← Eesti

2-13-12105/44

Obsah (6)§ 24§ 2§ 25§ 1§ 3§ 8

2-13-12105 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-12105 Tsiviilasi XXXavaldus võ

§ 24lg 3 kohaselt.

Võlgnik selgitas, et pankrotimenetluse korral saaksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt väiksemas ulatuses rahuldatud kui ümberkujundamiskava kohaselt pakutud. Võlgniku ainsaks tegelikkuses realiseeritavaks varaks on temale kuuluv kinnistu, millel asub tema kodu. Võlgnik hindab kinnistu turuväärtuseks 40 000 eurot. Enampakkumise korras toimuva võõrandamise korral ei ole reaalne saada kinnistu eest seda hinda, kuivõrd müügiperiood on lühem. Kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 10 000 eurot. Pankrotimenetluse korral tuleb võlgniku hinnangul arvestada pankrotimenetluse kuludega minimaalselt 7 000 euro ulatuses. Lisaks sellele tuleb pankrotimenetluses arvestada võimalike kohtuvaidlustega nõuete tunnustamise üle. Seega jääks pankrotimenetluse korral, pärast kinnistu võõrandamist ja hüpoteegipidaja nõuete rahuldamist kõigi ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tõenäoliselt vähem kui 23 000 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt moodustab võlausaldajate põhinõuete summa üle 28 000 euro. Swedbank AS on oma vastuses nimetanud kinnitu väärtuseks 66 000 eurot. Võlgnik sellise väitega ei nõustu. Nimelt on võlgnik pöördunud pärast sellise seisukoha saamist Swedbank AS-i esindaja poole võlgade refinantseerimiseks. Sellisel juhul seataks võlgniku kinnistule hüpoteek, mille tagatisel väljastaks pank laenu, mille arvel oleks võimalik teenindada kõigi võlausaldajate põhikohustused koheselt ja täies ulatuses. Sellisest refinantseerimisest Swedbank AS aga keeldus. 4 2-13-12105 Võlgniku varaline seisukord Võlgnikul on keskharidus, ta töötab XXXAS-s arveldussüsteemi spetsialistina ning saab netotöötasu 845-860 eurot kuus. Avaldajale kuulub kinnistu asukohaga XXX talu XXX küla XXX vald XXX, suurusega 9918 m2. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa, sellel asub elamu ning kinnistu väärtuseks on avaldaja hinnangul 40 000 eurot. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Hüpoteeklaen OÜ kasuks summas 10 000 eurot . Hüpoteegiga tagatav nõue võlgniku vastu on 8325 eurot põhinõude osas, laenu tasub võlgnik 180,26 eurot kuus. Tagamata kohustusi on võlgnikul 27 võlausaldaja ees. Võlgnevuste suurused on erinevad, alates põhiosa suurustega 165 eurost 5041 euroni. Võlausaldajate seisukohad Võlausaldaja Danske Bank A/S ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlausaldaja ei nõustu kohutuse tagasimaksmise tähtaja pikendamisega, kõrvalnõuete vähendamisega ega tagasimaksete suurusega. Võlausaldaja AS Minicredit ümberkujunduskavaga ei nõustu kuid ei vaidlust põhinõude suurust. Võlausaldaja andmetel on põhiosa suuruseks 900 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 1286 eurot. Võlausaldaja 1Credit OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu ja märgib, et põhiosa jäägiks on 678,19 eurot. Võlausaldaja Raha24 OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu ja märgib, et nõude suurus kava esitamise hetkel on 2580,07 eurot, millest põhiosa moodustas 1500 eurot. Võlausaldaja AS SEB Pank ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlausaldaja märgib, et Hüpoteeklaen OÜ nõude kavast välja jätmisega eelistatakse seda võlausaldajat põhjendamatult teistele. Põhiosa suuruseks on 639,12 eurot. Võlausaldaja TF Bank AB ümberkujunduskavaga ei nõustu. Kohustuste kogusummaks on 1716,75 eurot, mis on põhisumma. Võlausaldaja leiab, et kava täitmine ei ole tõenäoline. Võlausaldaja SNEL Grupp OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu. Kohustuste kogusummaks on 701,91 eurot, millest põhisumma on 492,12 eurot. Võlausaldaja Bigbank AS ümberkujunduskavaga ei nõustu. Lepinguid võlgnikuga ei ole üles öeldud, kaaluda võib kuni aasta jooksul sissenõutavate maksete tähtaja pikendamist kuni 3 aastani.

§ 24

lg 7 kohaselt tuleb kavas igal juhul ette näha intress vähemalt seadusjärgses ulatuses. Ümberkujunduskava on vastuolus

§ 2lg 1, sest nõutakse nii kohustuse vähendamist kui ka maksetähtaja pikendamist.

Võlausaldaja esitas ka vastuväited põhinõude suurusele, põhiosaks on 1080,20 eurot, nõude kogusummaks 1306,07 eurot. Võlausaldaja väitel on võlgnikule kuuluva kinnistu väärtuseks 67 000 eurot. Võlausaldaja Krediidikaitse Grupp OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu. Nõuete kogusummaks on 1359,60 eurot, millest intress on 312 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlad on võimalik kustutada kinnistu arvelt ja et võlgnik on ebaõigesti hinnanud kinnistu väärtust. 5 2-13-12105 Võlausaldaja MCB Finance Estonia OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu. Põhivõlgnevuse summaks ilma laenutasuta on 1476,36 eurot. Võlausaldaja soovib minimaalselt 35553,26 eurot tasumist. Võlausaldaja Folkia AS Eesti filiaal ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlgnevuse kogusumma on 1466 eurot, millest põhisumma on 802 eurot Võlausaldaja AS LHV Pank ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlausaldaja ei nõustu hinnanguga võlgniku kinnisvarale, samuti ei nõustu ta asjaoluga, et sõltuvalt nõude suurusest saavad mõned võlausaldajad raha kätte kiiremini. Ümberkujundamisele peaks minema ka Hüpoteeklaen OÜ nõue. Võlgniku põhinõue on 1462 eurot. Võlausaldaja Express Credit AS ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlgnevuse kogusummaks on 216,43 eurot, millest põhinõue 165,22 eurot. Võlausaldaja Swedbank AS ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlgniku tagastamata laenusumma on 5030,95 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud intress 54,48 eurot. Võlgnik on ebaõigesti hinnanud kinnistu väärtust. Võlausaldaja on nõude ümber kujundanud kohtuväliselt, mistõttu tuleb

§ 25lg 1 p 2 alusel jätta ümberkujunduskava kinnitamata.

Võlausaldaja Norde Bank Finland Plc Eesti filiaal ümberkujunduskavaga ei nõustu. Nõuete kogusumma on 1044,21 eurot. Võlausaldaja Omaraha OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu. Põhiosa summaks on 3002,03 eurot, nõuete kogusumma on 3396,03 eurot. Võlausaldaja Inkassokeskus OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu. Nõude jääk on 657,04 eurot, millest võlgnik on nõus tasuma 482,67 eurot. Võlausaldaja OÜ Koduliising ümberkujunduskavaga ei nõustu. Põhivõla jääk on 453,22 eurot ja intresside summaks 302,53 eurot. Võlausaldaja Placet Group OÜ ümberkujunduskavaga ei nõustu. Võlausaldaja ja võlgniku vahel ei ole lepinguid üles öeldud, sissenõutavaks on muutunud 1817,84 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujunduskava kinnitamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul on keskharidus, ta töötab XXXAS-s arveldussüsteemi spetsialistina ning saab netotöötasu 845-860 eurot kuus. Avaldajale kuulub kinnistu asukohaga XXX talu XXX küla XXX vald XXX, suurusega 9918 m2. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Hüpoteeklaen OÜ kasuks summas 10 000 eurot. Hüpoteegiga tagatav nõue võlgniku vastu on 8325 eurot põhinõude osas, laenu tasub võlgnik 180,26 eurot kuus. Tagamata kohustusi on võlgnikul 27 võlausaldaja ees. Võlgnevuste suurused on erinevad, alates põhiosa suurustega 165 eurost 5041 euroni. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (

) § 24 lg 3 alusel kinnitada võlgade ümberkujunduskava, millega võlausaldajad ei ole nõustunud. 6 2-13-12105 Vastavalt

§ 24

lg 3 kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud /---/ kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Poolte huvide ja õiguste kaalumisel

§ 24lg 3 alusel lähtub kohus seaduse eesmärgist.

Vastavalt

§ 1

lg 1 käesoleva seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust.

eelnõu seletuskirja p-s 2.2 on muuhulgas märgitud: „Eesti füüsilised isikud on suure võlakoormuse tõttu sattunud makseraskustesse, millest väljatulek ja inimestele uue võimaluse andmine on riiklikult hädavajalik, ületamaks mh sellest tulenevaid majandus- ja sotsiaalpoliitilisi probleeme, mida tekitab suure hulga maksejõuetute isikute olemasolu.“ (kättesaadav arvutivõrgus http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=1004095&u=2013112 7160514) Riigikohus selgitas kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-28-13 p-s 16, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Tuginedes eeltoodule tuleb kohtu arvates võlgniku kaitsmist vääriva huvina arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Vajadus tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek hõlmab kohtu arvates ka vajadust säilitada võimalusel võlgniku eluase. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kohus on tuvastanud, et võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga XXX talu XXX küla XXX vald XXX, suurusega 9918 m2, mida võlgnik kasutab oma eluasemena. Samuti kasutab kinnistut eluasemena võlgnikuga koos elav ema. Kasutatav eluase vastab kohtu hinnangul võlgniku majanduslikule olukorrale. Kohus arvestab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine võimaldaks võlgnikul säilitada olemasolev eluase endale ja oma emale. Taotletavad abinõud

§ 2

lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle järgi võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel.

§ 3

lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et võlgniku poolt enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist sõlmitud krediidileping lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel ning lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada. Võlgnik soovib oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades kõiki võlgnevusi põhiosa suuruseni ning määrates võlgnevuste tasumiseks maksegraafiku sõltuvalt võlgnevuse suurusest 24-104 kuud. Võlgnik soovib nõudeid kujundada selliselt, et krediidilepingud loetakse ümberkujunduskava kinnitamisel lõppenuks ning võlgnik tasuks põhiosa maksegraafiku alusel. Kohus leiab, et võlgniku taotletud ümberkujundamisabinõud on lubatud ja mõistlikud. Seadus ei välista taotletud abinõude - täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse 7 2-13-12105 vähendamise - korraga kasutamist. Võlgnevuste vähendamine põhiosani ei aseta võlausaldajaid üksteisega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

§ 24

lg 7 ei sätesta nõuet, et intressi ja muid kõrvalnõudeid ei või vähendada alla VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruse, küll aga on sättest tuletatav seaduse põhimõte, et võlausaldajal võib olla suurem huvi põhinõude rahuldamise vastu kui kõrvalnõuete rahuldamise vastu. Samuti on põhjendatud kehtivate krediidilepingute lõpetamine ja nendest tuleneva põhinõude ajatamine. Nõuete suurused on kajastatud kinnitatavas ümberkujundamiskavas. Nõuded on Bigbank AS ja Krediiditaitsegrupp OÜ vastu on kohus kindlaks määranud määrusega, ülejäänud nõuete põhinõude osa suuruse üle vaidlust ei ole. Põhjendatud ei ole väide, et tagasimakse lõpptähtaja sõltuvusse seadmine võla suurusest eelistab ühtesid võlausaldajaid teistele.

ei välista lõpptähtaja sõltuvusse seadmist võla suurusest ning see ei ole vastuolus ka üldise majandusloogikaga. Kohus ei nõustu võlausaldaja Swedbank AS väitega, et võlausaldaja on nõude ümber kujundanud kohtuväliselt, mistõttu tuleb

§ 25lg 1 p 2 alusel jätta ümberkujunduskava kinnitamata.

Laenukohustuse refinantseerimine ei ole võla ümberkujundamine

§ 25lg 1 p 2 mõttes.

Ümberkujunduskava võrdlus võimaliku pankrotimenetlusega

§ 24

lg 4 sätestab, et õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Võlausaldajad ei ole nõustunud võlgniku hinnanguga võlgnikule kuuluva kinnistu väärtuse kohta. Kohus leiab, et võlgniku avaldatud kinnistu väärtus vastab tegelikule väärtusele. Uusmaa Kinnisvarabüroo OÜ konsultandi XXXarvamusest nähtub, et kinnistul asuvas hoones puudub vesi ja kanalisatsioon, kasutusel kuivkäimla vesi tuuakse kohale või kasutatakse jõe vett. Konsultandi arvamuse kohaselt piirkond ei ole väga likviidne ja tehinguid on vähe, müügiperiood on keskmiselt 6 kuud või enam ning kinnistu väärtus on ca 40 000.- eur. Kohtu hinnangul on esitatud arvamus usutav. Samuti võtab kohus arvesse, et võlgnik pöördunud Swedbank AS-i esindaja poole võlgade refinantseerimiseks, et kinnistule seataks hüpoteek, mille tagatisel väljastaks pank laenu, sellisest refinantseerimisest Swedbank AS aga keeldus. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et on tõenäoline, et kinnistu realiseerimisel pankrotimenetluses oleks müügist saadud tulem lühema müügiperioodi tõttu väiksem. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Hüpoteeklaen OÜ kasuks summas 10 000 eurot. Hüpoteegiga tagatav nõue võlgniku vastu on 8325 eurot põhinõude osas, kuid lepingu lõpetamisega võivad kaasneda lisakulud intressi tasumise kohustuse näol (VÕS § 411 lg 1-1 ja 4), seega loeb kohus, et kinnistu realiseerimisel tuleb maha arvata hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks 10 000 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka võlgniku väidet, et pankrotimenetluse korral tuleb arvestada pankrotimenetluse kuludega minimaalselt 7 000 euro ulatuses. Seega jääks pankrotimenetluse korral, pärast kinnistu võõrandamist ja hüpoteegipidaja nõuete rahuldamist kõigi ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tõenäoliselt vähem kui 23 000 eurot. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise käigus oleks võlgnikul täiendavalt võimalik nõudeid 8 2-13-12105 rahuldada 845-320*,75 (PankrS § 173 lg 4 ja 5) = 393,75 euro ulatuses kuus ehk kokku 393,75*12*5=23 625 euro ulatuses. Nimetaud summast tuleb lahutada mõistlikud summa pankrotihalduri tasu katteks. Pankrotimenetluse käigus rahuldatavate nõuete lõppsummat saab üksnes teatava tõenäosusega prognoosida ja kohtu arvates võib möönda, et saadav kogusumma jääks vahemikku 16 000 - 44 625 eurot. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on avaldanud, et väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust ta tema vastu esitatud nõudeid ümberkujunduskavas toodud ulatuses ei tunnistaks, seega tuleks võlausaldajatel tõenäoliselt pankrotimenetluses arvestada võimalike menetluskuludega nõuete tunnustamise vaidluses. Ümberkujundamiskava kohaselt moodustab võlausaldajate põhinõuete summa üle 28 000 euro. Kohus leiab, et ümberkujunduskava alusel välja makstav summa vastab mõistlikul määral pankrotimenetluse käigus rahuldada võidavale nõuete ulatusele. Kohus märgib aga, et kuigi pankrotimenetluses makstav summa võib sõltuvalt prognoosi optimistlikkusest olla ka suurem, ei välista see ümberkujunduskava kinnitamist, kuid võlgnikul on muud kaalukad huvid. Pankrotimenetluse võimalikule tulemile vastab mõistlikul määral ka ümberkujunduskava täitmise pikkus, mis on sõltuvalt nõude suurusest 24-104 kuud, st võlausaldajate nõuded rahuldatakse 2-8,6 aasta jooksul, mis on võrreldav füüsilise isiku võlgadest vabastamise perioodiga 5 aastat. Huvide kaalumine Kohus leiab, et kokkuvõttes kaaluvad võlgniku ja tema pereliikme õigustatud huvid üles võlausaldajate huvid. Ümberkujunduskava kinnitamisel on võimalik ilma pankrotimenetluse kuludeta rahuldada võlausaldajate nõuded mõistlikus ulatuses tagades samal ajal võlgnikule ja tema pereliikmele olemasoleva tagasihoidliku eluaseme säilimise. Kohus on eelnevalt leidnud, et võlgniku taotletud abinõud on lubatud ja mõistlikud ega aseta võlausaldajaid üksteisega suhtes ebavõrdsesse olukorda. Kohus leiab ka, et ümberkujunduskava kinnitamist ei välista asjaolu, et võlgniku makseraskused võivad olla tingitud tema hasartmängusõltuvusest. Käesolevaks ajaks on võlgnik seadnud endale hasartmänguasutustesse sisenemise keelu, mis näitab, et ta teeb kõik endast oleneva sõltuvusest vabanemiseks. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus ümberkujunduskava.

§ 8lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.