KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2727 Haldusasi E.P.i kaebus Tallinna

) § 144 lg 1 ja § 146 lg 1 ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-02 punktile

1. 12.
2. Kaebaja väidab, et Tartu mnt 1 süvendamine toob kaasa veealanduse intensiivse mõjutsooni 15-20 m ulatuses, süvendustööd on planeeritud 8 m kaugusele Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 korterelamust, seega võib süvendamine põhjustada Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 hoone vajumise kuni 10 cm, mis ületab oluliselt mõistliku taluvuse piiri. Kaebaja hirm hoone vajumise osas on igati põhjendatud, kuna kõige suurema vajumisega ala on geoloogilise uuringu järgi 15-20 meetri kaugusel süvendist. Kaebaja toob välja, et tema vastavasisuline vastuväide jäeti nii planeeringu kui ehitusloa menetluses tähelepanuta. Samuti pole selge, kuidas tagatakse korterelamus viibivate isikute julgeolek ning kahju vältimine nende elule ja tervisele. Süvendamise mõjud on tegelikult teadmata. 12.
3. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kaebuse põhjendusena enda õiguste ja huvide võimaliku rikkumise. Kaebaja on Tartu mnt 7 / Kivisilla tn 4 korterelamu omanik ning üürileandja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 278 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik muuhulgas nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Samuti võib üürnik sellisel juhul VÕS § 279, § 314 või § 317 kohaselt üürilepingu ka üles öelda. Käesoleval juhul, kui mainitud hoone kahjustub ning selle tagajärjel tekib mõnele üürnikule kahju, võib üürnik pöörduda nõuetega kaebaja vastu, kuna ilmselgelt üürnik ei vastuta sellisel juhul puuduse eest. Ka ei saa üürileandja öelda üürnikule sellisel juhul, et kahju põhjustaja on keegi kolmas – nimelt tuleb ennekõike esitada nõuded lepingulistest suhetest, ning kaebajal on üürisuhe üürnikega. Samuti on kaebaja huvi, et üürnikud oleksid olemas ega ütleks üürilepinguid üles põhjuseil, mis ei sõltu kaebajast (sh nt võimalik hoone vajumine ning selle tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutmine). 12.
4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis ei ole arvestatud detailplaneeringu käigus koostatud GIB AS Geotehnika Inseneribüroo geotehnika aruandes 2301 sisalduvate soovitustega mh soovitusega kahjustuste vältimiseks kasutada vaiade või sulundseinade paigaldamisel vibratsioonivaba tehnoloogiat. See uuring on hüdroloogilise uuringu nr 2330 koostamiseks kasutatud alusmaterjal. Kaebaja märgib, et kui kasutatakse vibratsiooniga tehnoloogiat sulundseina paigaldamiseks, siis toob see ilmsselt kaasa ulatuslikke kahjustusi naaberkinnistute elamutele. Seda kinnitab tõsiasi, et kahjustused naabermajades on tekkinud juba ehitustööde ettevalmistamise käigus enne 3 sulundseinte paigaldamist. Seepärast on väga tõenäoline, et sulundseina paigaldamiseks kasutatav varieeruva sagedusega vibreeriv tehnoloogia ei ole ümbruskonnas elavate inimeste elule ja tervisele ohutu. Kaebaja on seisukohal, et detailpalneeringu koostamiseks antud ja seetõttu detailplaneeringu osaks olevate geotehniliste soovituste eiramine ehitusloa saanud projektis tähendab seda, et ehitusprojekt ei ole kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga, millega on rikutud ehitusseaduse EhS § 19 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1 p
5. 12.
6. Kohtuistungil täiendas kaebaja seoses tunnistaja ütlustega oma seisukohti märkides, et arheoloogiliste kaevamiste tarvis tehtud sulundseina projekt on tehtud arvestusega, et sinna saab sulundseina edaspidiste ehitustööde käigus kasutades rajada EKA hoone tervikuna. Kaebaja on seisukohal, et EKA hoone näol on tegemist objektiga, mis nõuab lähtudes EhS § 21 ekspertiisi tegemist projektile. Järelikult oleks tulnud teha ekspertiis ka sulundseina projektile. Seda antud juhul tehtud ei ole. Kaebaja toob välja, et esimeses vaidlustatud ehitusloaga teostatava sulundseina kavandatav pikkus on 17 m, mis ei ole aga piisav, et ulatuda vähemalt 3 m savipinnasesse ja takistada edasisel süvendamisel veevool ehitussüvendisse. TIPI aruande kokkuvõtte punktist 4 (tl 126-133, I kd) nähtub, et vee väljapumpamine põhjustab kõrvalhoonete ja rajatiste vajumeid. See, et ehitusloas on märge, et ei tohi kahjustada naaberhooneid on küll seal olemas, kuid reaalselt on jäetud ehitusekspertiis tegemata, mis on väga oluline rikkumine kaebaja arvates. Seetõttu ei oleks tohtinud anda välja ka vaidlusalust ehitusluba. 12.
7. Kaebaja leiab, et antud juhul on ehitusloas toodu näol tegemist valeinfo esitamise ja eksitamise püüdega, kuna ühest küljest räägitakse arheoloogilistest kaevamisest ja selle tarvis tehtavast sulundseinast, tegelikult tehakse sulundsein aga laiemal eesmärgil ehk EKA õppehoone vundamendi tarvis. Kaebaja arvates on sellel kohal proportsioonid paigast ära, sest arheoloogiliste väljakaevamiste teostamiseks tagamiseks on sulundsein liiga suur, aga EKA õppehoone täieliku vundamendi jaoks liiga väike. Kaebaja on seisukohal, et nii on tekitatud olukord, kus erinevate ehituslubade kontrollimisel tegelikku vajalikus mahus kontorolli ei teostatagi. Seda näitab kõige paremini asjaolu, et EKA õppehoone projekti menetlemisel on teostatud ekspertiisis on öeldud, et sulundseina paigaldamist me ei kontrolli, kuna see on juba olemas. See tähendab, et tegelikult mingit kontrolli ei ole toimunud ning kõik, mis on seotud sulundseinaga, on jäänud projekteerija enda suvaotsuse teha. Kaebaja on seisukohal, et ka kolme meetrine ehitussüvend nõuab ehitusekspertiisi olemasolu. 12.
8. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista õigusabikulud summas 6607,87 eurot ning tasutud riigilõivud kokku summas 79,87 eurot (tl 126-150, III kd). Kohtuistungiga seoses palub kaebuse esitaja välja mõista menetluskulud kokku summas 1236,00 eurot (tl 165-166 pöördel). VASTUSTAJA SEISUKOHT
9. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: 13.
10. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa õigusvastasust ei too kaasa asjaolu, et haldusasjas nr 3-11-1741 ei olnud ehitusloa väljastamise ajal kohtulahend jõustunud. Kaebaja toob välja, et nimetatud asja menetluse käigus esitas kaebaja juba menetluse alguses esialgse õiguskaitse taotluse ja see jäeti rahuldamata. 4 Detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.7 Planeeringu elluviimise kava kohaselt antakse ehitusluba detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamiseks, va arheoloogiliste väljakaevamistega seotud tööde läbiviimiseks ning maa-aluste korruste ja tehnovõrkude ehitamiseks, pärast insolatsiooniküsimuste lahendamisest. Samuti ei tulene õigusaktidest keeldu ehitusloa väljastamiseks ajal, mille selle aluseks olnud detailplaneering on vaidlustatud halduskohtus. Seetõttu oli ehitusloa väljastamine oli õiguspärane. 13.
11. Vastustaja leiab, et ehitusloaga antud süvendamise piirid ei ole ebaselged. Ehitusloa aluseks oleva Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arheoloogiliste kaevetööde süvendi projekti seletuskirjast nähtub, et: „Käesolevaga on projekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927m² pindalaga 3 m sügavune süvend arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks.“. Ehitusloale on lisaks selgelt kantud märkus: Sulundseina ehitusluba annab õiguse kuni 3 meetri sügavuse süvendi kaevamiseks. Ka tehnovõrkude koondplaanile on kantud märkus, et ehitusluba annab õiguse kuni 3 meetri sügavuse süvendi kaevamiseks. Täpsustamaks veelgi ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis ette nähtud tööde mahtu on tehnovõrkude koondplaanile selgelt kirjutatud, et: suurema süvendi kaevamiseks vajalik sulundseina toestus, mis lahendatakse eraldi projektiga. Vastav täpsustus on lisatud ka ehitusloale. Eeltoodut kinnitab ka ehitussüvendi lõige (tl 170, I kd), millelt nähtub, et sulundseina toestuseta lubatav kaevesügavus on 3 meetrit. Seega on projektdokumentatsiooniga igati väljendatud, et ehitusloa alusel on lubatud kaevata 3 meetri sügavune süvend. Kaebaja vastupidised väited on väärad ning otsitud. 13.
12. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa realiseerimine ei põhjusta Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ehitise vajumist. Vastustaja selgitab, et detailplaneeringu menetluses koostati muuhulgas spetsiaalne geotehnika aruanne – Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks – AS G.I.B. töö nr 2330 (tl 126-133, I kd). Vastavalt nimetatud uuringule tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest. Uuringus on toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks. Nii tuleb hoone ehitamiseks rajatav süvend ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 meetrit savipinnasesse. Sein peatab vee juurdevoolu süvendisse selle külgedelt. Kuna vee juurdevool süvendi põhjast on väike, võimaldab vettpidav sein loobuda aktiivsest veealandusest. Vastuabinõuna pinnasevee taseme alanemisele süvendi seinte taga tuleb vesi pumbata spetsiaalsetesse kaevudesse. Lisaks tuleb kõik ümbritsevad hooned võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid ning nende deformatsioone tuleb mõõta kaks kuni neli korda kuus. Seega on detailplaneeringu käigus teostatud uuringus kirjeldatud meetmed, mille rakendamisel saab vältida aktiivset veealandust ja kaebaja ehitise vajumist. Nähtuvalt uuringust ongi ehitusloa alusel rajatav sulundsein ette nähtud meede vältimaks veealandust ning kahju tekkimist naaberhoonetele. Ehitusprojekti seletuskirja peatüki 6 „Hüdrogeoloogilised nõuded“ kohaselt tuleb kõik ümbritsevad hooned võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehituse algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisukord tuleb dokumenteerida (pildistada) ja konstruktsioonidesse tuleb paigaldada reeperid. Ka ehitusloale on lisatud märkus, et enne ehitamise algust tuleb võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla. Vastav märkus on lisatud ka tehnovõrkude koondplaanile. Lisaks peab tulenevalt EhS § 12 lg 1 ehitamisel vältima ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitistele, ümbrusele ja teistele isikutele. 5 Eeltoodust peab lähtuma ka ehitamisel ehitusloa alusel. Lisaks on ehitusloal märkus: ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Seega on ehitusprojektis ette nähtud kõigi uuringus vajalikuks peetud meetmete kasutamine vältimaks kahjusid naaberhoonetele. 13.
13. Asjakohatu on kaebuses toodud viide

§ 146

lg 1, mille kohaselt ei või maatükki süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt on süvendamine lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Ka Riigikohus on 17.10.2011 kohtuasja nr 3-2-1-89-11 punktis 16 asunud seisukohale, et

§ 146lg 2 alusel on süvendamine lubatud, kui on paigaldatud vajalik tugi.

Ehitusloa alusel ehitatav sulundsein ongi käesoleval juhul kasutusele võetud kahju vältimise abinõu. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt: selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva kuni 3 m sügavuse ehitussüvendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses paiknevaid tänavaid ja naaberhooneid, on tulevase ehitussüvendi nõlvade toestuseks projekteeritud terasest sulundseinaelementidest tugisein. 13.

1. Kaebuses on viidatud Riigikohtu lahendi kohtuasjas nr 3-3-1-64-02 punktile 16, mille kohaselt on ehitusloa andmine diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Vastustajale jääb arusaamatuks mida kaebaja toodud viitega tahab öelda. Käesolevast selgitusest nähtub, et ehitusloa alusel püstitatava ehitise näol ongi tegemist ehitisega, mis püstitatakse eelkõige naaberkinnistute omanikele kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega on naabri õiguste ja huvidega arvestatud. Lisaks on Riigikohus eelviidatud kohtuasja punktis 17 asunud seisukohale, et ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (PES § 43 lg 1 p 1) ning on ka muidu õiguspärane. 13.
2. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse täpsustuses viidatud võlaõigusseaduse sätted ei ole asjakohased, sest võlaõigusseaduse vastavad sätted annavad aluse lepingu ülesütlemiseks olukordades, mille saabumist käesoleval juhul ette näha ei ole. Ehitusloa alusel rajatav sulundsein ongi meede vältimaks kahju tekkimist naaberhoonetele. Tallinna Ringkonnakohus on 16.02.2012 kohtumääruse punktis 18 kaebaja arvates õigesti märkinud, et sulundseina rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks, sh ka kaebajale kuuluva korterelamu vajumise vältimiseks, ja selle ehitamise keelamine võiks kaasa tuua raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Asja materjalidest nähtub, et sulundseina ohutuks rajamiseks on ette nähtud meetmed, et vältida kahju tekkimist naaberehitistele (geotehniline kontroll, sulundseina proovirammimine). Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma kohtuotsuse punktis 19 haldusasjas nr 3-11-1741 asunud seisukohale, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist on võimalik lihtsate vahendite või tegevustega kõrvaldada või ära hoida. 13.
3. Vastustaja on seisukohal, et ehitusluba ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Kaebaja poolt viidatud geotehnika aruandes nr 2301 toodud tingimus on soovituslik vältimaks ohtu naaberhoonetele. Kaebaja poolt kohtule esitatud geotehnika aruande koostanud AS Geotehnika Inseneribüroo, kes on 17.01.2012 andnud hinnangu EKA uue hoone süvendi rajamise kohta. Hinnangu kohaselt kui tööd organiseeritakse vastavalt tehnoloogilistele nõuetele võib eesti senise praktika põhjal lugeda mõlemat ülalnimetatud meetodid (Larseni sulundsein või lõikuvatest vaiadest sulundsein) ohutuks kõrvalolevatele hoonetele. 6 13.
4. Kohtuistungil märkis vastustaja, et kohtutoimikus olevastest materjalidest sh ehitusprojekti aluseks olevatest materjalidest nähtub, et ehitus ei sea ohtu inimeste elu ega tervist, samuti vara. Kohaldatakse kõiki vajalikke ohutusmeetmeid ning selles ei ole põhjust kahelda. Seoses räägitud elemetnide pikkusega märgib vastustaja, et see kui pikad on sulundseina elemendid sõltub ilmsselgelt projekteerija poolt tehtud arvutustest. Nagu ka tunnistaja kohtuistungil ütles, et kui on tehtud arvutused, et kavandatud elementide pikkused on piisavad, siis ei ole mõistlik paigaldada elemente pikemana. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et mida pikemad on need elemendid, seda kauem võtab nende paiglamine aega, mistõttu avaldub ka paigaldamise mõju kõrvalhoonetele kauem. 13.
5. Projekti ekspertiisi osas märgib vastustaja, et EhS § 21 lg 4 räägib ekspertiisi tegemise korrast. Korra § 2 lg 1 kohaselt kotrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi käigus ehitusprojekti kui tervikut või ehitisprojekti osa koosmõjus ehitisprojektiga kui tervikuga vastavalt ehitusprojekti ekspertiisi lähteülesandele. Kuna kaevetööde süvend oli eeltöödeks ja oli järgmise projekteerimise osa, siis sellest ei saa rääkida kui hoone terviklikust projektist, millele oleks pidanud tegema ekspertiisi. Eksperdile antakse projekt tervikuna ning seetõttu ei olnud esimesele osale ehk käesoleva vaidluse aluseks oleva ehitusloa projektile eraldi ekspertiis vaja teha. Seaduses ettenähtud ekspertiis on tehtud EKA hoone ehitusprojektile, kus on hinnatud projekti kui tervikut. 13.
6. Kaebaja toob eraldi välja, et kohtutoimikus on rida ekspertide arvmusi, kus ei ole kusagil viidatud, et ehitusprojekt oleks vastuolus seaduse nõuetega või oleks puudustega. Vastustaja viitas kohtuistungil eraldi asjaolule, et kaebaja ise on küsinud ekspertarvamusi, kas EKA kui terviku ehitamine on ohtlik, saades põhimõtteliselt vastuseks, et ei ole. 13.
7. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud on ilmselgelt liiga suured. Vastustaja nõustub maksimaalselt 1000 eurose menetluskulu suurusega. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
8. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, pahatahtlik ja kahju tekitamisele suunatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 14.
9. TLPA poolt 10.11.2011 väljastatud ehitusloa nr 52643 (edaspidi ehitusluba) väljastamine on õiguspärane ja selle väljastamisega ei ole rikutud kaebaja ega ühegi muu isiku õigusi. 14.
10. Ehitusloa väljastamist ei muuda õigusvastaseks fakt, et kehtiv detailplaneering on vaidlustatud ega ka asjaolu, et kaebajale meeldib varasem – kehtetu detailplaneering - ning ei meeldi kehtiv detailplaneering. 14.
11. Ehitusloa tühistamine võib vastupidiselt kaebuse väidetele tekitada ohtliku olukorra naabermajadele ning Gonsiori ja Laikmaa tänava alustele kommunikatsioonidele ja seeläbi ka laiemale avalikkusele linnakodanike näol, kuna kaebajale kuuluval kinnistul Tartu mnt 7/ Kivisilla tn 4 asuvat hoonet (nagu ka teisi naaberhooneid) ning Gonsiori ja Laikmaa tänavate alla paigaldatud kommunikatsioone võib suurema tõenäosusega kahjustada EKA krundil oleva süvendi toestamata jätmine ehk ehitusloaga ettenähtud tööde mittetegemine. 14.
12. Vaidlustatud ehitusloa kehtimine kaebajale kahju ei tekita ja ei kahjusta kaebaja huve eraldiseisvalt, sest ehitusluba võimaldab teha teatud töid ja üksnes nendele töödele kehtivate nõuete ja ohutusreeglite rikkumine tööde tegemisel võiks olla kaebajale kahjulik. Ei ole olemas alust ega fakti, mille põhjal oleks võimalik väita, et EKA poolt ehitusloa alusel tellitavaid töid ei tehtaks nende tööde kohta kehtestatud nõuete kohaselt ja/või nende teostamisel rikutaks ohutuse tagamise nõudeid. 7 14.
13. EKA selgitab, et kavatseb järgida kõiki ehitusloaga ettenähtud sulundseina rajamise töödele kehtivaid nõudeid ja ohutusreegleid ning tingimusi ja on valmis hüvitama kahjud juhul, kui need peaksid ehitustööde tagajärjel tekkima. EKA teeb kõik endast oleneva võimalike vajumite ja sellega kaasneda võivate kahjude ärahoidmiseks ja minimiseerimiseks (ekspertiis, jälgimine jne) ning on nõus panustama rahalisi vahendeid täiendavate ohutust tagavate meetmete rakendamisele (injektsioonivaiad). Juhul kui tekivad vajumid, mis toovad kaasa praod või muud kahjulikud tagajärjed naaberhoonetele, korraldab EKA koostöös töövõtjaga ekspertiisi teostamise, kahjustuste kõrvaldamise ja/või hüvitab tekkinud kahjud rahaliselt. 14.
14. Kuivõrd kaebaja huviks on, et tema omandiõigusi ei rikutaks, siis kaitseb tema huvisid kehtiv õigus, millega on tagatud kaebaja õigus ja võimalus nõuda ning saada võimalike omandiõiguse rikkumiste eest rahalist hüvitist. 14.
15. EKA selgitab, et arheoloogiatööd võivad põhjustada talvel ja kevadel (temperatuurimuudatused, pinnase liikumine ja selles sadevete mõjul tekkivad muutused jms) kahju pinnase liikumise näol, mida ei saa ilma sulundseina rajamata ära hoida ehk teisisõnu on ehitusloaga ettenähtud sulundseina rajamine hädavajalik just selle ohu ärahoidmiseks. Sulundsein rajatakse ka toestamaks Gonsiori ja Laikmaa tänavate kõnniteede alla rajatud trasse ja kommunikatsioone, mille toestamine on hädavajalik enne kui saab lõpuni viia arheoloogilised kaevamised kogu krundi ulatuses. Lisaks hoonete vajumisele on tarvis toestada Gonsiori ja Laikmaa tn kõnniteed, et trassid ei kukuks sisse ja ei põhjustaks elektri- või muude teenustega varustamises katkestusi kesklinnas (nt on teatavasti Laikmaa tn nurgal paiknev elektrikaabel sedavõrd jäme, et selle sissevajumisel jääks elektrita Radissoni hotell, Ametiühingute maja jm). Kõnniteede toestus on tarvilik, et inimesed (nii Laikmaa kui ka Gonsiori tn alguses on bussipeatus) koos võimaliku kõnnitee katte vajumisega ehitussüvendisse ei kukuks ja viga ei saaks. Selline olukord võib tekkida seoses võimaliku pinnaselihkega arheoloogiliste kaevamiste järgselt tekkinud süvendi varisemisest tingituna. Kolmas isik leiab, et süvendi tugevdamine toestavate sulundseina elementidega on vajalik ka paljude kaebaja suhtes kõrvaliste isikute (jalakäijad, bussi ootavad linnakodanikud jne) ohutuse tagamiseks. 14.
16. Detailplaneeringus kirjeldatud ning vastustaja poolt nimetatud ohutusmeetmed (vt Hüdroloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B. töö nr 2330, on reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetud kaebaja väited talle kuuluva hoone vajumisest ning tõsiseltvõetavast kahju tekkimise riskist. EKA on võtnud tarvitusele abinõud ohutu ehitustehnoloogia rakendamiseks (sulundseina projekteerimine) ja on valmis täitma nõudeid ja juhiseid ning kandma võimalikku kahjuriski kolmandate isikute ees koos ehitajaga. Selleks on kavandatud ja ette valmistatud vastavasisulised lepingud, mille alusel paigaldatakse vajalikud vajumist mõõtvad reeperid mõõtmaks ettenähtud perioodilisusega kas ja kui palju mingi objekt vajub ning võetakse tarvitusele mõõtmistulemustele vastavad meetmed (tehnoloogia ja tööd). Lisaks tehakse enne ehituse alustamist majadele ekspertiis. Ning juhul, kui tekivad kahjustused, hüvitatakse/parandatakse need EKA ja/või ehitaja poolt, kellele ehituse töövõtu riigihanke tingimustega seatakse ka vastava kindlustuse olemasolu nõue. 14.
17. Kolmas isik selgitab, et vastavalt süvendi projekti seletuskirjale on projekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927 m2 pindalaga 3 meetri sügavune süvend arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks. Selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva kuni 3 meetri sügavuse ehitussüvendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses paiknevaid tänavaid ja naaberhooneid, on tulevase ehitussüvendi nõlvade toestuseks projekteeritud terasest sulundseinaelementidest tugisein. Naabritele on EKA projekti tutvustanud korduvalt. Kohtumiste käigus kinnitas projekti koostaja, mitmete sarnaste projektide autor ning TTÜ õppejõud Johannes Pello, et arheoloogiliste 8 kaevetööde kindlustamiseks sulundseina paigaldamise puhul pole naaberhoonetele sellist ohtu, mis põhjustaks hoonete kahjustusi. Projekti koostaja on selgitanud, et suurema riskiteguriga oleks sulundseina eemaldamine, kuna seina eemaldamisel tekkiv tühimik võib põhjustada maapinnakihtide nihkumist ja seeläbi kahjustada kõrvalhoonete konstruktsioone. Just sel põhjusel on projekt koostatud selliselt, et sulundsein rajatakse kohe piisava pikkusega ka hoone maa-aluste korruste rajamiseks ning Gonsiori 8 ja Tartu mnt 7 poolses küljes sulundseina ei eemaldata ka peale maa-aluste hooneosade valmimist. 10.11.2011 TLPA poolt väljastatud ehitusluba lubab süvendamise vaid arheoloogiliste kaevetööde mahus loodusliku liivapinnaseni ning välistab edasise süvendamise hooneosade rajamiseks, mida tõendab ehitusloa väljaandmise aluseks olev projekt - K-Projekt AS, töö nr 11124 „Sulundsein ja selle paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmine. Põhiprojekt, seletuskiri ja joonised”; Tallinn 2011 (tl 107-125, I kd). Igasuguseks edasiseks ehitustegevuseks tuleb EKA-l taotleda uus ehitusluba. Eeltoodust tulenevalt on EKA seisukohal, et 10.11.2011 TLPA poolt väljaantud ehitusloa aluseks oleva projekti tööde mahus on naaberhoonete turvalisus tagatud projektis ettenähtud meetmetega ning EKA ei välju ettenähtud tööde mahus oma krundi piirest naaberkinnistute valdustesse. 14.
18. Kohtuistungil märkis kolmas isik, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kolmas isik viitab, et selle kohtuasja piiridesse jääb üksnes küsimus, kas sulundsein on ohtlik – ei ole. Antud kohtuasja piiridest lähtuvalt sulundseina projektile ei olnud vaja teha ekspertiisi. Kolmas isik on seisukohal, et kohtuistungil osalenud tunnistaja on kompetentne, tema ütlused ja arvutused on tõsiseltvõetavad ning antud juhul puuduvad igasugused alused vastupidisele seisukohale asumiseks. 14.
19. Kolmas isik on seisukohal, et kohtukulud tuleb jätta kaebaja kanda. Kolmas isik leiab, et kaebaja poolt esitatud menetluskulud on liiga suured, millest tulenevalt palub kolmas isik kulusid vähendada. Kolmas isik leiab, et 1000 eurot on piisav menetluskulu. TUNNISTAJA ÜTLUSED
20. Tunnistaja Johannes Pello (amet ehitusinsener, teadusmagister) märkis kohtuistungil, et tema poolt koostatud arheoloogiliste kaevamiste projekti alusel saab kaevata ehitussüvendi 3 m. Edaspidi on süvendamine võimalik kuni 8 meetrit eraldi projekti alusel. Vesiliivase pinnase tõttu on vajalik selle 3 m sügavuse ehitussüvendi seinade toestamiseks sulundseinade paigaldamine. On olemas alternatiivne võimalus ka – vaiad, mis puuritakse pinnasesse. Sulundseinade puhul surutakse valmis elemendid pinnasesse. Vaia paigaldamine puurimise teel ei ole väiksema mõjuga kui sulundseina paigaldamine. Mõju/tulemus on umbes sama. Sulundseina nimetatakse teiste sõnadega punnseinaks – haakuvad teraselemendid lähevad üksteise kõrvale. 3 meetri sügavuse ehitussüvendi tegemiseks tuleb teha u 12 m sulundsein, kuid edasine vajab eraldi arvutamist. Antud juhul on projektis 17 m sulundsein seoses perspektiiviga edasi ehitada, kuna sulundseina väljavõtmine on ohtlik. 12 m ja 17 m sulundseina paigaldamisel on ajaliselt väike vahe - pikema elemendi paigaldamisele kulub umbes 5 minutit rohkem aega. Sulundseina sissesurumisel ilma vibratsioonita võiks olla mõju kõrvalhoonetele väiksem. Samas tehakse proovirammimised. Projekt võimaldab paigaldada sulundseina nii vibratsiooniga tehnoloogiaga kui ka ilma. Projekteerija valib tehnoloogia vastavalt mõõtmiste tulemustele. Tehakse proovirammimised ja mõõtmised, mille järel saab otsustada, millist tehnoloogiat kasutada. Tunnistaja teostab projekti autorina ehitusjärelevalvet ja töö käigus tuleb leida sellised tööviisid ja meetodid, mis ei kahjusta naaberhooneid- ja rajatisi. 9 Tunnistaja oli nõus, et vibratsioonitehnoloogia võib põhimõtteliselt tekitada kahjustusi, kuid see ei tähenda, et seda antud juhul kasutada ei saaks. Kaebaja tõi näiteks vastava tehnoloogia eduka ja probleemideta kasutamise ehituse lähialadel Sakala keskuse/Solarise ja Rotermanni kvartali ehitamisel. Tunnistaja selgitas, et tugisein jääb tulenevalt ehitusprojektist alatiseks pinnasesse, kuna selle väljavõtmisel tekikisid kõrvalhoonetele kahjustused ning see on ohtlik. Seoses Uuringu 2230 p 9 öelduga, et sulundsein tuleb süvistada 3 m sügavusele savipinnasesse ja et savipinnas asub 27,8 m, milleni 17 m seinad ei ulatu, selgitas tunnistaja, et geoloogilisi uuringuid arvestades koostatakse ehitusprojekt ikkagi ehitusinseneri poolt, kes teeb ehituslikud arvutused arvestades uuringus toodud andmeid. Need on erineva sisuga tööd. Tunnistaja kinnitas, et tema projekti koostamisel tehtud arvutuste, mille üheks aluseks on uuringus toodud pinnase tugevuse parameetrid, kohaselt on projekt ohutu. Projekti küsimus ei ole konkreetse tehnoloogia kasutamine – kõik sõltub proovirammimistest, mõõtmisest jms. Ainult proovirammimise tulemusel saadakse täpsed andmed. Seinte pikkuse osas märgib tunnistaja, et seinad peavad taluma survet ja teine element on see, et veetaseme muutumist vältida. Savi sees liigub vesi väga aeglaselt, liiva sees kiiresti. Kui ei ulatu savikihini, siis kuni 0,5 – 1 m veetase võib tulla augu vundamendiaugu põhja, kuid see ei põhjusta kõrvalhoonete vajumist. See ei ületa looduslikku veetaseme kõikumist. 8 m projekti koostamisel osales tunnistaja samuti. Seal on arvestatud, et vesi võib veidi rohkem süvendisse voolata, kuid see imbumine ei ole nii suur, et mõjutaks ümbruskonda, kuna ei ületa looduslikku veetaseme kõikumist. Veetaseme alandamine põhjustaks vajumeid, kuid projekti alusel ei alandata veetaset rohkem kui looduslik veetaseme kõikumine. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
22. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 17.
23. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 16.06.2011 otsusega nr 114 Tallinna Kesklinna linnaosas 1,11 ha suuruse maa-ala kohta Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, milles oli ette nähtud moodustada planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning määratud ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile 16 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks, ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Deatailplaneering on kehtiv (vt Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-1741 ja Riigikohtu 27.03.2013 määrus). 17.
24. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 10.11.2011 ehitusloa nr 52643 sulundseina rajamiseks ja sulundseina paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmiseks. Ehitusloaga on hõlmatud kinnistud Tartu mnt 1 (katastritunnus 78401:103:0050), Tartu mnt 5 (katastritunnus 78401:103:0020), Tartu mnt T10 (katastritunnus 78401:104:0015), A. Laikmaa tn (katastritunnus 78401:102:0330), Gonsiori tn T3 (katastritunnus 78401:103:0013) ja Gonsiori tn 6 (katastritunnus 78401:103:0023). Ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks, suurema süvendi kaevamiseks oli vajalik sulundseina toestus, mis tuleb lahendada eraldi projektiga. Enne ehitamise algust tuleb ehitusloa kohaselt võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla. (tl 68-69, samuti tl 97 ja selle pöördel, I kd) Tutvunud ehituloaga loeb kohus tõendatuks, et ehitusluba nr 52643 annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks. 10 17.
25. Sulundseina ja tehnovõrkude ringitõstmise ehitusprojekti (tl 107-125, I kd) seletuskirja kohaselt tuleb kõik ümbritsevad hooned võtta geotehnilise kontrolli alla enne ehituse algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisukord tuleb dokumenteerida (pildistada) ja konstruktsioonidesse tuleb paigaldada reeperid, mida on vaja mõõta vastavalt ehitustööde teostamisele. Kui ümbritsevatesse hoonetesse tekib pragusid, tuleb viivitamatult hinnata vajumite suurus. Geotehnilise kontrolli võib lõpetada pool aastat pärast ehitise 0-tsükli valmimist. 17.
26. Projekti lisaks oleva Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone arheoloogiliste kaevetööde süvendi projekt (maist 2011, koostaja OÜ Johannes Pello IB, seletuskiri tl 120-121, I kd) näeb ette Tartu mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927 m2 pindalaga ja 3 m sügavuse süvendi projekteerimise arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks. Projekti seletuskirja kohaselt on selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva kuni 3 m sügavuse ehitussüvendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses paiknevaid tänavaid ja naaberhooneid, ehitussüvendi nõlvade toestuseks projekteeritud terasest sulundseinaelementidest tugisein. Tugisein on projekti kohaselt põhiosas ette nähtud paigaldada 15 m pikkustest elementidest ning Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonete juures paigaldatakse tugisein 17 m pikkustest sama tüüpi elementidest. Sulundseinaelemendid laiusega 0,6 m süvistatakse varieeritava sageduse ja amplituudiga sulundseina vibraatoriga, mis on paigaldatud spetsiaalsele suuregabariidilisele roomikmasinale. Pärast sulundseina paigaldamist võib süvendi kaevata konsoolse tugiseinaga ilma igasuguse toestamiseta kuni 3 m sügavuseks. Suurema sügavuseni avamiseks tuleb tugisein toestada. Sulundsein on projekteeritud arvestusega, et EKA hoone kahe maa-aluse korruse rajamiseks on sellesama sulundseinaga ehitussüvend võimalik kaevata kuni 8 m sügavuseks ja selleks vajalik sulundseina toestus lahendatakse eraldi projektiga. Kohus leiab, et eelnimetatud dokumentidega on tõendatud, et arheoloogiliste kaevamiste ohutuse tagamiseks on ette nähtud ohutusmeetmed, et vältida võimalike kahjustuste teket naaberhoonetele ja –rajatistele. Samuti on tõendatud, et vaidlusaluse ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt käsitleb lõplikult üksnes kuni 3 m sügavuse ehitussüvendi tegemist. 17.
27. Kohus leiab, et vaidlust ei ole küsimuses, et antud piirkonda on geoloogiliselt põhjalikult uuritud ning detailplaneeringu menetluses on arvestatud vastavate ekspertide poolt antud soovitusi sinna ehitusprojektide koostamisel ning ehitustööde planeerimisel. Kohus tugineb siinkohal Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. poolt koostatud Geotehnika aruandele nr 2330 „Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailaplaneeringu koostamiseks“ 2009 tl 126-133, I kd) (edaspidi nimetatud ka aruanne nr 2330) ja Geotehnika aruandele nr 2301 „Eesti Kunsitakadeemia, Tartu mnr 1, Tallinn“ 2009, mille ülesandeks oli ala geoloogilise ehituse selgitamine, pinnaseomaduste hindamine ja naaberhoonete (Tartu mnt 7 ja Gonsiori 8) vundamentide maa-aluse osa kirjeldamine (tl 5-21 pöördel, II kd) (edaspidi nimetatud ka aruanne 2301). Aruandes nr 2330 on märgitud, et kunstiakadeemia hoone rostvärgid on plaanis rajada 10,5 meetri sügavusele (abs.kõrgusel -5,80 m) merelisse peenliiva. Ehitussüvendi kaevamisega avatakse liivades olev vabapinnaline pinnasevee kihind. Veealanduse saavutamiseks tuleb teostada veetõrjet. Pinnasevee alandamine ja veetõrje võivad muutuda lähiümbruse hoonetele ja tänavatele ohtlikuks. Pinnasevee alandamine ehitussüvendi ümber kutsub pinnastes esile efektiivpingete suurenemise, mis põhjustab maapinna vajumist. Vajumise suurus on otseses sõltuvuses pinnasevee taseme alanemisest. Veetaseme alandamisest tingitud lisavajumised avalduvad intensiivsemalt ehitistel, sest vajumise suurus sõltub lisaks ka ehitusliku lisapinge suurusest. Süvendi ümbruse maapinna ja hoonete oodatavad vajumid ulatuksid aruande kohaselt 5-10 cm-ni, mis on ohtlik madalvundamentidele rajatud Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonetele, Laikmaa ja Gonsiori tänavatele ning maa-alustele kommunikatsioonidele. Seetõttu on süvendi 11 rajamisel aruande kohaselt soovitatav loobuda aktiivsest veealandusest. Süvend tuleb ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 m savipinnasesse. See sein peatab vee juurdevoolu süvendi külgedelt. Kuna vee juurdevool süvendi põhjast on väike, võimadab vettpidav sein loobuda aktiivsest veealandusest. Samuti peab uuringu kohaselt projekt sisaldama seireprogrammi pinnasevee tasemete jälgimiseks ning kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla. Aruandes nr 2301 on märgitud, et naaberhoonete vundamendid toetuvad veeküllastunud peenliivale, mistõttu on võimalike kahjustuse (liiva heljundamine, ebaühtlane vajumine) vältimiseks soovitatav vaiade ja sulundseinte rajamiseks kasutada vibratsioonivaba tehnoloogiat. 17.
28. Käesolevas asjas on tuvastatud kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku kohtuistungil avaldatud seisukohtadega, et vaidlusaluse ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ei ole tehtud ehitusseaduse (EhS) § 21 lg 2 sätestatud ning sama paragrhavi lg 4 märgitud korrale vastavat ehitusekspertiisi. 17.
29. Kohus ei pea asjasse puutuvaks kaebuse esitaja poolt 25.04.2013 esitatud Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ selgitust sulundseina paigaldamise mõjude kohta (tl 44, III kd). Selgitus on antud 2009 aastal Hiiul toimunud sulundseina paigaldamise kohta. Tegemist ei ole vaidlusaluse ehitusloaga ehitusõiguse saanud krundi lähipiirkonnaga. Samuti ei ole teada muud vastava vibrorammise aluseks olnud asjaolud. Seega ei saa kaebaja selle tõendiga tõendada, et vaidlusaluses ehitusloas ettenähtud sulundseina paigaldamisega võivad kaasneda kahjustused tema omandis olevale hoonele. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et vibrorammimine võib üldiselt teatud asjaolude puhul põhjustada kahjustusi naaberhoonetele. Samas on käesoleval juhul küsimus siiski konkreetsetes asjaoludes ja kaebuse esitaja poolt esitatud tõend nendega ei seostu.
30. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et ehitusluba on õigusvastane põhjusel, et see anti välja ajal, mil detailplaneering oli kohtus vaidlustatud ja vastav kohtumenetlus oli alles pooleli. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Detailplaneeringu kehtivust ei olnud kohtuasja nr 3-11- 1741 raames esialgse õiguskaitse korras peatatud. Järelikult oli planeering kehtiv ning selle alusel ehitusloa väljastamine õiguspärane. Kaebaja ei ole viidanud ka ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt ta leiab, et ehitusloa väljastamine kohtuvaidluse ajal oleks olnud õigusvastane. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.7 „Planeeringu elluviimise kava“ kohaselt antakse ehitusluba detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamiseks, va arheoloogiliste väljakaevamistega seotud tööde läbiviimiseks ning maa-aluste korruste ja tehnovõrkude ehitamiseks, pärast insolatsiooniküsimuste lahendamisest. Seega ei tulenenud ka detailplaneeringust endast keeldu ehitusloa väljastamiseks arheoloogiliste väljakaevamiste teostamiseks.
31. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ehitusloast ei selgu süvendamise piirid. Kohus tuvastas eelpool, et vaidlusalune ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks. See on kinnitust leidnud lisaks ehitusloas endas selgelt märgitule nii kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlustega, kui ka vastustaja ja kolmanda isiku selgitustega. Samuti kinnitab seda sulundseina ja tehnovõrkude ringitõstmise ehitusprojekti (tl 121, I kd) seletuskiri, kus on märgitud, et „Käesolevaga on projekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927 m2 pindalaga 3 m sügavune süvend arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks.“ Lisaks märgib vastustaja õigesti, et projektdeokumentatsioonist nähtuvad üheselt kaevesügavuse 12 piirid (vt ka ehitussüvendi lõige tl 170, I kd). Järelikult ei ole vaidlusaluse ehitusloaga määratud süvendamise piirid ebaselgelt.
32. Kohus, arvestades kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid, ei saa alljärgnevatel põhjustel nõustuda kaebajaga ka selles, et vaidlusaluse ehitusloa alusel tehtavad süvendustööd võivad õigusvastaselt, ettenähtavalt ja ehitusloas toodud riskihinnangust erineval määral kahjustada Tartu mnt 7/Kivisilla 4 kinnistul asuva kaebajale kuuluva korterelamu konstruktsioone ning see võib osutuda ohtlikuks hoones elavate inimeste elule, tervisele ja varale. 20.
33. Kohus märgib, et kaebaja viitas kaebuse põhjendamisel asjaõigusseaduse (

) § 144 lg 1 ja § 146 lg 1 ning Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-64-02 punktile 16 jättes küll märkimata, mida ta vastavate viidetega öelda soovib, kuid kohus tõlgendades kaebust saab aru, et kaebaja viitab vastavates sätete rikkumisele ning Riigikohtu lahendis märgituga arvestamata jätmisele.

§ 144

(Keelatud rajatis või seadeldis) lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist keelatud rajatise ega seadeldisega, kuna sellele on väljastatud ehitusluba. Kolmanda isiku, vastustaja ning tunnistaja ütlustega on tõendatud, et antud juhul ei ole sulundseina kohtuotsuse tegemise ajaks paigaldatud. Sellest tulenevalt ei ole see saanud ka avaldada keelatud mõjutusi kaebaja kinnisasjale. Järelikult puudub alus kaebaja poolt viidatud sätte (

§ 144

lg 1) kohaldamiseks ning ehitusluba väljastades ei ole ka vastavat sätet kuidagi rikutud. Seega ei ole kaebaja viidatud norm käesoleva asja lahendamisel asjakohane. 20.2. Kohtu hinnangul saab käesolevas vaidluses asjakohaseks ja uurimist väärivaks normiks lugeda

§ 146

, mille osas kohus nõustub täielikult vastustajaga.

§ 146

lg 1 sätestab, et maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Sama paragrhavi lg 2 tulenevalt on süvendamine lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Ka Riigikohus on 17.10.2011 kohtuasja nr 3-2-1-89-11 punktis 16 asunud seisukohale, et

§ 146lg 2 alusel on süvendamine lubatud, kui on paigaldatud vajalik tugi.

Ehitusloa alusel ehitatav sulundsein ongi käesoleval juhul kasutusele võetud kahju vältimise abinõu. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ei ole sisulist asjaolu üle, et vaidlusaluse ehitusloa alusel püstitatava ehitise (sulundseina) näol on tegemist ehitisega, mis püstitatakse eelkõige naaberkinnistute omanikele kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega on naabri õiguste ja huvidega arvestatud ning rikutud ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-64-02 punktis 16 avaldatud põhimõtet, et ehitusloa andmisel tueb naabri huve ja õigusi arvestada. Lisaks on vastustaja õigesti viidanud, et Riigikohus on eelviidatud kohtuasja punktis 17 asunud seisukohale, et ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (PES § 43 lg 1 p 1) ning on ka muidu õiguspärane. 20.

1. Teiseks leiab kohus, et ehitusloa alusel rajatav sulundsein on vajalik hoidmaks ära pinnasevee taseme alanemist ja sellest tulenevat naaberkinnistute vajumist ning pinnaselihkeid ja ehitussüvendi nõlvade varisemisi, mis võiksid ohustada nii naaberkinnistutel asuvaid hooneid ja nende elanikke kui ka ehitusplatsi ümber tänavatel liikuvaid inimesi. Seetõttu võib öelda, et sulundseina rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks ehitusplatsi ümber. Seda kinnitavad AS Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. töö nr 2330 „Geotehnika aruanne. Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks“ ning OÜ Johannes Pello IB koostatud projekti „Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arheoloogiliste 13 kaevetööde süvendi projekt“ seletuskiri. Aruande nr 2330 kohaselt avatakse ehitussüvendi kaevamisega liivades olev vabapinnaline pinnasevee kihind. Pinnasevee alandamine ja selleks teostatav veetõrje võivad muutuda lähiümbruse hoonetele ja tänavatele ohtlikuks, sest pinnasevee alandamine ehitussüvendi ümber kutsub pinnastes esile efektiivpingete suurenemise, mis põhjustab maapinna vajumist. Veetaseme alandamisest tingitud lisavajumised avalduvad intensiivsemalt ehitistel, sest vajumise suurus sõltub lisaks ka ehitusliku lisapinge suurusest. Maapinna ja hoonete oodatavad vajumid ulatuksid 5-10 cm-ni, mis oleks ohtlik madalvundamentidele rajatud Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonetele, Laikmaa ja Gonsiori tänavatele ja maa-alustele kommunikatsioonidele. Seetõttu tuleks projekti kohaselt loobuda aktiivsest veealandusest ning süvend ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 m savipinnasesse ja peatab vee juurdevoolu süvendi külgedelt. Eeltoodu põhjal leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 23.12.2011 määruses, et sulundseina rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks. Kohus nõustub siinkohal ka kolmanda isiku selgitustega, milliseid meetmeid on kavas ehituse käigus naaberkinnistute hoonete kaitsmiseks kasutusele võtta ja kohtul puudub alus nende meetmete efektiivsuses kahelda. Ka ei ole kaebaja suutnud põhjendada, miks viidatud meetmed ei ole efektiivsed ja ehitussüvendi süvendamine tooks kasutusele võetavatele meetmetele vaatamata kaasa kahjulikud tagajärjed kaebajale kuuluvale korterelamule. Kohus märgib siinkohal, et kohtuotsuse tegemise ajal on nimetatud põhjendused küll asjakohatud, kuna süvend on täidetud ja ehitustöid ei toimu, kuid võimaliku ehitusloa realiseerimise käigus tekiks kirjeldatud olukord paratamatult uuesti ja seetõttu on tõi kohus vastavad põhjendused ka kohtuotsuses välja. 20.
2. Kolmandaks puudub kohtul alus kahelda alljärgnevates uurimustöödes tuvastatud asjaolude õigsuses. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt on koostatud 2012 jaanuaris „Uurimustöö vahearuanne EKA ehitusobjekti naabrusse jäävate hoonete geotehniline kontroll koos hoone seisukorra ülevaatusega enne vaiatööde algust EKA objektil Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gonsiori 8, Tartu mnt 6, Tartu mnt 7“ töö nr GK 0695 (edaspidi nimetatud ka REIB töö nr GK-0695) (tl 38-45, II kd). REIB töös nr GK-0695, märgitakse, et Tartu mnt 7 hoone puhul lubab pragude ulatus ja iseloom oletada, et hoonel on toimunud pikajalised vajumised, kuid mitte väga intevsiivsed. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu asjaolude, et hoone on üle elanud 1944 aasta pommitamised ja võib olla kahjutunud selle tagajärjel. Väljamõlkumine otsafasaadil on kindlasti asjaolu, mida tuleb arvesse võtta ehitustööde teostamisel. Täiendavat uurimist vajab hoone otsasein, vahelaed jm konstruktsioonilised sidemed. Tartu mnt 7 hoonel olemasolevate krohvikahjustuste iseloom ennustab neile võimalikku arenemist ehitusest tingitud vibratsiooni ja vajumiste mõjul. Kokkuvõttes viidatakse, et ehitusvibratsioonide mõju prognoosimiseks ja hindamiseks on vaja teha proovirammimised ja vastavad mõõtmised. Nende tulemuste analüüs peaks võimaldama anda objektiivse prognoosihinnangu sulundseina tööstusliku rammimise võimalikest mõjudest. Samuti märgitakse viidatud töös, et ei saa kuidagi tõenäoliseks pidada, et pragude tekke põhjuseks võiks olla EKA vana hoonestuse lammutustööd või uue ehitamise senitehtud ettevalmistavad tööd. Ka ei saa taolised praod olla tekkinud hoone varasemast vajumisest. Ehituskonsultant Tiit Masso poolt on 12.01.2012 koostatud eksperthinnang „EKA hoone ehituse mõju elamule Tallinnas, Tartu mnt 7“ (tl 50-54 pöördel, II kd). Tiit Masso eksperthinnangus kummutatakse kaebuse esitaja väited selle kohta, et EKA hoone ehitustegevus (seega ka vaidlustatud ehitusloa alusel toimuv) tooks kaasa ohu Tartu mnt 7 elamus viibivate inimeste turvalisusele, elule ja tervisele. Eksperthinnangus antakse vastus OÜ REIB 14 jaanuaris 2012 koostatud vahearuandes (töö nr GK-0695) tõstatatud kahele ohutegurile: pragu teise korruse raudbetoonlaes läänepoolse otsaseina lähedal ja väljamõlkunud välissein. Prao kohta leidis ekspert selle lahtiraiumise tulemusel, et lagi on terastaladel, mis toetuvad hoone pikivälisseinale ja keskmisele kandeseinale, mistõttu on koormus otsaseinale (kus on väljamõlkunud sein) väike. Pragu vahelaes on eksperdi hinnangul põhjustatud veelekkest, sest prao juures täheldati lekkejälgi, ja on põhjustanud betooni sees oleva terastala roostetamise. Eksperdile jääb mulje, et laest on aastate või aastakümnete jooksul vett läbi nõrgunud, mis on betooni kaitsevõime hävitanud, hoone plaanidel on selles kohas vannitoad. Vahelae kandevõime on säilinud, sest terastala ristlõiget ei ole roostetamine kuigivõrd vähendanud. Mõlkumise kohta leidis ekspert, et sein ei ole kõverdunud, vaid lokaalselt paksenenud, hoone vajumine ei saa sellist defekti põhjustada. Mõlkunud seinaosa paikneb täpselt samas kohas, kus pragunenud vahelagi. Näib, et müüri väljamõlkumise põhjuseks on samuti veeleke, ilmelt on vesi pääsenud kolmanda korruse põranda alla, teise korruse raudbetoonlae peale ja sealt välisseina müürivuukidesse, millest paljud on lohakalt täidetud või tühjad, ning vee külmudes tekkinud jää on surunud osa müürikividest pinnalt välja. Kuna mõlkumine on suur, on see protsess kestnud palju aastaid. Hoone kandevõimet see ei mõjuta, sest sein on vähekoormatud. Täiendavalt on Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ selgitanud, et nende poolt 09.01.2012 väljastatud geotehnilise kontrolli töö nr GK-0695 vahearuande eesmärgiks ei olnud mitte lõplike eksperthinnangute andmine, vaid EKA uusehitisega piirnevate ning eeldatavalt uusehitise mõjualasse jäävate naaberhoonete olemasolevate defektide fikseerimine ja hoonete geotehilise kontrolli alla võtmine. Koos sellega on antud omapoolsed viited, tähelepanekud ja soovitused edasiste toimingute korraldamiseks. Tartu mnt 7 II ja III korruse vahelise vahelae olukorra hindamisel nõustume ekspert Tiit Masso arvamusega, kuna tema uuris prao olemust peale meid lähemalt, avades prao ümbert ka betoonikihi. /.../ /.../ Kindlasti ei ole Tartu mnt 7 ja Gonsiori 8 hoonete olukord selline, et kõrvalkrundil ei saaks teostada ehitustöid. Mõistlikuks kontrolltegevuseks on antud soovitused vahearuandes (tl 159, II kd). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et antud juhul puudub põhjus kahelda vastustaja ja kolmanda isiku vastustes toodud ja ekspertide hinnangul põhinevas seisukohas, et ehitusprojektis kirjeldatud Larsen-tüüpi tehnoloogia on tööde organiseerimise korral vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ohutu kõrvalolevatele hoonetele ning seega ka kaebaja varale, elule ja tervisele. Seda kinnitavad eelpool viidatud dokumendid ja AS Temiir koostatud tehnoloogia kirjeldus (tl 68, II kd). Ka REIB uurimustöö vahearuanne töö nr GK-0695 kokkuvõtvas osas toodud seisukohtades tehakse sisuliselt ettepanek rakendada täiendavaid meetmeid võimalike Tartu mnt 7 ja Gonsiori tn 8 hoonete vanusest ja ajaloost (II maailmasõja ajal toimunud märtsipommitamise mõjud) tulenevate ettenägematute riskide täiendavaks maandamiseks ja ehituse ohutuse tagamiseks. Dokumendi kokkuvõtvas osas soovitati ehitusvibratsioonide mõju prognoosimiseks ja hindamiseks enne tööstuslikku plaanipärast sulundseinte vibrorammimist teha sulundseinte proovirammimine ja samaaegselt mõõta naaberehituste vibratsioone, samuti markeerida hoonete konstruktsioonides olevate oluliste pragude algused ja lõpud ning neid regulaarselt jälgida. Kaebaja ei ole kohtule usutavalt näidanud ja tõendanud, miks ta on seisukohal, et vastavatest soovitustest ei kavatseta kinni pidada. Ka kohtus tunnistusi andnud Johannes Pello, kes on ehitusprojekti autor ning kes teostab vastaval objektil ka ehitusjärelevalvet, kinnitas, et kõiki vajalikke meetmeid rakendadatakse ning tehakse proovirammimised, mille järel võidakse otsustada ka mõne alternatiivse tehnoloogia kasuks. Seda otsustatakse vastavate mõõtmiste tulemusel. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Samuti oleks selline kahtlus 15 vastuolus kogu senise kolmanda isiku poolse praktilise tegevusega ehitusloa realiseerimiseks. Seega on kaebaja väited vaidlualuse ehitusloa alusel ehitamise ohtlikkusest kaebaja varale, elule ja tervisele põhjendamatud. Vastustaja ja kolmanda isiku poolt kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites toodud ning kohtu poolt üle kuulatud tunnistaja väljendatud vastavaid seisukohti ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtule esitatud RPN Projekt OÜ 2013 aasta aprillis koostatud ekspertarvamus „Mõjud hoonele vibrorammitavast sulundseinast Korterelamu Tartu mnt 7, Tallinn“ (tl 46-54, III kd), milles ei soovitata sulundseina ehitamiseks kasutada projekteeritud vibrorammi tehnoloogiat ning leitakse, et see seaks ohtu hoone püsimise. Arvamuses puuduvad kohtu hinnangul veenvad argumendid ja arvutused, mis lükkaksid ümber vastustaja ja kolmanda isiku poolt kohtule esitatud dokumentides märgitu. Seejuures tuleb arvestada ka tunnistaja poolt selgitatuga, et alles peale proovirammimise teostamist ning vastavate mõõdistuste tegemist on võimalik arvutada välja täpsed mõjud naaberhoonetele ja – rajatistele sh kaebajale kuuluvale korterelamule, mille järel võetakse vastu lõplik otsus, millist tehnoloogiat kasutatakse. Kohus leiab, et kuigi ka geotehnika aruandes on tehtud soovitus kasutada riskide vältimiseks vibratsioonivaba tehnoloogiat, ei välista see soovitus vibrorammimise kasutamist juhul, kui võetakse kasutusele riske vajalikul määral vähendavad meetmed. Kohtu hinnangul on need vajalikul määral ette nähtud. 20.
3. Kohus leiab, et ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga sh. selle aluseks olevate uuringutega. Detailplaneeringu ülesanne ei ole ehitustehnoloogia kindlaks määramine (vt planeerimisseaduse § 9). Geotehnika aruandes toodu näol on tegemist soovitusega, mille põhiliseks eesmärgiks on tagada ehitamise ohutus, mitte määrata lõplikult kasutatav tehnoloogia ja insenerilahendused. Konkreetse tehnoloogia valiku üle otsustab projekteerija kasutades detailplaneeringus ja selle alusel tehtud uuringutes olevaid andmeid. Eeltoodut kinnitab ka EhS § 20 lg 1, mis sätestab, et ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde (edaspidi ehitusuuringud) eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud EhS § 19 lg 1 p 1 ja 24 lg 1 p
4. Ka ei ole põhjendatud kaebaja kohtuistungil avaldatud seisukoht, et me ei saa rääkida ohutust ja kontrollitud ehitamisest, kui projekteerijal on õigus suvaõiguse alusel otsustada, millist tehnoloogiat kasutada. Just projekteerija, omades vastavat haridust ning võttes arvesse lähteandmed, omab pädevust koostada ehitusprojekt. Kaebaja ei ole ehitusprojekti koostaja pädevust kahtluse alla seadnud. Ka kohtul puudub aga alus kahelda projekteerija pädevuses ja asjaolus, et ta on teinud oma tööd lähtudes professionaalsetest standarditest ja ehitusnõuetest. Ehitusseadusest tulenevad konkreetsed nõuded ehitusprojektile ja projekteerijale (EhS § 18 ja § 19, § 47 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67). Käesoleval juhul ei ole kohus vastavate nõuete rikkumist tuvastanud.
5. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga selles, et kuna vaidlusaluse ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile on tegemata ehitusekspertiis, siis sellega on rikutud EhS § 21 lg 2 ning ehitusluba tuleks sel põhjusel tühistada. EhS § 21 lg 2 sätestab, et ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektile. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määrusega nr 16 on vastu võetud „Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord“. 16 Kohus leiab kõigepealt, et sisuliselt võib kahtluse alla seada, kas käesoleval juhul on üldse tegemist tegemist EhS § 21 lg 2 sätestatud ehitusprojektiga. Kõigepealt ei ole ei nimetatud seadusesättes ega ka selle rakendamiseks antud määruses sisuliselt ja kvantitatiivselt defineeritud mõistet „suurte rahvahulkade kogunemine“. Kohus leiab, et nimetatud mõiste ei ole reservatsioonideta rakendatav tavaliste büroo- ja õppehoonete kohta. Seadusandja mõtet tõlgendades on kohus siinkohal pigem seisukohal, et silmas on peetud eelkõige selliseid hooneid, kus korraldatakse suure osavõtjate arvuga massiüritusi (kontserdimajad, spordisaalid, staadionid jne.). Samuti ei ole kohtu hinnangul EKA kavandatava hoone puhul otseselt täidetud tingimus, et tegemist on suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektiga. Nagu kohus eelpool tuvastas, siis vaidlusaluse ehitusloaga anti luba sulundseina rajamiseks ja sulundseina paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmiseks, kusjuures ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks. Seega ei anna vaidlusaluse ehitusluba luba ehitada objekti, mis oleks suurte rahvahulkade kogunemise kohaks, samuti ei ole kaebaja ära tõendanud, et tegemist oleks projektiga, mille tagajärjel võiks tekkida suurõnnetuse oht või tegemist oleks muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektiga. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas vaidluse all oleva ehitusloa ehitusprojektile eelpool viidatud EhS § 21 lg 2 sätestatud ekspertiisi teha ei tulnud, kuna vaidlusaluse ehitusloa näol ei ole tegemist ehitusloaga, mis kuuluks viidatud paragrahvi alla. Isegi kui asuda seisukohale, et sulundseina ehitusprojektile oleks tulnud teha ehitusekspertiis, siis vastavalt ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra § 2 lg 1 kontrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi käigus ehitusprojekti kui tervikut või ehitisprojekti osa koosmõjus ehitisprojektiga kui tervikuga vastavalt ehitusprojekti ekspertiisi lähteülesandele. Kuna käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud ehitusluba ei mahu kohtu hinnangul EhS § 21 lg 2 toodud kohustusliku ekspertiisiga ehituslubade hulka juba tulenevalt sellega planeeritust, ei ole kohtu arvates õigustatud ka selle suhtes eraldi ekspertiisi tegemise nõudmine. Kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et sulundseina on kavandatud kasutada ka põhiprojekti realiseerimisel, tähendab seda, et selle sobivust ja nõuetele vastavust oleks ilmselt tulnud kontrollida põhiprojektile tehtava ekspertiisi raames, sest alles põhiprojekti realiseerimisel tekib vajadus hinnata tugiseina nõuetele vastavust suuremas ulatuses kui käesoleva ehitusloa puhul. Kohus märgib, et ehitusloa väljastamine on kaheldamatud halduse kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus leiab, et sulundseinte pikkuse küsimuses ekspertiisi korraldamise hetk on otseselt seotud otstarbekuse küsimusega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja pidanud otstarbekaks teha sulundseinale ekspertiisi vaidlustatud ehitusloa menetluses tulenevalt asjaolust, et kavandatav ehitis seda ei nõua. Järelikult oleks tulnud teha ehitusekspertiis EKA hoone projektile kui tervikule või selle põhiprojektile. See väljub aga käesoleva vaidluse piiridest, millest tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba ei ole õigusvastane põhjusel, et sellele ei ole eraldi ehitusekspertiisi teostatud. Kohus märgib, et kaebaja on vaidlustanud halduskohtus ka EKA uue hoone põhiprojekti ja tulenevalt selle selgest primaarsusest ja sellega seotud võimalikust ohust, tuleb kohtu hinnangul EhS § 21 lg 2 sätestatud ekspertiisi kohustuslikkuse küsimus lahendada nimetatud vaidluses, hinnates seal vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust.
6. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt ära näidata ka oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja märgib küll õigesti, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 278 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik 17 muuhulgas nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Samuti võib üürnik sellisel juhul VÕS § 279, § 314 või § 317 kohaselt üürilepingu ka üles öelda. Samas on käesolevas asjas vastustaja ja kolmanda isiku poolt ära tõendatud, et vaidlusaluse ehitusloa alusel teostatavad tööd aitavad vältida kaebaja poolt märgitud kahju tekkimist. Lisaks on kolmas isik õigeti märkinud, et kuivõrd kaebaja huviks on, et tema omandiõigust ei kahjustataks, siis kaitseb kaebaja huvisid kehtiv õigus, millega on tagatud kaebaja õigus ja võimalus nõuda ning saada võimalike omandiõiguse rikkumiste eest muuhulgas rahalist hüvitist. Isiku subjektiivseid õigusi ei riku pelgalt võimalus, et tema ja kolmandate isikute lepingulised suhted võivad lõppeda, muutuda või, et kolmandatel isikutel tekib nõudeõigus kaebaja vastu. Tegemist on eraldiseisvate suhetega. Lisaks on tegemist puhtalt oletusliku situatsiooniga, mille realiseerumise võimalus ei ole tulenevalt ehitamisel kavandatavatest riski alandamise meetmetest nii suur, et saaks tõsiselt rääkida kaebaja õiguste teadlikust ja tahtlikkust rikkumisest. Puhtalt riski olemasolu arvestamine linnas ehitamisel ilma selle suurust arvestamata ei võimaldaks linnatingimustes üldse ehitamist teostada. Olemasolevate hoonete kõrvale uute hoonete püstitamine sisaldab endas alati teatud riskimomente nii ehituse ajal, kui ka näiteks täiendavat tulekahjuriski pärast ehitamist. Seetõttu ongi vajalik riske hinnata ja käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et seda on tehtud ja õiguspäraselt. Antud juhul kohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei tuvastanud.
7. Kohus leiab, et sulundseinte pikkuse küsimus on otseselt seotud otstarbekuse küsimusega, millest tulenevalt kohus ei pea hindama, kas sulundseinte pikkus on käesoleva ehtisuloa realiseerimise ulatusest välja jääva ehitiserealiseerimiseks vajalik ja otstarbekas. Kohus leiab, et projekti seletuskirjas on selgelt välja toodud, miks sellise pikkusega sulundseinu on vaja (vt tl 121, I kd). Mis puutub kaebaja poolt esitatud eksitamise väitesse, mille tagajärjel väidetavalt tegelikkuses mingit kontrolli ei teostata, siis see on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata. Asjas kogutud materjalidest ja vaidlusalusest ehitusloast nähtub üheselt, millised meetmed tuleb kasutusele võtta ohtuse tagamiseks (enne ehitamise algust tuleb võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla). Samuti on selgesõnaliselt keelatud kahjustada/rikkuda ehitustööde läbiviimisel teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Kohtul puudub igasugune põhjus kahelda selles, et kolmas isik vastavaid kohustusi ei täida.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 10.11.2011 välja antud ehitusluba nr 52643 on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seega on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 10.11.2011 välja antud ehitusluba nr 52643 õiguspärane ja kaebus selle tühistamiseks jääb rahuldamata.
9. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 18