3-13-1579/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-1579 Kohtuasi M.Si kaebus Viru Vangla 16.11.2011 käskkirja nr 6-3/2079-D alusel kartserisse paigutamisega tekitatud 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.S, Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada kaebus osaliselt.
3. Mõista Viru Vanglalt M.Sile õigusvastase kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 159,75 euro (ühesaja viiekümne üheksa euro ja 75 sendi) suurune hüvitis.
4. Mõista Viru Vanglalt välja riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suurune menetluskulu ning kohustada teda kandma see summa riigilõivu kaebaja eest tasunud Aili Engbuski arveldusarvele nr
5. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 30.12.
6. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 16.11.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/2079-D (tl 29-30), millega karistati kinnipeetav M.Sit distsiplinaarkorras kahekümne viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati täielikult või osaliselt vangistusseaduse § 22, 30-31, 32, 41, 46 ja 48 kohaldamist tema suhtes. Tartu Halduskohtu 28.02.2013 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-2692 (tl 25-28) tunnistati see käskkiri õigusvastaseks. 02.07.2013 otsusega nr 6-16/163-2 (tl -15 jättis Viru Vangla M.Si poolt 26.06.2013 esitatud 800 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl 13) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
8. 21.07.2013 koostas M.S kaebuse (tl 1-4), milles palus 16.11.2011 käskkirja nr 6-3/2079-D alusel õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju eest mõista Viru Vanglalt välja 500 euro suuruse hüvitise. Kaebaja väitis, et tal on põhiseaduse § 25 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju rahalist hüvitamist, sest õigusvastase kartseris hoidmisega piirati tema vabadusõigust, tekitati kannatusi ja alandati inimväärikust ning seejuures ei oma tähtsust, et kartserisse paigutamine toimus kehtiva käskkirja alusel.
9. Viru Vangla vastuses (tl 22) paluti kaebust mitte rahuldada ning leiti, et kuna M.S pole distsiplinaarmenetluse käskkirja kehtivust vaidlustanud, paigutati ta kartserisse kehtiva haldusakti alusel. Veel märgiti, et Riigikohus on oma praktikas pidanud alusetu kartserikaristuse puhul kohaseks hüvitise määraks 6,39 eurot ning paluti kaebuse põhjendatuks lugemise korral lähtuda sellest määrast. 01.11.2013 koostatud täiendavas vastuses (tl 38-39) märgiti lisaks, et tuleb eristada haldusakti õiguspärasust ja kehtivust ning leiti, et vanglateenistus ei saanud jätta täitmisele pööramata kehtivat haldusakti. Veel leiti, et kaebuse rahuldamine tooks kaasa õigusselgusetuse, sest ühelt poolt on olemas täitmisele kuuluv kehtiv haldusakt ja teiselt poolt selle täitmisega seonduv kahju hüvitamise kohustus. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kinnipeetav on õigustatud saama rahalist hüvitist õigusvastase kartseris viibimisega seotud mittevaralise kahju eest ka siis, kui ta on jätnud tühistamisnõude vastava distsiplinaarmenetluse käskkirja suhtes õigeaegselt esitamata ja piirdus üksnes hilisema tuvastamisnõudega.
11. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg
12. Selle kohaselt saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. M.S ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on enda distsiplinaarkorras karistamise kohta 16.11.2011 antud käskkirja nr 6-3/2079-D suhtes esitanud kohtuväliselt kehtetuks tunnistamise nõudega vaide või pöördunud tühistamisnõudega halduskohtusse. See aga ei saa määravat tähendust omada, sest olemas on haldusasjas nr 3-12-2692 Tartu Halduskohtus 28.02.2013 koostatud kohtuotsus, millega vangla 16.11.2011 käskkiri nr 6-3/2079-D õigusvastaseks tunnistati. Selles lähtuti kaebaja põhjendatud huvi sisustamisel tema soovist esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ning leiti, et see pole perspektiivitu. Seda, et alusetu kartseris viibimisega seotud hüvitamisnõuet ei saa tühistamisnõude õigeaegse esitamata jätmise tõttu perspektiivituks pidada, järeldub selgelt ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist nr 3-3-1-86-
14. Vangistusseaduse § 65 lg-te 1 ja 6 kohaselt tuleb distsiplinaarkaristus üldjuhul koheselt täitmisele pöörata ning karistust ei täideta, kui seda pole täitmisele pööratud kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Halduskohtumenetluse seaduse § 75 ja vangistusseaduse § 1’ lg 7 näevad nii vaide esitamiseks kui läbivaatamiseks ette 30 päevased tähtajad. Neist asjaoludest tulenevalt ei saa reeglina üldse tekkidagi olukorda, kus distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse enne kinnipeetava kartserisse paigutamist. Kaebuse väidetel paigutati M.S vaidlusaluse käskkirja alusel kartserisse juba 21.11.2011, seega vaid mõni päev peale vastava käskkirja vormistamist. Viru Vangla ei ole seda väidet ümber lükanud ja seetõttu pole ka alust järeldada, et õigusvastase kartserisse paigutamise läbi tekkinud mittevaralist kahju saanuks vältida distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtetuks tunnistamise nõude abil. Olukorras, kus kaebaja tuli seaduse järgi koheselt peale distsiplinaarkorras karistamise käskkirja koostamist paigutada ja oligi paigutatud kartserisse, polnud üldse olemas mingeid reaalseid võimalusi kahju ärahoidmiseks. Kui lähtuda Viru Vangla vastuste seisukohast ja pidada õigusvastase kartserisse paigutamise läbi tekkinud kahju hüvitamist võimalikuks vaid juhul, kui vastav haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud või kohtu poolt tühistatud, muutuksid sisutuks nii eelnimetatud Tartu Halduskohtu kohtuotsus kui halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 teine lause, mis näeb ette õiguse esitada tuvastamiskaebust just hilisema kahju hüvitamise kaebuse ettevalmistamiseks. Seda, et kahjunõue võib olla välistatud üksnes juhul, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud või kõrvaldanud ja kahju ärahoidmise või kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav, on lahendis nr 3-3-1-18-12 selgelt märkinud ka Riigikohus.
15. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-14-06, nr 3-3-1-93-09 ja nr 3-3-1-3-10 asunud seisukohale, et kinnipeetava ilma õigusliku aluseta kartserisse paigutamine pole küll tema inimväärikuse alandamine, kuid on siiski sedavõrd intensiivne vabadusõiguse piirang, et seda saab käsitleda riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud vabaduse võtmisena, mille läbi tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks võib nõuda rahalist hüvitist. Samades lahendites on kolleegium leidnud, et üldjuhul on niisuguse hüvitise piisavaks suuruseks 100 krooni ehk 6,39 eurot iga alusetult kartseris viibitud päeva eest ning sellega on arvestatud nii kinnipeetava õiguste rikkumise ulatus, kartserisse paigutamisega kaasnevad täiendavad piirangud kui ka see, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on tema õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M.Si kartserisse paigutamine oli õigusvastane, kuid tema nõue on riigikohtu praktikas nimetatust oluliselt suurem. Samas pole ta aga kohtueelses menetluses ega kaebuses nimetanud ühtegi erandlikku asjaolu, millest lähtuvalt saaks kohus kõrvale kalduda Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade alusel halduskohtu praktikas juurdunud hüvitise summast 6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest.
16. Eeltoodud järeldustel rahuldab Tartu Halduskohus M.Si kaebuse osaliselt ja mõistab Viru Vanglalt talle 16.11.2011 käskkirja nr 6-3/2079-D alusel õigusvastaselt kartseris viibitud 25 ööpäeva eest välja 159,75 euro suuruse hüvitise. Kuna riigilõivuseaduse § 57’ lg-s 2 kehtestatu kohaselt tuleb kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasuda vähemalt 15 euro suurune riigilõiv, ei pea halduskohus võimalikuks kaebaja eest makstud sellesama suurusega riigilõivu osas kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 2 nimetatud menetluskulu proportsionaalset jagamist. Seega tuleb Viru Vanglal kogu riigilõivuna tasutud rahasumma nimetatud isikule hüvitada selle kandmisega riigilõivu tema eest tasunud Aili Engbuski arveldusarvele. Ise pole ta oma menetluskulude kohta mingeid dokumente ja taotlust esitanud, mistõttu jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane