KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2364 Haldusasi OÜ Residentsid kaebus Tall

s (Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus number 32 Tallinna linna kaevetööde

kinnitamine, edaspidi eeskiri) esitatud tänavakatte taastamise minimaalsete nõuetega (vähendada tänavakatte taastamise ulatust vastavalt

s lubatule, mitte ette näha tänavakatte taastamist sõidutee osas, kus kaevetöid ei teostada). Märgitud pöördumise põhjuseks oli esialgse projektlahenduse ja muudetud projektlahenduse maksumuse oluline erinevus (esialgse lahenduse maksumus 36 099,60 eurot, tänavakatte oluliselt suuremas ulatuses taastamise lahenduse maksumus 47 160 eurot) ehk maksumuste erinevus 11 060,40 eurot. Kaebuse esitaja sooviks oli Projekti muuta ja lähtuda tänavakatte taastamise ulatuse osas esialgselt kooskõlastatud projekti lahendusest (tl 8). Projekteerijalt 10.10.2012 saadud kirjaliku vastuse kohaselt toimus 10.10.2012 Tallinna Kommunaalametis nõupidamine, kus arutati kaebuse esitaja soovi, et ehitusloa saanud Projekti muudetaks. Tallinna Kommunaalamet keeldus aktsepteerimast Projekti muutmist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tallinna Kommunaalameti keeldumine Projekti muutmisest on õigusvastane, kuivõrd keeldumine tänavakatte taastamise ulatust vähendada ei ole kooskõlas

ga sätestatud nõuetega tänavakatte taastamise ulatusele. Kaebaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 3.1. Kaebuse esitaja tellimusel sooviti teostada Tallinnas Raudtee tänaval kaevetöid 3 kohas (mitte kogu sõidutee ulatuses). Kaevetööde eesmärgiks oli tänavaga piki kulgevate trasside rajamine. Raudtee tänav, kus kaevetöid plaaniti teostada on üle 5 aasta vanuse kattega tänav. Märgitu tõttu oleks olnud õiguslikult põhjendatud rakendada tänavakatte taastamise osas

§ 5lg 92 p-i 3.

Kaebuse esitaja märgib, et esiteks tehti kaevetööd tänavaga piki rajatava trassi rajamiseks. Teiseks leiab kaebaja, et isegi kui asuda seisukohale, et kaevetöö tehti tänavaga risti, siis

§ 5

lg 9 p 2 nõude osas sätestab § 5 lg 9 p 3 erinormi, mille kohaselt üle viie aasta vanused katted taastatakse ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 0,5 m kaeviku servast laiemalt sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid (sarnane norm kaebuse esitaja poolt viidatud

§ 5lg 92 p-ga 3).

Kaebaja leiab, et eeskiri sätestab üldjuhul reeglid alla 5 aasta vanuste tänavakatete taastamisele, mistõttu on peetud vajalikuks erinormina sisse tuua ka üle 5 aasta vanuste tänavakatete taastamise reeglid. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks Tallinna Kommunaalamet tugineb oma nõude esitamisel alla 5 aasta vanuste tänavakatete taastamise reeglile, mitte ei kohalda expressis verbis üle 5 aasta vanuste tänavakatete jaoks kehtestatud normi. Sisuliselt on Tallinna Kommunaalamet kaebaja hinnangul soovinud parendada kaebuse esitaja vahenditega avalikku linnatänavat, omamata selleks õiguslikku alust. Kaebuse esitajat sunniti 2 taastama tänavakate ka osas, kus kaebuse esitaja tellimusel mingeid kaevetöid ei teostatud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ülalkirjeldatud Tallinna Kommunaalameti tegevus on õigusvastane ja põhjustanud kaebuse esitajale rahalise kahju. 3.

1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on esitanud kohtule eksitavad andmed. 3.2.
2. Kaebuse esitaja märgib, et kaevetöid teostati järgnevalt: kaevekoht 1 (tl nr 9 oleval plaanil tähistatud numbriga 1) ühe sõiduraja ulatuses pikki sõiduteed, kaevekoht 2 (tl 9 oleval plaanil tähistatud numbriga 2) ühe sõiduraja ulatuses pikki sõiduteed ja sama sõiduraja ulatuses risti sõiduteega, kaevekoht 3 (tl 9 oleval plaanil tähistatud numbriga 3) mõlema sõiduraja ulatuses risti sõiduteega. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et 100 meetri ulatuses teostati kolm ristisuunalist kaevamist. Ristisuunalised kaevamised on üksnes üks kaevekoht kaevekohas 2 ja üks kaevekoht kaevekohas
3. Kaevekohas 1 olev kaevekoht ei ole tänavaga risti. 3.2.
4. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral tulnuks asfaltkate Tallinna linna kaevetööde

§ 5lg 92 p 2 alusel taastada kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses.

Vastustaja väide on iseenesest õige, kuid vastustaja on jätnud tähelepanuta, et (

1. a)Raudtee tänava osa, kus kaevetöid teostati ei ole kuni 6,5 m laiune tänav ja (
2. b)antud tänavalõigu vanus on üle 5 aasta. Kaebaja lisab tänavakatete taastamise projekti seletuskirja (tl 32-37), mille punktis 2.1. on märgitud, et olemasolev Raudtee tn asfaltkatte laius on 6,2-6,6 meetrit. Antud projekt on leidnud vastustaja heakskiidu, mistõttu ei ole vastustaja vaidlustanud projekti seletuskirjas toodud andmete õigsust. Kaebaja on seisukohal, et eelnevast tuleneb, et taastatav tänavakatte laius ei olnud kuni 6,5 meetrit, vaid oli osaliselt sellest piirangust suurem. Kuivõrd eeskiri toob välja eraldi regulatsiooni üle 5 aasta vanuste tänavakatete osas, siis tuleb kaebuse esitaja hinnangul rakendada seda erinormi (vrdl

§ 5lg 92 p 2 ja § 5 lg 92 p 3, muidu puuduks viimasel mõte).

Märgitust tuleneb, et tänavakate oleks tulnud taastada sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse, ja 0,5 m üle kaeviku otsaservade. Vastustaja nõudis aga tänavakatte taastamist tänava täies laiuses, põhjustades sellise õigusvastase nõudega kaebuse esitajale täiendava kulu. 3.2.3. Vastustaja on kaebuses viidanud, et tema nõue taastada tänavakate täies ulatuses (ka seal kus kaevetöid ei teostatud) ühtse paigana tulenes

§ 5lg 9 p 2.

Kaebuse esitaja märkis eelnevalt, et ei ole teostatud kolme ristisuunalist kaevamist. Eeskiri ei defineeri risti ega pikki suunalise kaevamise mõisteid, mistõttu tuleb tõlgendamisel lähtuda sõnade tavatähenduse tõlgendusest. Risti tähendab tavatähenduses millegagi 90º nurga all olemist. Kaevekoht nr 1 ei ole tänavaga risti kaevamine. Kaeviku kuju ei ole tänavaga risti. Võib väita, et see on pigem tänavaga pikki või diagonaalis. Järelikult vastustaja seisukoht, mille kohaselt teostati Raudtee tänaval 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist on ebaõige. 3 Kaebuse esitaja märgib täiendavalt, et § 5 lg 9 sätestab erinevad normid tänavakatete taastamiseks. Normides on erinevad eritunnused, mille järgi otsustatakse iga vastava normi kohaldamine. Kaebuse esitaja leiab, et eritunnusena tulnuks kohaldada teekatte vanust, kuivõrd § 5 lg 9 p 3 sätestab erinormi tänavakatte taastamise ulatusele vastaval tänavakatte vanusele. Muudes antud paragrahvi ja lõigu normides ei ole mainitud ega viidatud tänavakatte vanusele (üksnes § 5 lg 9 ps 3), mistõttu on ainuõige loogiline järeldus, et muud vastava lõigu normid kehtivad tänavakatetele, mille vanus on vähem kui 5 aastat. Kui kohaliku omavalitsuse eesmärk oleks olnud sätestada, et

norm § 5 lg 9 p 2 (kolm või enam ristisuunalist kaevamist) kohaldub nii üle kui alla viie aasta vanustele teekatetele, siis oleks tulnud vastavasse normi lisada vastav selgitus. Kohalik omavalitsus on aga pidanud vajalikuks tuua välja eraldi normi § 5 lg 9 p 3 näol, mis reguleerib üle viie aasta vanuste teekatete taastamist, lisamata muudesse vastava lõike punktidesse viiteid, et need kohalduks ka üle viie aasta vanuste teekatete osas. Seetõttu on § 5 lg 9 p 3 näol tegemist erinormiga. Vastustaja ei saa ise luua õigusnorme, vaid peab lähtuma kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud normatiivaktidest. Normide tõlgendamine ei saa lähtuda vastustaja suvast. Normide tõlgendamine peab olema eesmärgipärane ja kaebuse esitaja suhtes proportsionaalne. Kaebuse esitaja märgib täiendavalt, et vastustaja pidas varasemalt võimalikuks

tõlgendamist kaebuse esitajale vähem koormaval viisil, andes esialgsele plaanilahendusele oma kooskõlastuse. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 4.
2. Vastustaja leiab, et keeldumine projekti muutmisest ei ole õigusvastane. Projekti muutmisest keeldumisel on vastustaja tuginenud Tallinna Linnavolikogu
3. septembri 2004 määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde

(edaspidi eeskiri) nõuetele. Vastustaja poolt 19.09.2012 kooskõlastatud katete taastamise plaanil näidatud mahud vastavad

s toodud nõuetele. Kinnistu Raudtee tn 56 vee- ja kanalisatsiooni ehitusloa saanud projekt näeb ette 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist ning kahes kohas kaevetööd piki sõiduteed (tl 9).

§ 5

lg 92 p 2 sätestab, et piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatted kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses. Nõue kehtib kõigi asfaltkatete puhul olenemata nende vanusest, oluline on siin sõidutee laius. Tallinna teeregistri andmetel, samuti projektis on näidatud Raudtee tänava laiuseks kaevetööde piirkonnas 6,2 m. Seega vastustaja poolt esitatud nõue taastada piki sõiduteed tehtava kaevetöö puhul asfaltkatted sõidutee kogu laiuses on

§ 5

lg 92 p 2 nõuetega kooskõlas.

§ 5

lg 9 p 2 sätestab nõuded katete taastamise kohta tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral, kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist. Eeskiri näeb ette, et sellisel juhul tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise paigana. 4 Kinnistu Raudtee tn 56 vee- ja kanalisatsiooni projekt näeb ette 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist, kusjuures numbriga 3 märgitud kaevekoht ulatub Raudtee tänava sõidutee mõlemale sõidusuunale. Kaevekohas numbriga 2 ja kaevekohas numbriga 3 tuleb teekate tulenevalt

nõuetest taastada kogu sõidutee laiuselt ning koosmõjus § 5 lg 9 p-ga 2 tuleb asfaltkate taastada ühise paigana. Arvestades

§ 5

lg 9 p 2 ja lg 92 p 2 regulatsiooni, tuleb asfaltkate taastada sõidutee kogu ulatuses. Kaebuse esitaja märgib, et tema poolt tellitud kaevetööde eesmärgiks oli tänavaga piki kulgevate trasside rajamine. Kaebaja väide ei ole täpne. Kaebusele lisatud projektist (tl 9) on näha, et projekt näeb ette 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist ning kahes kohas kaevetööd piki sõiduteed. Kaebuse esitaja viide

§ 5lg 92 p 3 ei ole asjakohane.

Nimetatud säte kuuluks kohaldamisele juhul kui ei esine § 5 lg 9 p-s 2 nimetatud asjaolusid, kus piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral kuni 6,5 m laiustel teedel taastatakse sõidutee kogu laiuses. Raudtee tänava sõidutee laius on 6,2 m. Seega tuleb piki sõiduteed tehtud kaevetöö kohas taastada asfaltkate sõidutee kogu laiuses. Kuna samal ajal teostati kaevetöid ka tänava suhtes risti ning 100 m ulatuses oli projekti kohaselt ette nähtud kolm ristisuunalist kaevamist, siis rakendatakse siin

§ 5lg 9 p 2 nõudeid ning asfaltkate tuleb taastada ühtse paigana.

Vastustaja ei ole nõus kaebaja seisukohaga, mille kohaselt

§ 5

lg 9 p 2 nõude osas sätestab § 5 lg 9 p 3 erinormi.

§ 5

lg 9 p 2 sätestab nõuded katete taastamise kohta tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral, kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist. Eeskiri näeb ette, et sellisel juhul tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühtse paigana. Nõue kehtib kõigi asfaltkatete puhul olenemata nende vanusest, oluline tingimus on siin tänavatega risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe või ristisuunaliste kaevamiste arv 100 m pikkusel lõigul. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja poolse

tõlgendusega, mille kohaselt eeskiri sätestab üldjuhul reeglid alla viie aasta vanuste tänavakatete taastamisele, mistõttu on peetud vajalikuks erinormina sisse tuua ka üle viie aasta vanuste tänavakatete taastamise reeglid. Kaevetööde lubamine alla viie aastaste teekatetega tänavatel on pigem erand kui reegel

§ 11

lg 2 näeb ette, et kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaakremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Alla viie aasta vanuse teekatte lammutamist lubatakse ainult erandjuhul.

s toodud nõuded kehtivad sarnaselt nii alla viie aasta vanustele teekatetele kui ka üle viie aasta vanustele teekatetele, juhul kui ei ole märgitud teisiti. 4.

1. Vastustaja täpsustab, et Watercom OÜ tellimusel koostas projekteerija OÜ Torudisain „Kinnistu Raudtee tn 56 vee- ja kanalisatsiooni projekti“ (Töö nr: 2011101, Projekt). Projekti seletuskirja punkti 2 kohaselt „Koostatud projekti eesmärgiks on projekteerida kinnistule Raudtee tn 56 vee-ja kanalisatsiooni liitumispunktid koos liitumistorustikega.". Projekti koosseisu kuulub joonis lisa 11 nimetusega Katete taastamise plaan, kooskõlastusjoonis, mis on kooskõlastatud 26.10.2011 3-5/824 Tallinna Kommunaalameti poolt (tl 52) ja 28.07.2012 5 kooskõlastatud kinnistu Raudtee tn 56 omaniku R.L. poolt (tl 50 pöördel kooskõlastuste koondtabel p 10). 19.09.2012 koostas projekteerija OÜ Torudisain Watercom OÜ tellimusel Töö nr 2011101 „Kinnistu Raudtee tn 56 vee-ja kanalisatsiooni projekti Katete Taastamine muudatus 19.09.2012" edaspidi nimetatud Muudatuse Projekt. Muudatuse Projekti joonise kooskõlastas Tallinna Kommunaalamet 19.09.
2. 10.10.2012 toimus OÜ Watercom ja Tallinna Kommunaalameti esindajate kohtumine, kus OÜ Watercom edastas OÜ Residentsid soovi ehitusloa saanud projekti muutmiseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses märkinud, millist kaebuse esitaja õigust rikub Tallinna Kommunaalameti keeldumine projekti muudatuse kooskõlastamisest. Projekti tellija oli Watercom OÜ, Projekt, sh teekatete taastamise ulatus, oli eelnevalt kooskõlastatud Raudtee tn 56 kinnistu omanikuga. Projektikohaste kaevetööde tellija oli Tallinna Vesi ja kaevetöid teostas Megido OÜ. 4.
3. Kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt vastustaja on esitanud kohtule eksitavaid andmeid, ei ole õige. Projekti kohaselt tehti Raudtee tn 56 vee ja kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks kolm ristisuunalist ühendust ning vastavalt sellele ka 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist. Vastavalt

§ 5

lg 9 p 2, kuna antud juhul teostati 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist tuli asfaltkate taastada ühtse paigana. Kaebuse esitaja väidab, et Raudtee tänava osa, kus kaevetöid teostati ei ole kuni 6,5 m laiune ja viitab oma väite kinnituseks tänavakatete taastamise projekti seletuskirjale. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide on väär. Esiteks: seletuskirjas on nimetatud Raudtee tänava asfaltkatte laiuseks 6,2 - 6,6 m ilma konkreetse koha äranäitamiseta, samuti puudub seletuskirjas märge selle kohta, mil viisil andmed on saadud. Teiseks: nii Projekti kui ka Muudatuse Projekti juurde kuuluval katete taastamise plaanil on kaevekohtade lõikel 1-1 ja lõikel 3-3 märgitud sõidutee laiuseks 6,20 m. Kolmandaks: Raudtee tn laius Projektiga ettenähtud kaevetööpiirkonnas on Tallinna teeregistri andmetel on alla 6,5 meetri. Raudtee tn laius kaevetöö piirkonnas on 6,20 m ning seega on nõue taastada asfaltkate sõidutee kogu laiuses lähtudes

§ 5

lg 92 p 2 järgi õigustatud.

§ 5

lg 9 p 3 ja lg 92 p 3 näevad ette katete taastamise mahud üle viie aasta vanustel katetel. Samas ei keela eeskiri projektiga ette näha katete taastamist suuremas mahus, juhul kui esinevad

§ 5lg 9 p 2 ja lg 92 p 2 kirjeldatud asjaolud.

Kinnistu Raudtee 56 vee ja kanalisatsiooni projekt, mis nägi ette katete taastamist kogu sõidutee laiuselt ühtse paigana oli kooskõlastatud Raudtee 56 kinnistu omanikuga. 19.09.2012 Muudatuse Projekti ja selle juurde kuuluv katete taastamise plaanil ei ole muudetud Projektiga ettenähtud ja Tallinna Kommunaalameti poolt 26.10.2011 kooskõlastatud katete taastamise ulatust. Vastustaja on seisukohal, et tema keeldumine kooskõlastada projekti Kinnistu Raudtee 56 vee- ja kanalisatsiooni projekti muutmine, mida taotleti eesmärgiga vähendada taastamisele kuuluva tänavakatte ulatust, ei olnud õigusvastane. Vastustaja poolt 19.09.2012 kooskõlastatud katendite taastamise plaanil näidatud katendile taastamise maht vastab

des toodud nõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED 6

1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 5.1 Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 5.1.
2. OÜ Residentsid on Tallinnas Raudtee tn 56 asuva kinnistu ja seal paiknevate järgmiste korteriomandite omanik: korter nr 1, korter nr 2, korter nr 4, korter nr
3. Korter nr 3 osas oli OÜ Residentsid selle omanikuks 9.02.2012 kuni 6.02.2013; korter nr 5 osas oli OÜ Residentsid selle omanikuks 9.02.2012 kuni 9.01.2013; korter nr 6 osas oli OÜ Residentsid selle omanikuks 9.02.2012 kuni 25.01.
4. (tl 53 -98) 5.1.
5. Vaidlust ei ole küsimuses, et OÜ Residentsid korraldab Raudtee tn 56 hoone rekonstrueerimist, mille käigus osutus vajalikuks hoonet varustavate vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamine. Vastava projekti tellis OÜ Watercom, projekti koostas OÜ Torudisain. 5.1.
6. Kinnistu Raudtee tn 56 vee- ja kanalisatsiooni projekt, katete taastamise plaan (töö nr 2011101) on Tallinna Kommunaalameti poolt kooskõlastatud esiteks 19.08.2011 (tl 8). Viidatud projekti on hiljem muudetud suurendades katete taastamise ulatust (vrdl tl 8 ja 9). Muudetud kinnistu Raudtee tn 56 vee- ja kanalisatsiooni projekt (edaspidi Projekt), katete taastamise plaan (töö nr 2011101) on Tallinna Kommunaalameti poolt kooskõlastatud 19.09.2012 (tl 9). 5.1.
7. Kaebuse esitaja pöördus projekteerija OÜ Watercom poole palvega esitada Tallinna Kommunaalametile 19.09.2012 viimase poolt kooskõlastatud Projekti muudatus, selliselt, et järgitaks Tallinna linna kaevetööde

(Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus number 32, edaspidi eeskiri), millest Tallinna Kommunaalamet keeldus (vt tl 10-11, samuti vastustaja vastus kaebusele tl 24 pöördel). 5.1.

1. Kohus leiab, et vaidlust ei ole ka küsimuses, et Raudtee tänaval oli vastavalt Projektile (tl 9) 100 meetri ulatuses ette nähtud kolm kaevamist. 5.1.
2. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et Tallinna teeregistri andmetel on Raudtee tänava laius Jaama tänava ja Männi tänava vahelises lõigus 6,2 m (tl 25 pöördel). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kuna Projekti seletuskirja p 2.
3. on märgitud, et olemasolev Raudtee tn asfaltkatte laius on 6,2-6,6 m ja antud projekt on leidnud vastustaja heakskiidu, siis oleks tulnud lähtuda sellest, et taastav tänavakatte laius ei olnud kuni 6,5 m, vaid oli osaliselt sellest piirangust suurem. Teeseaduse (TeeS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt registreeritakse riiklikus teeregistris käesoleva seaduse paragrahvis 51 nimetatud kohalikud teed. TeeS § 51 sätestab, et kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimääruse (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määrusega nr 199) § 7 lg 2 p 4 sätestab, et kohalike teede, metsateede ja avalikuks kasutuseks määratud erateede kohta kantakse vastavasse andmebaasi järgmised andmed: katte, 7 sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod. Kuna käesoleval juhul on Raudtee tänaval asuv tee kantud riiklikku teeregistrisse ning sellest nähtub, et Raudtee tänava laius Jaama tänava ja Männi tänava vahelises lõigus on 6,2 m, siis tuleb lähtuda teeregistrisse kantud andmetest eeldades nende õigsust. Projekti seletuskiri on üksnes osa projektist ning ei too kaasa iseenesest kellelegi õiguslikke tagajärgi, mistõttu selles esitatud andmetest lähtumine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et vastustaja on nö projekti seletuskirja selliselt aktsepteerinud ei tähenda seda, et viidatud dokument muutuks ülimuslikuks ametlikult teeregistrisse kantud andmete suhtes. Kaebaja ei ole tõendanud, et tänava laius oleks kaevetööde asukohas suurem kui 6,5 m. 5.1.
4. Vastustaja leidis viidates HKMS § 44 lg 1, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, millist kaebuse esitaja õigust rikub Tallinna Kommunaalameti keeldumine projekti muudatuse kooskõlastamisest. Seejuures viitab vastustaja asjaolule, et projekti tellijaks oli OÜ Watercom ning projekt oli kooskõlastatud Raudtee 56 kinnistu omanikuga R.L.’ega. Kaevetööde tellija oli Tallinna Vesi ja kaevetöid teostas Megido OÜ. Kohus vastustaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Vastustaja viitab ekslikult nagu oleks Raudtee 56 kinnistu omanikuks olnud R. L. R. L. on Residentsid OÜ juhatuse liige (vt tl 99), kinnistu omanikuks oli vaidlusaluse toimingu tegemise ajal Residentsid OÜ ehk kaebaja. Eeltoodut kinnitab kinnistusraamatu väljavõte. Kaebaja on kaebuses välja toonud, miks on esitatud kaebus vajalik kaebaja õiguste kaitseks – kaebuse esitajale on tekitatud kaebaja arvates varalist kahju. Kohus leiab, et

s sätestatud õigused ja kohustused on sätestatud nii isikute subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides, seega on kaebuse esitajal õigus nõuda nii nendest kinnipidamist kui ka nõuda juhul, kui seda tema arvates ei ole tehtud, vastava toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Nimelt sätestab

§ 1

esimene lause järgmist: Tallinna linna kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a kalmistul (edaspidi avalik maa-ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. Kuna käesoleval juhul oli kaevetööde tegemine kaebuse esitajale vajalik ning kaebaja oli kaevetööde finantseerijaks (vt tl 10 ja 11), siis puudutab

järgimine või järgimata jätmine otseselt kaebuse esitaja õigusi. Ka Riigikohtu praktikast tuleneb põhimõte, et kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-8-01 ja 3-3-1-15-01). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitajal oli kaebeõigus ning kohus on kohustatud kontrollima, kas vastustaja on sooritanud kaebaja poolt väidetava õigusvastase toimingu või mitte. Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja oli Projekti kooskõlastanud ei välista isiku kaebeõigust. 5.2. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tema tellimusel sooviti teostada Tallinnas Raudtee tänaval kaevetöid kolmes kohas. Samas ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega nagu oleks kaevetööde eesmärgiks üksnes tänavaga piki kulgevate trasside rajamine. Kaebaja enda poolt kaebusele lisatud projektist (tl 9) nähtub üheselt, et lisaks Proj. veetorustikule (rajatakse kinnisel meetodil) projektil märgitud punane kriips V1, mis kulgeb piki tänavat, rajatakse ka Proj. veetorustik (rajatakse lahtisel meetodil) projektil märgitud sinine kriips V1, mis on kaevekohas K1 risti ja diagonaalis tänavaga ja kaevekohas K2 risti tänavaga. Kaevekohas K 3 on risti projekti kanalisatsioonitorustik (projektil märgitud punakaspruun kriips K1). Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustada kaebajaga ka selles, nagu oleks vastustaja kohtule esitanud valeandmeid. Samuti kinnitab projekt vastustaja poolt väidetut, et projekti kohaselt tehti Raudtee tn 56 vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks kolm ristisuunalist ühendust ning vastavalt sellele ka 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist. 8

§ 5

lg 9 p 2 sätestab, et tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise paigana. Järelikult oli õiguspärane kohaldada

§ 5lg 9 p 2.

5.3. Projektist nähtub, et lisaks tänava suhtes risti tehtud kaevetöödele teostati ka piki sõiduteed kaevetöid. Sellest tulenevalt leidis vastustaja, et lisaks

§ 5

lg 9 p 2 tuli käesoleval juhul kohaldada ka

§ 5lg 92 p 2.

Lisaks leidis vastustaja, et kuna esinesid nii

§ 5

lg 9 p 2 kui ka § 5 lg 92 p 2 nimetatud asjaolud, siis kaebaja viide

§ 5lg 92 p 3 ei ole asjakohane.

Samuti puudub keeld kohaldada lähtudes faktilisest asjaoludest

§ 5

lg 92 p 2 ka juhul, kui tänavakatte vanus on üle viie aasta, lisaks oli projekt kaebajaga kooskõlastatud. Kohus leiab, et antud juhul on vastustaja eelpool toodud seisukoht põhimõtteliselt õige. Nimelt ei välista

§ 5

lg 92 p 2 selle kohaldamist nii alla kui ka üle viie aasta vanuste katete suhtes.

§ 5

lg 92 p 2 on sätestatud, et piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kaks või enam sõidurada, taastatakse asfaltkate vähemalt 10 m paigana sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid. Sama paragrahvi sama lõike p 3 ütleb, et piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: üle viie aasta vanustel katetel taastatakse asfaltkate sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse, ja 0,5 m üle kaeviku otsaservade. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid. Käesolevas asja on kohus tuvastanud, et Raudtee tänava laius Jaama tänava ja Männi tänava vahelises lõigus on 6,2 m, mistõttu on vastustaja viide

§ 5

lg 92 p 2 ka asjakohane.

st ei nähtu kohustust lähtuda üle viie aasta vanuste katete puhul ainult nende suhtes sätestatud normidest, mistõttu muude faktiliste asjaolude esinemisel, mis tingivad teistest sätetest lähtumise võis vastustaja seda ka teha. Nähtuvalt esitatud normide ja kaevetööde

üldisest eesmärgist – tagada võimalikult heas seisukorras teekatted kaevetööde läbiviimise järel - on kohus seisukohal, et teekatte taastamise osas on pigem on rangemaid nõudeid sisaldav § 5 lg 92 p 2 erinormiks § 5 lg 92 p 3 suhtes tulenevalt olukorra detailsemast lahtikirjutamisest selles normis. Mis puudutab vastustaja viidet kinnistu omaniku kooskõlastusele, siis see ei oma antud juhul vastustaja tegevuse õiguspärasuse kontrolli raames tähtsust. Kohtu arvates on käesolevas asjas oluline ennekõike

§ 5

lg 9 p 2 sätestatud tingimuse esinemine, mis on käesolevas asjas tuvastatud ja mistõttu oli põhjendatud Projekti muutmisest keeldumine. 5.4. Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud märkus, et kaevetöid ei teostatud mitte kogu sõidutee ulatuses (välja arvatud K3 osas), ei oma tähtsust, kuna antud juhul tuli kohaldada

§ 5

lg 9 p 2, mis ei erista asjaolu, kas kaevetöid teostati kogu sõidutee ulatuses või mitte. 5.5. Samuti ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga selles, et isegi kui asuda seisukohale, et kaevetöö tehti tänavaga risti, siis § 5 lg 9 p 2 nõude osas sätestab § 5 lg 9 p 3 erinormi, mille kohaselt üle viie aasta vanused katted taastatakse ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 0,5 m kaeviku servast laiemalt sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid. 9 Kohus nõustudes vastustajaga on seisukohal, et

§ 5

lg 9 p 2 nõude osas ei sätesta

§ 5lg 9 p 3 erinormi.

Kohus leiab, et

§ 5

lg 9 p 2 sätestatud nõue kehtib kõigi asfaltkatete puhul olenemata nende vanusest, oluline tingimus on siin tänavatega risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe või ristisuunaliste kaevamiste arv 100 m pikkusel lõigul.

§ 5

lg 9 p 2 sätte eesmärgiks on ilmselgelt tagada teekatte parem vastupidavus ja kvaliteet. Asfaltkate taastamine 3 või enama ristisuunalise kaevekohal 100 meetri ulatuses asfaldilaoturiga ühise paigana peaks selle eesmärgi ka täitma. Üldtuntud on asjaolu, et väikeste paikadena asfalti lappimine ei ole tõhus meede arvestades meie kliimat. Viidatud sätte eesmärk prevalveerib

§ 5lg 9 p 3 sätestatud vähem rangema nõude ees.

Lisaks toetab seisukohta, et

§ 5

lg 9 p 3 ei ole erinormiks selle p 2 suhtes ka

§ 11

lg 2 ja lg 3, mis näevad ette, et kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, siis kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist. Erandina võib haldaja lubada alla viie aasta vanuse teekatte lammutamist, kui kaevetöö tegemise vajadus on piisavalt põhjendatud. Kui akti andja tahe oleks olnud sätestada kõigile üle viie aasta vanuste katetega tänavate ja teede suhtes vähem koormavad normid, siis ei oleks aktis ka sätestatud, et üldjuhul alla viie aasta vanuseid teekatteid üldjuhul üldse lammutada ei lubatagi. Seega kohus leiab, et need normid, kus ei ole katte vanust välja toodud ei käi kõik ainult alla 5 aasta vanuste katete kohta. Küll aga tuleb nõustada kaebajaga, et regulatsioon ei ole piisavalt selge ning vastustajal tuleks kaaluda regulatsiooni täpsustamist vältimaks edaspidiseid vaidlusi. Samas on

tõlgendamise teel võimalik need puudujäägid ületada. 5.6. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et käesolevas asja vaidlustatud vastustaja keeldumine Projekti muutmast vastavalt kaebajale soovile ei olnud kaebuse esitaja suhtes proportsionaalne. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg sätestab, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kohus juba põhjendas eelnevalt, miks tuli vastustajal lähtuda

§ 5lg 9 p 2.

Samadel põhjustel ei olnud vastustajal kohtu arvates võimlik kohaldada ka kaebaja arvates tema suhtes vähem koormavat meedet ehk

§ 5lg 9 p 3.

Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, milles seisnes väidetav ebaproportsionaalsus. Kaevetööde

s sätestatud nõuete üks eesmärkidest on tagada teedel ja tänavatel teostatavate kaevetööde korral tänavakatete taastamine selliselt, et tänavakatted oleks taastatud vastavalt nõuetele selliselt, et need ka säiliks. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja keeldumine muuta Projekti selliselt, et kaebaja peaks katted taastama väiksemas ulatuses kui eeskiri seda selgelt ettenähtud erisituatsioonis nõuab oli proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 5.

1. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et vastustaja toiming, 10.10.2012 keeldumine kooskõlastamast Projekti muutmist vastavalt kaebuse esitaja soovile, oli õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ 10 Daimar Liiv Kohtunik 11