Obsah (5)
§ 313§ 179§ 175§ 291§ 611-13-1300 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (resolutiivosa) Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 05.november.2013.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-13-1300 (12250
§ 313, § 315 lg 4 järgi 1
(26)1-13-1300 Tunnistada Nikolai Tome süüdi KarS § 114 p 2,3 järgi ( KarS § 25 lg 1,2-§ 113 hõlmatud mõrva süüdistusega) ja mõista karistuseks kaheksa
(8)aastat vangistust Tunnistada Nikolai Tome süüdi KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta vangistust Tunnistada Nikolai Tome süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista Nikolai Tome’le kaheksa
(8)aastat vangistust. Nikolai Tome suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – jätta muutamata. Karistusaja algust aravata alates 27.08.2013. a Välja mõista Nikolai Tome`lt
§ 179
lg 1 p 1 alusel sundraha 800 € riigituludesse.
§ 175
lg 1 p 4 alusel välja mõista Nikolai Tome’lt riigi õigusabi eest kaitsja Avo Pärmann’le koos 20 % 384.00 €
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele surnu ekspertiisi maksumus 351 €. (Ekspertiisiakt nr 130)
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele lasujäägiekspertiisi maksumus 360 €. (Ekspertiisiakt nr 12EAE0006).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele DNA ekspertiisi maksumus 1482 €. (Ekspertiisiakt nr 12E-GE0909).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele tulirelvaekspertiisi maksumus 420 €. (Ekspertiisiakt nr 12E-TB0117).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele DNA ekspertiisi maksumus 285 €. (Ekspertiisis akt nr 12E-GE0948).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele tulirelvaekspertiisi maksumus 420 €. (Ekspertiisis akt nr 12E-TB0123).
§ 175lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele kohtupsühhiaatrilise ekspertiis maksumus 255 €. (Ekspertiisis akt nr 75
(1331)-2012).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele isiku ekspertiisi maksumus 84 €. (Ekspertiisis akt nr 59).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome’lt välja mõistmisele Kohtupsühholoogiaekspertiisi maksumus 255 € ( Ekspertiisi akt nr 13E-KOA0002) Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1-13-1300 menetluskulud“ Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Faktilised asjaolud Nikolai Tomele (Tome) on esitatud süüdistus selles, et tema viibides 27.08.2012 a kella 12 ajal Järvamaal xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxtn xx asuva xxxxxx xxxxx xx kontorihoone teisel korrusel asuvas kontoriruumis ja nähes läbi akna kontorihoonele selle ees olevas parklas lähenemas AM ja MP, jooksis sama hoone esimesel korrusel asuvasse riietusruumi, kus võttis enda riietekapist ebaseaduslikult tema valduses oleva tulirelva, s o laskekõlbuliku 7,62x25 mm kaliibrilise poolautomaatpüstoli PW wz. 33 seeria nr H7577 ja jooksis tagasi sama hoone teisele korrusele. Seal sisenes Nikolai Tome ühte xxxx tn xx parkla poolsetest kontoriruumidest, kus avas ruumi akna ja M.P tapmise 2
(26)1-13-1300 eesmärgil tulistas avatud aknast ilma eelneva suulise hoiatuseta ühel korral xxxxx tn xx hoone välisukse ees, aknast vähemalt 6 m kaugusel seisva MP suunas, kuid ei tabanud teda. Pärast tulistamist jooksis MP xxxxx tn.xx hoone ees olevast parklast minema, mistõttu jäi Nikolai Tome poolt MP tapmine lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Seega Nikolai Tome teise inimese tapmise katsega, s o tahtliku teoga, mis oli suunatud süüteo toimepanemisele, pani toime KarS § 25 lg 1, 2 ja § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Nikolai Tome, olles 27.08.2012 a kella 12 ajal Järvamaal xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx tn xx asuva xxxxxx xxxxx xx kontorihoone teisel korrusel asuvas kontoriruumis läbi avatud akna tulistanud tapmise eesmärgil MP, pannes sellega toime KarS § 25 lg 1, 2 ja § 113 järgi kvalifitseeritava tapmise katse ja nähes et M.P ning AM jooksid kontorihoone eest minema, jooksis Nikolai Tome ebaseadusliku tulirelva s o laskekõlbuliku 7,62x25 mm kaliibrilise poolautomaatpüstoliga PW wz. 33 seeria nr. H7577 xxxxxx xxxxx xx hoonest välja AM järgi. Väljudes xxxxx t. xx hoonest, jooksis Nikolai Tome xxxxtn xx ja xxxxx xx hoonete vahelisele alale, kuhu oli jooksnud AM. Olles xxxxx tn xx ja xxxxx xx hoonete vahelisel alal ning nähes AM, tulistas Nikolai Tome ühel korral õhku, mille peale AM jooksis xxxx tn xx ja xxxxx xx hoonete vahelisel alal juhuslikult viibinud VG selja taha. Seejärel tulistas Nikolai Tome, käitudes avalikus kohas üldohtlikul viisil, enda valduses olevast tulirelvast ühel korral AM suunas, kuid tabas VG, kelle selja taga AM end peitis, rindkere piirkonda. Seejärel Nikolai Tome taganes tema suunas liikuva AM eest ära xxxxx tn xx tootmishoone avatud väravatest sisse ja tulistas tema suunas liikuvat AM korduvalt keha piirkonda kuni padrunid Nikolai Tome tulirelvas lõppesid ning AM xxxxx xx xx tootmishoones kõhuli maha kukkus ning suri saadud vigastustesse kohapeal. Tulistamisega tekitas Nikolai Tome AM kaela läbiva laskevigastuse sisenemisavaga kaela tagumisel pinnal keskjoonel koos lülisamba IV ja V kaelalüli lülikeha vasakpoolse külgjätke killuliste murdudega, verevalumitega vasakul pool kaela pehmetes kudedes ja nahamarrastuste ning tahmaladestustega sisenemisava ümber ja väljumisavaga vasakul pool kaela eesmisel külgpinnal; 3 kehatüve läbivat laskevigastust sisenemisavadega (kokku 2) rindkere eespinnal ülaosas rinnaku kohal ja vasakul pool rindkerel vasaku rinnanäärme kohal ning väljumisavadega (kokku 3) paremal pool seljal tagumisel kaenlajoonel ja abaluujoonel ning paremal pool rindkerel keskmisel kaenlajoonel koos siseorganite (süda, südamepaun, aort, kopsud, maks, magu, soolekinnisti), rinnakelme, kõhukelme ja vahelihase vigastustega; parempoolse III-V roide, vasakpoolse V roide, lülisamba I nimmelüli vigastusega, verevalumitega pehmetes kudedes ning naharebendite, nahamarrastuste ja tahmaladestustega sisenemisavade ümber; paremat jalga läbiva laskevigastuse sisenemisavaga reie alaosas koos verevalumitega pehmetes kudedes ja väljumisavaga sääre ülemises osas välisküljel; parema õlavarre ülaosa laskevigastuse; nahamarrastused mõlemal alajäsemel ning nahamarrastused näol ja paremal pool kaelal. Pärast AM tapmist lahkus Nikolai Tome xxxxx tn. xx tootmishoone tsehhist, läks xxxx tn.xx asuvasse xx xxxxxx xxxxx tootmistsehhi, kust jooksis läbi ja väljus tagumisest uksest ning jooksis edasi xxxxxxxxxx tänava suunas. xxxxx xx xx asuva tootmishoone ja xxxxxxxxx tn vahelisel tühermaal viskas N.Tome enda valduses olnud tulirelva, s o laskekõlbuliku 7,62x25 mm kaliibrilise poolautomaatpüstoli PW wz. 33 seeria nr. H7577 3
(26)1-13-1300 maha ja jooksis ise xxxxxxxxx tänava suunas. Jõudes xxxx xxxxxx xxxxxxxxx tnx maja juurde, istus Nikolai Tome maja juurde sõitnud IR poolt juhitavasse sõiduautosse XXX ning palus ennast viia xxxx linna, LUKOILI tanklasse, mida IR ka tegi ning seal lahkus Nikolai Tome autost. Seega Nikolai Tome, tapmisega kui see on toime pandud üldohtlikul viisil ja vähemalt teist korda, pani toime KarS § 114 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Nikolai Tome, olles kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 24.08.2012 a kella 20.00 kuni 25.08.2012 a kella 02.06 Järvamaal xxxx xxxxxx xxxxxxx xx asuva xxxx xxxxxxx teise korruse koridoris, pärast seda kui VK lõi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda MP ning kui MP saadud löökide tagajärjel põrandale maha kukkus, lõi Nikolai Tome MP kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja vähemalt ühel korral kõhtu. MP peksmisega põhjustati talle füüsilist valu ja kogumina järgmised kehavigastused: ninaluude murru, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastused otsmikul, nahaaluse verevalumi koos nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega ninal ning nahamarrastused kaela ja turja piirkonnas. Samuti Nikolai Tome 27.08.2012 a kella 12.10 paiku Järvamaal xxxx xxxxx xxxx linnas xxxxx tn xx ja xxxxx xx hoonete vahelisel alal ja xxxxx xx asuva tootmishoone ees, tulistas ebaseaduslikult tema valduses olevast tulirelvast, s o laskekõlbulikust 7,62x25 mm kaliibrilisest poolautomaatpüstolist PW wz. 33 seeria nr H7577 ühel korral VG selja taga ennast varjava AM suunas, tabades VG rindkere piirkonda. Tulistamisega tekitas Nikolai Tome VG tervisekahjustused: peetuslasuvigastuse kuuliga sisenemisavaga vasaku õlavarre ülemises kolmandikus tagumisel pinnal ja võõrkeha (kuuli) peetumisega vasakul pool rindkere ülaosas II roidevahemiku kõrguse eesmisel kaenlajoonel koos õlavarreluu diafüüsi ülemise kolmandiku tagumise osa killulise murru; vasaku õlavarre kolmpealihase purustuse ja vasaku õlavarre kakspealihase lühikese pea vigastusega ning nahaaluse verevalumiga vasaku õlavarre alumises kolmandikus. Seega Nikolai Tome, peksmisega ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega, milliste tegevustega kaasnes teise inimese tervise kahjustamine, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Nikolai Tome omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid 2011 a novembrikuus xxxxxxxxx xxxx vallas xxxx xxxxx AA (A) käest ebaseadusliku tulirelva, s o laskekõlbuliku 7,62x25 mm kaliibrilise poolautomaatpüstoli PW wz. 33 seeria nr. H7577, koos kohtueelse menetlusega tuvastamata koguses laskemoonaga, kuid vähemalt 16 padruniga, mille sai enda valdusesse ja millist hoidis enda valduses kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aja, kuid vähemalt ühe päeva. Samuti tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 2012 a kevadest kuni 27.08.2012 a sai xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx AA käest enda valdusesse ebaseadusliku tulirelva, s o laskekõlbuliku 7,62x25 mm kaliibrilise poolautomaatpüstoli PW wz. 33 seeria nr H7577 koos kohtueelse menetlusega tuvastamata koguses laskemoonaga, kuid vähemalt 16 padruniga, millist hoidis enda valduses kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aja, kuid vähemalt ühe päeva rikkudes sellega Relvaseaduse § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba ja lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona 4
(26)1-13-1300 käitlemiseks. Samuti rikkus Nikolai Tome Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega Nikolai Tome, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik Kohtuistungil jäi eriasjade prokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2- § 113 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat vangistust, KarS § 114 p 2,4 järgi 8 aastat vangistust, KarS § 121 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 418 lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõista 8 aastat vangistust. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi KarS § 121 järgi restorani episoodis ja KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, KarS § 25 lg 1,2- § 113, tapmise katses, § 114 p 2,4 mõrvas ja § 121 järgi VG tulistamises süüdi ei tunnistanud Kaitsja palus Nikolai Tome süüdistuses KarS § 25 lg 1,2- § 113, § 114 p 2,4 ja § 121 järgi ( VG kehalises väärkohtlemises) õigeks mõista, kuna tema süü pole tõendamist leidnud. Maakohtu seisukoht Nikolai Tomele on esitatud süüdistus, peksmises ja muu valu tekitanud kehalises väärkohtlemises, millise tegevusega kaasnes teise inimese tervise kahjustamine ning millega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 teokoosseis eeldab objektiivsest küljest tervise kahjustamist või valu põhjustavat muud kehalist väärkohtlemist, mis tuleb subjektiivsest küljest panna toime vähemalt kaudse tahtlusega. Järgnevalt kontrollib kohus kas esitatud tõendite pinnalt on võimalik lugeda tõsikindlalt tuvastatuks süüdistatava poolt MP ja VG suhtes KarS § 121 tunnustele vastava teo toimepanemise. Käesolevas asjas on esitatud tõenditena süüdistatava, kannatanu MP tunnistajate VK, RS, KJ, JK, ML, ML ütlused ja kirjalikud tõendid patsiendikaart, kiirabikaart, SA PõhjaEesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõte, fototabel, asitõendi vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt. Kannatanu MP kinnitas kohtuistungil, et tundis AM ammusest ajast, kuna oli ka xxxx elanik ja tema sõber, samuti tundis ka Nikolai Tome`t nägupidi. 24.08.2012.a oli xxxx xxxxxxxxx sõbra sünnipäeval, kus oli palju inimesi ning kus tarvitati ka alkoholi. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta ka Nikolai Tome’t, kes käis seal peosaalis, kuid temaga otseselt ei suhelnud. Samas tunnistab MP, et sai tol õhtul peksa V ja Nikolai käest ajal kui ta läks trepist alla suitsu tegema, kõik käis nii kiiresti, et mingi hetk kaotas peksmise tagajärjel teadvuse. Kannatanu kinnitas, et teda peksid VK ja Nikolai Tome. V vist lõi esimesena, kätega löödi, esimese hoobi sain näkku ja siis seljatagant löödi pähe ning edasi ei mäleta. Teadvusele tulin eesruumis ning mind aidati alla seejärel viidi kiirabisse, kus tehti röntgenpilt ja tuvastati ninaluu murd. 5
(26)1-13-1300 Tunnistaja VK andis ütlusi selle kohta, et 2012 a augustikuus viibis xxxx xxxxxxxxx koos Nikolai Tome ja RS. Baaris viibis laudkond inimesi kellega võis konflikt tekkida mille tõttu otsustas lahkuda, kui talle järgnes MP kes lõi teda rusikaga koridoris näkku, tekkis kähmlus ning ta lõi MP samuti mitu korda, kuhu ei mäleta, kuid viimane jäi sinna maha. Kas Nikolai Tome ka MP lõi ei osanud öelda. Veel kinnitab tunnistaja, et AM oli korduvalt tahtnud kokku saada Nikolai Tomega kelle suhtes oli meelestatud negatiivselt, kokkusaamise eesmärk võis olla vägivalla kasutamine kuna AM liikus kriminaalses seltskonnas ja tegeles väljapressimistega. Ka tema elukohta on sissetunginud AM. Tunnistaja RS ütluste kohaselt viibis 24 augustil xxxxx xxxxxxx koos Nikolai Tome ja VK. Konflikti pealt ei näinud, kuid väljudes restoranist nägi, et ühel M nimelisel isikul oli nägu verine. Tunnistaja KJ kinnitas, et tundis MP alates 2009 a ning kinnitas, et 2012 a augustikuus õhtusel ajal läks koos sõbrannaga xxxxx xxxxxxxx, kus peeti kellegi sünnipäeva. MP peksmise fakti vahetult pealt ei näinud kuid kinnitas, et isikul oli nägu verine ning mõne aja möödudes tuli kiirabi, kes viis kannatanu ära. Kes M P peksjaid olid viimane ei öelnud. Tunnistaja ML andis ütlusi selle kohta, et möödunud aasta 25 augustil viibis xxxx xxxxxxxx ja abistas VK piletimüügi juures. Toimus üks kaklus, helistati ülevalt, jooksime V üles, mina jäin koridori. V läks peosaali ja seal koridori lõpus nägi, et üks mees on põrandal, nägu verine. Mees tõusis püsti, küsisin, kas politseid, kiirabi on vaja, kas avaldust soovib kirjutada politseile. Mees ütles, et ei mitte mingil juhul. Ruum kuhu mina jäin oli peoruumi eeskoda, koridor. Seal minu mäletamist mööda oli kannatanu, mina ja ka paar inimest. V ja ML tegelesid väljaselgitamisega, kes kannatanut lõi ning saatsid isikud välja, keegi vastu ei hakanud ning tunnistasid löömise fakti, ise konkreetselt väidetavaid lööjaid näost, näkku ei näinud. Tunnistaja VK andis ütlusi selle kohta, et töötades 2012 a augustikuus turvatöötajana oli koos ML ja ML xxxx xxxxxxxx. Mx olime all ja ülesandeks oli sissepääsu korraldamine. ML oli kolmandal korrusel, kus toimus pidu ja kaklus, milles osales Nikolai Tome. Ülesse jõudes oli kõik rahunenud ja saatsime mõlemad osapooled välja, keegi vastupanu ei osutanud ja ennast ei õigustanud, pigem võeti tegu omaks. Mis täpselt selle põhjuseks oli, seda ei mäleta. Tunnistaja ML tunnistas, et osutas turvateenust 24-25.08.2012.a xxxxx xxxxxxxx, kus abiks olid VK ja ML. Intsidendi hetkel oli ta kolmandal korrusel kui, üks meesterahvas läks saalist välja nurga taha koridori, siis järgnes teine. Läksin vaatama mis seal toimub. Sel hetkel peksmist ei olnud oli haardesse võtmine. See, kes seda pikemat meeskodaniku haardes hoidis väitis, et teda rünnati, lahti teda ei lasknud ja mingil hetkel tuli sinna veel üks mees ja hakkas ilma selgitamata kohe seda, keda haardes hoiti peksma. Tunnistaja osutas kohtuistungil süüdistatava Nikolai Tome peale ja kinnitas, et see isik oligi, kes tuli saalist välja ja hakkas kannatanut peksma käte ja jalgadega, mille tagajärjel oli kannatanul nägu verine. Süüdistatav Nikolai Tome tunnistas ka kohtuistungil ristküsitluse käigus, et peksis xxxx xxxxxxxx MP. Isiku ekspertiisi akti nr 89 kohaselt on andnud ekspert arvamuse, et MP esines ninaluude murrud, nahaalune verevalum ja nahamarrastused otsmikul, nahaalune verevalum koos nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega ninal ning nahamarrastused kaela ja turja piirkonnas. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, märgitud ajal ja viisil 25.08.2012 a löökidest kõvade 6
(26)1-13-1300 tömpide esemetega, rusikatega, kängitsetud jalaga. Arvestades vigastuses lokalisatsiooni on vähetõenäoline, et tervisekahjustused on saadud kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Kiirabikaardist nr 3/9 2/1576 nähtub, et kannatanule on tekitatud ninaluu murd, pea ja kaelapiirkonna pindmised vigastused. Fototabelist nr 1 nähtub, et MP on nahalune verevalum ja nahamarrastused otsmikul, nahaalune verevalum koos nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega, fototabelis nr 2 nähtub vasaku kõrva taga olevale vigastusele. Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatava, kannatanu tunnistajate ja isiku ekspertiisiaktist nähtuv süüdistuses toodud sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Kohtu hinnangul on tuvastatud ülalnimetatud tõenditega MP peksmine s.o järjestikku toimuv löömine rusikatega näkku ja selja tagant löögid pähe. Kohtu hinnangul nimetatud kuriteo episoodi kvalifitseerimisel ei oma tähtsust kas löömine toimus rusikatega, lahtise käega, jalaga või mõnda löögiriista kasutades. Veel on esitatud süüdistus Nikolai Tomele selles, et ta tulistas xxxxx tn xx asuva tootmishoone ees ebaseaduslikult tema valduses olevast tulirelvast, ühel korral VG selja taga ennast varjava AM suunas, tabades VG rindkere piirkonda tekitades teise inimese tervise kahjustamise. Kannatanu VG kutsuti kohtusse e-maili teel 14.10.2013 a kella 10.00, isik oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, kuid kohtuistungile ei ilmunud Seejärel riiklik süüdistaja saatis kannatanule uue kutse e-maili teel kohustusega ilmuda kohtusse 21.10.2013 a kell 10.00 kutse sai kannatanu kätte ning helistas xxxxxxxxxx, et töökohustuste tõttu pole võimalik kohtusse ilmuda.
§ 291
kohaselt on võimalik kohtumenetluse poole taotlusel kohtul varem antud tõend vastu võtta, kui on täidetud
§ 291lg 1 p.1-5 nõuded.
Riiklik süüdistaja leidis, et nimetatud nõuded täidetud ei ole ning johtuvalt sellest loobus kannatanu ülekuulamisest ja ütluste avaldamise taotlusest. Kaitsja nõustus riikliku süüdistaja seisukohaga. Kohus leidis, et riikliku süüdistaja taotlus on põhjendatud. Kohtu hinnangul oli kannatanu asukoht teada, puudus kõrvaldamatu takistus isiku kutsumiseks kohtuistungile, seega oleks kannatanu ütluste avaldamine kohtus ristküsitlemiseta kohtuotsuse tegemisel lubamatu ning kohus heidab selle tõendi kõrvale. Samas leiab kohus, et kannatanu mitte ilmumine kohtuistungile ei too kaasa automaatselt nimetatud süüdistuse episoodi õigeksmõistmise.
§ 61
kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul peab kohus nimetatud kuriteo episoodi analüüsimisel ja kohtu käsutuses olevate tõendite hindamisel nende kogumis asetama erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele või leiab, et uuritud tõendite pinnalt pole võimalik isiku süüd tuvastada. Isiku ekspertiisiaktis nr 59 on ekspert andnud arvamuse, et VG sedastatud tervisekahjustus on tekitatud tulistamisel tulirelvast, võimalik märgitud ajal ja viisil 27.08.2012 a. Arvestades isiku kohtuarstlikul läbivaatusel sedastatud laskevigastuse 7
(26)1-13-1300 sisenemisava paiknemist ja selle morfoloogilisi iseärasusi on laskevigastus on tekitatud suunaga vasakult paremale tagant ette. alust arvata, et Lähtudes 13.08.2002 a Vabariigi Valitsuses määrusest nr 266 „ Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra „ § 7 alusel on antud vigastus mitteeluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjutuses, millest paranemine kestab kuni 4 nädalat. Tervise kahjustamine on materiaalne delikt ning sisaldab tagajärjena tervisekahjustuse, mis ei ulatu KarS § 118 tähendatud raske tervisekahjustuseni. iga Fototabelist lisa 1 fotodel 1-5 on näha kannatanul kuuli poolt põhjustatud vigastused. Järvamaa Haigla saatekiri kannatanu saatmisest uuringutele, kiirabi kaardist nähtub, et 27.08.2012 a anti VG meditsiinilist abi ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõttest on tuvastatud, et kannatanu saadeti kompuutertomograafia uuringutele. Süüdistatav tunnistas küll tema poolt tulistamise fakti kuid kinnitas, et ei soovinud VG tabada vaid eesmärgiks oli AM, kuna viimane ründas teda VG tagant. Samuti leidis ka kaitsja, et kogutud tõendite pinnalt ei saa inkrimineerida Nikolai Tome’le KarS § 121 järgi kvalifitseeritud tegu kuna kolmanda isiku tervise ohtu seadmine ja kehaline väärkohtlemine ei olnud süüdistatava tahtlusega hõlmatud ning süüdistatav tegutses subjektiivsest küljest ettevaatamatusega. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu. Samasus ehk identiteedieksimus seisneb eksimuses rünnatava objekti omadustes või samasuses. Tegemist on eksimusega objektis kitsamas mõttes, mis erineb eksimusest sihtobjektiks selle poolest, et süüdistatav tabab tõepoolest seda objekti mida kavatseski, kuid eksib selle samasuses. Seega Nikolai Tome tahtlus oli suunatud ühe objekti ründamisele, kuid eksimuse tõttu kahjustab ta ka teist objekti. Kuna antud eksimuse liigi puhul on rünnatav objekt süüteokoosseisu tähenduses võrdväärne tegelikult kahjustatud objektiga, siis ei muuda eksimus objekti isikulises samasuses toimepandud teole antavat õiguslikku hinnangut. Kaitsja leidis, et tegemist oli ettevaatamatusega. Kohus leiab, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Seega tuleb kohtul kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel kõigepealt tuvastada, kas Nikolai Tome kujutas endale üldjoontes ette tavalise elukogemuse põhjal, see on ajal kui isik oli läbinud tulirelva kursused, kus õpetati tulistamist, samuti relvaga ümberkäimist, turva ja ohutusnõudeid põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Kohtu seisukoht on jaatav. Kaudne tahtlus on KarS § 16 loetletud tahtluse liikide nõrgim vorm, kus isik ei pürgi tagajärje poole ega tunneta seda kindlalt saabuvana, intellektuaalset elementi tähistab kaudse tahtluse definitsioonis sõna peab võimalikuks. Kaudse tahtluse volunataiivse elemendiks tuleb kohtu hinnangul lugeda isiku nõustumist koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmise ehk soostumisega. Väide, et tegu võis olla ettevaatamatusega pole asjakohane. Kohus juhib tähelepanu, et ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nimetatud seisukoht ei saa olla paljasõnaline vaid peab olema põhjendatud millistel juhtudel tuleks kõne alla ettevaatamatuse delikti kohaldamine. Kohtu hinnangul Nikolai Tome poolt lootus, et oht ei realiseeru tagajärjes ei vasta kriminaalasjas kogutud ja uuritud tehioludele. On ilmselge, et arvestades isiku üldist elukogemust, teospetsiifikat ning kasutades tulirelva, tulistades kannatanuid lähilasuga ei ole selline käitumine adekvaatne ega põhjendatud. Seega süüdistatav pidas võimalikuks tagajärje saabumist ning nõustus koosseisupärase asjaolu saabumisega, ehk soostus sellega. Nikolai Tome poolt toime pandud tegu 8
(26)1-13-1300 iseloomustabki tagajärje välise ohtlikkuse tekkimine ning süüdistatav otsustaski tagajärje ohtlikkuse äratundmisele vaatamata tegutseda. Analüüsides nimetatud kuriteo episoodi jõudis kohus järeldusele, et Nikolai Tome poolt kannatanu suhtes kasutades ebaseaduslikku tulirelva TT püstol analoogi ning tulistades kannatanut tõi kaasa tagajärjed, mille kohaselt olid häiritud VG organismi koe või elundi terviklikus ja nende toime. Seega on kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos süüdistatava teo (kannatanu tulistamine) ja kannatanu tervise kahjustamisega, mis häirisid kannatanu organismi koe või elundi terviklikust ja nende normaalset toimet, sest konkreetse teo mõttelisel kõrvaldamisel oleks karistusõiguse ekvivalentsusteooria kohaselt välistatud ka konkreetse tagajärje saabumine (conditio sine qua non). Kuivõrd süüdistatava poolt toime pandud ründe tulemusena kandus süüdistatavalt ründevahendi teel kannatanule edasi mateeria ( püstoli kuul), mis avaldas kannatanule mõju – kutsus esile negatiivse muutuse kannatanu tervises – tuleb nimetatud tagajärg objektiivselt omistada süüdistatava poolt toimepandud teole. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et tulistamisega tekitas Nikolai Tome V G tervisekahjustused: peetuslasuvigastuse kuuliga sisenemisavaga vasaku õlavarre ülemises kolmandikus tagumisel pinnal ja võõrkeha (kuuli) peetumisega vasakul pool rindkere ülaosas II roidevahemiku kõrguse eesmisel kaenlajoonel koos õlavarreluu diafüüsi ülemise kolmandiku tagumise osa killulise murru; vasaku õlavarre kolmpealihase purustuse ja vasaku õlavarre kakspealihase lühikese pea vigastusega ning nahaaluse verevalumiga vasaku õlavarre alumises kolmandikus, mis tuleb lugeda, et süüdistatava tegu vastab KarS § 121 juriidilise koosseisu objektiivsetele tunnustele. Füüsiline valutunne on KarS § 121 objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes immanentne ainult kergema iseloomuliste kehaliste väärkohtlemiste puhul. Samuti ei ole KarS § 121 objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes oluline, kas VG tundis kehalise väärkohtlemise korral füüsilist valu kohe tema kehalise puutumatuse riive ajal või pärast ründe lõppemist. Nikolai Tome rünne AM vastu toimus lühikese aja vältel ning VG juhuslik sattumine ülalnimetatud isikute liikumistraektoori ette ning saades Nikolai Tome lasust haavata ei oma tähtsust kas valu tunne tekkis vahetult ründe ajal või pärast. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud kannatanu VG kehalise puutumatuse riive ning vigastuse iseloom ja ulatus. On ilmselge, et taoline vigastus põhjustas kannatanule valu. Seega selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 121 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide pinnalt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Veel on Nikolai Tome’le esitatud süüdistus, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, millega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohus leiab, et tegemist on blanketse ja formaalse koosseisuga, mida tuleb sisustada Relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Relvaseaduse § 32 lg 1 järgi on piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks vajalik soetamisluba ja lg 2 järgi soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona 9
(26)1-13-1300 soetamiseks. Relvaseaduse § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. Relvaseaduse § 45 lg 1 järgi võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Süüdistatav tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ning kinnitas, et nimetatud püstoli TT koos kahe padruni salvega sai oma sõbralt AA. Tunnistaja AA kinnitas, et tunneb Nikolai Tome üle 10 aasta ning ta teadis, et viimasel on probleeme, kuid kellega isik ei täpsustanud. AA tunnistas, et andis Nikolai Tome’le oma püstoli TT, kabuuri ja 16 padrunit, endal tal samuti relvaluba polnud ning relv oli soetatud mitteametlikult. Kohtule on esitatud kirjalik tõend selle kohta, et AA on 01.02.2013 a Pärnu Maakohtu otsusega tunnistatud süüdi KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et Nikolai Tome rikkus Relvaseaduse § 32 lg1,2 nõudeid sellega, et isikul puudus relva soetamisluba, mis oleks andud õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuulva relva soetamiseks. Seega nimetatud relvaloa soetamise õiguse puudumine takistas süüdistatavat Relvaseaduse § 34 lg 2 relva ja selle laskemoona käitlemist. Relva leidmise kohta oli koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskohta pildistatud. Samuti fikseeriti sündmuskoha vaatluse käigus avastatud padrunikestad ja padrunid. Nimetatud relv, leitud padrunikestad ja padrunid on vaadeldud ja tunnistatud asitõendiks. Ekspertiisiaktis nr 12E-TB0117 on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitati laskekõlbulik 1949 a Poolas tööstuslikult valmistatud 7,62 x 25 mm kaliibriline poolautomaatne püstol PW wz 33 ( venemaal valmistatud TT-33 püstoli analoog) nr H 7577, mis kuulub tulirelvade hulka. Tegemist oli poolautomaatse laskekõlbuliku püstoliga PW, mis kuulub tulirelvade hulka Ekspertiisiks esitatud padrunite kestad 5 tk on tulistatud sellest relvast 2 sündmuskohalt leitud padrunit kuuluvad tulirelva lasemoona hulka. Vastavalt järelepärimisele relvaregistrist ei ole nimetatud relv sinna kantud. Kohtu hinnangul tuleb süüteokoosseisu subjektiks lugeda isikut, kes käitleb tulirelva ning kellel puudub soetamis -või relvaluba. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab nimetatud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Nikolai Tome oli teadlik ja kinnitas, et tal puudus relva luba. Seega selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 418 lg 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide pinnalt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Veel on esitatud süüdistus Nikolai Tome’le selles, et tema teise inimese tapmise katsega, s o tahtliku teoga, mis oli suunatud süüteo toimepanemisele, pani toime KarS § 25 lg 1, 10
(26)1-13-1300 2 ja § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tapmise kui see on toime pandud üldohtlikul viisil ja vähemalt teist korda, pani toime KarS § 114 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav temale etteheidetud süütegudes süüdi ei tunnistanud ning andis kohtuistungil ristküsitluse käigus ütlusi selle kohta, et 27.08.2012 a viibis oma töö juures kui tema juurde tulid MP ja AM. Nikolai Tome kinnitas, et kui ta nägi neid isikuid aknast tekkis tal hirm oma elu pärast ning leidis, et oli sel hetkel hädakaitseseisundis, ta jooksis riiete kapi juurde võttis relva tegi teise korruse akna lahti ning sõnagi lausumata tulistas väljas seisvaid kannatanuid. Nikolai Tome põhjendas seda sellega, et teda on eelnevalt alates 2011 a mitmel korral ähvardatud füüsilise vägivallaga, on pandud tema sõiduauto põlema, samas süüdistatav ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et seda tegi AM või MP, samuti andis ütlusi selle kohta, et 2011 a lillelaadal AM pressis välja temalt 3000 eurot, samal aastal kutsus teda veel kaubamaja juurde ning minnes kohale võttis AM auto istmete vahelt prussi millega hakkas teda taga ajama lubades tal pea lõhki lüüa, kuid see ei õnnestunud kuna ta jõudis joosta oma trepikotta ja lukustada uks. Andes ütlusi kohtuistungil Nikolai Tome ei selgitanud mis põhjusel need konfliktid tekkisid. Kokkuvõtvalt leidis süüdistatav et kõik eelnev mis toimus tekitas temas kartust ja hirmu oma tervise ja pere pärast ning 27.08.2012 kui MP ja AM tulid tema töökohta nägi MP käes kilekotti mille seest paistis välja relva kaba. Kuna oli hädakaitseseisundis tulistas püstolist teise korruse aknast õue hirmutamiseks, tahtlust tappa MP ei olnud. Peale lasku MP jooksis koheselt territooriumilt välja kuid AM jooksis tema vaateväljast ära nurga taha. Süüdistatav tunnistas, et peale esimest lasku relv kiilus kinni ning padrun kukkus aknast alla, seejärel keegi viskas padruni aknast sisse ja ta pani padruni salve tagasi. Seejärel tuli relvaga hoonest välja selleks et veenduda, et AM oleks lahkunud ja ei ründa teda enam. Tegelikult oli AM territooriumil ning ta nägi kuidas ta jooksis lätlase seljataha ning püüdis sealt tagant teda rusikaga rünnata, samal ajal ta ise taganes ning kinnitas, et hoiatuslasku õhku ei teinud vaid tulistas, kas oli tegemist lähi või kauglasuga süüdistatav ei mäletanud kuid lask tabas lätlast ja siis mitu lasku tabas AM. Peale seda jooksis sealt minema läbi tühermaa kuhu viskas relva. Territooriumi parklast S sõidutas teda koju, kus vahetas riided, edasi sõideti metsa ning jäeti ta rahunema. Õhtuks toibus ning ütles R, kes tuli talle järgi, et peab politseisse minema ning seejärel sõideti xxx xxxxxxxx, kus andis ennast üles politseile. Kohus kuulas üle tunnistajad, kes andsid ütlusi sündmuste kohta, mis toimusid enne süüdistuses toodud intsidenti ning tunnistajad ja kannatanu kes kirjeldasid vahetult sündmuste käiku. Alljärgnevalt kuulas kohus üle tunnistajad kes kinnitasid asjaolusid enne süüdistuses toodud sündmusi. Tunnistaja RS kinnitas, et sai peale telefonikõnet xxxx xxxxxxxxxx ees, kes tahtis kokku saada Nikolai Tomega. Kokku said xxxxxxxxx, kus AM oli agressiivne ja selgitas midagi, juttu vahetult ei kuulnud ning kokkuleppele isikud omavahel ei saanud. Tunnistaja AK kinnitas kohtistungil, et tal 25.08.2012 a. AM`ga kontakti ei olnud, kuid kuulis kõrvalt seda kui ta rääkis telefoni teel minu pojaga ja tahtis kokku saada Kose ristil. Nikolai Tomega oli mul juttu telefoni teel ja hiljem sain temaga kokku ja palusin teda mitte kodu juurde tulla, et tema suhtes on ähvardus õhus. Veel kinnitas tunnistaja, et vahetult temal AM kontakte ei olnud kuid teiste isikute kaudu on teadlik, et Nikolai Tome’t on ähvardatud ja lubatud karistada xxxxx sündmuste pärast. Tunnistaja KV, kes töötab Lääne Prefektuuri, Paide kriminaaltalituse, uurijana andis ütlusi selle kohta, et 2012 a suvel oli kontakt Nikolai Tomega, kes pöördus politsei 11
(26)1-13-1300 jaoskonda sooviga teada saada kas tema põlenud auto uurimisega tegeldakse, kuna põlengu taga võis olla AM või tema sõbrad. Kuna seda menetles xxxx uurija ei osanud tunnistaja nende asjaolude kohta rohkem ütlusi anda. AM suhtes kinnitas tunnistaja, et temal oli üks kriminaalasi tema suhtes menetluses. Tunnistaja ER, kes töötab Lääne Prefektuuri, kriminaalosakonnas vanem uurijana kinnitas, et VG oli ühes kriminaalasjas kannatanu ja kuulas üle ka Nikolai Tome, kuna teda ka ähvardati, selles samas asjas vägivallaga ja käidi teda töö juures otsimas. Samas kinnitas tunnistaja, et Nikolai Tome ülekuulamisel avaldas arvamust, et tema ei soovi oma ähvardamise kohta mitte mingisugust avaldust esitada ähvardajaks oli R M. A M olen kokku puutunud ammu, olen kuulnud, et tegemist oli alkoholi- ja narkootikume tarvitava ja vägivaldse inimesega. Tunnistaja DL ütluste kohaselt on Nikolai Tome tema sõber ning kinnitas, et Nikolai Tome rääkis vahetult mõni päev enne tulistamist, et AM oli xxxxxx ja oli helistanud temale ning Nikolai Tome kartis teda, samas kaklusest mis toimus xxxx xxxxxxxx Nikolai Tome temale ei rääkinud. Tunnistaja kinnitas, et soovitas Nikolai Tomele, et viimane pöörduks politsei poole ja teeks avalduse. Veel lisas, et isiklikult AM ei tundnud, kuid oli kuulnud, et viimane on olnud vägivaldne teiste isikute suhtes. Samuti teadis rääkida, et xxxxx lillelaadal ähvardas ja nõudis AM Nikolai Tome’lt 3000 eurot, mis põhjusel kohtule kinnitada ei osanud. Tunnistaja VG, kes kinnitas, et on Nikolai Tome sõber ja andis ütlusi selle kohta, et juba üle 3 aasta tagasi oli helistanud AM temale ja lubanud K pea lõhki lüüa, samuti oli K saanud peksa xxxxxx juures. Veel oli konflikt Kx A xxxxx kaubamaja juures, kus lubas ta kurikaga läbi peksta ja nõudis raha, samuti lubas A kui tuli tema elukohta K peksa anda kuid ei saanud teda kätte. Tunnistaja RT kinnitas, et alates 1999 a on koos elanud Nikolai Tomega ning kooselust on kaks last. AM tundis alates põhikoolist, oli klassivend, suhelnud temaga pole. Teadis, et ta on helistanud Nikolai Tome’le ja ähvardanud, mitmeid kordi, ähvarduste põhjusi ega relvade olemasolust ta ei teadnud. Veel kinnitab, et teab VK, kes on suhelnud Nikolai Tome’ga. 27 augustil kui xxxx toimus tulistamine, helistas Nikolai Tome talle peale intsidenti ja palus kodus ära käia ja ära visata üks kilekott, mis kilekotis oli ei teadnud, tegelikult andis selle koti R. Veel andis ütlusi selle kohta, et Nikolai Tome oli kokkupuude relvadega seoses relvakursustel käimisega selleks, et seejärel sõita Somaaliasse piraate püüdma. Tunnistaja meenutas veel sündmusi mis toimus 25.08 2012 a xxxxxxxxxx kui Nikolai Tomel oli vestlus AM, peale vestlust oli Nikolai Tome endast väljas. Veel meenutas tunnistaja, et 2011 a pandi põlema nende elukohas auto. Mõned päevad hiljem, sõitsid sealt mööda, AV ja AM. Nad kutsusid Nikolaid välja, rääkisid omavahel. 2011 aasta novembril kui ma ostsin endale uue auto, kutsus A mind välja kohtama mu elukaaslane läks välja. Olles eemal võttis AM auto pagasnikust kaika ja kutsus ta enda juurde. Mu elukaaslane jooksis minema ja A hakkas teda kaikaga taga ajama. Ta jõudis koju ja helistas politseisse. Kohus nõustub ülalnimetatud tunnistajate seisukohtadega selles osas, et Nikolai Tome’l oli AM, MP ja teiste isikutega pikaajaline konflikt ja nimetatud ütlused iseloomustavad kujundlikult olukorda nii Nikolai Tome kui ka MP ja AM tegevuses enne toime pandud intsidenti luues pildi omavahelistest suhetest. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et samas üksi tunnistaja ei selgitanud ega kinnitanud konkreetselt mis asjaoludel konfliktid tekkisid, seisnesid ning põhinesid. Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Nikolai Tome andis üksikasjalikult ütlusi süüdistuses toodud asjaolude kohta ning selgitas, et kuna AM ähvardas teda korduvalt 12
(26)1-13-1300 vägivallaga oli ta stressis, kartis teda ning tema sõpru ning kui AM ja MP tulid tema töökohta oli ta hädakaitseseisundis ning ta tulistas MP suunas hoiatuslasu, samas tunnistas, et tootmisterritooriumil tulistas korduvalt AM kes jäi sinna lebama. Kuna süüdistatav leidis, et ta oli teo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis tuleb kohtul nimetatud seisukohta analüüsida. Selleks, kas Nikolai Tome oli hädakaitseseisundis on vajalik seda nõuetekohaselt tuvastada ning juba seejärel anda hinnang kaitsetegevusele ning analüüsida selle vajalikkust ning sealt edasi kui on tuvastatud hädakaitse kaaluda võimalikku hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kohus analüüsides kohtu käsutuses kogu tõendite paketti ei saa süüdistatava taolise lihtsustatud hädakaitse käsitlusega nõustuda. Eelkõige tuleb kohtul pöörduda hädakaitse legaaldefinitsiooni poole, kus on sätestatud, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid ja ületamata seejuures hädakaitse piire. Isik ületab hädakaitse piire, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kohus leiab, et hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne, millega rikutakse õiguslikke käitumisnorme nii käske kui keelde ning rünnatakse teise isiku õigushüvesid, kuid samas on välistatud hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu mis rikub küll mõnda sotsiaalset käitumisreeglit, kuid ei ole vastuolus õiguskorraga. Samuti tuleb määratleda hädakaitse ajalised piirid. Juhul kui isik paneb kaitseteo toime väljaspool neid piire pole tegemist hädakaitse seisundis oleva teoga. Kohtu hinnangul pole tegemist kaitset õigustava ründega kui isiku suhtes ähvardatakse tulevikus midagi ette võtta, olenemata ähvarduse tõesusest. Kohtu hinnangul peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees ehk peab olema vahetu oht ründeks. Samuti võib hädakaitseseisund tekkida ka enne seda kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks tuleb kohtul määratleda, kas AM ja MP käitumine annab aluse kartuseks, et ajal kui nad tulid Nikolai Tome töökohta võis järgneda vahetu rünne, selleks tulebki kohtul analüüsida süüdistuses toodud olukorda ning hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Riigikohtu lahendis 3-1-1-17-04 kirjeldatakse kuidas ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Kohus analüüsib kohtu kästuses seda informatsiooni, mis oli konkreetse sündmuse osalejatel. Nikolai Tome põhjendas hädakaitseseisundit, et ta kartis ja oli hirm. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemine ajaliselt piiratud käitumisakt, mis on seotud süüdistatava käitumisega nii enne kui ka pärast sündmust s.t isiku käitumine kuriteosündmusele eelnenud või järgnenud ajal võib anda kaudset informatsiooni mis 13
(26)1-13-1300 aitab tuvastada isiku käitumist kuriteo toimepanemise ajal. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuriteosündmusele eelnenud ajal see on 2 päeva varem 25.08.2012 axxxx xxxxxxxxpeksis Nikolai Tome koos VK kannatanu MP kellele põhjustas ninaluude murrud, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused otsmikul. Seega Nikolai Tome väide, et kartis kannatanut on väheusutav ja ümberlükatud süüdistatava enda käitumisest tuleneva õigusvastase teoga. On täielikult tuvastatud, et süüdistatavat kannatanud 27.08.2012 a tema töökohas ei rünnanud, seda tunnistas ka süüdistatav ise, kui andis ütlusi selle kohta, et kui nägi teisekorruse aknast kannatanuid siis võttis relva ja tulistas koheselt, samuti pole tuvastatud, et kui AM ja MP tulid süüdistatava töökohta ei olnud viimasel mingisugust verbaalset ega füüsilist kontakti. Kohtu hinnangul peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees ehk peab olema vahetu oht ründeks. Kannatanud soovisid Nikolai Tomega rääkida, seda tõendab nii kannatanu MP kui ka tunnistajad IL, ML, JS, AI, J K vastupidiseid tõendeid selle kohta, et ülalnimetatud kannatanud oleksid sisenenud tootmishoonesse, oleks mingigi sõnavahetus, või oleksid teinud ettevalmistusi ründeks pole tuvastatud, samuti pole tuvastatud, et MP oleks kilekotist välja võtnud puidust kaika ja oleks mingilgi moel ähvardanud süüdistatavat. Seega kohtu hinnangul Nikolai Tome kaitses selles kuriteoepisoodis ennast olukorras kus rünne ei olnud veel alanud ega jõudnud katsestaadiumisse. Tegemist ei olnud hädakaitsega ega hädakaitsepiiride ületamisega, sest puudus hädakaitseseisund ning tegija vastutab üldkorras. Teise kuriteoepisoodi analüüsimisel ajal kui AM tapeti hindab kohus hiljem eraldi veel hädakaitseseisundi olemasolu või selle mitte tekkimist. Süüdistatava väide, et nägi läbi akna, et MP kilekotis oli relva kaba on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Nii kinnitas tunnistaja HG, et möödunud aasta 27 augustil oli tööl ning kella kaheteist paiku lõuna ajal viibis väljas trepi peal koos töökaaslastega. Sinna tulid kaks noormest, ühel noormehel oli käes must kilekott, mis seal sees oli ei tea ning nendest üks tahtis kohtuda Nikolai Tomega, vist oli AM aga kindel ei ole, seda sai ta alles pärast teada, et A oli nimi. Noormehed ajasid juttu seal trepi ees kuid Nikolai Tome´ga kokku ei saanud. Tunnistaja IL kinnitas, et oli tootmishoone ees kui sinna tuli AM keda tundis nägupidi, koos oma sõbraga kelle nime ei teadnud. Tulid sinna trepikoja juurde ja küsisid Nikolaid, kas ta on tööl või ei ole. Sõbral oli kilekotimoodi asi, käes, Ml ei olnud midagi käes. Tunnistaja ML andis ütlusi selle kohta, et 27 augustil oli tööl xxxxx xxxx xx s. Kella 12 paiku viibis lõunaajal välistrepi juures ja suitsetas. Tulid kaks noormeest, kes olid temale võõrad, üks oli pikem, teine natuke lühem, kelle käes oli must kilekott ning nad küsisid sõpra. Tunnistaja JS kinnitas, et oli möödunud aasta 27. augustil lõunavaheajal väljas, õues trepi peal kui sinna tulid kaks nooremat temale võõrast meesterahvast, nooremal härrasmehel oli must prügikott, mis rippus käes ning nad soovisid näha Nikolai Tomet, kuid viimasega kokku ei saanud. Natukese aja pärast kõlas lask, kustkohast see lask toimus tunnistaja öelda ei osanud kuid kinnitas, et noormehed vaatasid peale lasku üles tootmishoone poole ja seejärel jooksid ära. Väiksem tüüp kelle käes oli kilekott pani väravast välja, töökoja õue pealt minema. Teine arvatavasti jooksis töökoja nurga taha. Tunnistaja AI kinnitas, et 27 augustil oli lõuna ajal väljas ja tegi autode vahel töökoja ees suitsu. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta AM, kes tuli kellegi teise temale tundmatu noormehega, kellel oli kaasas must kilekott nende territooriumile töökoja ette. Üks poiss oli eemal, A läks kontoritrepile kellegagi juttu ajama. Korraga kuulsin mingit 14
(26)1-13-1300 pauku ma täpselt ei süvenenud, ühekorraga nägin kui A ja teine poiss panid jooksu K jooksis neile järgi nurga taha, siis kuulsin veel ühte lasku. Tunnistaja JK ütluste kohaselt pidas lõunat teisel korrusel ning pärast seda läks välja kus olid veel S, L ja teised töökaaslased. Mõne aja möödudes tulid sinna AM ja M P kellel oli must kilekott kaasas ja käeasetuse järgi võis koti sees olla mingi relvataoline ese. Analüüsides süüdistatava ja ülalnimetatud tunnistajate ütlusi leiab kohus, et nende tõendite hindamisel kogumis asetas kohus tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava poolt esitatud ütlused omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekkis kohtul siseveendumus, mille alusel omistas kohus tunnistajate ja kannatanu poolt antud tehiolude kirjeldamisel samasisulistele ütlustele suurema kaalu kui süüdistatava omale kui ennast õigustavale ja ebausaldusväärsele ning heidab nimetatud ütluse kõrvale, seega kohus leiab, et nimetatud kilekotti ei avatud, veelgi enam kilekotis ei olnud relvakaba. Süüdistatav kinnitas, et tema ei soovinud MP tappa vaid tegi hoiatuslasu suunaga maapinna poole. Vastates kohtus küsimusele, et miks ei hoiatanud suuliselt või tulistanud õhku, kinnitas Nikolai Tome et ei peagi õhku tulistama, samas kinnitades, et on läbinud laskmise kursuse. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu kuna hoiatuslasu tegemise puhul tuleb arvestada mitmete asjaoludega, nii tuleb arvestada sündmuskoha paiknemist, inimeste viibimist territooriumil ( tunnistajad G, L, L, S, I,K viibisid seal samas trepi ees), samuti transpordivahendite olemasolu, asfalteeritud maapinda jne, samuti oli olemas tulistatud kuuli rikošeti võimalus. Kohtu hinnangul üldjuhul tehakse lask õhku. Läbides laskmise kursuse õpetatakse ka seda kas hoiatuslasku võib teha inimeste suunas. Tulirelv on ülimalt intensiivne kaitsevahend ja tulistamine isiku suunas on õigustatud ainult sellisel juhul kui tekkinud situatsioonis tulirelva kasutamine hoiatuslasu näol ei olnud võimalik. Seega tulirelva korral kehtib üldreegel, et rünnatavat tuleb hoiatada või teha hoiatuslask. Kohtuliku uurimise käigus kohus ei tuvastanud, et kannatanu MP oleks süüdistatavat rünnanud või oleks teinud ettevalmistusi rünnakuks, mida kinnitasid ka ülalnimetatud tunnistajad, seega on tuvastatud, et MP lihtsalt seisis kontorihoone ees tegemata mingisuguseid liigitusi, žeste, mis oleks viidanud tegudele ning andnud aluse Nikolai Tome’le sihipäraseks tegutsemiseks. Tulistamine MP suunas asukoha vahetus läheduses ei tabanud kannatanut, tehnilisi vigastusi sai RP auto xxxx põrkeraud ja rehv. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et maapind oli kivine-asfalt, samuti on fikseeritud sõiduauto vigastused. Kannatanu MP andis ütlusi selle kohta, et mõni päev hiljem kui ta sai peksa Nikolai Tome’lt 25.08.2012 a xxxx xxxxxxxx läks A rääkima, et ta tuleks kaasa eesmärgiga välja selgitada põhjused Nikolai Tome’lt, miks teda restoranis läbi peksti. Viimane töötas tema elukoha lähedal ning koos A läksid lõuna paiku Nikolai Tome töökohta. Kaasas oli igaks juhuks kooritud puidust kurikas pakituna prügi kilekotti. Põhjus miks kurikas kaasa võeti põhjendas kannatanu sellega, et Nikolai Tome uuesti talle kallale ei tuleks, kuna oli korra ta käest peksa saanud. Nimetatud ütlusi tõendavad ka läbiotsimise protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll, kus on fikseeritud et leiti ümara kujuga puidust kaigas. Kohale jõudes territooriumil viibisid väljas töölised. Seejärel MP ütluste kohaselt palusid nad ühelt töötajalt, et ta Nikolai Tome alla kutsuks. Töötaja läks üles ja mingi hetk avanes ülevalt aken, püstoliga käsi tuli välja ja kõlas lask peale mida jooksid nad laiali. Kannatanu kinnitas, et enne lasku olid seal ukse ees autod olid pargitud selja taha, tema oli vasakul ja A paremal pool. Kannatanu kinnitas, et A sel hetkel rääkis vist töölistega. 15
(26)1-13-1300 Kannatanu kinnitas, et ta nägi vahetult mõne meetri pealt kui teise korruse aken avanes ja püstolitoru oli suunatud tema poole, toimus lask kuid kuul ei tabanud. Peale lasku A jooksis ühele poole, tema teisele poole hoovist koos kurikaga välja, enda kodu suunas. A jooksis sinna aedade poole, kus telliskivimüürid ja kõrvalhooned on. Seega süüdistatava ja kannatanu ütlustes on vastuolu. Nikolai Tome kinnitas, et ei soovinud kannatanut tappa, MP aga kinnitab konkreetselt, et nägi kuidas süüdistatava käsi tuli teise korruse aknast välja ja relva toru oli suunatud temapoole. Kohtu hinnangul mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Seega süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis konkreetseid asjaolusid arvestades on eluliselt usutav. Kohtuliku uurimise käigus puudus vaidlus selles, et teise korruse aknast toimus lask Nikolai Tome poolt, samas süüdistatav ei osanud kohtule põhjendada usutavalt miks lask toimus MP suunas ja püstoli kuul tabas sealsamas kannatanute juures sõiduautot, kui oli võimalus tulistada hoiatuslask õhku, seda ta ei teinud. Veelgi enam peale esimest lasku kiilus püstol kinni mida, kinnitas süüdistatav ja padrun kukkus aknast alla, seega võib teha järelduse, et Nikolai Tome käsi oli aknast välja sirutatud nagu kinnitas ka kannatanu MP. Samasisulisi ütlusi andis ka HG kes kinnitas, et viibis lõuna ajal väljas trepi juures kui möödus hetk ja kõlas kõva pauk ning midagi kukkus ülevalt aknast alla. Seetõttu sain aru, et pauk võis ülevalt pea kohalt tulla. Nägin, et maha oli kukkunud padrun koos kuuliga. Võtsin ja viskasin selle kontori kohal olevast aknast sisse. Akna peal nägin K. Tulistamise asjaolusid tõendavad veel tunnistaja HG kes kinnitas, et kui ta istus trepi peale tagasi nägi kuidas Nikolai Tome jooksis hoonest kontori ukse kaudu välja temast mööda ja samas suunas kuhu A. Tunnistaja kinnitas, et sellele ühele paugule oli veel hiljem kuulda kolm, neli pauku, veel nägi Nikolai Tome selle kõrvalmaja juurest tagasi tulemas. Tunnistaja ML andis ütlusi selle kohta, et 27 augustil oli tööl xxxxxx xxxxx xx s. Kella 12 paiku viibis lõunaajal välistrepi juures ja suitsetas. Tulid kaks noormeest, kes olid temale võõrad, üks oli pikem, teine natuke lühema kelle käes oli must kilekott ning nad küsisid sõpra. Seejärel läks J sisse minu töökaaslast kutsuma. Mõne hetke pärast kuulsin järsku lasku nagu peakohal, vaatasin üles ja nägin Nikolai Tome nägu akna peal. Peale seda jooksid sinna tulnud noormehed minema ja hetke pärast jooksis välja ka Nikolai Tome, kes jooksis nurga taha ja mõne aja möödudes oli kuulda vist kaks lasku, peale mida tuli Nikolai Tome tagasi, kas tal midagi käes oli ei pannud tähele Tunnistaja IL kinnitas, et töötab xxxxxx xxxx xxs. 27 augustil kella 12 paiku olin väljas lõunapausil, rahvast oli veel trepikoja ees. Tootmishoone ees olid veel xxxxxx xxxx xx tööliste autod. AM tundis nägupidi, kest tuli tootmishoone ette koos oma sõbraga kelle nime ei teadnud. Tulid sinna trepikoja juurde ja küsisid Nikolaid, kas ta on tööl või ei ole. Sõbral oli kilekotimoodi asi, käes, M ei olnud midagi käes. Nikolai Tome’t läks kutsuma vist JK. AM ja Nikolai Tome omavahel tol hetkel kokku ei saanud, Kui J läks üles Nikolai Tome’t kutsuma, siis mingi aja pärast kõlas lask ja kõik jooksid laiali, kustkohast see lask kuuldus ei oska öelda ise ei näinud. A jooksis töökoja nurga taha aga sõber jooksis vist territooriumi väravast välja. Mingi aeg hiljem jooksis Nikolai majast välja nurga taha xx xxxxxteritooriumile, sinna sama nurga taha kuhu eelnevalt oli jooksnud A. Taas mõne hetke pärast kuulsime laske neid võis olla kolm, neli täpselt ei mäleta. Pärast neid laskusid, läksin vaatama kõrval firma uksed olid lahti A lamas 16
(26)1-13-1300 maas, Nikolai seisis kõrval sellel hetkel, kui Nikolai AM kõrval seisis, kuna see oli päris kaugel ei osanud kohe esialgu sinna vaadata kas Nikolail oli midagi käes või mitte. Samal ajal hakkas rahvas kogunema ja Nikolai Tome lahkus kuhu ei oska öelda. Tunnistaja JS kinnitas, et peale esimest lasku jooksis üks töökoja nurga taha. Peale seda jooksis Nikolai Tome kontorihoone uksest välja vasakule poole nurga taha ning hetke pärast oli kuulda veel paar lasku ja seejärel jooksis tagasi töökohta. Sellel hetkel kui ta tagasi jooksis, oli tal käes relv. Tunnistaja AI kinnitas, et kuulis mingit pauku ma täpselt ei süvenenud, ühekorraga nägin kui A ja teine poiss panid jooksu Kolja jooksis neile järgi nurga taha, siis kuulsin veel ühte lasku. Tunnistaja KL ei osanud süüdistuses toodud intsidendi kohta täpsemaid ütlusi anda kuna töötas sel hetkel tsehhis sees, kuid kinnitab, et Nikolai Tome läks temast selja tagant mööda tagumise uske juurde ning tal oli relv käes, tulistamise kohta ütlusi anda ei osanud. Tunnistaja JK ütluste kohaselt pidas lõunat teisel korrusel ning pärast seda läks välja kus olid veel S, L ja teised töökaaslased. Mõne aja möödudes tulid sinna AM ja M P kellel oli must kilekott kaasas ja käeasetuse järgi võis koti sees olla mingi relvataoline ese. A liikus eespool ja Moli paar sammu tagapool ning A küsis kus Kolja on, vastasin sööb lõunat. Ütles mine kutsu. Läksin kohe riietusruumi, Kolja jooksis juba sealt välja, tuli vastu. Küsis kus nad on, ütlesin õues. Veel kinnitas tunnistaja, et kannatanud seisid väljas RB ja teine oli ülemuse auto juures. A oli eespool ja M oli kahe sammu jagu taga küljepeal oli. Esimest lasku kuulsin kui olin riietusruumis ja mõtlesin, et mis nüüd lahti on. Seejärel kuulsin kui Kolja jooksis trepist alla. Tunnistaja ütluste kohaselt väljus ka tema hoonest kuid Nikolai Tome oli juba nurga taga. Kuulsin, kolme või nelja lasku. Peale neid laskusid, kui ma jõudsin nurga taha siis sealt on üks 20 meetrit minna jooksis Nikolai Tome juba tagasi. Nurga tagant nägin, kui A oli pikali kõrvalfirmas esimese ukse vahekäigu juures. Kohapeal nägin, et üks kõrvalfirma tööline oli seal haavata saanud, hoidis käest kinni. Veel kinnitas tunnistaja, et on Nikolai Tome sõber kes on rääkinud, et AM on tihti helistanud ja ähvardanud, ähvarduste tagamaid ei osanud selgitada. Veel kinnitas tunnistaja, et ka teda on AM ähvardanud. Tunnistaja arvates oli AM positsioon xxxxx kui mingi jõugu juhil , kui keegi helistas siis pidi alati AM tulema ja asju klaarima Tunnistaja IR kinnitas, et 27.08 2012 a. läks just lõunale kui maja ees olevasse tema autosse hüppas sisse Nikolai Tome, kes oli üleni šokis, värises ja karjus, et sõidame xxxxxxx. Seljas olid tööriided mingi oranži ja sinisega ja selgitas, et käis tulistamine, mille käigus tabas ühte töömeest kelle taha oli peitunud M ja hiljem tulistas Mt kes sai surma. xxxxxxxsõitu ei põhjendanud. Kui xxxxxx jõudsin panin Lukoili tanklas ta maha ja sõitsin koheselt tagasi. Tunnistaja RP andis ütlusi selle kohta, et 27.08.2012 a. sõitis tööle xxxxxx xxxxx xx-sse enda isikliku autoga ja parkis hoone trepi kõrvale ülemuse kõrvale. Tulistamisest sai teada vahetult peale seda, kui see juhtus. Oli parasjagu tööpingi taga koos paarimehega kui mehed jooksid sisse ja ütlesid, et selline asi juhtus. Pärast mingil hetkel läks enda auto juurde ja nägi, et tema auto oli pihta saanud, parem esinurk, stangeserv ja rehv olid vigastatud. Veel kinnitab tunnistaja, et nägi kuidas politseitöötajad teostasid kuulitrajektoori mõõtmisi laseriga autost teise korruse aknani. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või 17
(26)1-13-1300 vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Seega Nikolai Tome peale esimest lasku MP suunas tekkis tema püstolis tõrge ja saanud tagasi maha kukkunud püstoli kuuli sisestas uuesti salve, sel hetkel jõudsid kannatanud ära joosta ajal kui süüdistatav laadis relva, mis ei olenenud Nikolai Tome tahtest. Tehiolusid hinnates jõudis kohus järeldusele, et Nikolai Tome’l puudus tahtlus lõpetada rünne ning seda tõestab ka süüdistava enda ütlused, et peale esimest lasku kui relv kiilus kinni laadis ta relva uuesti ja väljus hoonest ja järgnes AM. Kohtu hinnangul tulistades MP suunas saab teha järelduse, et isiku tegu oli suunatud kannatanu tapmisele. Nikolai Tome tunnistas ja õigustas, et tulistas kannatanu suunas kuna ei pidanud vajalikuks hoiatuslasku õhku teha. Kaudse tahtluse puhul on oluline nii intellektuaalne element s.o võimalikuks pidamine, mis eristab seda otsesest tahtlusest ning voluntatiivne element möönmine, mis eristab seda kavatsetusest. Kaudse tahtlus puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Tulistades teise korruse aknast alla MP suunas olukorras, kus tegemist oli päevase ajaga – tööpäevaga, väljas oli veel teisi isikuid, samas paiknesid sõiduautod, tegemist on asfaltkattega pinnaga, möönas Nikolai Tome mistahes tagajärje saabumist, sealhulgas ka MP surma saabumist. Kohus leiab, et tapmise katse oli toime pandud kaudse tahtlusega. Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistatava ütlusi tootmishoone territooriumil toimunud tulistamise asjaolusid. Nikolai Tome kinnitab, et peale esimest lasku kui väljus tootmishoonest relvaga ja suundus AM järgi oli ta jätkuvalt hädakaitseseisundis. Ta jooksis tsehhide vahele ning nägi umbes 5-6 meetri kaugusel AM, kes varjus Läti kodaniku VG selja taha. Kui nende vahe võis olla umbes meeter või poolteist hakkas AM minu poole liikuma võttes lätlasel õlgadest kinni ja lükates teda minu poole samal ajal püüdis ka rünnata. Astusin ühe sammu tagasi ja tulistasin, see käis kiiresti. Nikolai Tome kinnitas, et ta hoiatuslasku ei teinud vaid tulistas AM suunas ja tabas teda, samas lätlast tulistada ei soovinud. Seejärel kiilus relv kinni ja vinnastades tulistas veel kord, mitu korda tulistas Nikolai Tome ei mäletanud, vaid kinnitas et relv kiilus kinni mitu korda. Ähmaselt mäletab, et AM kukkus näoli maha ning kas ta veel katsus teda või mitte, kas oli lähi või kauglask ei mäletanud. Veel kinnitab, et relv oli käes ning padrunitest tühi seejärel lahkus territooriumilt visates relva minema. Kohus ülalpool selgitas, et hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne mis peab olema vahetu või seisma vahetult ees ehk peab olema vahetu oht ründeks. Tehioludest nähtub, et Nikolai Tome’l selles episoodis ei esinenud hädakaitseseisundit, kuna pole tuvastatud, et AM oleks süüdistatavat rünnanud, või oleks temale olnud mingi muu vahetu oht. Kohus juhib tähelepanu, et MP jooksis peale esimest lasku territooriumilt minema koos kilekotis oleva kaikaga, seega AM seisis silmitsi relvastatud süüdistatavaga. Kohtuliku uurimise käigus pole tuvastatud, et AM oleks käes mingi ese olnud süüdistatava ründamiseks. Kohtu hinnangul tekkis olukord kus AM sattus hädakaitseseisundisse olles teadlik, et süüdistatav hetk tagasi tulistas aknast ning mõne hetke pärast leidis ta ülesse, seega oli ilmne, et süüdistatav võib teda reaalselt rünnata, ehk tekkis vahetu oht ründeks. On eluliselt usutav, et isegi kui AM oli joobes, mis on tuvastatud püüdis ta varjuda juhusliku isiku taha ning lükates teist ettepoole on ilmne, et sellega soovis oma elu päästa. Süüdistatava väide, et AM tahtis teda rünnata pole usutav kuna Nikolai Tome kontrollis olukorda laetud ja kannatanu poole suunatud relvaga, segavaid faktoreid teo toimepanemiseks ei olnud. Tunnistaja RS 27.augustil xxxx xxxxx tulistamist pealt ei näinud kuid vahetult peale tulistamist oli kõne Nikolai Tome’lt kes palus sõita Lukoil bensiinijaama juurde, kus viimane hüppas ta autosse ja rääkis, et oli konflikt ning läks tulistamiseks ta oli väga šokis ja ehmunud sellest kõigest. Ta ütles, et Aühe kodanikuga tuli ta tööle ja tahtsid 18
(26)1-13-1300 tema käest midagi teada saada ja siis läksid kõik asjad nii. Tunnistaja kinnitas, et Nikolai Tome andis talle padrunid ja kabuuri mille ta viskas minema. Veel andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et AM oli ka varem Nikolai Tome ähvardanud, mis põhjusel Nikolai Tome ähvardati tunnistaja kohtus ütlusi ei andnud. Tunnistaja VT kinnitas, et 27.08.2012. a. kui läks lõunale tuli talle vastu kolleeg ja ütles, et nende töökohas on tulistatud. Kohale minnes nägi seal maas ühte raskelt haavatud noormeest ning kiirabi juhendi järgi hakkas tegema elustamist, samas kutsus välja ka kiirabi ja politsei. Veel üks töötaja oli käest haavatud, kellele anti kohapeal töötajate poolt esmaabi. VT selgitas, et nende territooriumil oli ka videovalve mis reaalajas tegi ka salvestused, mis anti üle uurijatele. Analüüsides kohtule esitatud tõendeid kogumis tekkis kohtul siseveendumus, et isik on toime pannud süüdistuses etteheidetud teo. Nikolai Tome süü on leidnud tõendamist veel sündmuskoha ja laiba vaatlusprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokollidega, kus leitud püstol ja padrunikestad, MM riided, VG opereeritud kuul ja sündmuskohalt leitud kuulidetail, turvakaamerate salvestised. Tulirelvaekspertiisiga on tuvastatud, et püstol ja laskemoon olid kasutamiskõlblikud ning püstolist oli tulistatud. VG opereeritud kuul oli tulistatud Nikolai Tome käes olnud püstolist, kuuli rikošeti kohta jälgi ei avastatud. Lasujäägi ekspertiisist nähtub põlemisjääkide olemasolu Nikolai Tome paremalt käelt ja sama koostis lasujääke leiti ka püstoli torust. DNA ekspertiisist nähtub püstolilt ja padrunilt leiti Nikolai Tome DNA-d. AM surnu ekspertiisiaktist nähtub, et surma põhjuseks on: keha läbivad laskevigastused, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus verejooksust,6 laskevigastust koos siseorganite vigastustega (süda, aort, kopsud, maks, magu jne), nahamarrastused alajäsemetel ja näol ja paremal pool kaelal. Laskevigastuste puhul võib olla tegemist kontakt ja lähilaskudega. Tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi ei sedastatud. Eksperdi arvamuse kohaselt on tõenäoline et rindkere piirkonna vigastused on tekitatud esimestena, enne kaelapiirkonna vigastust, kuid peale parema õla ja parema jala vigastust. Seega kõigepealt lasud õlga ja jalga, siis kehapiirkonda ja viimasena kaela. Oluline on et kaelapiirkonna vigastuse puhul on sisenemishaav kaela tagumises osas. Ekspert ütleb, et see vigastus võib olla tekitatud viimasena ja võimalik et lamavale kannatanule. Tegemist lähilasuga. Kohus uuris kohtuistungil asitõendi vaatlusprotokolli kaamerate salvestisest tuvastas, et kui AMoli juba pikali maas, siis Nikolai Tome oli tema kohal relv ette suunatud fototabelid kaadrid ( 44-48). Seega on kohtu hinnangul viimane lask tehtud kuklapiirkonda kaela, kui kannatanu lebas maas liikumisvõimetuna. Nimetatud seisukohta toetab ka ekspert kes andis arvamuse, et kaelapiirkonna vigastuse puhul on sisenemishaav kaela tagumises osas ning see vigastus võib olla tekitatud viimasena ja võimalik et lamavale kannatanule. M alkoholi veres ja uriinis 3,49 mg/g, vastab raskele joobele, leiti ka kokaiini ja amfetamiini. Nikolai Tome’le esitatud süüdistuses on omistatud üldohtlik viis p 2 järgi. Kaitsja leidis, et tegemist ei olnud üldohtliku viisiga ning osundab Riigikohtu lahendile III -1/1-22 kus leitakse, et tapmisega üldohtlikul viisil on tegemist juhul kui tuli või muu laskerelva rakendatakse kohas kus võib tabada ohvri asemel või lisaks temale kolmandat isikut, seega kaitsja leiab, et nimetatud Riigikohtu lahend ei ole antud asjas kohaldatav kuna Nikolai Tome seadis ohtu ühe isiku kannatanu VG. Kohus ei nõustu taolise käsitlusega. Seadusandja selgitab, et üldohtliku viisi korral seatakse konkreetse isiku tapmiseks mõeldud teoga ohtu kolmanda isiku elu või tervis. 19
(26)1-13-1300 Sealjuures peab oht nimetatud hüvele olema reaalne, mitte näilik ega oletatav. Tapmisega üldohtlikul viisil on tegemist juhul kui tulirelva rakendatakse kohas, kus see võib tabada ohvri asemel või temale lisaks kolmandat isikut. Kohus leiab, et tapmise üldohtliku viisiga ongi tegemist siis, kui tapmisteoga seatakse reaalsesse ohtu ka kolmanda isiku elu või tervis. Need tingimused on kohtu hinnates olemas. Nii on tuvastatud, et tulistamine toimus tööstuse territooriumil, oli tööpäev, lõuna aeg, töötajad osad väljas lõunapausil, osad oma töökohtades hoones sees. Tulistamise käigus sai kannatada kolmas isik VG, kelle selja taha oli varjunud A M, ja kelle suunas Nikolai Tome tulistas. Samuti ka varasem kohtupraktika on samuti lugenud teo toimepanemise üldohtlikuks viisiks seda, kui tuli- või muud laskerelva kasutatakse nii, et sellest võib ohvri asemel või temale lisaks tabada kolmandat isikut ( Riigikohtu lahend nr III-1/1-22/94). Kaitsja asus seisukohale, et KarS § 115 süüteokoosseisu kvalifitseeriv tunnus tegutsemine tugeva hingelise erutuse seisundis võib kindlaks teha ka peale ekspertiisi muude asjas kogutud tõendite põhjal ning tuleks kaaluda KarS § 115 kohaldamist Nikolai Tome suhtes. Kohus leiab, et provotseeritud tapmise puhul KarS § 115 järgi on alust analüüsida juhul kui tapmine on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kriminaalõiguse teoorias mõistetakse tugeva hingelise erutuse seisundi all emotsionaalsest pingest tingitud seisundit, mille tõttu isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Selle seisundi tuvastamiseks oli käesolevas asjas tehtud ka kohtupsühholoogiaekspertiis. Oluline on märkida, et tugeva hingelise erutuse seisundi peab olema esile kutsunud kannatanupoolne vägivald või solvamine ja et see oleks olnud vahetu. Teisisõnu, et nn afektiseisund ja sellest tulenev tapmissoov peab olema tekkinud äkki, st vahetult pärast vägivallaakti või solvamist. Seega on oluline, et kannatanu rünne ja tapmine oleks vaadeldavad ühtse ja katkematu elulise sündmusena. Süüdistatav kinnitas kohtus, et nähes AM ja MP tulevat tema töökohta tekkis tal erutus, hirm, et teda tullakse tapma ning esialgu ta tegutses masinlikult, s t „silme eest läks mustaks“, mistõttu ka esimesel ülekuulamisel ei suutnud ta sündmusi kirjeldada. Hilisematel ülekuulamistel antud ütluste andmise ajaks, oli ta aga rahunenud ja suutis meenutada kuidas sündmused tegelikkuses toimusid. Tuvastamaks kas Nikolai Tome võis tegutseda äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis ehk afektiseisundis taotles kaitsja eelistungil kohtupsühholoogiaekspertiisi läbi viimist, millise taotluse kohus ka rahuldas. Kohtupsühholoogiaekspertiisi aktist nähtuvalt ei olnud füsioloogilise ega patoloogilise afekti seisundis. Ekspert leidis, et ärrituvus, ka stressiseisund on inimloomusele omased seisundid, mis ei võta talt võimalust sihipäraselt käituda ja tegutseda. Ekspert andis arvamuse, et Nikolai Tome’l ei avaldunud kuriteo toimepanemise ajal tugevale hingelise erutuse seisundile (nn füsioloogiline afekt) omaseid tunnuseid, mis oleksid osaliselt piiranud tema võimet aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Nikolai Tome reageeris 27.08.2013 a A. M 20
(26)1-13-1300 tulistades erutuse ja agressiooniga. Uuritava reaktsioon tulenes tema isiksuse eripäradest. Nikolai Tome’l ei avaldunud talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal teadvusehäireid, psühhootilisele seisundile ega ka muule patoloogilisele psüühikaseisundile (patoloogiline afekt) omaseid sümptoome. Nikolai Tome suhtes A. M poolt mitme aasta jooksul toime pandud vaimne ja füüsiline vägivald tekitas uuritavas ärritust ja stressi. Kohtuistungil kuulanud üle ekspert Marje Rohtla kinnitas, et rahvusvaheliste haiguste klassifikaatoris RHK-10-s ei ole sellist diagnostilist üksust nagu füsioloogiline afekt. Isegi üksust patoloogiline afekt, samuti ei ole üksust stress, šokk jne. Psühhiaatrias, psühholoogias käsitletakse selliseid seisundeid, kus inimene on erutatud, stressis kui täiesti normaalset seisundit. Õigusvastane tegu ei tähenda veel seda, et see oleks nagu psüühikahäire sümptomiks. Täiesti arusaadav on, et uuritav Nikolai Tome ekspertiisi materjalides käsitles ja rääkis ise, et ta oli ja tundis ennast ohustatuna, tundis solvatuna. Kaua kestnud konfliktsituatsiooni tagajärjel tundis ta ennast väljapääsmatus olukorras olevat. Need on normaalsed, psühholoogilised reaktsioonid, kaua kestvas stress olukorras. Ta tundis, et tema elu on ohustatud ning valis täiesti oma arusaamisvõime kohaselt teguviisi. See tema emotsionaalsus, kaasus tingitud olukordade tõlgendusele ja vastavalt nendele lahendustele mida ta valis. Loomulikult see oli õigusvastane valik, ent samas inimene oli normaalse psüühilise seisundi juures. Seetõttu järeldus, et antud ekspertiisi vastus on, et psühholoogilise uurimise ja kriminaalasja toimikus olevate andmete analüüsil, ei saanud tuvastada, et Nikolai Tome`l oleks olnud füsioloogilise afekti seisundis, ehk siis erilise hingelise, erilise erutuse, või erilise emotsionaalses seisundis. Kohtu hinnangul kohtus uuritud tõenditest ja ekspertiisiaktis sedastub, et kuigi süüdistatav oli pingeseisundis, ei esinenud tal tugevat hingelist erutust, mille oleks esile kutsunud just vahetu rünne – vägivald kannatanu poolt. Seda enam, et ka eelmiste päevade sündmused: nii MP peksmine xxxx xxxxxxxx 24.-25.08, mille algatajaks oli VK ja kuhu Nikolai Tome ise ka sekkus, lüües MP mitu korda, kui ka järgnev kokkusaamine AM xxxx xxxxxxxxx, kus Nikolai Tome sõnul AM olevat teda ähvardanud, võisid küll tekitada temas stressi ja pingeseisundit, siiski 27.08 ei olnud MP ja AM poolt Nikolai Tome suhtes vägivalda ega solvamist toimunud, mis oleksid võinud temas afektiseisundi tekitada ja mille tõttu süüdistatav AM tapmise toime pani. Seega puudub alus Nikolai Tome’le omistada KarS § 115 provotseeritud tapmist kui kergemat koosseisu. Alljärgnevalt tuleb kohtul Nikolai Tome käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Kohtul on vajalik süükarvatud teo subjektiivset koosseisu tuvastades KarS § 16 lg 2 ja 3 tulenevaid kavatsetuse ja otsese tahtluse piiritlemise vajalikke kriteeriume analüüsida. Kavatsetus eeldab, voluntatiivse elemendi kaudu, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning intellektuaalse elemendi kaudu ta teab või peab võimalikuks tagajärje saabumist. Seega kavatsetuse puhul on oluline, et isik seab eesmärgiks ning ühtlasi soovib toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu, otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub tagajärg, seega otsese tahtluse tuvastamisel on tähtis tahtluse intellektuaalne element, otsesest tahtlusest saab rääkida kui tapja kannatanu surma ei soovi, kuid teo toimepanemisel saab aru, et tema teo tagajärg osutub kannatanule fataalseks. Kohtu hinnangul Nikolai Tome seadis voluntatiivse elemendi kaudu endale eesmärgi, kui ta laetud püstoliga tuli tootmishoonest välja järgnes AM, kes peitus juhusliku töötaja 21
(26)1-13-1300 seljataha ja tulistas püstoli pideme tühjaks tabades AM rindkeresse, keha ja lõpuks kui kannatanu oli maas liikumisvõimetuna on fototabelitest jälgitav, samuti kinnitas ka ekspert, et viimane lask võis olla on tehtud kuklapiirkonda lähilasuna kaela, keha läbivad laskevigastused, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus verejooksust,6 laskevigastust koos siseorganite vigastustega (süda, aort, kopsud, maks, magu jne), nahamarrastused alajäsemetel ja näol ja paremal pool kaelal. Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärgedega. Intellektuaalse elemendi osas on tahtluse olemasoluks nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest tehioludest. Seega kokkuvõtvalt Nikolai Tome tahtlus oli suunatud konkreetsetele asjaoludele ehk isikul oli ettekujutus sellest, et tegu mida ta AM suhtes toime paneb toob kaasa viimase surma tegutsedes kavatsetusega. Riiklik süüdistaja on esitanud Nikolai Tome’le süüdistuse KarS 25 lg 1,2-§ 113 ja § 114 p 2,4 järgi. Kohus leiab, et tulistamine Nikolai Tome poolt tootmishoone aknast M P, seejärel kui kannatanud jooksid laiali, jooksis Nikolai Tome koheselt tootmishoonest välja ja järgnes AM ning tulistas viimast on kohtu hinnangul tegemist ajaliselt lähedaste tegudega, tähtis on et analüüsitavad teod olid oluliselt sarnased, nendel oli subjektiivselt ühtne tahtlus, samuti eraldi seisvalt toime pandud teod olid koosseisupärased, õigusvastased ja süülised mis kokkuvõtvalt võimaldab kohtul lugeda süüdistuses toodud kaks osategu üheks teoks. Tuvastatud on, et ühe isiku surm saabus, mistõttu selles osas oli tegu - tapmisega üldohtlikul viisil ehk mõrv - lõpule viidud. MP suhtes jäi tegu tapmiskatse staadiumisse seega puudub sellisel juhul vajadus täiendavalt kvalifitseerida Nikolai Tome suhtes KarS § 25 lg 1,2 -§113 järgi. Kohtu hinnangul tapmiskatse ei moodusta lõpuleviidud mõrvaga kogumit, vaid neeldub lõpuleviidud mõrvas. Seega tuleb Nikolai Tome käitumine kvalifitseerida KarS § 114 p-de 2, 3 järgi. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav Nikolai Tome ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et Nikolai Tome ja tema poolt KarS § 114 p 2,3 , § 121 ja § 418 lg 1 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase 22
(26)1-13-1300 ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Nikolai Tome tulistas MP süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas mis oli suunatud tapmise toime panemisele kuid jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, samuti tulistas AM korduvalt kuuel korral keha piirkonda mille tulemusena kannatanu suri kohapeal. Veel on tuvastatud, et Nikolai Tome süüdistuses toodud ajal ja kohas peksis MP, millega põhjustas isikule füüsilist valu, samuti tulistades AM tabades ühel korral VG tekitas isikule muu valu kehalise väärkohtlemise näol. Veel on etteheidetud Nikolai Tome’le, et ta käitles ebaseaduslikult tulirelva. Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 114 p 2,3 , § 121 ja § 418 lg 1järgi sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Nikolai Tome’le subsumeerida KarS § 114 p 2,3 , § 121 ja § 418 lg 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus Nikolai Tome suhtes kergendavaks asjaoluks luges puhtsüdamlikku kahetsust, isik vabandas kohtus kannatanute ees, samuti sai aru oma teguviisi keelatusest ja õigusvastasusest kuid leidis kuna teda oli eelnevalt verbaalselt ähvardatud, millest oli pinges ja stressis leidis, et teo pani toime hädakaitseseisundis. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, karistus kustunud, väärteokorras karistamata. Nikolai Tome’l on kaks alaealist last, kelle kasvatamisest võtab osa, samuti kindel töökoht. Kohus analüüsinud põhjalikud poolte seisukohti leiab, et süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta ning seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toimepandud teos ja motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist. Kohtu hinnangul väljendub Nikolai Tome käitumises erilist hoolimatust inimelu suhtes, süüdistatav ei näidanud austust õiguskorra, kui ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise turvalisust, avalikku kindlustunnet ning iga isiku põhiõiguste ja – vabaduste realiseerimist tagava reeglistiku suhtes. Sellist üldise turvatunde ning inimelu suhtes avalikku hoolimatut käitumist ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik taluda ning vastavalt KarS § 56 lg.1 peab kohtuotsuses kajastuma ka sellekohane selge ühiskondlik etteheide nii eri- kui ka 23
(26)1-13-1300 üldpreventatiivses mõttes. KarS § 114 sanktsioon näeb ette teise isiku tapmise eest karistuse 8 kuni 20 aastat või eluaegse vangistuse. Riiklik süüdistaja leidis, et isikut tuleb karistada sanktsiooni alammääras s.o 8 aastase vangistusega ning põhjendas seda seisukohta pooltevaidluses. Kohus nõustub riikliku süüdistaja poolt taotletud karistuse määraga ning on seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sealhulgas ka kannatanute M P ja AM nende endi tegevusega enne kuriteo toimepanemist, mis oligi tegelikkuses nende kõigi sündmuste ajendiks, sealhulgas ka kannatanute endi õigusvastane käitumine, mida tõendas kohtule esitatud salvestised häirekeskusesse süüdistatava poolt, samuti tunnistajad, kes kinnitasid konflikti kannatanute ja süüdistatava vahel. Seega kohtu hinnangul tuleb süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust sanktsiooni alammääras ning Nikolai Tome’le tuleb mõista liitkaristuseks kaheksa aastat vangistust, mis isiku kinnipidamiseasutusse paigutatuna võimaldaks tal vahetult tajuda ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning hoiduks saadud kogemuse põhjal edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab selline karistus Nikolai Tome süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav ja range motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud raske isikuvastase süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorda. Tsiviilhagi Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista Nikolai Tome’lt`lt riigituludesse menetluskulud:
§ 175
lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 384 €.
§ 179
lg 1 p.1 järgi kuulub Nikolai Tome’ lt välja mõistmisele sundraha 800 €
§ 175
lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 0.45 €
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele surnu ekspertiisi maksumus 351 €. (Ekspertiisiakt nr 130)
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele lasujäägiekspertiisi maksumus 360 €. (Ekspertiisiakt nr 12E-AE0006).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele DNA ekspertiisi maksumus 1482 €. (Ekspertiisiakt nr 12E-GE0909).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele tulirelvaekspertiisi maksumus 420 €. (Ekspertiisiakt nr 12E-TB0117).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele DNA ekspertiisi maksumus 285 €. (Ekspertiisis akt nr 12E-GE0948).
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele tulirelvaekspertiisi maksumus 420 €. (Ekspertiisis akt nr 12E-TB0123).
§ 175lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele kohtupsühhiaatrilise ekspertiis maksumus 255 €. (Ekspertiisis akt nr 75
(1331)-2012).
§ 175lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome`lt välja mõistmisele isiku ekspertiisi maksumus 84 €. (Ekspertiisis akt nr 59). 24
(26)1-13-1300
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Nikolai Tome’lt välja mõistmisele Kohtupsühholoogiaekspertiisi maksumus 255 € ( Ekspertiisi akt nr 13E-KOA0002) Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1-13-1300 menetluskulud“ Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Asitõendid ja tõkend Pakend nr 1 - kannatanu AM tapmise hetkel 27.08.2012.a.seljas olnud riided: musta värvi dressipüksid firma NIKE logoga ja veremäärdumisega, oranžikas-punast värvi Tsärk veremäärdumisega, musta värvi ujumispüksid, üks paar valgeid sokke ja üks paar spordijalatseid firma NIKE logoga. Asitõend asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas Pärnus mis kuuluvad hävitamisele. Pakend nr 2 - sündmuskoha vaatluse käigus 27.08.2012.a. xxxx xxxxx, xxxxx xx tootmishoone avatud ukse eest, vasaku ukse piida välisnurgast sissepoole 1,98 m ja paremale 4,5 m kaugusel leitud kuuli detail Asitõend asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas Pärnus ja kuulub hävitamisele. Pakend nr 3 - kannatanu VG vasakust õlavarrest väljaopereeritud ja VG poolt politseile välja antud tulirelva kuul Asitõend asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas Pärnus ja kuulub hävitamisele. Pakend nr 4 - xxxxxxx, xxxx xxxxx, xxxx xxxxx, xxxxx xx xx xxxxx tootmishoone väliskaamera ja tootmishoone tsehhi sisekaamera turvakaamerate salvestused 27.08.2012.a. – kaks faili 1 CD-l. Asitõend jätta kriminaalasja materjalide juurde. Pakend nr 5 - Sündmuskoha vaatluse käigus 27.08.2012.a. xxxxxx, xxxx xxxxx, xxxx xxxxxx, xxxxxx xx taguselt alalt leitud ja kaasavõetud 7,62x25 mm kaliibriline poolautomaatne püstol PW wz 33 nr.H7577 Asitõend asub Lääne prefektuuri relvahoidlas hoidlas Pärnus konfiskeerida ja hävitada Pakend nr 8 - sündmuskoha vaatluse käigus 27.08.2012.a. xxxx xxxxx, xxxxx xx kontorihoone II korruse kabineti aknakäepideme ja aknaraamil fikseeritud papillaarkurrustiku jäljed Pakend asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas Pärnus ja kuulub hävitamisele Pakend nr 9 - sündmuskoha vaatluse käigus 27.08.2012.a. xxxx xxxxx, xxxxx xx tootmishoone tsehhis kannatanu AM surnukeha vaatluse käigus, kannatanu parema jala põlve juures dressipükste august leitud valgest metallist metallitükk Pakend asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas Pärnus ja kuulub hävitamisele Pakend nr 10 - kriminaalasja menetluse käigus määratud lasujäägi ekspertiisi käigus proovide võtmiseks kasutatud kaks plastikpurki, millised tagastati peale ekspertiisi teostamist EKEI-st Pakend asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas Pärnus ja kuulub hävitamisele. 25
(26)1-13-1300 CD-plaat kahtlustatava Nikolai Tome ütluste olustikuga seostamise videosalvestusega 26.09.2012 pakend jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat videosalvestistega xx xxxxxx xxxxx ja xx xxxxx territooriumidest pakend jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuses või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Eha Rakko Maimu Karjus Kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik 26
(26)