← Eesti

3-13-1011/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1011 Otsuse kuupäev

  1. september 2013.a Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Indrek Jatsõšõni (nim Jatsõšõn) kaebus Tartu Vangla 15.02.2013.a käskkirja nr 6-2/286 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.08.2013.a Menetlusosalised Kaebaja Indrek Jatsõšõn Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11.10.2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tartu Vangla 15.02.2013.a käskkirjaga nr 6-2/286 (edaspidi nimetatud käskkiri) tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
  5. nõuete rikkumises ja karistati teda kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kaebaja distsipliinirikkumise toime sellega, et hoidis oma valduses/kasutuses temale mittekuuluvaid esemeid: liigne habemelõikur Gillete Fusion, habemelõikur Gillete Mach 3, mustad sõrmikud, spordikindad ja valget värvi sõel. Sellega rikkus kinnipeetav Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6., mille kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Distsipliinirikkumine avastati 17.01.2013.a kella 00.50 ajal. Kinnipeetav tunnistab tema poolt toime pandud tegu, kuid on veendunud, et rikkumine on aegunud.
  6. Kaebaja esitas 15.03.2013.a Tartu Vanglale vaide, milles taotles Tartu Vangla 15.02.2013.a käskkirja nr 6-2/286 kehtetuks tunnistamist. Vaide kohaselt ei ole kaebaja käskkirjas nimetatud esemeid laenanud ega ajutiseks kasutamiseks võtnud, vaid omandanud. Kaebaja 1 omandas esemed rohkem kui 6 kuud tagasi ja tema karistamine ei ole aegumise tõttu seaduspärane.
  7. Tartu Vangla 24.05.2013.a vaideotsusega nr 1-11/185-2 jäeti vaie rahuldamata. Kaebus ja kaebaja seisukohad
  8. 13.05.2013.a saabus Tartu Halduskohtusse Indrek Jatsõšõni kaebus (vanglale edastamiseks üle antud samal kuupäeval), milles kaebaja palub tunnistada kehtetuks Tartu Vangla 15.02.2013.a käskkirja nr 6-2/
  10. Käskkiri ei ole õiguspärane, kuna see ei ole selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Käskkirja esimese lõigu kohaselt on tegemist kinnipeetav Indrek Jatsõšõni distsiplinaarasjaga temale mittekuuluvate esemete hoidmise ja nendest mitteteatamise süüdistuses. Kaebaja on aga süüdi tunnistatud kodukorra p 7.2.
  11. rikkumises, mille kohaselt kinni peetaval isikul on keelatud teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Ei saa süüdistada ühes, aga süüdi tunnistada teises asjas.
  12. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 näeb ette, et distsiplinaarkaristust võib määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast. Ta ei ole käskkirjas nimetatud esemeid laenanud ega ajutiseks kasutamiseks võtnud. Ajutiseks kasutamiseks võtmise välistab tema karistuse pikkus, mis on üle 8 aasta. Ta on asjad omandanud aastatel 2009-2012 kinnipeetavate käest, kes on praeguseks Tartu Vanglast vabanenud. Kõik käskkirjas nimetatud esemed on tema käes olnud kauem kui 6 kuud. Rikkumine on aegunud ja selle eest karistamine ei ole õiguspärane.
  13. Käskkirjas nimetatud esemeid ei leitud varasematel läbiotsimistel ametnike lohakuse tõttu. 17.01.2013.a leiti esemed juhuse läbi, kuna kaebaja oli kartseris. Kui kaebaja ei oleks kartseris olnud, siis ei oleks Tartu Vangla neid asju leidnud. Vastustaja vastuväited
  14. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
  15. Võttes enda valdusse keelatud viisil soetatud esemed, ei omandanud kaebaja nende üle tegelikku võimu ning pidi arvestama, et vanglal on õigus ebaseaduslikul teel soetatud esemed temalt ära võtta. Seetõttu kaebaja ei omandanud esemeid, vaid võttis need ajutiselt oma valdusse. Kaebaja tunnistas temale mittekuuluvate esemete võtmist oma valdusse aastatel 2009-
  16. Kaebaja ei põhjendanud, miks ta esemeid oma valduses hoidis. Vastustaja arvates on selge, et kaebaja ei hoidnud esemeid oma valduses ilma sellest kasu saamata, vaid kasutas neid oma tarbeks. Kaebaja süü temale mittekuuluvate esemete oma valduses hoidmises/kasutamises on tõendatud.
  17. Kuigi kodukorra p 7.2.
  18. ei keela kinni peetaval isikul otsesõnu hoida oma valduses temale mitte lubatud esemeid, ei ole füüsiliselt võimalik esemeid kasutada ilma et need oleksid kasutaja valduses. Neid tegevusi ei saa üksteisest eraldada.
  19. Esemetest mitteteavitamist on käskkirja esimeses lõigus nimetatud seepärast, et distsiplinaarasja algatamisel süüdistati kaebajat lisaks kodukorra p 7.2.
  20. rikkumisele ka kodukorra p 7.1.
  21. rikkumises, mille kohaselt kinni peetav isik on kohustatud talle 2 mittekuuluva või vanglas keelatud eseme leidmisest koheselt teatama. Asjaolu, et kaebajat karistati vaid kodukorra p 7.2.
  22. rikkumise eest, ei muuda esialgset süüdistust ja ei muuda käskkirja ebaselgeks.
  23. Kaebaja väide, et ta omandas esemed aastatel 2009-2012, ei ole usaldusväärne. Ainuüksi
  24. aastal on kaebajale kuuluvaid ja tema kasutuses olevaid esemeid läbi otsitud vähemalt viiel korral. Ei ole tõenäoline, et ühelgi korral ei leitud käskkirjas nimetatud esemeid. 18.10.2012.a toimunud läbiotsimisel kontrolliti kambris olevate esemete vastavust kinnipeetava asjade kohta koostatud ühtsele nimekirjale. Käskkirjas nimetatud esemeid ei leitud, seda tõendavad 18.10.2012.a toimunud läbiotsimise kohta koostatud ettekanded. On selge, et esemete sattumine kaebaja kätte sai toimuda vaid Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
  25. rikkumise teel ja pidi toimuma pärast läbiotsimisi. Kinnipeetavale mittekuuluvate esemete oma valduses hoidmine on vältav süütegu, mille osas algab aegumine siis, kui süütegu avastatakse, praegusel juhul 17.01.2013.a. Süütegu ei ole aegunud. Kaebaja ei eita, et esemed sattusid tema kätte keelatud viisil.
  26. Vaidlusalune käskkiri anti välja 15.02.2013.a, kui hakkas kehtima Tartu Vangla direktori 11.02.2013.a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukord. Uues kodukorras on Tartu Vangla direktori 29.04.2009.a käskkirjaga nr 1-3/81 kinnitatud kodukorra punktiga 7.2.
  27. samasisuline punkt 8.2.
  28. Kaebaja teod ei muutunud uue kodukorra kinnitamisega õiguspäraseks. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluses viidati varasema kodukorra punktile 7.2.6., mitte uue kodukorra punktile 8.2.2., ei mõjutanud vaidlusaluse käskkirja sisu ega tulemust (ei mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 tähenduses). Kohtu seisukoht
  29. Indrek Jatsõšõn on esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 15.02.2013.a käskkirja nr 6-2/286 tühistamist.
  30. Distsipliinirikkumise toimepanemise ja avastamise ning distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal kehtis Tartu Vangla direktori 29.04.2009.a käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukord ning kaebajat süüdistatakse selle kodukorra punkti 7.2.
  31. rikkumises. Kohus kontrollis, et käesolevasse asjasse puutuvas osas on Tartu Vangla direktori 11.02.2013.a käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukord sisuliselt identne 29.04.2009.a kinnitatud kodukorraga, punktiga 7.2.
  32. on samasisuline punkt 8.2.
  33. Kohus nõustub vastustajaga, et viitamine ainult 29.04.2009.a kinnitatud kodukorrale ei mõjutanud asja otsustamist. Ka kohtulahendis edaspidi tehtud viited on 29.04.2009.a kinnitatud kodukorrale.
  34. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 17.01.2013.a toimunud läbiotsimisel leiti kaebaja isiklike asjade hulgast esemed, mida ei ole kantud kaebaja asjade ühtsesse nimekirja: liigne habemelõikur Gillete Fusion, habemelõikur Gillete Mach 3, mustad sõrmikud, spordikindad ja valget värvi sõel. Seda tõendavad ka 17.01.2013.a koostatud akt nr 195 eseme leidmise kohta (tl 62) ja ühtne nimekiri kaebaja asjadest (tl 65). Vaidlust ei ole ka selles, et esemed ei jõudnud kaebaja kätte lubatud viisil. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Käskkirjas nimetatud esemed ei olnud kaebajal kaasas vanglasse saabumisel ja need ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel.
  35. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 15.02.2013.a käskkirja tühistamist, tuginedes kahele 3 asjaolule. Esiteks väidab kaebaja, et käskkiri ei ole selge ja üheselt mõistetav.
  36. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud vaides (tl 15-16) ei ole selgelt välja toodud kaebaja väidet, et käskkiri ei ole selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja arutleb vaides selle üle, kas ta on esemed omandanud, laenanud või ajutiseks kasutamiseks võtnud. Tartu Vangla vaideotsusest (tl 13-14) nähtuvalt on vangla mõistnud kaebaja positsiooni selliselt, et kaebaja arvates süüdistab vangla teda teos, mida ta toime pannud ei ole ning mille süüteokoosseis ei ole täidetud. Kaebuse kohaselt seisneb käskkirja ebaselgus ja mitmeti mõistetavus selles, et kaebajat süüdistati talle mittekuuluvate esemete hoidmises ja nendest mitteteavitamises, kuid süüdi tunnistati hoopis teistele isikutele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetute asjade omandamises, laenamises või ajutiseks kasutamiseks võtmises. Kohtu hinnangul mõistis vastustaja vaiet osaliselt valesti. Kaebaja ei ole vaides ega muudes seisukohavõttudes väitnud, et ta ei ole toime pannud tegu, milles teda süüdistatakse. Kaebajale ette heidetav tegu seisneb selles, et kaebaja valduses ja kasutuses olid esemed, mida ei ole kantud tema isiklike asjade nimekirja. Seda on kaebaja läbivalt tunnistanud. Küll aga on kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus selles, kas ja kuidas vastab kaebaja tegu teokoosseisule ehk kas kaebaja omandas käskkirjas nimetatud esemed või võttis need oma ajutisse kasutusse. Selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kaebus on lubatav.
  37. Tartu Vangla direktori 29.04.2009.a käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.
  38. on sõnastatud järgmiselt: "Kinni peetavatel isikutel on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või magnetofoni)". Kaebaja väidab, et käskkirjas nimetatud esemed olid tema valduses, kuna ta on need omandanud ning esemete ajutiseks kasutamiseks võtmise välistab tema karistusaja pikkus. Tartu Vangla on seisukohal, et käskkirjas nimetatud esemed olid kaebaja valduses, kuna kaebaja on need võtnud oma ajutisse kasutusse ning omandamise välistab see, et nende esemete valdamine on kaebajale keelatud. Ka käskkirja kohaselt seisneb kaebaja süütegu selles, et esemed olid kaebaja kasutuses.
  39. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole määrava tähtsusega see, kas kaebaja omandas käskkirjas nimetatud esemed või võttis need oma ajutisse kasutusse. Mõlemal puhul on tegemist Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.
  40. rikkumisega. Kodukorra punktis 7.2.
  41. mõte on keelata igasugune kaaskinnipeetavale kuuluva või peremehetu asja tehinguline omandamine või kasutusse võtmine kinnipeetava poolt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai esemed kaaskinnipeetavaatelt nendega sõlmitud tehingute alusel. See, kas tehingu sisuks oli võõrandamine ja omandiõiguse üleandmine (nagu väidab kaebaja) või asja kasutusse andmine (nagu väidab vastustaja), ei ole oluline. Kaebajale on õigesti süüks arvatud Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
  42. nõuete süüline rikkumine.
  43. Kohtu hinnangul ei ole käskkirjas kaebaja poolt nähtud vastuolu. See, mida kaebaja 4 nimetab käskkirja esimeseks lõiguks, on tegelikult osa käskkirja pealkirjast: "Distsiplinaarkaristuse määramine. Kinnipeetava Indrek Jatsõšõni (Jatsõšõn) Valeri p sünd 07.06.1985 distsiplinaarasi temale mittekuuluvate esemete hoidmise ja nendest mitteteavitamise süüdistuses". Sellele järgneb käskkirja esimene lõik, milles on selgelt öeldud, et kinnipeetavale ette heidetav tegu on temale mittekuuluvate esemete oma valduses/kasutuses hoidmine ning kinnipeetavat süüdistatakse Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
  44. rikkumises. Käskkirjas on pikalt põhjendatud, miks leiab vastustaja, et kaebaja oli võtnud esemed oma ajutisse kasutusse. Õiguslikku tähendust omab dokumendi sisu, mitte dokumendi pealkiri. Dokumendi sisus vastuolu puudub, kaebajale esitatud süüdistus ja tehtud otsus on kooskõlas.
  45. Kaebaja on ise tunnistanud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.
  46. tahtlikku rikkumist. Kohtuistungil ütles kaebaja, et ta teadis, et kinnipeetavale on keelatud teistelt kinnipeetavatelt esemeid omandada, kuid tegi seda ikkagi (tl 78).
  47. Teiseks väidab kaebaja, et distsiplinaarkaristus määrati talle VangS § 64 lg 41 sätestatud tähtaega rikkudes, kuna karistuse määramise ajaks oli rikkumise toimepanemisest möödas rohkem kui kuus kuud. Sellele vastuväitele on kaebaja tuginenud läbivalt, sh vaides.
  48. VangS § 64 lg 41 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Pooled ei ole väitnud või tõendanud, et kaebaja oleks viibinud arestimajas või haiglas.
  49. Kaebaja väitel on käskkirjas nimetatud esemed tema käes olnud kauem kui kuus kuud: sõrmkindad sai ta
  50. aastal Elar Lehelt (nim Leht), spordikindad
  51. aasta algupoolel vabanenud Kristjan Vaherilt, sõela
  52. aastal, kuid ei mäleta, kellelt, habemelõikuri Gillete Mach 3
  53. aastal Kaupo Fedulajevilt (seletuskiri 23.01.2013.a, tl 64). Vastustaja väitel ei olnud kaebajal käskkirjas nimetatud esemeid 18.10.2012.a ning kaebaja on esemed saanud pärast seda kuupäeva.
  54. Kohus leiab, et tõendatud on vastustaja seisukoht. 18.10.2012.a toimus läbiotsimine, mille käigus kontrolliti kaebaja kambris olevate esemete vastavust kinnipeetava asjade kohta koostatud ühtsele nimekirjale. Ettekannetes nr 3571 ja 3571-A (tl 27-28) on loetletud 18.10.2012.a toimunud läbiotsimisel avastatud esemed (kokku 11 eset), mida kaebaja hoidis kambris, kuid mis ei kajastunud kinni peetava isiku asjade ühtses nimekirjas. Nende hulgas ei ole 15.02.2013.a käskkirjas nimetatud esemeid habemelõikur Gillete Fusion, habemelõikur Gillete Mach 3, mustad sõrmikud, spordikindad, valget värvi sõel. Sellega on tõendatud, et 18.10.2012.a kaebajal neid esemeid ei olnud. Kaebaja väited esemete omandamise aja ja viisi kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja väide, et esemeid ei leitud korduvatel läbiotsimistel ametnike lohakuse tõttu, ei ole usutav. 18.10.2012.a toimunud läbiotsimise kohta koostatud ettekannetest nr 3571 ja 3571-A (tl 27-28) nähtub, et kaebaja asjad on läbi vaadatud ja nimekirjaga võrreldud väga põhjalikult. Ära on märgitud sellised nimekirja kandmata esemed nagu plastikkausid ja -karbid, esmaabikott, kosmeetikakott, lauamängud, plätud. Puudub mõistlik seletus, miks vanglaametnikud märkasid neid esemeid, aga ei märganud nimekirja kandmata kindaid, habemelõikureid ja sõela. 5 Kohtul ei ole võimalik esemete kaebaja kätte jõudmise aega täpselt kindlaks teha, kuid see ei ole käesolevas asjas ka vajalik. Olenemata sellest, kas kaebaja omandas esemed või võttis need oma ajutisse kasutusse, toimus see pärast 18.10.2012.a. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus 15.02.2013.a, seega on ajavahemik rikkumise toimepanemise ja karistuse määramise vahel kindlasti väiksem kui 3 kuud 28 päeva ehk väiksem kui 6 kuud. Kaebaja distsipliinirikkumine avastati 17.01.2013.a, seega on ajavahemik rikkumise teadasaamise ja karistuse määramise vahel väiksem kui üks kuu. Distsiplinaarkaristus on määratud VangS § 64 lg 41 sätestatud tähtaega järgides.
  55. Kuigi kohus on kindlaks teinud, et vaidlusaluste esemete omandamisest või ajutisse kasutusse võtmisest kaebaja poolt ei ole möödunud 6 kuud, märgib kohus ka järgmist. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
  56. eesmärgiks on ära hoida seda, et kinnipeetav võtab eseme enda omandisse või valdusesse lubamatul viisil, sh et tugevamad kinnipeetavad nõrgematelt asju ära võtavad. Kodukorra p 7.2.
  57. räägib esemete omandamisest, laenamisest ja ajutisse kasutusse võtmisest. Võlaõiguses on nii laenamine kui kasutusse võtmine kestvustehingud, mis lõpevad asja tagastamisega. Kodukorra p 7.2.
  58. tervikteksti ja eesmärgi kontekstis võib ka eseme omandamise keeldu mõista nii, et keelatud on mitte ainult eseme omandamine kui ühekordne akt, vaid ka keelatud viisil omandatud eseme jätkuv omamine. Seda arvestades on kodukorra p 7.2.
  59. rikkumise korral tegemist vältava teoga (tegu, mis algab hetkega, mil isik hakkab oma kohustust rikkuma või astub keelust üle ning lõpeb teo faktilise lõppemisega). Vältava süüteo või rikkumise mõistet kasutatakse nii era- kui avalikus õiguses. Vältava süüteo toimepanemine jätkus ka distsipliinirikkumise avastamise ajal. Seega ei oleks distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud aeg möödunud ka juhul, kui esemed oleksid omandatud kaebaja poolt nimetatud aegadel.
  60. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et vaidlustab käskkirja aegumisele tuginedes ja ei tugine sellele, et karistus oleks olnud liiga range (13.08.2013.a kohtuistungi protokoll, tl 78). Kohus ei täheldanud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel rikkumisi, mis tooksid kaasa käskkirja tühistamise.
  61. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 15.03.2013.a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
  62. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.