3-13-841/30

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-841 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 28.02.2013 käskkirja nr 6-2/357 ja 24.05.2013 vaideotsuse nr 1-11/121-2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 04.09.2013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
2. septembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. oktoobril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 28.02.2013 käskkirjaga nr 6-2/357 määrati XXX distsiplinaarkaristuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatud kohustuse süülise rikkumise eest.
5. XXX distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 30.01.2013 kella 13.50 ajal viibides E-hoone
6. Sektsioonis kambris nr 2009 ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda ümber kambrisse nr
7. XXX selgituste kohaselt keeldus ta teise kambrisse minemast, kuna seal viibinud temale ebameeldiv inimene. Kuna XXX ei olnud nõus vabatahtlikult kambrit vahetama, olid vanglateenistuse ametnikud sunnitud kasutama tema suhtes ümberpaigutamisel ohjeldusmeetmena käeraudu.
8. 04.03.2013 esitas XXX Tartu Vanglale vaide, taotledes nimetatud käskkirja tühistamist.
9. Tartu Vangla 27.03.2013 vaideotsusega nr 1-11/121-1 jäeti kinnipeetav XXX 01.03.2013 vaie 1-11/121 rahuldamata, kuna käskkirja tühistamiseks puudus alus.
10. 1
11. 18.04.2013 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles ta vaidlustab Tartu Vangla 28.02.2013 käskkirja nr 6-2/357 ning vangla 27.03.2013 vaideotsust nr 1-11/121-
12. Tartu Halduskohtu 03.05.2013 määrusega vabastati XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võeti kaebus menetlusse ja kohustati vastustajat esitama kohtule kirjalik vastus kaebuse kohta.
13. 24.05.2013 saabus kohtule Tartu Vangla vastus kaebusele ja samal kuupäeval tehtud vaideotsus nr 1-11/121-2, millega tunnistati kehtetuks peaspetsialist-üksuse juhi 27.03.2013 vaideotsus nr 1-11/121-
14. Kehtetuks tunnistamise põhjusena märgiti, et vaideotsus nr 1-11/1211 oli tehtud pädevust ületades ja 01.03.2013 esitatud vaie suunati läbivaatamiseks pädevale isikule ehk vangla direktorile. Sama vaideotsusega, mille vaatas nüüd läbi pädev isik ehk vangla direktor, jäeti uuesti rahuldamata kinnipeetav XXX vaie Tartu Vangla 28.02.2013 käskkirja nr 62/357 peale.
15. 30.05.2013 saabus kohtule XXX kaebusena pealkirjastatud pöördumine, milles ta palub tühistada Tartu Vangla 24.05.2013 vaideotsuse nr 1-11/121-2 ja endiselt ka Tartu Vangla 28.02.2013 käskkirja nr 6-2/
17. Tartu Halduskohtu 07.06.2013 määrusega lõpetati osaliselt haldusasja nr 3-13-841 menetlus Tartu Vangla 27.03.2013 vaideotsuse nr 1-11/121-1 tühistamise nõudes ja sama kuupäeva määrusega võeti XXX kaebus Tartu Vangla 24.05.2013 vaideotsuse nr 1-11/121-2 tühistamise nõudes menetlusse. KAEBAJA VÄITED
18. XXX leiab, et tema distsiplinaarkorras karistamine oli õigusvastane ja palub seetõttu Tartu Vangla 28.02.2013 käskkiri nr 6-2/357 ja 24.05.2013 vaideotsus nr 1-11/121-2 tühistada. Kaebaja on seisukohal, et tema ümberpaigutamine ühte kambrisse suvalise kinnipeetavaga on tema diskrimineerimine, mis kahjustab tema tervist ning seetõttu oli tal õigus keelduda minemast kambrisse, kus asus suvaline kinnipeetav. Kaebaja leiab, et ta ei ole koer, kellele vanglaametnik käske ja korraldusi jagab ning vangla väited allumatusele on paljasõnaliselt oletuslikud ning puudub alus rikkumisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
19. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et XXX distsiplinaarkorras karistamine õli õiguspärane, tema süü teo toimepanemises on tõendatud ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
20. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
21. Vaidlust ei ole selles, et 30.01.2013 kella 13.50 ajal E-hoone
22. sektsiooni kambris nr 2009 andis vanglateenistuse ametnik kinnipeetav XXX seadusliku korralduse minna koos isiklike asjadega kambrisse
23. Kuna ta keeldus teise kambrisse minemast, siis paigaldati talle käerauad ja viidi kambrisse
25. Kaebaja väide, et vanglaametniku ebaseaduslik korraldus ohustas tema julgeolekut, ei leidnud kohtus tõendamist. Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kohus on seisukohal, et vanglateenistuse ametniku poolt kaebajale antud korraldus minna teise kambrisse oli seaduslik, kuna asja materjalidest nähtuvalt oli ametnikule antud korraldus paigutada kinnipeetav ümber kambrist 2009 kambrisse 2007 (tl 3 ja 27).
26. Vaidlust ei ole selles, et ametniku poolt antud korraldused olid arusaadavad ja antud lühikeste vaheaegadega korduvalt, kuid kaebaja jättis need tahtlikult täitmata, mistõttu talle paigaldati käerauad.
27. Kaebaja on ka ise tunnistanud oma seletuses (tl 29), et ta ei nõustunud antud ümberpaigutamise korraldust vabatahtlikult täitma, mis on ilmne tõend korraldusele allumatusest ning seda kinnitab jõu kasutamise vajadus kaebaja ümberpaigutamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja oleks vabatahtlikult korralduse täitnud, siis puudunuks vajadus selleks sundi rakendada.
28. Kohtu arvates on kaebaja väide, et isik, kellega teda sooviti ühte kambrisse paigutada, kujutas ohtu tema julgeolekule, paljasõnaliselt oletuslik.
29. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse vanglas kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas. Vangla põhjendatud huvi on tagada vanglas ohutus ja distsipliin ning ennetada ohuolukordi. Seetõttu lähtutakse kinnipeetavaid ümber paigutades julgeolekuaspektidest ega paigutata kokku kinnipeetavaid, kes on teineteisele ohtlikud. Kohtu hinnangul tegi vastustaja distsiplinaarmenetluse käigus kindlaks, et vangla ei alahinnanud XXX huve, mistõttu ta polnud ohustatud ja tal puudus täielikult vajadus ohtu kõrvaldada või valida selleks vahendeid. Kaebaja ei hinnanud olukorda adekvaatselt, tema väidetav oht oli paljasõnaliselt oletuslik ning tal puudus alus allumatuseks. Samuti selgitas vastustaja välja, et kaebajal puudus alus käsitleda rikkumist õigusvastasust välistava asjaoluna.
30. Riigikohus märkis oma 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 , et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest ja vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
31. Antud juhul kaebajale antud korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele ega kohustanud kaebajat toime panema õigusrikkumist. Pelgalt asjaolu, et kaebajale ei meeldinud isik, kellega ta ühes kambris koos pidi elama hakkama, ei anna kaebajale õigust korraldust mitte täita.
32. Ka Riigikohus käsitles oma 19.01.2012 otsuses nr 3-3-1-76-11 vangla tegevuse õiguspärasust teineteisele mittesobilike kinnipeetavate ühte kambrisse paigutamisel ja jõudis seisukohale, et õigusaktid ei pane vanglale kohustust paigutada kinnipeetav ühte kambrisse temale sobiliku kinnipeetavaga. Kinnipeetavate kategooriad, kelle kokkupaigutamine on keelatud, on sätestatud seadusega (VangS § 12 lg 1). Käesolevas asjas neid ei esinenud.
33. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et XXX distsiplinaarkorras karistamine on toimunud kooskõlas seadusega, tema süü teo toimepanemises on tõendatud, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik