lg 2 p-des 1, 2, 3 ja 4 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks A.Ni suhtes alates 21.03.
Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras 16.01.2013 edastatud täienduses (tl 47) selgitas kaebaja kohtueelse menetluse järgimisega seonduvaid asjaolusid.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Seejuures on lubatud paigutada kinnipeetav eraldatud lukustatud kambrisse, piirata tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelata isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine ja kehakultuuriga tegelemine ning kasutada ohjeldusmeetmeid. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise algseks põhjuseks A.Ni kambri akna klaaspaketi lõhkumine. Kuigi distsiplinaarmenetluse käigus tema süüd ei tuvastatud, osales see kinnipeetav vanglaametnike ettekannetest nähtuvalt peale lukustatud kambrisse paigutamist kokku neljateistkümnes vangla vara lõhkumisega seotud juhtumis. Alates 04.10.2012 kuni 21.12.2012 on ta toime pannud veel viis vangla vara rikkumisena käsitletavat tegu. Seejuures nähtub selgelt nii 04.10.2012 kui ka 21.12.2012 antud käskkirjadest, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul pole tegemist mitte tema karistamisega nende rikkumiste eest, vaid sooviga vähendada edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemist ning välistada nii vangla varale kui kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute elule ja tervisele tulenevad ohud. Mõlemas käskkirjas välja toodud hinnangu kohaselt on tegemist süstemaatiliselt korda ja vangla 2 vara kahjustava kinnipeetavaga, kelle suhtes ei ole vangla veel veendunud ohu möödumises ja näeb ainsa lahendusena võtta tarvitusele meetmed, mis aitaksid minimaliseerida tema poolt toime pandavate rikkumiste arvu. Kohtumenetluses pole A.N esitanud midagi niisugust, mis saaks selle veendumuse ümber lükata. 6.
lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve kohaldada viisil, mis tagab seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas ning on iseenesest mõistetav, et vastav kohustus hõlmab ka vangla vara säilimise tagamise. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-33-10 asunud seisukohale, et
lg 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada julgeolekuabinõu kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest. Seetõttu on kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratud, sest kohus saab hinnata üksnes seda, kas täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines kaalumisvigu, kuid ei saa seejuures kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Lahendis nr 3-3-1-63-09 on Riigikohus leidnud, et halduskohus ei saa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda otstarbekuse kriteeriumist ega hinnata, missugust meedet tuli kohaldada ning kas konkreetse meetme kohaldamine oli otstarbekas või mitte. Veel on kolleegium samas lahendis leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel hinnang, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem tegelik saabumine ei ole oluline, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning ta ei saa õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid kasutama. Oma käitumisega nii varasema kui ka vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude toimimise ajal on A.N näidanud, et tema poolt tulenev oht vangla vara suhtes oli vägagi tõenäoline. Seetõttu oli selle miinimumini viimse vajadus igati õigustatud ja andis vaieldamatult aluse jätkata varem alustatud abinõude kohaldamist. 7. Kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratakse kinnipeetavale
ga antud õigusi, seetõttu peavad nende rakendamiseks esinema olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. A.Ni puhul tingisid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ta enda arvukad teod vangla vara kahjustamiste näol. Käskkirjadest nähtuvalt on vangla vastavate otsustuste langetamisel lähtunud nii kaebaja käitumise kui iseloomuga seotust, kaalunud tema õiguste riivet ja vangla vara säilitamises seisnevat avalikku huvi ning leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine aitab kõige tõhusamal viisil ära hoida uusi rikkumisi või vähemalt vähendada nende arvu. Seega on kaalumine toimunud ning seejuures ei tõenda miski, et vangla oleks diskretsiooni piire ületanud. Valitud vahendid on mõõdukad ning lähtuvad kehtivast õigusest ja plaanitavast eesmärgist. Kujunenud olukorras oli nende kohaldamine vangla vara säilitamise huvides hädavajalik, lisaks aitavad need kaitsta ka seal viibivate isikute elu ja tervist ning kaaluvad seepärast üles kaebuse esitaja enda vabadustele ja õigustele rakenduvad piirangud. Mõlemad käskkirjad on antud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 1 tuleneva pädevuse alusel, sisaldavad otsustatu sisust arusaamiseks 3 vajalikul hulgal faktilisi asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi ning kajastatud on ka kinnipeetava enda seisukohad ja vastuväited. 8.
lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine need põhjustanud asjaolude äralangemisel. Käesoleval hetkel ei tõenda miski, et vaatamata juba mõnda aega kestnud piirangutele oli A.Nist tulenev oht vangla varale ära langenud või olulisel määral vähenenud. Kinnipeetavaga seotud julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kohtul pole vähimatki põhjust nende poolt koostatud ettekannete õigsuses kahtlemiseks. Ka kaebaja enda üldsõnaline arvamus kohaldatud meetmete õigusvastasusest ei saa kinnitada, et ametnike poolt tema kohta antud hinnang oli ebaõige ja alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete kohaldamiseks ja jätkuvaks rakendamiseks üldse puudusid. Lisaks on tähendus ka asjaolul, et käesolevaks ajaks on nii 04.10.2012 kui 21.12.2012 käskkiri uue 25.03.2013 vastu võetud käskkirja nr 6.1/369-KP andmise tõttu oma kehtivuse kaotanud ega reguleeri enam kaebaja õigusi. Halduskohtumenetluse seadusest ei tulene kohtule võimalust tühistada haldusakti, mis enam ei kehti. 9. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul põhjust A.Ni kaebust rahuldada. Kaebuse esitaja on kohtumääruse alusel vabastatud 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.