3-13-870/34

3-13-870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-13-870 Haldusasi R.Vu kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja R.V vastustaja Viru Vangla, esinadaja Agu Rillo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta R.Vu kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD
4. 23.04.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.Vu (edaspidi kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt alates 04.02.2013 võimaldatakse kinnipeetavatel suitsetada jalutuskäigu ajal vaid 1 tund. Selle aja jooksul peab kinnipeetav jõudma ära suitsetada 5 suitsu. Muul ajal enam suitsetada ei tohi. 06.06.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 1 3-13-870 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et vastustaja rikub vangistusseaduse §
6. Kaebaja sõnul on vanglas spetsiaalsed suitsetamisruumid, kus on võimalik suitsetada. Suitsetamine jalutuskäiguboksides teeb võimatuks jalutuskäigu mittesuitsetajatele. Kaebaja märgib, et vanglaametnikud suitsetavad endiselt selleks ettenähtud suitsetamisruumides. Kaebajal on piinlik kuulata vastustaja põhjendusi, et selliselt hoolitsetakse kinnipeetavate tervise eest, samas mis saab olla tervisele veel kahjulikum, kui korraga ära suitsetada 5 suitsu. Vastustaja toiming sunnib kaebajat kannatama ning tekitab tal pidevat stressi. Kaebaja viitab vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 82 lg-le 3, mis sätestab, et osakonnas, kus on suitsetamisruum võib kinnipeetav suitsetada ainult suitsetamisruumis ja sel ajal kui ta võib osakonna piires kodukorra kohaselt liikuda. Kaebaja leiab, et teda koheldakse ebavõrdselt. Kaebaja jaoks on piinav ja alandav kannatada ilma suitsuta olekut 23 tundi. Kaebaja väitel on tema vaba valik, kas suitsetada või mitte. Suitsetamine jalutusboksides on samuti ka sealviibivate mittesuitsetajate tervisele kahjulik. 2.1 Eeltoodu alusel palub kaebaja tunnistada vastustaja toimingu õigusvastaseks. Tema eesmärgiks on hilisema kahjunõude esitamine vastustajale, aga samuti soov vältida edaspidi õigusrikkumiste toimepanemist.
7. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu. 3.1 Vastustaja märgib, et kaebaja viide VSKE § 82 lg-le 3, ei ole enam asjakohane, sest kaebuses viidatud säte ei kehti alates 08.03.
8. Käesoleval hetkel kehtib viidatud paragrahv viimati 15.02.2011 jõustunud muudatusega, mille kohaselt võib kinnipeetav vastavalt lõikele 2 vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. 3.2 Vastustaja kinnitusel on ekslik kaebaja arusaam, et väidetavalt on tal kohustus 1 tunni jooksul ära suitsetada viis sigaretti. Kinnipeetaval, kes ei soovi korraga suitsetada viit sigaretti, ei ole selleks kohustust. 3.3 Vastustaja on seisukohal, et suitsetamise ajaline ja ruumilise piiramine on õiguspärane. Vangistuse täideviimisel kinnises vanglas on paratamatu, et kinnipeetavate põhiõigused, sh. ka põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 34 tulenev õigus vabalt liikuda ja §-s 19 sätestatud õigus vabale eneseteostusele on piiratud. Kaebaja viibib Viru Vangla S8 osakonnas, mille päevakava on kehtestatud kodukorra Lisas nr 1.
9. Päevakava kohaselt on kinnipeetavatel lubatud suitsetamine ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis. 3.4 Vastustaja leiab, et suitsetamise piiramine kodukorras sätestatud tingimusel on proportsionaalne. Suitsetamise piiramisega ei kaasne kinnipeetava piinamist ega vajadust minna iga kord jalutama. 3.5 Vastustaja leiab, et kinnipeetavad isikud ning vanglateenistuse ametnikud ei ole omavahel võrreldavad grupid. Kõikidele vanglas viibivatele kinnipeetavatele on tagatud sarnased võimalused suitsetamiseks. Seega kohtleb vangla kinnipeetavaid ühesuguselt ning ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. 3.6 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 2 3-13-870 KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis on seotud alates 04.02.2013 kehtima hakanud suitsetamise piiranguga, mille kohaselt lubatakse kinnipeetaval suitsetada vaid 1 tunni jooksul ja jalutuskäigu ajal korraga 5 sigaretti. Kohus tuvastas, et eelpoolnimetatud suitsetamise piirang tuleneb alates 23.01.2013 kehtima hakanud Viru Vangla kodukorra p-dest 12.1 ja 12.4 ja lisast 1.16, mis vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale loetakse ka haldusaktiks. Seega sisuliselt on kaebaja tegelik tahe suunatud Viru Vangla kodukorra p-de 12.1, 12.4 ja lisa 1.16 õigusvastase tuvastamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kinnipeetavatel kohustus läbida kohustuslik eelmenetlus. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks üleminekut toimingu tuvastusnõudest haldusakti tuvastusnõudele. 4.1 Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 4.2 04.02.2013 seisuga kehtinud VangS § 8 lg 1 sätestas, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Vastavalt VSKE § 82 lg-le 2 võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades ning ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Alates 23.01.2013 kehtima hakanud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p-de 12.
11. ja 12.4 kohaselt kinnipeetaval on lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas. Kaebaja viibib Viru Vangla S8 osakonnas. S8 osakonnas viibivate kinnipeetavate jaoks on koostatud päevakava. Kodukorra lisa 1.16 kohaselt võivad kinnipeetavad suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis ajavahemikul 06.00–20.
12. Seega, arvestades VangS § 55 lg-s 2 sätestatut, saab kaebaja suitsetada üks kord päevas 1 tunni jooksul kuni viit sigaretti, jalutades jalutusboksis.
13. Kaebaja ei pea kehtestatud suitsetamise piirangut proportsionaalseks ning leiab, et sellega rikub vastustaja tema PS §-dest 12, 18 ja 19 tulenevaid õigusi ning alandab tema inimväärikust. 5.1 Kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. 5.2 Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Viru Vangla kodukorra p-des 12.1, 12.4 ja lisas 1.16 kehtestatud ruumiline ja ajaline suitsetamise piirang on proportsionaalne. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (RKPJK
14. märtsi
15. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02). 3 3-13-870 5.3 Vastustaja teatas kohtule, et suitsetamise piirangu kehtestamise eesmärgiks on vangla julgeoleku tagamine ja suitsevate kinnipeetavate tervise tagamine. Kohus nõustub vastustajaga, et suitsetamisega vanglas kaasneb tulekahju tekkimise oht, mida tuleb lugeda potentsiaalseks ohuks vangla julgeolekule. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga ka selles, et kinnipeetavate jaoks suitsetamise piirangu kehtestamise tõttu saab ennetada suitsetamisega seotud tervisekahjustusi. Seega suitsetamise ajaline ja ruumilise piirang vanglas on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu. Mida harvemini saavad kinnipeetavad kasutada tikke ja muid lahtise tule tekitamise vahendeid, seda vähem on tulekahju tekkimise oht. Seega, juhul kui lubada kinnipeetavatel suitsetada 5-4 korda päevas, oleks nimetatud abinõu küll vähem koormav, kuid eesmärgi saavutamiseks oleks see abinõu vähem efektiivne. Vaieldamatult suitsetamise piiramine vanglas riivab kinnipeetavate õigust vabale eneseteostusele, kuid vangla julgeoleku tagamise tähtsus kaalub üle nimetatud õiguse piirangu.
16. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga selles, et väidetavalt suitsetamise piiramise tõttu peaks ta piinlema. Kohus märgib, et võrreldes varasema kehtinud kodukorraga, ajaliselt piirati suitsetamist vähem kui ühe tunni võrra. Kohus eeldab, et piiranguga võib kaasneda ebamugavustunnet, kuid antud juhul kaebajal tekkinud ebamugavustunnet ei saa käsitleda inimväärikuse alandamisena.
17. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vanglateenistuse ametnikud ja kinnipeetavad ei ole omavahel võrreldavad isikute grupid.
18. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldama. Menetluskulud
19. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4