38

lg 1 sõnastusest jääb mulje, et tegemist on ammendava loeteluga, ei välista nimetatud norm iseenesest siiski kasutusloa kehtetuks tunnistamist ka HMS §-des 64-70 sätestatud kehtetuks tunnistamise üldregulatsioonile tuginedes.

§ 1

lg 3 järgi kohaldatakse

-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades

-st tulenevaid erisusi.

§ 38

lg 1 p-des 1-4 loetletud aluseid tuleb käsitada täiendavate spetsiifiliste kasutusloa kehtetuks tunnistamise alustena, mitte erandina, mis välistaks HMS üldregulatsioonist juhindumise (vt ka A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, 2004, lk 344-345). HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid (HMS § 64 lg 3). Õigusvastase haldusakti võib HMS § 66 lg-st 1 tulenevalt tunnistada isiku kahjuks kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti, kuid seejuures tuleb arvestada HMS §-s 67 sätestatud usalduse kaitse nõuetega. HMS § 67 lg 4 p-de 5 ja 6 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli või pidi olema haldusakti õigusvastasusest teadlik või kui haldusakt on antud tema esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. HMS § 67 lg 5 näeb ette, et ebaõigete andmete esitamine ei välista usalduse arvestamist, kui ebaõigete või mittetäielike andmete esitamise on põhjustanud haldusorgan ja isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik. 18. Käesoleval juhul tugines TLPA kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuses õigusliku alusena

§ 38lg 1 p-le 3 (kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid).

Otsuse põhjenduste (I kd, tl 77-78) kohaselt tingisid kasutusloa kehtetuks tunnistamise asjaolud, et kasutusloa taotlemiseks korteri nr 3 osas tegelikkuses kaasomaniku nõusolek puudus (s.o esitati teadvalt valeandmeid) ja TLPA poolt läbiviidud kordusküsitluse käigus on ehitusloa alusel teostatud juurdeehitusega nõustunud vaid 4 korteriomanikku 31-st (s.o täidetud ei olnud

§ 33lg 8 nõuded).

TLPA on kehtetuks tunnistamisel viidanud ka M. Kuke privaatsuse intensiivsele riivele ja avalikule huvile, et teadvalt valeandmete esitamise tõttu antud haldusakt ei jääks kehtima. Ehkki TLPA 21.04.2010 otsuste põhjendused on esitatud läbisegi ühes dokumendis, saab neist ringkonnakohtu hinnangul siiski välja lugeda, et TLPA ei ole kasutusloa kehtetuks tunnistamist seadnud sõltuvusse vaidlusaluse juurdeehituse püstitamise aluseks olnud ehitusloa õigusvastasuse / kehtetuks tunnistamisega (tulenevalt ehitusloa taotlemisel kõigi kaasomanike nõusoleku puudumisest, milline nõue tulenes nii KOS § 16 lg-st 1 kui ka projekteerimistingimustest). Kasutusloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et ehitusluba on 11

(14)3-10-1352 antud õigusvastaselt, saaks toimuda vaid juhul, kui kasutusloa väljastamise üheks tingimuseks on kehtiva ehitusloa olemasolu. Kasutusloa väljastamisest keeldumise alused on sätestatud

§ 34lg-s 1.

Halduskohus on viitega

§ 19

lg-le 3, § 24 lg 1 p-le 1 ja § 34 lg 1 p-le 3 lugenud kehtestatud projekteerimistingimused eelhaldusaktiks nii ehitusloa kui ka kasutusloa andmisel ning järeldanud seetõttu ka kasutusloa õigusvastasust, kuna laiendusprojekti kõigi kaasomanikega kooskõlastamise nõue oli täitmata.

§ 19

lg 1 p-st 2 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused on

§ 19

lg 3 järgi kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt on ehitusluba avaliku võimu kandja nõusolek laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

§ 24

lg 1 p 1 näeb ette, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta muu hulgas projekteerimistingimustele.

§ 32

lg 1 kohaselt on kasutusluba avaliku võimu kandja nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning

§ 32

lg 11 järgi antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile.

§ 34

lg 1 p 3 sätestab, et kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga iseenesest selles, et

§ 34

lg 1 p-st 3 tulenevalt saab väljastatud projekteerimistingimusi tõepoolest lugeda eelhaldusaktiks ka kasutusloa suhtes, kuid oluline on silmas pidada sedagi, et projekteerimistingimused saavad nimetatud sättest tulenevalt olla eelhaldusaktiks kasutusloa suhtes vaid osas, milles need määratlevad ehitise kasutamise otstarbe. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ja vastustaja ei ole taolistele argumentidele kasutusloa kehtetuks tunnistamisel ka tuginenud (TLPA 06.01.2009 projekteerimistingimustes nr PT 099120 ei ole kavandatava juurdeehituse kasutusotstarvet üldse käsitletud – I kd, tl 24; ehitusloal ja kasutusloal märgitud kasutamise otstarbed on identsed: „Büroohoone, Muu kolme või enama korteriga elamu“ – I kd, tl 35; I kd, tl 42). Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks menetluse käigus esitatud väiteid arvestades ükski

§ 34

lg-s 1 märgitud alustest (jättes siinkohal kõrvale

§ 34

lg 1 p-s 7 nimetatud valeandmete esitamise olukorra, millele vastab

§ 38

lg 1 p 3, mida ringkonnakohus käsitleb allpool) võimaldanud TLPA-l keelduda püstitatud juurdeehitusele kasutusloa väljastamisest, vaatamata varem antud ehitusloa õigusvastasusele. 19. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kasutusloa kehtetuks tunnistamisel tehtud viide

§ 38

lg 1 p-s 3 sätestatule ei ole asjaoludest tulenevalt piisav, välistamaks Facio Ehituse OÜ usalduse kaitse arvestamist vastavalt HMS § 67 lg 4 p-le 6 ja lg-le 5. Vaidlust ei ole selles, et kasutusloa taotlemisel esitatud nõusolekute tabelist nähtus korteri nr 3 omaniku nõusolek, kuigi tegelikkuses oli nõusoleku andnud üksnes korteri valdaja (liisinguvõtja), mitte selle omanik (AS SEB Liising). Sellele vaatamata oli kasutusloa andmiseks endiselt olemas 21 korteriomaniku nõusolek 31-st (I kd, tl 41 ja pöördel), mistõttu oli

§ 33lg-s 8 sätestatud korteriomanike häälteenamuse nõue igal juhul täidetud.

Seega ei saanud esineda olukorda, kus kõnealuste ebaõigete andmete esitamine (eeldades, et see toimus teadvalt, kuivõrd taotleja pidi kontrollima korteri nr 3 valdaja volitust AS SEB Liising esindamiseks) oleks tinginud kasutusloa õigusvastase väljastamise. TLPA põhjendused, et valeandmete esitamisega sai taotleja mingi õigusliku eelise (I kd, tl 78), on kasutusloa väljastamise osas ainetud. TLPA poolt ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidud korteriomanike küsitlus (I kd, tl 52-60) on kasutusloa kehtetuks tunnistamisel asjassepuutumatu ning vastustajal 12

(14)3-10-1352 puudus igasugune mõistlik alus eeldada hilisemale küsitlusele vastamata jätnud korteriomanike varasemalt antud nõusolekute puudumist. Ükski TLPA järelepärimisele vastanud isikutest ei ole väitnud, et ta ei ole tegelikkuses nõusolekute lehele allkirja andnud. Õige on apellandi seisukoht, et

§ 38

lg 1 p 3 ei kohusta haldusorganit kasutusluba kehtetuks tunnistama, vaid see tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Kuna vaidlustatud otsusest nähtub ilmselgelt ebakohaste kaalutluste arvestamine (kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud järelepärimiste tulemused) ning samas ei nähtu Facio Ehituse OÜ usalduse arvestamist (HMS § 67), siis ei saa kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsust pidada õiguspäraseks. Samas on põhjendamatu apellandi seisukoht, et viited

§ 34

lg-le 1 ei saagi olla kasutusloa kehtetuks tunnistamise menetluses asjassepuutuvad, kuna juba väljastatud kasutusloa andmisest pole võimalik tagantjärele keelduda. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ammendu kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused

§ 38

lg-s 1 märgitutega, vaid muu hulgas võib selle kehtetuks tunnistamise tingida

§ 34

lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmnemine pärast kasutusloa väljastamist (st tagantjärele selgub antud haldusakti õigusvastasus). Seejuures on kohtupraktikas leitud, et vaatamata

§-s 34 selgesõnalise sätte puudumisele saab kasutusloa väljastamisest keeldumise täiendavaks aluseks (ja järelikult ka väljastatud kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks) olla ka asjaolu, et kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel tooks kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärase riive või rikkumise (vt Riigikohtu 18.10.2007 otsus nr 3-3-1-60-07, p 16). Kasutusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb aga igal juhul järgida kaalutlusreegleid (

§ 38lg 1; HMS §-d 64-70).

Kuigi TLPA on 21.04.2010 otsuse põhjendustes viidanud muu hulgas M. Kuke õiguste kahjustamisele juurdeehituse kasutusse võtmisega, ei saa kohus asuda kaalutlusõigust teostama vastustaja asemel (vt HKMS § 158 lg 3) ning tuvastades vaidlustatud haldusakti andmisel asjassepuutumatust kaalutlusest lähtumise või nõutavate kaalutluste osalise puudumise, tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt tühistada.

  1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus Facio Ehituse OÜ apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 24.09.2012 otsuse osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldab Facio Ehituse OÜ kaebuse halduskohtu poolt rahuldamata jäetud osas ja tühistab TLPA 21.04.2010 otsuse nr
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 4 tulenevalt juhul, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna ringkonnakohtu lahendi tulemusel on Facio Ehituse OÜ kaebus tervikuna rahuldatud, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus (II kd, tl 167180) taotles Facio Ehituse OÜ õigusabikulude väljamõistmist kogusummas 11 350,12 eurot (koos käibemaksuga), lisaks asjas tasutud riigilõiv 28,75 eurot (sellest 15,97 eurot on tasutud kaebuse ja 12,78 eurot määruskaebuse esitamisel). Menetluskulude seos haldusasja nr 3-101352 menetlemisega kohtus ja menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Halduskohus luges kaebaja advokaadikulud põhjendatuks 2500 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuses ei ole halduskohtu poolt põhjendatuks peetud menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga ega korda vastavaid põhjendusi. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulud mõista vastustajalt välja tervikuna. Kuivõrd kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, täpsustab ringkonnakohus, et ka põhjendatuks loetud õigusabikulude osa (2500 eurot) sisaldab käibemaksu. 13

(14)3-10-1352 Facio Ehituse OÜ on apellatsiooniastmes taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 2165,38 eurot (sh riigilõiv 15 eurot). Menetluskulude seos haldusasja nr 3-10-1352 menetlemisega ringkonnakohtus ja menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Samas määras Tallinna Ringkonnakohus 04.11.2013 määruse resolutsiooni punktiga 2 täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 27.11.2013, kuid sama punkti kohaselt tuli uusi taotlusi sisaldav avaldus kohtule esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada hiljemalt 20.11.
  1. Facio Ehituse OÜ esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 25.11.2013, mistõttu on see esitatud hilinemisega ja taotlusest ei nähtu mõjuvat põhjust selle esitamisega viivitamiseks. Seega jääb apellandi taotlus õigusabikulude väljamõistmise osas HKMS § 109 lg 1 alusel rahuldamata. Küll aga tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (III kd, tl 16). Kahe kohtuastme peale kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja menetluskulud 2543,75 eurot. Ülejäänud osas jäävad Facio Ehituse OÜ menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ei ole. Kohtumenetluses vastustaja poolel osalenud kolmas isik M. Kukk taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 766,95 eurot (II kd, tl 181-182). Menetluskulude seos haldusasja nr 3-10-1352 menetlemisega kohtus ja menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Apellatsiooniastmes M. Kukk menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Kuna ringkonnakohus rahuldab Facio Ehituse OÜ apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ka halduskohtu poolt rahuldamata jäetud osas, jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda. Ülejäänud kolmandad isikud menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets Jõustunud Riigikohtu 18.12.2014 otsuses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
  2. Jätta Tallinna linna ja Meelis Kuke kassatsioonkaebused rahuldamata.
  3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-10-1352 muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
  6. Mõista Facio Ehituse OÜ kasuks Tallinna linnalt välja 747 eurot ja 75 senti ning Meelis Kukelt 249 eurot ja 25 senti.
  7. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid arvata riigituludesse. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.