3-11-959/36

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-959 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.k kaebus Ida-Viru maavanema korralduste 27.01.2011 nr 1.1-2/149 ja 22.02.2011 nr 1.1-2/244 tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 21.02 2013 Menetlusosalised Kaebaja: A.k, esindajad: Marko Tiirik ja Anry Kramskoi. Vastustaja: Ida-Viru maavanem, esindaja Evi Soomets Kaasatud isikud: OÜ JEWE Keskus, esindaja Margo Lemetti ning Jõhvi vald, esindajad Indrek Arming ja Reet Mendes. RESOLUTSIOON
2. Tühistada Ida-Viru maavanema 22.02.2011 korraldus nr 1.1-2/
4. Mõista riigilt A.k kasuks menetluskuluna välja 707,99 eurot (seitsesada seitse eurot ja 99 senti).
5. Muus osas jätta kaebus rahuldamata, A.k menetluskulud ta enda kanda ning mõista temalt OÜ JEWE Keskus kasuks välja 650,50 eurot (kuussada viiskümmend eurot ja 50 senti). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 22.04.
6. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
7. 27.01.2011 võttis Ida-Viru maavanem vastu korralduse nr 1.1-2/149 (tl 16), millega andis loa Jõhvi linnas Raudtee 3 asuva kinnisasjaga piirneva ligikaudu 506 m2 suuruse ribakujulise maa-ala erastamiseks kinnisasjaga liitmiseks kooskõlas Jõhvi Vallavolikogu 16.09.2010 otsusega nr 65 kehtestatud detailplaneeringuga. 22.02.2011 võttis Ida-Viru maavanem vastu korralduse nr 1.1-2/244 (tl 17), millega andis Jõhvi Vallavalitsusele tema poolt 07.02.2011 esitatud taotlusele nr 5.2-4/763 (tl 20) tuginedes loa Jõhvi linnas kinnisasjade Narva mnt 4B, Raudtee 1 ja Raudtee 3 vahelise ligikaudu 538 m2 suuruse ribakujulise maa-ala erastamiseks kinnisasjaga liitmiseks põhjendusel, et iseseisva kinnistu moodustamine ei ole otstarbekas. Ühtlasi tühistas maavanem oma 23.05.2007 korralduse nr 720 (tl 24), millega oli sama maa-ala määratletud 651 m2 suurusena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
8. 14.04.12011 edastas A.k Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-6), palus Ida-Viru maavanema poolt 27.01.2011 ja 22.02.2011 antud korraldused nr 1.1-2/149 ja 1.1-2/244 tühistada ning leidis, et need on faktiliste aluste puudumise tõttu täielikult motiveerimata ja antud ärakuulamispõhimõtet rikkudes. Esimesena nimetatut pidas ta ebaseaduslikuks veel ka seetõttu, et ühel maaüksusel on algatatud kahe külgneva maa-ala erastamine iseseisvates menetlustes, maa-ala soovitakse liita konkreetse kinnisasjaga ja tal ei võimaldata erastamises osaliselt osaleda. Teisena nimetatud korralduse kohta väitis ta, et see on vastu võetud täielikult põhjendamatu taotluse alusel ega sisalda põhjendusi varasema korralduse tühistamise kohta. Seejuures selgitas kaebaja, et on Raudtee 1 ja 1a kinnistute omanik, tühistatud korralduse nr 720 alusel anti talle ja OÜ JEWE Keskus luba 651m2 suuruse maatüki võrdsetest osades erastamiseks ning lisas, et Jõhvi Vallavalitsus on algatanud ühel maaüksusel kaks erastamismenetlust, mis võimaldab tema piirinaabrite hulgast välistada.
9. Ida-Viru maavanema kirjalikus vastuses (tl 89-90) ei nõustutud kaebusega ja leiti, et see tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tegemist on menetlustoiminguga, milline pole suunatud haldusest väljas seisvate isikute õiguste reguleerimisele. 20.12.2012 edastatud täiendavas vastuses (tl 151-153) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et maavanema loa sisuks on vaid hinnang ja otsustus maa sobivuse kohta kinnisasjaga liitmiseks, mis annab piirnevate kinnisasjade omanikele õiguse esitada erastamise taotlus, kuid ei määra siduvalt erastatava maa-ala ulatust ja erastajaid ega anna erastamise õigust. 27.01.2011 korralduse nr 1.1-2/149 osas märgiti, et kaebajal puudub õigus selle vaidlustamiseks, kuna maa-ala ei piirne tema kinnistutega ja lisaks on tegemist veel ka erastamisega detailplaneeringuga määratud kinnisasja juurde. 22.02.2011 korralduse nr 1.1-2/244 andmist põhjendati Jõhvi Vallavalitsuse taotlusega jätta varasemas korralduses nr 720 käsitletud maast 113 m2 munitsipaalomandisse ning leiti, et kaebaja väited haldusakti motiveerimatuse ja tema haldusmenetlusse kaasamise vajaduse kohta on alusetud, kuna selle adressaadiks oli kohalik omavalitsus, kelle taotlusele oli viidatud.
10. OÜ JEWE Keskus seisukohtades (tl 79-81 ja 172-173) leiti samuti, et A.kl pole kaebeõigust ja vaidlustatud korraldused ei ole haldusaktid ning paluti kaebus rahuldamata jätta. Seejuures märgiti, et maavanema poolt kohalikule omavalitsusele ribade erastamiseks loa andmine ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda, tegemist on ühe erastamise ettevalmistamise toiminguga ning erastamisõiguse olemasolu ja lõplik erastamise võimalikkus ilmneb alles edasise menetluse raames. Haldusasjas nr 3-11-1588 tehtud jõustunud kohtuotsusele viidates märgiti, et kaebaja pole Raudtee 3a maaüksuse piirinaabriks ning kuna maatüki erastamine on sisuliselt lõppenud, pole tal võimalik vaidlustada korraldust, millega anti luba selle ribana erastamiseks. Veel märgiti, et kaebaja huviorbiidis olevast maast on vahepeal moodustatud 113m2 suurune Raudtee J1 katastriüksus, mis on munitsipaalomandis.
11. Jõhvi Vallavalitsuse seisukohas (tl 59-61) paluti kaebust mitte rahuldada ja leiti, et eelhaldusakti vaidlustamine on piiratud, vaidlustatud korraldused on seaduslikud, kaebajal puudub kaebeõigus ning ta pole tõendanud asjaolusid, millel tuginevad tema väited.
12. Kohtuistungil jäid A.k ja tema esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde, esitasid kokku 1415,97 euro suuruse menetluskulu hüvitamise nõude, väitsid kaebuse esitamise põhjuse seisnevat haldusakti motiveerimatuses, kuid nõustusid samas ka sellega, et Raudtee 3a maatüki osas ei saa nad haldusasja nr 3-11-1588 jõustunud kohtuotsuse tõttu enam vaielda. 2 Ida-Viru maavanema esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde märkides vaid, et vastava õiguskorra eesmärk on maareformi käigus tehtud vigade parandamine, kahe kinnisasja vaheliste ribade erastamine puudutab ainult neid kahte kinnisasja ning kui nende omanikud maa jagamises kokku ei lepi, võib kohalik omavalitsus menetluse lõpetada. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ JEWE Keskus esindaja jäi kirjalike seisukohtade juurde, palus hüvitada 1301 euro suuruse menetluskulu ja märkis, et 22.02.2011 korralduse motiveerimise kohustus oli minimaalne, kuna see oli adresseeritud kohalikule omavalitsusele ja kokkuvõttes soodustava iseloomuga. Kirjalike seisukohtade juurde jäid ka Jõhvi Vallavalitsuse esindajad märkides seejuures, et said enda omanduses olevale Narva 4B hoonele juurdepääsu tagada üksnes krundi munitsipaalomandisse taotlemise kaudu, pärast 113 m2 suuruse maatüki munitsipaliseerimist on olukord muutunud ja maavanema 22.02.2011 korralduse tühistamine ei täida kaebaja eesmärke. KOHTU PÕHJENDUSED
13. A.k kaebuses on vaidluse all küsimused, kas Ida-Viru maavanema vaidlustatud korraldustes nimetatud maatükke tuli käsitleda ühtse tervikuna ning kas kaebaja poolt välja toodud menetluslikud rikkumised saavad kaasa tuua nende haldusaktide tühistamise.
14. Kinnisasjaga piirneva maa erastamine on reguleeritud maareformi seaduse § 22 lg-s 12, milles on kehtestud, et juhul kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal pole võimalik iseseisvalt kasutatavat kinnisasja moodustada, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda maa erastamist oma kinnisasjaga liitmiseks ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valitsus on vastava korra kehtestanud 22.02.2007 määrusega nr
15. Selle § 2 lg 2, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 6 lg-te 1, 4 ja 6 kohaselt algatab kohalik omavalitsus maa piiride väljaselgitamise menetluse, esitab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koos loa taotlusega erastamise korraldajale, teostab erastamise eeltoimingud ja selgitab välja erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolu.
16. A.k on enda avalduse (tl 23) väidetel Raudtee 1 ja 1a asuvate kinnisasjade katastritunnustega 25301:005:0190 ja 25301:005:0175 omanik. Ida-Viru maavanema 27.01.2011 korraldusega nr 1.12/149 (tl 16) erastamisele määratud ligikaudu 506 m2 maatükk omab aga ühist piiri vaid OÜ-le JEWE Keskus Raudtee 3 kuuluva kinnistuga katastritunnusega 25301:005:0071 ning Raudtee 1 ja 1a kinnistutega puudub sellel vähimgi kokkupuude (tl 15 ja 62 pöördel). Maatüki suurus, piirid ja erastamine parkimisrajatiste maana maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel on Jõhvi Vallavolikogu 16.09.2010 otsusega nr 65 (tl 63-66) kehtestatud detailplaneeringu kohta käiva seletuskirja vastavast osast (tl 22) nähtuvalt eelnevalt juba määratletud. A.k pole väitnud ega tõendanud, et on detailplaneeringu selle osa vaidlustanud. Lisaks on Raudtee 3a asuva maatüki erastamise kohta olemas ka Jõhvi Vallavalitsuse 29.03.2011 korraldus nr 1614 (tl 19). A.k selle haldusakti tühistamist õigeaegselt ei nõudnud, korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks esitatud kaebuse aga jättis Tartu Halduskohus 12.01.2012 haldusasjas nr 3-11-1588 koostatud kohtuotsusega rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud ning kohtuistungil möönis kaebaja esindaja ka ise, et selle maatüki üle ei saa nad enam vaielda (tl 175 pöördel).
17. Haldusakti õiguspärasuse eeldused ja vorminõuded on kehtestatud haldusmenetluse seaduse §des 54, 55 ja
18. Muuhulgas nõuavad need, et haldusakt oleks kaalutlusvigadeta, selge ja üheselt mõistetav ning sisaldaks nii andmise faktilise ja õigusliku aluse kui haldusorgani kaalutlused. Sama seaduse § 64 lg-te 2 ja 3, § 66 lg 3 ja § 67 lg 1 kohaselt saab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel küll otsustada haldusakti kehtetuks tunnistamise üle, kuid seejuures on ta piiratud konkreetsete tingimustega ning peab arvestama tagajärgi, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, haldusakti andmisest möödunud aega, isiku usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. 3 Ida-Viru maavanema 22.02.2011 korraldus nr 1.1-2/244 (tl 17) neile nõuetele ei vasta, sest sellega on tühistatud maavanema varasem samade kinnistutega piirneva maatüki 651m2 suurusena erastamisele lubamise kohta 23.05.2007 antud korraldus nr 720 ilma, et oleks esitatud vähimaidki põhjendusi ja kaalutlusi. Korralduse sissejuhatava osa viide Jõhvi Vallavalitsuse 07.02.2011 taotlusele nr 5.2-4/746 (tl 20) ei saa siinkohal kuidagi piisav olla. Taotlus lähtub väitest, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa vähendamine on vajalik selle võimalikult võrdse jagamise huvides, kuna maaga piirnevate kinnisasjade omanikud pole maa jagamisel kokkuleppele jõudnud. Eelnevalt juba osundatud valitsuse määruse nr 50 § 6 lg-te 1, 4 ja 6 kohaselt tuleb linna- või vallavalitsusel väljastada liitmiseks sobiva maaga piirnevate kinnistute omanikele teatis ja maa plaan, anda tähtaeg erastamise avalduse esitamiseks, teha selle esitanutele ettepanek sõlmida maa jagamise kohta kirjalik kokkulepe, jagada maa kokkuleppe mitteesitamise korral selle suurust, otstarbekust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt ning teha eraldi igale taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Määruse § 6 lg 7 annab taotlejale õiguse esitada piiride kulgemise ettepanekuga mittenõustumise korral 15 päeva jooksul oma kirjalikud motiveeritud vastuväited ning kehtestab, et kui linna-või vallavalitsus peab neid põhjendatuks, koostab ta uued ettepanekud, mittearvestamise korral aga kinnitab oma otsusega piiride kulgemise ettepanekud näidates ära põhjused, miks pole vastuväiteid võimalik arvestada ja millistel kaalutlustel on piirid määratud. Viimatinimetatud sättest tuleneb selgelt, et linna- või vallavalitsus saab oma ettepaneku kinnitada ka vastuväidete olemasolu korral. Õigust lõpetada maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel algatatud menetlus kinnistuomanike kokkuleppe puudumise tõttu või muuta samal põhjendusel varem juba kindlaks tehtud erastatava maa suurust, ei ole seaduseandja ette näinud.
19. Korralduse andmist õigustava aluse puudumine on piisavaks aluseks kaebuse vastava osa rahuldamisel. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kuid märgib ära, et ka eespool juba viidatud detailplaneeringus on Raudtee 1, 1a, 3 ja Narva mnt 4B kinnistutega piirnev maatükk ette nähtud kinnisasja omanike vahel erastamiseks, kuid seda kogu 654 m2 suuruses. Kohtule saadetud vastuse (tl 60 pöördel) ja kohtuistungil Jõhvi Vallavalitsuse esindaja poolt antud seletuse (tl 176 pöördel) väited nagu olnuks vaidluse põhjuseks oleva 113 m2 suuruse maatüki munitsipaalomandisse jätmise soov tingitud vajadusest tagada juurdepääs Jõhvi valla omanduses olevale Narva mnt 4b hoonele, jääb paljasõnaliseks ja tagantjärele otsituks, sest korralduse andmise alusena viidatud taotluses (tl 20) pole vald sellele vähimalgi määral viidanud ja on väitnud hoopis, et taotlust maa munitsipaalomandisse andmiseks ei ole kavandatud.
20. Eeltoodud järeldustel on A.k kaebus Ida-Viru maavanema 22.02.2011 korralduse nr 1.1-2/244 tühistamise nõude osas põhjendatud ning tuleb selles osas halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Ida-Viru maavanem peab halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 kohaselt hüvitama A.kle pool tema poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 1415.97 euro suurusest menetluskulust (tl 8 ja 184-187) ehk 707,99 eurot. See on asja keskmist keerukust ja mahtu arvestades igati mõistliku suurusega ja reaalselt kantud. OÜ JEWE Keskus 1301 euro suurusest menetluskulust (tl 188-194) peab sama paragrahvi lõige 8 alusel poole ehk 650,50 eurot kaebuse osalise rahuldamata jätmise tõttu kandma A.k. Ida-Viru maavanem ja Jõhvi Vallavalitsus oma kulutuste kohta mingeid taotlusi ei esitanud (tl 177 pöördel). /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4