← Eesti

3-12-2518/51

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-2518 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse nr 12.2-3/1945-61 osaliseks tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti viivituse vaide lahendamisel õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung
  2. aprill 2013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ, esindaja vandeadvokaat Meelis Krautmann Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips Resolutsioon
  3. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
  4. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  5. Tühistada esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
  6. maist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  7. juunil 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 13.07.2012 maksuotsusega nr 12.23/1945-61 kohustati XXX OÜ-d tasuma maksu summas 61 013,26 eurot.
  9. 15.08.2012 esitas XXX OÜ Maksu- ja Tolliametile maksuotsuse nr 12.2-3/1945-61 peale vaide. 30.10.2012 vaideotsusega nr 6-1/1007-3 rahuldati XXX OÜ vaie osaliselt ning jäeti jõusse maksuotsus osas, millega määrati kaebajale tema ning OÜ-de ALV Konsultatsioonid, Hallik Grupp, Naage-Naapka Põllumajandussaadused, L&F Worldwide ja Jõesuu Puhkemaja vaheliste vahendustehingute fiktiivsuse tõttu käibemaksu 20 707,37 eurot ja tulumaksu 33 026,93 eurot.
  10. 30.11.2012 esitas XXX OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 13.07.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1945-61 tühistamiseks osas, millega määrati ja kohustati XXX OÜ-d tasuma käibemaksu summas 20 707,37 eurot ja tulumaksu summas 33 026,93 eurot tehingutelt OÜ-dega ALV Konsultatsioonid, Hallik Grupp, Naage-Naapka Põllumajandussaadused, L&F Worldwide OÜ ja Jõesuu Puhkemaja ning XXX OÜ 15.08.2012 vaide lahendamisel Maksu- ja Tolliameti viivituse alates 22.09.2012 kuni 30.10.2012 õigusvastaseks tunnistamiseks.
  11. 04.12.2012 määrusega võttis Tartu Halduskohus XXX OÜ kaebuse menetlusse ning kohustas vastustaja Maksu- ja Tolliametit esitama kirjaliku vastuse kaebuse kohta.
  12. 03.03.2013 esitas Maksu- ja Tolliamet Tartu Halduskohtule kirjaliku vastuse XXX OÜ kaebusele.
  13. 04.03.2013 esitas XXX OÜ Tartu Halduskohtule tõendite kogumise taotluse, paludes tunnistajate ülekuulamist ja XXX OÜ juhatuse liikme Galina Lepiku vande all ülekuulamist.
  14. Vastustaja oma 05.03.2013 kohtule edastatud vastuses asus seisukohale, et tõendite kogumise taotlus ei ole põhjendatud.
  15. 08.03.2013 määrusega jättis Tartu Halduskohus XXX OÜ taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja menetlusosalise vande all ülekuulamiseks rahuldamata.
  16. XXX OÜ esindaja esitas 22.04.2013 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-12-2518 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluses paluti peatada vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 13.07.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1945-61 täitmine osaliselt, keelates Maksu- ja Tolliametil sooritada MKS § 130 lg 1 p-s 6 ning §-s 131 nimetatud toiminguid kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni ning kohustada maksuhaldurit vabastama XXX OÜ pangakontod aresti alt.
  17. 26.04.2013 määrusega kohus rahuldas XXX OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse nr 12.2-3/1945-61 täitmise kuni 17.05.2013, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoimingute osas. KAEBAJA VÄITED
  18. Kaebaja leiab, et äriühingutelt OÜ ALV Konsultatsioonid, Hallik Grupp, Naage-Naapka Põllumajandussaadused, L& F Worldwide ja Jõesuu Puhkemaja vahendusteenuse saamatajäämise osas on maksuhaldur jõudnud ekslikele järeldustele, kuna arved on esitatud ja tasutud ning väär on maksuhalduri arusaam, et teenust saab müüa vaid isik, kes teenust osutab. Kaebaja rõhutab, et ta on ostnud hoopis infoteenust kinnistute müügiks olemise kohta ning heidab maksuhaldurile ette, et kaebaja vahendusteenuse osutamise edasimüüki pole kahtluse alla seatud, millest kaebaja järeldab, et sedalaadi vahendusteenust peab maksuhaldur siiski majandustegevuseks ja tasu maksmist ettevõtlusega seotuks. Kaebaja palub tuvastada ka vaide lahendamise viivituse õigusvastasus ja selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on vajalik, et hiljem esitada Maksu- ja Tolliameti vastu kahju hüvitamise nõue. Tekitatud kahju võib kaebaja hinnangul väljenduda vaidlustatud maksunõudelt arvestatavas intressis, mida arvestati kaebaja kahjuks ka aja eest, mil maksuhaldur vaide lahendamisega õigusvastaselt viivitas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2
  19. Vastustaja palub jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Vastustaja märgib, et alates maksumenetluse algusest, kuni vaidemenetluseni on kaebaja versioon seoses ostetud teenuse sisukirjeldusest kardinaalselt muutunud ja kui võrrelda kaebuses väidetud versiooni, siis ei ole ühelegi neist arvetest märgitud, et soetatud oleks infoteenust, vaid märgitud on kolmel juhul lakooniliselt vaid vahendusteenust ning kahel juhul vahendustasu, müügidokumentide ettevalmistust ja konsultatsiooni koos. Seega kaebuses esitatud versioon ei ühti kuidagi juba ka dokumentaalselt arvetel kajastatud teenuse kohta märgituga. Ka maksumenetluses väidetud teenuse sisukirjeldus jäi poolte poolt selgitatud andmete alusel vastuoluliseks ja tõenäoliselt taotluslikult napisõnaliseks, mistõttu ei saanuks vastustaja hinnangul tehingute reaalsel toimumisel olla nende selgitused sedavõrd ebamäärased ja spekulatiivsed. Vastustaja vastuväidete kohaselt on ekslik ka kaebaja põhiväitel baseeruva järelduse järjestus, et kui kaebaja soetab vaidlusalust teenust ning maksuhaldur kaebaja teenuse edasimüüki kahtluse alla ei sea, siis järelikult peab maksuhaldur ka soetatud teenuse edasimüüki aktsepteeritavaks, kuna selles järelduses eirab kaebaja asjaolu, et teenuse edasimüügil ei pruugi olla mingit seost väidetud vaidlusaluste teenuste soetamisega ja kaebajal oli endal piisavalt pädevust ning ressurssi AS-ile A&P Mets ja O. Järvloole müüdud teenuse osutamiseks. Seega on õige küll kaebaja järelduse teine pool, et kaebaja enda vahendustegevust peab maksuhaldur kaebaja majandustegevuseks ja tasu maksmist talle ettevõtlusega seotuks, kuid kaebaja põhjendamatu vaidlusaluste (soetatud) teenuste sidumine automaatselt müüdud teenusega on asjakohatu ning kaebaja poolt ka tõendamata väide. Kuna vaidlusaluste OÜ-de ALV Konsultatsioonid, Hallik Grupp, Naage-Naapka Põllumajandussaadused, L& F Worldwide ja Jõesuu Puhkemaja arvetele märgitud teenuse sisu, saamise fakti jms asjaolusid maksukohustuslane maksuhaldurile mõistlikul viisil selgitada ei suutnud, selle kohta polnud sõlmitud ka kirjalikke lepinguid vms dokumente, vastupidiselt kaebaja enda vahendustegevusega seonduvalt, siis teenuse sisu ja saamise fakti tuvastamisel osutusid olulisteks maksumenetluse käigus tehtud osapoolte ja muude seotud isikute antud ütlused ning neis sisalduva teabe sisukus, kattuvus ja usutavus. Nendest põhimõtetest lähtus ka maksuhaldur kogutud teabe hindamisel antud maksumenetluses, seega maksuotsuses väljatoodud asjaolud, kus seletused ja faktid ei ole täies ulatuses kattuvad, on vastustaja hinnangul piisav tõdemaks, et tehingud ei ole tegelikud. Eriti veel olukorras, kus tehingute kohta pole sõlmitud kirjalikke lepinguid, mida ei saaks menetluse kestel vastavalt kaebaja vajadustele ja menetlusliku situatsiooni muutumisele muuta ja olukorras, kus kõiki vaidlusaluse vahendusega seotud osapooli ühendab läbivalt ühine nimetaja s.o küsitletud on kinnitanud omavahelisi sugulus-, pikaajalisi ärialaseid- või sõprussidemeid. Vastustaja on veendunud, et tehingute kohta, mis reaalselt ei ole toimunud, ei olegi pooltel võimalik anda usutavat ja detailirohket seletust tehingute faktiliste asjaolude osas, mis iseloomustab läbivalt ka maksumenetluses antud seletusi vaidlusaluste tehingute osas ja kaebuses esitatud põhiväidet. Eeltoodust tulenevalt ei piirdunudki maksuhaldur vaidlusaluste tehingute sisu kontrollimisel vaid pelgalt kahe tehingupoole vaheliste väidetega, vaid kontrollis neid väiteid ja võimalikke reaalse tehingu tagajärgi ja faktilisi seoseid ka kaugemalt, tuvastades võimalike ostutehingute olemasolu välistust kinnitavaid fakte, mille alusel maksuhalduri kahtlused nn vahendusteenuse vahendamise olematusest leidsid vaid veendumuslikku kinnitust. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  20. Hinnanud poolte väiteid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et XXX OÜ kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt teinud õige ja põhjendatud järelduse, et OÜ-lt ALV Konsultatsioonid, OÜ-lt 3 Hallik Grupp, OÜ-lt Naage-Naapka Põllumajandussaadused, OÜ-lt L&F Wordlwide ja OÜ-lt Jõesuu Puhkemaja ei ole XXX OÜ teenust soetanud ning sellest tulenevalt õigustatult keeldunud lubada maha arvata nimetatud äriühingute poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaks ning maksustanud nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed tulumaksuga. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaebajale on õigesti makse määratud seoses OÜ ALV Konsultatsioonid, Hallik Grupp, Naage-Naapka Põllumajandussaadused, L& F Worldwide ja Jõesuu Puhkemaja arvetega.
  21. OÜ ALV Konsultatsioonid arve seonduvalt Vorsti kinnistuga 14.
  22. Maksuhaldur on seisukohal, et XXX OÜ ei ole OÜ-lt ALV Konsultatsioonid 07.07.2010 arvel nr 10127 (I kd, tl 67) märgitud teenust (Vorsti kinnistu vahendustasu, müügidokumentide ettevalmistamine, konsultatsioon) saanud. Kinnistusregistri andmetel on T. Ingermann 05.07.2010 soetanud Vorsti kinnistu ja 10.08.2010 võõrandanud ½ Vorsti kinnistust O. Järvloole ning 13.08.2010 võõrandasid mõlemad kaasomanikud kinnistu OÜ-le Dammix Mets. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud arve on kaebaja maksuarvestuses kajastatud, vaid vaidlus on selles, kas kaebaja kaebuses esitatud versiooni kohaselt osteti „infoteenust“ – nii nagu väidab kaebaja või ei kattu kaebuse versioon jätkuvalt arvel nr 10127 kajastatud teenuse sisuga. 14.
  23. Kaebaja väidab, et OÜ ALV Konsultatsioonid vahendas kaebajale infot müügiks pakutavate kinnistute kohta, mida kaebaja hindas ning mille omandas kaebaja koostööpartner Olar Järvloo kaasomandisse Tõnu Ingermanniga. See kinnistu (Vorsti) võõrandati edasi OÜ-le Dammix Mets. Kaebajale teadaolevalt osales T. Ingermann antud tehingus finantseerijana. Kinnistu kohta edastas info Priit Hermet ning arve väljastas OÜ ALV Konsultatsioonid. Kinnistu soetati Toomas Toomjõelt. Asjaolu kohta, et T. Toomjõe soovib enda kinnistut võõrandada, saigi kaebaja info P. Hermetilt, so antud juhul OÜ-lt ALV Konsultatsioonid. Kaebaja on nimetatud arvel märgitud summa teenuse osutajale tasunud. Kaebaja kinnitab, et sellist infot Vorsti kinnistu kohta ongi talle vahendatud ja vahendusteenuse saamine on väljaspool mistahes kahtlust. Kaebaja arvates ei pidanudki OÜ ALV Konsultatsioonid osalema tehingus, vaid OÜ ALV Konsultatsioonid teenis vahendustasu selle eest, et edastas andmed kinnistu müügiks pakkumise kohta. OÜ ALV Konsultatsioonid on arvel märgitud käibemaksu deklareerinud ja kaebaja on arvel märgitud käibemaksu mahaarvanud. Samuti ei ole maksuhaldur tehingupoolte käibes maksualaseid minetusi tuvastanud. Alusetu on ka nimetatud arve alusel väljamakse maksustamine tulumaksuga, sest kaebaja on info müügiks pakutava kinnistu kohta (teenuse) saanud. 14.
  24. Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetest nähtub aga, et Vorsti kinnistu omaniku T. Ingermanniga kontakteerus hea tuttav O. Järvloo ise ning tegi ettepaneku osta kinnistu eelmiselt omanikult (T. Toomjõelt) ja siis ühiselt edasi müüa kinnistu OÜ-le Dammix Mets. T. Ingermann ei tea väidetavast vahendusteenuse osutajast OÜ ALV Konsultatsioonid, ega ka kaebajast (XXX OÜ) midagi (I kd, tl 69), nii nagu ei suutnud seda vahendamise episoodi varasemas, ega ka hilisemas s.o 23.09.2011 seletuses meenutada O. Järvloo ise (I kd, tl 102 pöördel-104), kuid ta teadis kindlalt, et OÜ-le Dammix Mets pakkus ta nimetatud kinnistut müüa ise, mida kinnitas omakorda ka OÜ Dammix Mets juhataja T. Raide, märkides, et O. Järvloo ise helistas ja pakkus kinnistut ning vahendusteenust ei kasutatud, sest avaldatakse pidevalt ostukuulutusi erinevates ajalehtedes ja raadios ( I kd, tl 73). Väidetav vahendusteenuse pakkuja OÜ ALV Konsultatsioonid juhatuse liige A.-L. Valvas ei osanud aga nimetada ühtegi toimingut, mida OÜ ALV Konsultatsioonid seoses vahendusteenuse osutamisega tegi ning kellele kuuluvat kinnistut ja kellele vahendas, või millisest allikast ta kinnistu kohta infot sai (I kd, tl67 pöördel). Analoogselt väidetava teenuse osutajaga, ei osanud ka kaebaja juhatuse liige G. Lepik 05.09.2011 mõistlikult ja usaldusväärselt selgitada, milles seisnes või milleks oli vaja osta nn vahendusteenuse vahendusteenust (I kd, tl 59-60). Samas lahkneb kaebaja juhatuse liikme G. 4 Lepiku 07.06.2011 antud seletus (I kd, tl 56-57) kardinaalselt O. Järvloo, T. Ingermanni ja OÜ Dammix Mets omadest, milledest nähtuvalt oli tehingute initsiaator ja lõpule viija O. Järvloo ise. Seega polnud OÜ-l ALV Konsultatsioonid põhjust ka kinnistu müüja otsimisel osaleda, kuna O. Järvloo sai oma tuttavaga ise tehingud sooritatud. 05.09.2011 kinnitas G. Lepik, et väidetavalt ettevalmistatud müügidokumente tal esitada ei ole, millest järelduvalt polnud talle võimalik neid ka vahendada, kui neid pole talle üle antudki. 14.
  25. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus tehingu väidetavad osapooled märgivad, et ei tea tehingu asjaolusid või ei mäleta või annavad umbmääraseid vastuseid tehingute sisu kohta, viitavad need asjaolud koostoimes põhjendatult tehingute mittetoimumisele nii nagu maksuhaldur on seda maksuotsuse p-s 2.2.1 ka konstateerinud. Kohus nõustub nendega ja neid pikemalt ei korda. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi väiteid või tõendeid, mis maksuotsuse järeldused ümber lükkaks.
  26. OÜ Hallik Grupp arve seonduvalt Kase kinnistuga 15.
  27. OÜ Hallik Grupp 21.07.2010 arvelt nr 10023 (I kd, tl 79) nähtuvalt soetas kaebaja Kase kinnistu vahendusteenust summas 24 000 krooni (sh käibemaks 4000 krooni). Kinnistusregistri andmetel on Kase kinnistu kuulunud alates 09.02.1999 M. Kranachile, kes võõrandas 19.07.2010 kinnistu AS-le A&P Mets. 15.
  28. Käesoleval juhtumil on kaebaja teeninud tulu teenuse osutamisest AS-le A&P Mets. Kinnistu AS-le A&P Mets müünud Mati Kranichi seletuse kohaselt leidis ta ostja internetist. Kaebaja väidab, et soetas infot müüdava kinnistu kohta Helger Hallikult, kes esindas OÜ-d Hallik Grupp ja kes kinnitab ka teenuse osutamist. Nimetatud käivet maksuhaldur ei vaidlusta. OÜ Hallik Grupp juhatuse liige Helger Hallik selgitas 20.02.2011 maksuhaldurile, mille kohta infot kaebajale anti (I kd, tl 105-107). Maksuhaldurile on teada, et nimetatud osaühing tegeleb metsa ja selle vahendamisega. Kuna maksuhaldur ei ole küsinud AS-lt A&P Mets ja kaebaja vaheliste tehingute kohta, siis on kaebaja arvates maksuhaldur jätnud olulised asjaolud välja selgitamata, millega on rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11 lg 1). 15.
  29. Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetest nähtub aga, et Kase kinnistu omanik M. Kranach kontakteerus ise kinnistu müümiseks ostjaga AS A&P Mets, mitte aga OÜga Hallik Grupp ega selle juhatuse liikme Helger Hallikuga (I kd, tl 83). Samas vastuses kinnitas M. Kranach kirjalikult, et ta ei kasutanud kinnistu müümisel vahendusteenust, kuna leidis ostja internetist ning OÜ-st XXX ei ole ta midagi kuulnud ega tehinguid teinud. Analoogselt Kase kinnistu omanikule, kinnitas ka AS A&P Mets, et ei ole ostnud Kase kinnistu soetamisel OÜ-lt Hallik Grupp kinnistu vahendusteenust (I kd, tl 85). Kuna pooled leidsid nö ise üksteist, puudus ka selles episoodis vahenduse järele igasugune vajadus. OÜ Hallik Grupp juhatuse liikme H. Halliku vastused on napisõnalised ja ta ei mäleta, kust leidis kinnistu kohta info (I kd, tl 82 pöördel), kaebaja juhatuse liige G. Lepik ei mäleta samuti, milles täpselt ostetud vahendustasu seisnes ning milliseid toiminguid vahenduse osutamiseks konkreetselt tehti, kellega ja millal kontakti võeti (I kd, tl 59-60). 15.
  30. Kohus on seisukohal, et ainuüksi arve esitamine ja raha liikumine väidetavate osapoolte vahel ei kinnita veel tehingu tegelikku toimumist, mistõttu ka kaebaja viide, et kaebaja arve nr 59/2010 (I kd, tl 136) eest on AS A&P Mets tasunud, ei ole asjakohane, kuna sellele märgitud teenuse sisu (mets takseerimine, hinna määramine) ei seostu kuidagi vaidlusalusel arvel (I kd tl 79) märgitud (vahendusteenus) ja maksumenetluses kirjeldatud teenuse sisuga, mistõttu kaebaja nn vahendusteenuse edasivahendamise argument on tegelikult sisutühi ja ennast õigustava iseloomuga. 5 15.
  31. Mis puutub uurimispõhimõtte rikkumisse, siis kohus ei tuvastanud vaidlustatud maksuotsuse andmisel maksuhalduri poolt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumist oluliste asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel/hindamisel. Seda kinnitab antud asja tõendite hulk ja mitmekülgsus: lisaks maksukohustuslaselt saadud raamatupidamisdokumentidele on küsitud teavet/võetud seletusi asjassepuutuvatelt isikutelt (sh kaebaja juhatuse liiget G. Lepikut on küsitletud viiel korral, samuti on väidetavaid tehingupartnereid küsitletud korduvalt), tehtud on järelpärimisi näiteks pankadele ja teistele äriühingutele. Neil asjaoludel on täiesti alusetu väita, et maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on kahtluse tekkides kogunud hulgaliselt täiendavaid tõendeid, mis aitaksid välja selgitada, kas ja kuidas väidetavad tehingud aset leidsid.
  32. Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ arve seonduvalt Piritlaugu, Toominga ja Kärmumetsa kinnistuga 16.
  33. Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ 11.02.2010 arvelt nr 1 (I kd, tl 86) nähtuvalt ostis kaebaja Piritlaugu MÜ, Toominga MÜ ja Kärmumetsa MÜ vahendusteenust summas 1 800 000 krooni (sh käibemaks 300 000 krooni). Kinnistusregistri andmetel on arvel märgitud kinnistute omanik olnud alates 26.08.2010 Hans Korge, kes võõrandas 26.08.2010 kinnistud Olar Järvloole ning kes omakorda võõrandas 26.10.2010 nimetatud kinnistud Tornator Timberland Estonia OÜ-le. 16.
  34. Kaebaja väidab, et tegemist oli Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ, OÜ XXX ja Olar Järvloo ühisprojektiga, mille tulemusel H. Korge kinnistu vastu omandati oksjonilt uued kinnistud, mis omakorda võõrandati edasi Tornator Timberland Estonia OÜ-le. Kõik sai alguse väidetavalt Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ poolt edastatud infost H. Korge kohta. Kust sai infot H. Hallik, on viimane maksuhaldurile selgitanud 20.02.
  35. Projektis saadud tulu jaotus vormistati omavahelise vahendusteenusena ning maksustati käibemaksuga. 16.
  36. Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetest nähtub aga, et nii kinnistute müüja, kui ka lõppostja Tornator Timberland Estonia OÜ ei kasutanud tehingute teostamisel vahendusteenust ning mingit vahendustasu pole viimane ka tasunud. Mõlemad suhtlesid ainult O. Järvlooga, kes ise võttis kontakti kinnistute esialgse omanikuga ja siis pakkus kinnistuid edasi Tornator Timberland Estonia OÜ-le (I kd, tl 91-93 pöördel). Kuigi O. Järvloo väitis oma 23.09.2011 seletuses (I kd, tl 103 pöördel -104), et H. Korge otsis üles kaebaja ning kaebaja suhtles H. Korgega, mille tulemina sõlmiti eelleping, et viimane oleks nõus kinnistut müüma, ei kattunud need väited valdavas osas H. Korge kinnitustega, mille kohaselt muid lepinguid peale notariaalse ostu-müügi pole ta teinud ning kinnistute võõrandamisega seonduvalt kontakteerus ta vaid O. Järvlooga, kes oli ka tema volitatud esindajaks. Seega ei saanud maksuhaldur O. Järvloo vastuolulisi ütlusi pidada selles osas usaldusväärseteks, kuna need ei langenud kokku ka teiste asjas kogutud ja usaldusväärseteks hinnatud andmetega. Seda, et kaebaja hindas ise metsa O. Järvloo tellimusel ära ning võis teostada ka muid asjaajamistoiminguid O. Järvloo tellimusel, ei pea vastustaja ebatõenäoliseks, kuna selles osas on pooled andnud ka kokkulangevaid faktidele vastavaid selgitusi, kuid kaebaja versioon, et vahendusteenuse raames osteti ka nn vahendusteenuse vahendamist, ei saa kogutud teabe valguses pidada ka kohtu arvates usaldusväärseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei osanud Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ esindaja H. Hallik ka selle tehingu raames öelda, milliseid konkreetseid toiminguid ja millal väidetav tehingupartner kinnistute vahendamiseks teostas, väites napisõnaliselt, et kogu tegevus oligi info edastamine (I kd, tl 105-107). Samuti ei osanud tehingute täpsemat sisu ja toimumise aega avada kaebuse esitaja juhatuse liige G. Lepik (I kd, tl 59-60). G. Lepiku poolt erinevatel kuupäevadel 6 antud seletused on vastuolulised – esmalt seletab ta, et väidetav teenuse osutaja oli kinnistu alla enda raha paigutanud, mille ta hiljem tagasi sai, hiljem kinnitas aga vastupidist, et edastati vaid infot, mis nimetatud vastuolulisi väiteid arvestades, teenuse saamist usaldusväärselt kuidagi kinnitada ei saanud. 16.
  37. Kohus nõustub vastustajaga, et väidetud tehingu toimumise muudab omakorda ebausaldusväärsemaks maksuhalduri poolt tuvastatu, et ka Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ olevat nn vahendusteenuse osutamiseks omakorda vahendusteenust kasutanud – osaühing esitas maksuhaldurile vahenduslepingu nr 01-V, mis kannab 15.11.2010 kuupäeva (I kd, tl 108) ja Eurotel Market OÜ rekvisiitidega 22.11.2010 arve (I kd, tl 87), millelt nähtuvalt oli esindaja jälle H. Hallik (lepingu kohaselt käsundi saaja). Asjaolu, et kuigi H. Hallik oma esmases 30.06.2011 seletuses lepingu sõlmimist Eurotel Market OÜ-ga eitas (I kd, tl 82 pöördel), faksis ta 21.02.2012 nimetatud lepingu maksuhaldurile, annab kohtu hinnangul alust arvata, et esitatud dokument on koostatud tõenäoliselt tagantjärele. 16.
  38. Kohus nõustub vastustajaga, et koostoimes viitab see kõik sellele, et kaebaja finantsvahendid viidi lihtsalt fiktiivsete arvete abil äriühingust välja, kuna sellele viitab ka rahade liikumine selliselt, kus kaebaja pangakontolt Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ pangakonto kaudu Eurotel Market OÜ pangakontole laekunud summad on omakorda kantud edasi OÜ Hansasent (I kd, tl 111-114) ja OÜ Plasteco (I kd, tl 116-118) pangakontodele, kus raha on koheselt sularahas välja võetud. Kohtu arvates on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuse lk-l 12 veenvalt välja joonistanud kaebaja poolt Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ rekvisiitidega arve alusel kantud raha liikumise ja teinud õige järelduse, et nimetatud kolme äriühingu puhul on tegemist reaalselt mittetegutsevate äriühingutega (variäriühingutega). Asja materjalidest nähtuvalt sai H. Hallik info vahendatavate kinnistute kohta Eduard Intilt, kes oli H. Halliku väitel Eurotel Market OÜ esindaja, kuid kes maksuhalduri küsimustele, mis puudutasid väidetava nn vahendusteenuse vahendustehingu vahendustehingut, jättis vastamata (I kd, tl 110). Kuna E. Int jättis maksuhalduri küsimustele vastamata, andis see kohtu arvates maksuhaldurile põhjendatult alust vaid mittetegelike tehingute konstateeringuks, mida omavahelisi tutvus-, sõprus- ja ärialaseid sidemeid omav isikute grupp püüdis maksuhaldurile ebaõnnestunult õigustada kui tegelikke. Kohus leiab, et tõsise kahtluse väidetud nn vahendustehingute vahendamise ostu toimumises tekitas ka asjaolu, et kinnistute nn vahendustehingute vahendamise toimumist dokumenteeriti oluliselt hiljem (vastavalt 01.11.2010 ja 22.11.2010), kui reaalne ostu-müügi protsess oli juba 26.08.2010 toimunud. 16.
  39. Kohus ei saa nõustuda kaebuse p-s 4.14 toodud kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole kontrollimenetluses võtnud Kaido Koppelilt, kes tegeles XXX OÜ-s vahendamisega, seletusi. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur võtnud K. Koppelilt suulised seletused nii 15.11.2011 (I kd, tl 63-66) kui ka 21.12.2011, mil aga jäi nimetatud protokoll K. Koppeli poolt allkirjastamata (I kd, tl 61-62). Seega on maksuhaldur saanud K. Koppelilt teavet, mis oli aga liialt üldine ja tehingute tegeliku toimumise seisukohast ebaveenev, mistõttu maksuhaldur nentis, et ju siis K. Koppelil tehingute kohta rohkem midagi öelda ei olegi ja põhjendamatu oli oodata, et ta veelkord teda küsitleks. 16.
  40. Maksuhaldurile saadetud vastused ning kogutud tõendid kinnitavad kohtu arvates maksuotsuse järeldust, et nimetatud vahendusteenust kaebaja ja Naage-Naapka Põllumajandussaadused OÜ vahel ei ole toimunud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi väiteid või tõendeid, mis maksuotsuse järeldused ümber lükkaks.
  41. L&F Worldwide OÜ ja Jõesuu Puhkemaja OÜ arved seonduvalt Miiluse kinnistuga 7 17.
  42. 27.09.2010 arvel (I kd, tl 119) ja Jõesuu Puhkemaja OÜ 28.09.2010 arvel (I kd, tl 133) on mõlemal näidatud „Miiluse kinnistu vahendustasu“, lisaks on esimesel veel selgitus „müügidokumentide ettevalmistamine“ ja „konsultatsioon“. Mõlemal arvel on teenuse hinnaks märgitud 36 000 krooni, sh käibemaks 6000 krooni. Kinnistusregistri andmetel on Miiliuse kinnistu omanik Valev Sisov võõrandanud 21.09.2010 nimetatud kinnistu kasutusvalduse AS-le A&P Mets. 17.
  43. 22.09.2010 esitas kaebaja AS-le A&P Mets kasutusvalduse vahendusteenuse eest arve nr 80/2010 summas 108 000 krooni. Jõesuu Puhkemaja OÜ selgitas, et kaebaja tasus talle tasu kasutusvalduse lepingust loobumise eest. L&F Worldwide OÜ on kinnitanud maksuhaldurile teenuse osutamist kaebajale. Kaebaja väidab, et tema majandustegevus seisnebki selles, et ta teenib tulu kinnistutega seotud erinevatelt teenustelt, mida osutatakse kas kinnistu müüjatele, ostjatele või vahendajatele ja leiab, et maksuhaldur on tehingutega seonduvaid asjaolusid uurinud pealiskaudselt ning teinud olemasoleva info põhjal ebaõigeid järeldusi. 17.
  44. Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetest nähtub aga, et sarnaselt eelnevate tehingutega, ei ole kinnistu omanik V. Sisov väidetavate vahendajatega kokku puutunud, vaid tegi kinnistu kasutusvalduse müümisega seotud toimingud ise ja ta ei tea midagi sellest, et väidetavalt leidis tema kui kinnistu müüja OÜ Jõesuu Puhkemaja või et L&F Worldwide OÜ osutanuks vahendusteenust läbi müügidokumentide ettevalmistamise või konsultatsiooni tema kinnistu osas. Kohtul pole alust kahelda V. Sisovi seletuses (I kd, tl 128 pöördel), et ta pole XXX OÜ-ga, Jõesuu Puhkemaja OÜ-ga ega L&F Worldwide OÜ-ga kokku puutunud ja ei tea ka antud ettevõtetest midagi, kõik vajaminevad dokumendid ja kasutusvalduse leping Coodland Invest OÜ-ga sõlmiti notaribüroos. Kohtule pole usutav kaebaja esindaja G. Lepiku väide, et Jõesuu Puhkemaja OÜ osutas vahendusteenust, sest samas ei oska ta kirjeldada, milles konkreetselt kinnistu müügi vahendamine seisnes. Kuigi ka arvel on märgitud teenusena „vahendustasu“, selgub Jõesuu Puhkemaja vastusest maksuhaldurile, et tegemist oli hoopis kaebuse esitaja poolt maksutud loobumistasuga. L&F Worldwide OÜ juhatuse liikme Priit Hermeti seletus on aga üldsõnaline ning kahjuks ei mäleta ta tehingu üksikasju ja kust ja kellelt konkreetselt infot kinnistu kohta sai, samuti järeldub tema seletusest, et tegemist oli kinnistu müügiga, mitte selle kasutusvalduse müügiga (I kd, tl 122 pöördel). 17.
  45. Kohtu arvates on siinjuures kohatud kaebaja seisukohad, et kaebaja vahendusteenuse osutamisest AS-le A&P Mets peaks järelduma kaebaja teenuse soetamine ning et maksuhaldur on valesti ostetud teenuse sisust aru saanud, kuna võrreldavalt soetatud ja väidetavalt edasi vahendatud teenuse sisud on kardinaalselt erinevad, mistõttu ei ole võimalik edasi vahendada juba ka loogiliselt võttes teenust, mida eelnevalt soetatud ei ole.
  46. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et maksuhaldur on õigustatult järeldanud, et tegemist oli pelgalt tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks teadlikult deklareeritud fiktiivsete arvetega, sest kaebajale ei saanud olla teadmata asjaolu, et arvetel näidatud teenuseid tegelikult kaebaja ei soetanud ning ka teisi seletusi arvestades tehti soetatud vahendusteenusena nimetatud tegevused tõenäoliselt ära kaebaja enda poolt või soetati teenus vaidlusväliste arvete alusel (I kd, tl 134-135). Ka kaebuses toodud vastuargumente ja väiteid arvestades on kohtu arvates maksuhalduri järeldus, et ostja oli teadlik müüjate nimel väljastatud vaidlusaluste arvete fiktiivsusest, usutavam, kuna kaebaja ei ole oma paljasõnaliste väidetega arvete fiktiivsuse kahtlust millegagi kummutanud ei maksu- ega kohtumenetluses.
  47. Kohus leiab, et vaidlusaluste tehingute arved vastavad formaalselt küll nõuetele, kuid üksnes nende olemasolu ei tõenda konkreetsete tehingute toimumist. Üksnes teenuse eest arvete 8 esitamine ning väidetavatele müüjatele arvetel näidatud summade tasumine ei tõenda tehingute toimumist, kui muudest asjaoludest ilmneb vastupidine. Sisuliselt puudub korrektselt äri ajaval isikul alus anda maksumenetluses ebaõiget ja ebatäielikku informatsiooni toimunud majandustehingute osas. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-3-1-50-03 seisukohale, et käesoleval juhul ei laiene kaebajale heausksuse eeldamise põhimõte, sest vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma kahtlusi ning kaebaja on jätnud tõendamata talle soodsa maksuõigusliku asjaolu. Kohus nõustub vastustajaga, et tehingute osas, mida pole reaalsuses toimunud, polegi pooltel võimalik anda detailseid ning usutavaid selgitusi, mistõttu on sellega seletatav sedavõrd oluline vastuolulisus, tehingute reaalset toimumist kajastavates faktilistes asjaoludes.
  48. Kohus on veendunud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on kohtu hinnangul tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu.
  49. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole kuni käesoleva ajani esitanud tõendeid, et maksusumma on määratud ekslikult. Seda ei kinnita ka maksumenetluse kestel ega kohtumenetluse ajal kaebaja poolt nimetatud tunnistajad ja kohtule esitatud dokumendid. Kohus leiab, et kaebaja rikkus teadlikult MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, esitades uusi tõendeid ja väiteid alles kohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et uued tõendid ja väited, mis esitati alles kohtumenetluses, ei saa tulenevalt MKS § 102 lg 1 p-st 2 enam olla aluseks maksuotsuse kehtetuks tunnistamisele.
  50. Kohus märgib Riigikohtu praktikast lähtuvalt, et juhul, kui tehingu majanduslik sisu on algdokumendile märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-34-07 p 15), millest järelduvalt võib selline asjaolu olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p-s 3 sätestatut. Seega ei ole kohtu hinnangul vaidlusaluste arvete kaebaja käibe- ja ka tulumaksu arvestuses kajastamine sugugi kooskõlas kaebuse punktis 4.13 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt osundanud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, mida ka käesolev vaidlustatud maksuotsus on, siis läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-10 p 19). Kohus on veendunud, et käesoleval juhul on tegu viimati nimetatud olukorraga.
  51. Mis puutub kaebaja nõudesse, tunnistada Maksu- ja Tolliameti viivitus alates 22.09.2012 kuni 30.10.2012 XXX OÜ 15.08.2012 vaide lahendamisel õigusvastaseks, siis juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt hilisema hüvituskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-3-1-9908, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses ning lahendis nr 3-3-1-24-09 märkis, et kohtul puudub vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist juhul, kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole näidatud. Kohus on seisukohal, et käesolevas tuvastamiskaebuses põhjendatud huvi ilmselgelt puudub ja kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus oleks ilmselgelt ka perspektiivitu ning see huvi ei saaks kuidagi aidata kaebajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Tähtajanõuete väidetav mittejärgimine ei saa reeglina mõjutada asja sisulist otsustamist, samuti ei mõjuta väidetav viivitus vaideotsuse vormistamist reguleerivate menetlusreeglite vastu kaebuse p-s 4.22 seostatavat intressisummat ja ei anna alust käsitleda vaideotsuse tegemise ajal tekkinud intresse kaebaja kahjuna. Kohtu arvates põhjendab kaebaja oma tuvastusnõuet otsitud 9 väitega, sest hilisema hüvitusnõude esitamise deklaratiivne kavatsus ei anna veel õigust kaebajale tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et vaideotsuse vormistamisega väidetav viivitamine ei saa kuidagi eraldiseisvalt kaebajale kahju tekitada ning potentsiaalne kahjuhüvitamise nõue oleks seetõttu ka ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuvastamiskaebusel puudub ilmselgelt põhjendatud huvi ja kaebus tuleb jätta tuvastamisnõude osas rahuldamata.
  52. Kõike eeltoodut arvestades ei anna kaebaja väited alust vaidlustatud 13.07.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1945-61 tühistamiseks selle kehtivas osas ning vaide lahendamise viivituse õigusvastaseks tuvastamiseks. Vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, kuna maksuotsuses on märgitud, millistele tõenditele maksuhaldur oma järeldustes on tuginenud, järelikult jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
  53. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  54. HKMS § 253 lg-st 3 tulenevalt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb kohtu poolt kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamist kohus viidatud sättest tulenevalt põhjendama ei pea. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.