3-11-890/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-890 Otsuse kuupäev

1. august 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.Ki kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.03.2011 korralduse nr 56 punktide 1 ja 2 ning 16.03.2011 ettekirjutuse nr 7-3.2/4 tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A.K /isikukood 49410153712/, Vastustaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus /registrikood 75005498/, Resolutsioon
2. Tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.03.2011 korralduse nr 56 punktid 1 ja 2 ning 16.03.2011 ettekirjutus nr 7-3.2/
4. Mõista Narva-Jõesuu linnavalitsuselt A.Ki kasuks välja riigilõiv 15,97 eurot (viisteist eurot ja 97 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.09.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 09.03.2011 võttis Narva-Jõesuu Linnavalitsus vastu korralduse nr 56 (tl 37) ning otsustas selle punktides 1 ja 2 tunnistada kehtetuks oma 06.09.2004 korralduse 217 ja Koidula 60a ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa nr
7. 16.03.2011 koostas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve inspektor ettekirjutuse nr 7-3.2/4 (tl 11), millega tegi sunnivahendi kohaldamisega hoiatades A.Kile kohustuseks peatada koheselt sauna ehitus ning koostada hiljemalt 30.09.2011 uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.
8. 07.04.2011 esitas A.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-6), milles palus Narva Jõesuu 09.03.2011 korralduse nr 56 punktid 1 ja 2 ning 16.03.2011 ettekirjutus nr 7-3.2/4 tühistada. Kaebaja kirjeldas Koidula 60a asuva sauna ehitamisega seotud asjaolusid ning leidis, et korralduses ehitusloa tühistamise alusena nimetatud väide valeandmete esitamisest projekteerija poolt ei vasta jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsuses tehtud järeldustele. Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3, § 67 lg 1 ja 2, ehitusseaduse § 28 ning Narva-Jõesuu ehitusmääruse § 3 lg 2 p 1 tuginedes väitis ta, et korraldus on ebatäpne ja selle andmisel pole arvestatud ehituslubade väljaandmisest möödunud aja ja halduskohtu otsusega, ei ole kaalutud kaebaja usaldust ja huve korralduse kehtima jäämise suhtes ega lahendatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise tagajärgede küsimust. Ettekirjutuse osas leidis kaebaja, et see on samuti ebatäpne, vastuoluline ja mitmeti mõistetav, sest puudub viide 09.03.2011 korraldusele, pole selge, mis alusel on see tehtud ja milliseid projekteerimistingimusi peab kasutama, miks üldse nõutakse väikeehitise jaoks ehitusluba ning arusaamatu on ka sunnivahendite kohaldamist puudutav osa. Seejuures viitas ta ehitusseaduse § 15 lg 1 p 1, § 16 lg 3, § 61 lg 6 ja § 64 lg 8 ning väitis, et 30 m2 ehitusaluse pinnaga saun on väikeehitis, mille puhul on ehitusprojekti koostamine erandlik ning lisas, et ettekirjutus viitab seadusest mittetulenevatele sunnivahenditele ja selle tegijal puudub pädevus teostada ehituslubade kehtetuks tunnistamise tagajärgi.
9. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (tl 35-36) nõustuti sellega, et vaidlustatud ettekirjutuses on ebatäpsusi ja see kuulub kehtetuks tunnistamisele, kuid vaieldi kaebusele vastu 09.03.2011 korralduse nr 56 osas. Seejuures kirjeldati samuti Koidula 60a toimunud ehitamisega seonduvaid asjaolusid, ei peetud viidet Tartu Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 2-3-258/05 asjakohaseks ning väideti, et korralduse andmisel on arvestatud sellega, et kõik ehitustööd on juba lõpetatud ega kohustata eelnenud taastama olukorda, vaid antakse võimalus dokumentatsiooni korrastamiseks. 26.05.2011 edastatud täienduses (tl 57-58) muudeti varasemat seisukohta ja märgiti, et ettekirjutuse ebatäpsused ei mõjuta selle sisu ning rõhutati veelkord, et linnavalitsus on andnud omanikule võimaluse korrastada kogu ehitusdokumentatsioon. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Haldusakti kehtetuks tunnistamise alused, kord ja tingimused on reguleeritud haldusmenetluse seaduses. Selle § 64 lg 2 ja 3 tulenevalt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise üldreeglina kaalutlusõiguse kohaselt ning seejuures tuleb arvestada haldusakti andmise ja kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Sama seaduse § 66 lg 1 ning § 67 lg 1 ja 2 tulenevalt võib õigusvastase haldusakti küll isiku kasuks nii edasi- kui tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuid lisaks eelnevalt toodule tuleb arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi. Haldusakti ei tohi isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui ta on selle kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Narva-Jõesuu 09.03.2011 korralduse nr 56 (tl 37) vaidlustatud punktid 1 ja 2 eelloetletud nõuetele ei vasta. Nendega tunnistati ehitusseaduse § 28 lg 1 p 3 alusel kehtetuks ehitusloa andmine Koidula 60a asuvale saunale (tl 38-39). Nimetatud säte annab ehitusloa väljastajale õiguse ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui selle taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. Korralduses toetutakse asjaolule, et kriminaalasjas nr 1-10-3956 tunnistati valeandmete esitamises süüdi Koidula 60a ehitusprojekti koostanud füüsilisest isikust ettevõtja. Samas on aga märgitud, et ehitusloa taotluse esitas A.Ki seaduslik esindaja, kuid ei nähtu, kas on tuvastatud ka tema seotus teadliku valeandmete esitamisega ning kas ja kuidas on seda otsustamisel arvestatud. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastuse (tl 35-36) kohaselt on kehtetuks tunnistatud ehitusluba juba realiseeritud ja saun Koidula 60 2 a kinnistule püstitatud. Korraldusest ei nähtu, kas ja kuidas on linnavalitsus sellega ja ehitusloa andmisest möödunud ajaga arvestanud ning ei selgu ka, kas üldse ja kuidas täpselt on arvestatud kaebaja usaldust sisuliselt juba realiseerunud ehitusloa kehtima jäämiseks ning kaalutud tema, Koidula 62a asuva naaberkinnistu omaniku ja avalikkuse huve.
11. Riigikohtu halduskolleegium on ehitusloa kehtetuks tunnistamist käsitlenud oma lahendites nr 33-1-23-06 ja nr 3-3-1-63-10 ning leidnud, et vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan ehitusseaduse § 28 lg 1 punktides 1 kuni 7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama ja ehitise valmimise läbi realiseeritud ehitusloa puhul ei ole see ka enam võimalik. Seejuures märgiti, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb hoolega kaaluda ja kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks peavad puuduma või olema ammendatud ning rõhutati, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega. Käesoleva vaidluse puhul nähtub küll, et Koidula 60a ehitusloa täitmist on kuni naaberkruntide omanike vahelise kokkuleppe saavutamiseni 17.05.2006 korraldusega nr 161 peatatud ja kaebusele antud vastuse väited lubavad eeldada, et kokkulepet pole seniajani saavutatud, kuid ei nähtu, kas kaebajale ja tema naabrile on selle kohta tehtud ka ettekirjutusi ja kasutatud muid vahendeid ning millised olid need ilmselgelt domineerivad huvid, mis ikkagi tingisid just niisuguse sisuga korralduse andmise olukorras, kus linnavalitsus ise tunnistab, et ehitis on juba valmis ja korrastada on vaja vaid dokumente. Haldusakt, mis ei sisalda selle mõistmiseks ja kontrollimiseks piisavas ulatuses põhjendusi ja kaalutlusi on õigusvastane ja rikub niisugusena selle adressaadi õigusi.
12. Kohaliku omavalitsuse ametiisiku õigus teha ehitise omanikule ettekirjutusi on kehtestatud ehitusseaduse § 60 lg 1 p 7 ja § 61 lg
13. A.Ki poolt vaidlustatud Narva-Jõesuu 16.03.2011 ettekirjutus nr 7-3.2/4 (tl 11) tugineb ehitusseaduse § 61 lg 1 p 5, milles on kehtestatud, et ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ettekirjutuse kui ehitatakse ehitusloata. Käesoleval juhul ei saa see säte aga olla õiguspärane alus ettekirjutuse tegemiseks, sest ehkki Koidula 60a ehitusluba on vahetult enne ettekirjutuse tegemist kehtetuks tunnistatud, oli see varasemalt siiski olemas. Alus ettekirjutuseks ei saa tuleneda ka samas viidatud § 61 lg 1 p 2, sest miski kohtule esitatust ei kinnita, et vaidluse põhjustanud sauna ehitamise käigus pole kinni peetud projekteerimistingimustest. Arusaamatuks jäävad ka ettekirjutuse nõuded ja nende täitmiseks antud tähtaeg. Eespool juba märgitu kohaselt on Narva-Jõesuu Linnavalitsus oma vastuses ise tunnistanud, et Koidula 60a asuv saun on juba valmis ehitatud ega ole väitnud ja tõendanud, et see toimus projekteerimistingimustele mitte vastava ehitusprojekti alusel. Seetõttu on raske aru saada nõudest peatada sauna edasine ehitamine ja vajadusest koostada uus väljastatud projekteerimistingimustele vastav ehitusprojekt. Tegelikult on vaidluse põhjuseks asjaolu, et kaks naaberkrundi omanikku ei ole mitmete aastate jooksul omavahel kokku leppinud. Kuna võib arvata, et seda vastuolu saavad asjaosalised lahendada vaid kohtu abil, on uue ehitusloa taotlemiseks antud tähtaeg ilmselgelt liiga lühike.
14. Eeltoodud järeldustel on A.Ki kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada. Kaebuses soovis selle esitaja kohtukulude jätmist vastustaja kanda (tl 2 pöördel). Kuna peale riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi (tl 7) ei ole ta oma menetluskulude kohta midagi esitanud, mõistab kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt välja vaid 15,97 euro suuruse riigilõivu. Raili Randlane Kohtunik 3