← Eesti

3-12-2223/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-2223 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.07.2012 otsuse nr 13-6/1598 ning 19.09.2012 vaideotsuse nr 13-4/266 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
  2. Jätta kaebus rahuldamata. Resolutsioon
  3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
  4. jaanuarist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  5. veebruaril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. XXX OÜ esitas 15.09.2010 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 alusel taotluse toetuse saamiseks puhkemaja ehitamiseks (suurprojektide taotlusvoor) summas 182 976,94 eurot (2 862 967 krooni).
  7. 25.07.2012 tegi PRIA otsuse nr 13-6/1598, millega jättis rahuldamata XXX OÜ taotluse nr 3100010740963 põhjusel, et taotleja ei vasta määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurem kui 500 000 krooni ehk 31 955 eurot. Tuginedes Maksu- ja Tolliameti (MTA) otsustele, leidis PRIA, et tegemist oli näiliste tehingutega (OÜ XXX poolt kartuli müük OÜ-le Estland Marine Management ja OÜ-le Sipelgapesa), mistõttu kaebaja ei vastanud määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 nõuetele.
  8. 08.08.2012 esitas XXX OÜ vaide.
  9. 19.09.2012 jättis PRIA oma vaideotsusega nr 13-4/266 XXX OÜ vaide rahuldamata.
  10. 23.10.2012 laekus kohtule XXX OÜ kaebus PRIA 25.07.2012 otsuse nr 13-6/1598 ja 19.09.2012 vaideotsuse nr 13-4/266 tühistamise nõudes. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  11. Kaebaja on seisukohal, et nii otsus kui vaideotsus, millega jäeti vaie rahuldamata on vastuolus kehtiva seadusega ning tuleb tühistada selle motiveerimatuse ning õigusvastasuse tõttu. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole tõendanud XXX OÜ poolt esitatud majandusaasta aruande ebaõigsust. PRIA-l endal puudub pädevus vaidlustada või hinnata majandusaasta aruandesse kantud müügitulu aluseks olevaid tehinguid. PRIA-l endal puudub pädevus hinnata majandusaasta aruandes märgitud käibe tekkimise aluseks olevaid tehinguid, mistõttu PRIA-l puudub alus taotluse rahuldamata jätmiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  12. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet PRIA-le Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Vastustaja väidab, et MTA otsuse põhjendused on siduvad ja haldusakti põhjenduste kasutamine teistes õigussuhetes tõendina pole välistatud. Samuti võib PRIA kasutada MTA otsuse põhjendusi tõendusmaterjalina vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 65/2011,
  13. jaanuarist 2011, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas. Sama määruse lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. MTA, analüüsides OÜ Estland Marine Management poolt ettevõtlusega tegelemiseks esitatud dokumentide andmeid ja volitatud isiku Meelis Säreli poolt antud suulisi seletusi ning OÜ Estland Marine Management ja OÜ XXX toimunud tehingute sisu, jõudis järeldusele, et nimetatud tehingute teostamine ja selle kohta dokumentide koostamise ainus eesmärk oli kasutada neid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks osaühingu käibemaksukohustuslasena registreerimisel. See ei tähenda aga seda, et PRIA ei tohiks oma otsustustes MTA poolt juba kindlakstehtud faktilistele asjaoludele tugineda ja jõuda MTA-st vastupidisele seisukohale müügitehingute toimumise osas. Vastustaja on seisukohal, et kuna käesolevas juhul müüki tegelikult ei toimunud, siis ei olnud taotlejal ka Määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 ettenähtud müügitulu, mistõttu taotleja ei vastanud määruses taotlejale esitatud nõuetele ja PRIA jättis tema taotluse õiguspäraselt rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  14. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja ei ole rikkunud tõendite kogumise nõudeid ega haldusakti andmise vormilisi nõudeid. 2
  15. Vaidlus on selles, kas XXX OÜ täitis toetuse saamiseks Põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 (edaspidi Määrus nr 20) § 2 lg 2 p 2 müügitulu suurusele esitatud nõude või mitte ning kas vastustaja on selle tingimuse täitmiseks esitatud tõendeid hinnanud ja arvestanud õigesti.
  16. Määruse nr 20 § 2 lg 1 p 1 kohaselt võib toetust taotleda põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust (põllumajandustootja) ja p 3 kohaselt muu mikroettevõtja. Kaebaja on toetuse taotlemisel määratlenud end põllumajandustootjana, kuna kogu müügitulu olevat saadud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 kohaselt peab suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral olema taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suurem kui 500 000 krooni ehk 31 955 eurot.
  17. Vaidlust ei ole selles, et taotleja (kaebuse esitaja) registreeriti käibemaksukohustuslasena 04.01.2010 ja on käibemaksukohustuslane alates
  18. detsembrist 2009 ning äriregistri andmetel oli tema väidetav
  19. majandusaasta müügitulu aruande kohaselt 598 358 krooni.
  20. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt taotlesid
  21. aastal meetme 3.1 taotlusvoorus suurprojektide raames toetust puhkemajade ehitamiseks kolm taotlejat: XXX OÜ (äriregistri kood 10828875), OÜ Sipelgapesa (äriregistri kood 11454313) ja Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ (äriregistri kood 11543695, endine OÜ Estland Marine Management). Nimetatud kolm äriühingut olid isikuliselt seotud aga ühe isikuga - Meelis Särel, kes oli taotluste esitamise ajal OÜ Sipelgapesa juhatuse liige ning Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ ja XXX OÜ volitatud esindaja.
  22. MTA 01.02.2010 otsusest nr 12.2-3/8-2 (tl 38), mille kohaselt teostati tehing, kus OÜ Sipelgapesa müüs 31.12.2009 OÜ-le XXX 10150 kg segaheinaseemet summas 341 040 krooni ja ostis 29.12.2009 OÜ-lt XXX 43700 kg harjatud seemnekartulit ostuhinnaga 284 050 krooni ning millega jäeti rahuldamata Sipelgapesa OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus, samuti MTA 02.02.2010 otsusest nr 12.2-3/123-2 (tl 37), mille kohaselt teostati tehing, kus OÜ Estland Marine Management (volitatud isik Meelis Särel) müüs 31.12.2009 OÜ-le XXX 9400 kg heinaseemet summas 315 840 krooni (käibemaksuga) ja ostis 31.12.2009 OÜ-lt XXX 40 400 kg harjatud seemnekartulit summas 315 120 krooni ning millega jäeti rahuldamata Estland Marine Management OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus, tuleneb otseselt, et ka XXX OÜ poolt kartuli müügi puhul Estland Marine Management OÜ-le ja Sipelgapesa OÜ-le, on tegemist näilike tehingutega. OÜ Estland Marine Management volitatud isiku Meelis Säreli sõnade kohaselt kuulus heinaseeme algselt Meelis Särelile, kes seemne OÜ-le Estland Marine Management tasuta andis. Sedasama väidab ka OÜ Sipelgapesa juhatuse liige Meelis Särel, et algselt kuulus heinaseeme temale ja ta andis selle tasuta OÜ-le Sipelgapesa. Toitlustamiseks mõeldud kartuli olemasolus polnud maksuhalduril aga võimalik kummalgi juhul veenduda, kuna kartul oli Meelis Säreli selgituse kohaselt põllul lume all (kasutatud väetisena).
  23. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et PRIA-l puudub pädevus hinnata majandusaasta aruandes märgitud käibe tekkimiseks olevaid tehinguid, mistõttu puudub PRIA-l alus taotluse rahuldamata jätmiseks. Kohtu arvates ei ole tõepoolest maksuotsuses toodud põhjendused PRIA jaoks siduvad, kuid PRIA-l oli õigus lähtuda maksuotsuse põhjendavas osas väljatoodud asjaoludest ning 3 maksuhalduri poolt kogutud ja esitatud tõendeid ning teavet võrdväärselt kasutada tema enda poolt kogutud või talle esitatud teiste esitatud tõenditega.
  24. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakt peab seejuures sisaldama nii faktilisi kui ka õiguslikku motivatsiooni, seda just isikule negatiivse haldusakti puhul Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Faktilise ja õigusliku motivatsiooni loogiline sidumine peab haldusakti adressaati veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.
  25. Maksukorralduse seaduse § 29 p 30 näeb ette, et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet PRIA-le Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et nad ei peagi tõestama majandusaasta aruande ebaõigsust või õigsust, seda enam, et seda aruannet on võimalik igal ajahetkel äriregistris muuta ja parandada, kuid majandusaasta aruandesse kirjutatut ei saa PRIA automaatselt müügitulu suuruse hindamisel arvesse võtta, kui ülejäänud tõendid müügitulu tegelikku olemasolu ei kinnita.
  26. Ka Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011,
  27. jaanuarist 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Kohus nõustub vastustajaga, et MTA otsuse põhjendused on siduvad. Haldusakti põhjenduste kasutamine teistes õigussuhetes tõendina pole välistatud, seega võib vastustaja kasutada MTA otsuse põhjendusi tõendusmaterjalina vastavalt komisjoni määrusele.
  28. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebuse esitaja kohapealse kontrolli käigus, mis toimus 08.05.2012, vastustajale oma
  29. majandusaasta müügitulu tõendamiseks kassa sissetuleku orderid alljärgnevalt: - Arve nr 31209, 30.12.2009 – harjatud kartuli 43 700 kg müügi kohta OÜ-le Sipelgapesa summas 284 050 krooni (käibemaksuta); - Arve nr 31209/1, 31.12.2009 – harjatud kartuli 40 400 kg müügi kohta Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ-le (varasemalt OÜ Estland Marine Management) summas 262 600 krooni (käibemaksuta) ning - Order nr 1/15-01-09, 15.01.2009 heina müügi kohta summas 40 800 krooni. Eelnevast nähtuvalt tehti müügitehingud omavahel seotud kolme äriühingu vahel
  30. aasta viimastel päevadel sularaha eest, saades nii maksustatava käibe käibemaksukohustuslaseks registreerimisel 30.12.
  31. Kaebuse esitaja seletuse kohaselt müüdi kartul eelpool nimetatud ettevõtjatele toidukartuliks, kuid kumbki nendest ettevõtjatest ei tegele toitlustamisega. Taotleja esitas tehtud kulutuste kohta FIE Meelis Säreli poolt koostatud arved kultiveerimise, vaotamise, kartuli puhastamise kohta, kuid ei osanud selgitada, kus hoiti kartulit kuni selle müügini
  32. aasta detsembrikuu viimastel päevadel. Samuti ei ole taotleja tõendanud, et tema omandis või kasutuses oleks kartulikasvatuseks vajaminev maa.
  33. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tugines PRIA vaidlustatud otsuses juba MTA poolt kindlakstehtud faktilistele asjaoludele, samuti kogudes ise kohapeal tõendeid ja teostades ise kohapealset kontrolli, veendumaks, et tegemist oli
  34. aasta kahel viimasel päeval sularaha 4 eest teostatud kartuli suures koguses müügitehingute puhul näiliku tehinguga, mille ostu-müüki tegelikkuses ei toimunud, õigesti. Kuna müüki ei toimunud, siis puudus kaebajal ka Määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 kohaselt vastav müügitulu, mistõttu ta ei vasta Määruses nr 20 taotlejale esitatud nõuetele. Kuna väidetav kogus kartulit kuulus algselt Meelis Särelile, kes selle OÜ-le XXX tasuta andis, siis ei ole kaebaja näol Määruse mõistes tegemist põllumajandustootjaga. See tähendaks aga seda, et juhul kui Määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 hariliku müügitulu nõue olekski täidetud, siis saaks taotleja taotleda toetust muu mikroettevõtjana, mitte aga põllumajandustootjana. Kohtu arvates pole käesoleval juhul tegemist omatoodetud põllumajandussaaduste müügituluga, mis võimaldaks arvata taotleja põllumajandustootjate hulka.
  35. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud PRIA 25.07.2012 otsus nr 136/1598 ja 19.09.2012 vaideotsus nr 13-4/266 on õiguspärased ja põhjendatud, järelikult kohus jätab XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
  36. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.