← Eesti

2-13-22482/2

Obsah (5)§ 475§ 595§ 660§ 599§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-22482 Tsiviilasi XXX, XXXja Jõelähtme valla ki

) § 595 lg 2 p 3 alusel soovib kohtunikuabi kohtu seisukohta järgmistes küsimustes: − kas kohaliku omavalitsuse ja omaniku (konkreetse praeguse omaniku) kokkuleppega saab välistada isiku õiguse taotleda ehitusluba; − kas selliselt kokkuleppega ja kande tegemisega saab tekitada asjaõiguslikku seost kinnistu igakordse omaniku suhtes ( et kandega tekiks asjaõiguslik seos- antud omanik on nõus loobuma ehitusloa taotlemise õigusest, ja kinnistu võõrandamisel, on ka järgmine uus omanik kaotanud õiguse pöörduda kohaliku omavalitsusse avaldusega ehitamisloa saamiseks); − kas selline kokkulepe saab olla isikliku kasutusõiguse sisuks; − kas kokkuleppega saab ära võtta isiku õigust pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole; − kas lepingu p-ga 4.2 taotletav kande tegemine on lubatav. KOHTUNIKU SEISUKOHT 6. Avaldajad taotlevad kinnistusraamatus kande tegemist. Sellise avalduse lahendab kohus

§ 475lg 1 p 10 ja 58.

ptk sätete järgi hagita menetluses. Kinnistamisavalduse esitajad on selles menetluses avaldajad ja notar nende esindaja (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-07, p 8 esimene lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika). 7.

§ 595

lg 2 p 3 alusel peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. Käesolevas asjas on kohtunikuabi andnud sel alusel kandemäärusega asja menetlemise üle kohtunikule. 8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 51 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Sellest tuleneb, et kinnistusraamatusse saab kanda üksnes kinnisasju ja asjaõiguseid. Kohtunikuabi küsimustele vastamiseks tuleb seega esmalt selgitada, 2

(4)2-13-22482 kas kohaliku omavalitsuse ja omaniku kokkulepe välistada omaniku õigus taotleda ehitusluba, võib olla asjaõiguse sisuks. Käesolevas asjas taotletakse piiratud asjaõigusena isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmist. AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud (soodustatud isik), on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Vastavalt AÕS § 172 lg-le 1 koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Hoidumisservituudina käsitletav isiklik kasutusõigus on olemuselt selline, mis vastab AÕS § 172 lg 1 teisele lausepoolele, st teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest soodustatud isiku kasuks teatavas osas hoiduma. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Ehitusloa taotlemise õigus ei ole olemuselt omandiõigus. Nimelt sätestab ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 3, et ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4, 5 ja 5¹ nimetatud juhtudel. Viidatud erisätete, aga eelkõige EhS § 23 lg 4 sõnastuse järgi on ilmne, et ehitusluba hoone ehitamiseks võivad taotleda ka muud isikud peale omaniku. Järelikult ei ole ehitusloa taotlemise õigus omandiõigus ja sellisest tegevusest hoidumine ei ole hõlmatud AÕS § 172 lg 1 teise lausepoolega. Senise põhjal saab vastata kohtunikuabi kolmandale ja viiendale küsimusele. Nimelt ei saa käesoleval juhul lepingu p-s 4.1 sisalduv kokkulepe ehitusloa taotlemisest hoidumiseks olla isikliku kasutusõiguse sisu ja lepingu p-ga 4.2 taotletav kande tegemine praegusel kujul ei ole lubatav.
  1. Õiguskirjanduses on peetud võimalikuks, et isikliku kasutusõigusena kinnistusraamatusse kantava üldiselt sõnastatud hoidumisservituudiga seotakse võlaõiguslik kokkulepe, mis piirab teeniva kinnisasjaomaniku õigusi soodustatud isiku kasuks (nt Schwab, K. H. Asjaõigus, Tallinn, 1995, lk 319, p 3). Kohus kahtleb siiski, kas see peaks Eesti õigusruumis olema lubatav, kuid esitab selguse huvides vastused ka kohtunikuabi ülejäänud küsimustele.
  2. Esimese ja neljanda küsimusega soovib kohtunikuabi sisuliselt teada, kas kohalik omavalitsus ja eraõiguslik isik (sh füüsiline isik) saavad leppida kokku, et isik hoidub teatavas küsimuses kohalikule omavalitsusele avalduse esitamisest. Võlaõiguslik kokkulepe on tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Kohus leiab, et isiku avaldamisõiguse piiramine kohaliku omavalitsuse suhtes on vastuolus avaliku korraga. Nimelt sätestab põhiseaduse (PS) § 46, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Kõnealuse sätte eesmärk ei ole niivõrd anda igaühele võimalus taolisi pöördumisi esitada, kui just tagada neile vastuste saamine, mis annab pöördumisele mõtte (PS kommentaar, § 46, p 3 esimene lõik). PS normid ei ole otsekohaldatavad tsiviilõiguste- ja kohustuste määramisel, küll aga on tühised tehingud, mis on vastuolus PS printsiipidega (Varul, P. jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2010, lk 274, § 86, p 3.3.5 teine lõik). Seetõttu on vaadeldav kokkulepe kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku vahel tühine. Öeldust tuleneb ühtlasi vastus teisele küsimusele, sest tühisel kokkuleppel puuduvad TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikud tagajärjed.
  3. Eelneva põhjal leiab kohus, et kohtunikuabi küsimustele tuleb vastata järgmiselt: − kohaliku omavalitsuse ja omaniku (konkreetse praeguse omaniku) kokkuleppega ei saa välistada isiku õigust taotleda ehitusluba; 3
(4)2-13-22482 − selliselt kokkuleppega ja kande tegemisega ei saa tekitada asjaõiguslikku seost kinnistu igakordse omaniku suhtes (et kandega tekiks asjaõiguslik seos – antud omanik on nõus loobuma ehitusloa taotlemise õigusest, ja kinnistu võõrandamisel , on ka järgmine uus omanik kaotanud õiguse pöörduda kohaliku omavalitsuse poole avaldusega ehitamisloa saamiseks); − selline kokkulepe ei saa olla isikliku kasutusõiguse sisuks; − kokkuleppega ei saa ära võtta isiku õigust pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole; − lepingu p-ga 4.2 taotletav kande tegemine praegusel kujul ei ole lubatav. 12. Kohus annab

§ 595lg 3 alusel kande tegemise tagasi kohtunikuabile.

Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. 13.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 599

näeb ette, milliste maakohtu määruste peale registriasjades võib esitada määruskaebuse. Neist sätetest tuleneb, et puudub võimalus esitada määruskaebus käesoleva määruse peale. 14. Tsiviilasja hind on

§ 122lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel 3 500 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.