) § 37 lg 3 kohaselt Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 kohaselt Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis on abikaasade ühisomandis, jagab kohus abikaasa nõudel õiglaselt ja otstarbekohaselt. Perekonna eluasemega seotud tavalise sisustuse ese, mille abikaasad on abielu jooksul ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandanud, arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase vara jagamise korral abikaasade ühisomandisse, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes. Ese läheb üle selle abikaasa ainuomandisse, kellele kohus eseme määrab. Kohus võib kohustada seda abikaasat maksma teisele abikaasale eseme eest õiglast hüvitist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu asukohaga XXX , Tartu linn, registriosa number XXX , väärtusega 90 000 eurot, jääb T.K. ainuomandisse koos kohustusega maksta kinnistu soetamiseks võetud laenu jääk, mis on käesoleval ajal veel üle 70 000 euro. Sellest tulenevalt ei ole kostjal nõuet saada temale kuuluva kaasomandi osa eest hüvitist. Kohus on seisukohal, et teisele kaasomanikule hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kui teine kaasomanik ei kanna kinnisasja soetamisega seoses olevaid kulutusi ning kinnisasja väärtus on veel tasumata.
kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. 3 Kostja on kohtumenetluse ajal esitanud nõude koduse sisustuse esemete jagamiseks vastavalt
§-s 69 lg 1 sätestatule. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on jagada koduse sisustuse esemed enam-vähem arvuliselt ja väärtuselt võrdselt järgmiselt: T.K. ainuomandisse jätta külmik, pesumasin, mikrolaineahi, kodukinokeskus, lauaarvuti, köögitarvikud Tupperware, köögikapid, lastetoa ja elutoa vaibad. R.P. ainuomandisse jätta teler Samsung väärtusega 500 eurot, Philips DVD salvestaja ja videomakk väärtusega 60 eurot, tolmuimeja LUX väärtusega 320 eurot, digifotoaparaat väärtusega 60 eurot, elutoa kardinad väärtusega 40 eurot, elutoa punane vaip väärtusega 65 eurot ja magamistoa kirju vaip väärtusega 20 eurot. Kuigi R.P. on ekslikult märkinud teleri esialgu oma lahuvara nimekirja, ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et teler on ostetud abielu ajal, kuuludes seega abikaasade ühisvarasse. Kohus võtab arvesse T. K vastuväite hagis toodud hindade osas. Koduse sisustuse esemed on soetatud rohkem kui 3 aastat tagasi, hagis on märgitud esemete ostuhindadele lähedased hinnad. Kohus nõustub sellega, et koduse sisustuse esemete väärtused on rohkem kui kolm aastat pärast soetamist ca 1/3 soetamishinnast. Ühisvarasse kuuluva eseme väärtus tehakse kindlaks ühisvara jagamise hetke seisuga. Koduse sisustuse esemete väärtus on poolte jaoks oluline ainult sellisel juhul, kui T. K peab
le viimasele jäetud esemete väärtuse rahas, st kui T. K valduses esemeid ei ole. Kohus ei nõustu T. K vastuväitega selle kohta, et tema poolt teenitud suurema töötasu tõttu on temal õigus suuremale osale koduse sisustuste esemetest.
lg 2 kohaselt on abielu kestel ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandatud esemed abikaasade ühisomandis, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes. T. K ei ole tõendanud ainuomandit R.P. poolt loetletud koduse sisustuse esemete suhtes, mistõttu need on abikaasade ühisvarasse kuuluvad, abikaasadel on esemete suhtes võrdsed õigused ning esemed jagatakse vaidluse korral kohtu äranägemisel õiglaselt ja otstarbekohaselt. Kohus jätab rahuldamata R.P. nõude jagada ühisvarasse kuuluv sõiduauto Mitsubishi. Sellise sõiduki identifitseerimiseks ja kuuluvuse kindlakstegemiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. T.K. on esitanud kohtule hagiavalduse esitamisel esitanud ka taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel. Kohus on taotluse rahuldanud. Kohus vabastab T. K osaliselt, so 189.11 euro ulatuses riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel, lähtudes alates 01.07.2012 kehtima hakanud väiksemast riigilõivu määrast ja arvestades T. K majanduslikku olukorda, mille alusel temale on juba antud menetlusabi. T.K. lt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista täiendavalt 393.05 eurot riigilõivu katteks. T.K. l tuleb väljamõistetud riigilõiv tasuda 10 kuu jooksul võrdsete maksetena, so 39.35 eurot esimesel kuul ja edasi 39.30 eurot kuus hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval. R.P. ei ole hagi esitamisel tasunud riigilõivu, mis oli kuni 01.07.2012 kehtinud TsMS § 126 lg 21 alusel määratud hagihinnalt 211 eurot riigilõivuseaduse lisa kohaselt 63.91 eurot. Kohus on hagi menetlusse võtnud ja selle lahendanud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus tasumata riigilõivu välja asjas tehtavas lahendis. R.P. on kohtule avaldanud, et ta kasvatab kolme alaealist last ning T.K. lt väljamõistetud elatis ei ole laekunud. Kohus peab kohtlema menetlusosalisi võrdselt, mistõttu ajatab ka R.P. poolt tasumisele kuuluva riigilõivu maksed kuuele kuule, tuginedes TsMS §-s 190 lg 7 sätestatule. 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.