) §-le 12 maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.
lg 1 kohaselt on füüsiline isik Eesti resident, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest: 1)isiku elukoht on Eestis; 2)isik viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval; 3)isik on välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Maksukohustuslaste registri andmetel on P.T. Eesti resident ja tema alaline elukoht on Eestis, mis nähtub ka deklareeritud andmetest, kus P.T. on märkinud oma elukoha aadressiks Harjumaa Keila linn Kalda 8-1. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus maksustada oma residente kogu maailmatulu osas (residentsuspõhimõte). Samuti on igal riigil õigus maksustada tulusid, mida mitteresidendid on tema tuluallikast teeninud (tuluallika põhimõte). Seega olukord, kus isik on
§-s 6 lg 1 sätestatud kriteeriumide järgi Eesti resident, aga lahkub pikemalt kui 183 päevaks tööle teise riiki, mis võib kaasa tuua maksuresidentsuse selles teises riigis, võib tingida ka tuluallika põhimõtte rakendumise. Olukorrad, kus konkureerivad residentsuspõhimõte ja tuluallika põhimõte, on reguleeritud riikidevaheliste maksulepingutega selleks, et ära hoida võimalikku topeltmaksustamist ja jagada residentide maksustamisõigust lepinguosaliste riikide vahel. Praegusel juhul kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu(edaspidi "maksuleping") art 15, mis reguleerib palgateenistuse maksustamisõigust Eesti Vabariigi ja Soome vahel ning annab Eesti riigile maksustamisõiguse juhul, kui Eesti resident töötab väljaspool riiki, kus asub tema tööandja. Kuna P.T.i tööandjaks oli Soome äriühing, kuid faktiline töötamine toimus mujal Euroopa Liidus, pole Soome Vabariigil maksustamise õigust. Eesti Vabariigi residendina on P.T.il kohustus deklareerida välisriigis saadud tulu ning maksustamine toimub residentriigis. DSV ROAD OY poolt väljastatud 2011.a. palgatõendi andmetel pole P.T.i töötasust tulumaksu kinni peetud ning maksulepingu art 15 järgi on maksustamise õigus Eesti Vabariigil. Seega kuulub P.T.ile Soome äriühingu DSV ROAD OY poolt makstud töötasu deklareerimisele tuludeklaratsiooni välismaal saadud tulu tabelis 8.1 ja maksustatakse vastavalt
§-le 12 lg 1. Eeltoodust lähtudes kuulub P.T.ile juurdemääramisele tulumaksu maksustamisperioodi 2011.a. eest 6770,48 eurot. Otsuses on ära toodud ka tulumaksu määramise metoodika. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. Kaebaja on Eesti resident, kes töötas 2011.a. Soome Vabariigi registris olevas ettevõttes DSV ROAD OY autojuhina ja teenis seal tulu 35 859,45 eurot. Vastustaja on valesti tõlgendanud
lg 4, mille kohaselt ei maksustata residendi välisriigis teenitud tulu, kui: 1)isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja 2)välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null). Kaebaja töötamine välisriigis vastab
Vaidlust pole selles, et kaebaja viibis kalendriaastas üle 183 päeva välisriigis. Kaebaja on oma tulu Soome Vabariigile esitanud ning selle maksustamisväärtus on null. Seega on täidetud mõlemad maksuvabastuse kriteeriumid. Vastustaja on tõlgendanud vääralt ka maksulepingu artiklit 15. Kaebaja tööandja on Soome ettevõtja, kes maksab Eesti residendile töötasu. Andmed selle kohta on edastatud nii Eesti kui ka Soome ametiasutustele. Eesti residendi maksuvabastus tuleneb
Tulumaks on oma olemuselt residendi panus ühiskonna toimimisse teatud hüvede saamiseks, mistõttu ongi seadusandja sätestanud erandina maksuvabastuse isikutele, kes oma tööülesannete tõttu ei saa neid hüvesid piisaval määral tarbida. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks maksuotsuses toodule järgmised põhjendused. Kaebaja on
sätteid ning Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel 23.03. 1993.a. sõlmitud maksulepingut valesti tõlgendanud, mille tõttu on tema tulu jäänud Eestis maksustamata. Vaidlust pole selles, et kaebaja on Eesti resident. Alates 1.01.2011.a. on füüsilisest isikust maksumaksja kohustatud teavitama maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja täitma
Isiku poolt sinna vormi märgitavad andmed mõjutavad tema residentsust. Analoogselt toimub residentsuse määramine ka Soome Vabariigis. Kaebaja pole vastustajat teavitanud oma residentsuse muutmisega seotud asjaoludest ega esitanud residentsuse määramise vormi R. Ka juhul, kui Eestist lahkuv isik on
§-s 6 lg 1 toodud kriteeriumide alusel Eesti resident, kuid lahkub riiki, millega Eesti on 2 sõlminud maksulepingu ning selle lepingu alusel loetakse teda residendiks teises riigis, registreeritakse isik mitteresidendina alates päevast, mil teda loetakse maksulepingu alusel residendiks selles teises riigis. Kaebaja pole vastustajale esitanud teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsuse tõendit, millest nähtuks, et kaebaja on Soome Vabariigi resident. Seega ei saa väita, et tegemist oleks topeltresidentsusega. Residendist füüsilised isikud deklareerivad Eestis kogu oma tulu ehk isikut maksustatakse maailmatulu põhimõtte kohaselt
§-s 12 lg 1 alusel, mis sätestab, et maksustamisele kuulub residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Maksulepingutega on riigid omavahel kokku leppinud, millist tulu kumbki riik millises ulatuses maksustada võib ning reeglina on riigil, kus asub tööandja, õigus Eesti residendi töötasu maksustada vaid juhul, kui töö on toimunud selles välisriigis. Kuna kaebaja tööandja DSV ROAD OY näol on tegemist Soome äriühinguga, kuulub kohaldamisele maksulepingu art 15, mis reguleerib palgateenistuse maksustamisõigust Eesti ja Soome vahel. Kuna kaebaja töö seisnes kaugsõitude teostamises erinevate Euroopa riikide territooriumil ja ta ei viibinud pikemalt riigis (Soome), kus asus tema tööandja DSV ROAD OY (puudub vaidlus, et kaebaja faktiline töötamine toimus mujal Euroopa Liidus, mitte Soome Vabariigis), siis vastavalt art-le 15 lg 1 puudub tööandja riigil (Soome) tema töötasu tulumaksuga maksustamise õigus. Töötasu tuleb deklareerida ja maksustatakse Eesti
-i alusel Eestis kui residentriigis. Kaebaja poolt pole täidetud
lg 4 p 2 kohaldumise eeldused.
lg 4 tulenevalt ei maksustata välisriigis töötamise eest saadud töötasu Eestis tulumaksuga, kui on täidetud osutatud lõike mõlemas punktis nimetatud tingimused. Kaebaja on küll 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul viibinud töötamise eesmärgil välisriigis rohkem kui 183 päeval, kuid on samas nähtub maksuhaldurile esitatud DSV ROAD OY tõendist, et kaebajale 2011.a. makstud töötasult pole Soomes tulumaksu tasutud. Tõendi kohaselt oli eelmise aasta palk 35 640,86 eurot ning kui suurem osa tööst palgamaksuperioodil on tehtud välismaal, on maksumäär või märge maksuvabastuse kohta 0,0% ja tulumaks 0%. Ka kaebaja ise pole 2011.a. tuludeklaratsiooni lahtris 8.8 deklareerinud, et tema välisriigis saadud tulult oleks kinni peetud või tasutud tulumaksu. Kuna kaebaja tulu pole olnud välisriigis maksustatav, kuulub see maksustamisele Eestis. Nõustuda ei saa kaebaja käsitlusega, mille kohaselt ühe elukutse esindajad(kaugsõiduautojuhid) oleksid üldse vabastatud saadud töötasult tulumaksu tasumisest. Ei saa tekkida olukorda, kus isik vabaneb maksukohustusest sootuks ega maksa tulumaksu üheski riigis.
§-s 13 lg 4 p 2 on tõendil näidatavast tulumaksu summast null rääkides silmas peetud olukordi, kus tulumaksukohustust ei tekigi, näiteks on saadud tulu maksukohustuse tekkimiseks ebapiisav, kuid tõendil tuleb seda sellegipoolest kajastada. Kuna kaebaja 2011.a. Soomes saadud töötasu Eestis maksustatava tuluna ei deklareerinud ja tulumaksukohustust ei täitnud (kohustus deklareerida tulud tuludeklaratsiooni tabelis 8.1), on maksuhalduri poolt talle täiendava tulumaksusumma määramine õigustatud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning nii õigulikult kui ka faktiliselt piisavalt motiveeritud, selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja pole vaidlustanud määratud tulumaksu suurust, vaid Eesti riigi õigust maksustada tema 2011.a. välismaal töötamisega teenitud tulu. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on Eesti resident, kes viibis 2011.a. Eestis vähem kui 183 päeva ning sai Soome äriühingult tasu töötamise eest mitte Soomes, vaid mujal Euroopa Liidus. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et maksulepingust ja
-st tulenevalt kuulub kaebaja 2011.a. teenitud tulu deklareerimisele ja maksustamisele Eestis, mistõttu peab Eestis 3 esitatud tuludeklaratsioonis olema tulu näidatud real 8.1. Kohus nõustub maksuotsuses selle seisukoha kinnitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja on maksulepingu artiklit 15 ja
Maksulepingu art 15 kehtib elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud mitteametliku tõlke kohaselt järgmises sõnastuses: "15. artikkel. Palgateenistus
§-le 13 lg 4 ei maksustata isiku välisriigis töötamise eest saadud tulu või erisoodustust Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1)isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul; 2)välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null). DSV ROAD OY tõendil märgitust, et tulumaks on 0%, on kaebaja ekslikult järeldanud, et tema puhul on täidetud ka
§-s 13 lg 4 p 2 sätestatud maksust vabastav tingimus. Kaebaja pole pööranud tähelepanu faktile, et kõnealusel tõendil pole märgitud nulliga mitte tulumaksu summa, vaid tulumaksu protsent(maksumäär) ja põhjusena toodud, et suurem osa tööst palgamaksuperioodil on tehtud välismaal. Samas on lisatud, et kui suurem osa tööst oleks tehtud Soomes, oleks tulumaks 35 %. Sellest maksumäärade erinevusest on kaebaja ekslikult teinud Eesti maksuõiguses kehtiva üldise ja ühetaolise maksustamise põhimõttega vastuolus oleva järelduse, et seadusandja on sätestanud erandina maksuvabastuse isikutele, kes oma tööülesannete tõttu ei saaks oma maksudest finantseeritavaid avalikke hüvesid piisaval määral tarbida. Tegelikult tähendab tööandja tõendil märgitud tulumaks 0%, et kaebaja 2011.a. teenitud tulu pole olnud Soome Vabariigis maksustatav tulu ning seega pole tema puhul täidetud
lg 4 p 2 sätestatud tingimus, mis vabastaks kaebajat tulumaksu tasumisest Eesti Vabariigis. HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled pole menetluskulude taotlusi esitanud. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.