3-13-74/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtuasja number 3-13-74 Otsuse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V.K’i kaebus Viru Vangla 22.11.2012 käskkirja nr 6.3-/1783D tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V.K Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tühistada Viru Vangla 22.11.2012 käskkiri nr 6.3/1783-D.
3. Välja mõista Viru Vanglalt V.Ki kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 15 €. Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt
4. juunil
5. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
6. Viru Vangla 08.08.2012 käskkirja nr 6-2/1206-T (tl 36) alusel määrati kinnipeetav V.K finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristaja) alates 10.08.2012 kuni 09.11.2012 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kinnipeetav pidi tööülesandeid täitma lähtuvalt tema tervislikust seisundist, mis ei eelda koristustööde teostamisel keemiliste vahendite kasutamist. 22.10.2012 kella 20.45 paiku Viru Vangla E-8 osakonnas ei allunud kinnipeetav V.K vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E-8 osakonna koristajana (tl 34). Viru Vangla 22.11.2012 käskkirjaga nr 6-3/1783-D (tl 29-31p) määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 40 ööpäevaks. V.K esitas 29.11.2012 vaide (tl 28-28p) distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/1783-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 12.12.2012 vaideotsusega nr 6-12/422-1 (tl 27-27p) kinnipeetava vaide rahuldamata. 14.01.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V.K’i 07.01.2013 allkirjastatud kaebus (tl 1-2) Viru Vangla 22.11.2012 käskkirja nr 6.3/1783-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat 22.11.2012 käskkirjaga nr 6.3/1783-D VangS § 67 p 1 rikkumise eest 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja väidetav rikkumine seisnes selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tegema majandustöid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja väidab kaebuses, et vaidlustatav käskkiri on oluliste kaalutlusvigadega ja määratud karistus ei ole proportsionaalne ning käskkiri kuulub täies ulatuses tühistamisele. Kaebaja märgib kaebuses, et kaebaja põeb kroonilist bronhiaalset astmat ning minnes koristustarvete ruumi 2.03.2012 sai astmahoo ning ei olnud võimeline töötama. Kaebaja tervisekaardis on fikseeritud, et kaebajale on vastunäidustatud koristustöödel osalemine. Kaebaja väidab, et ta ei saa koristamisel kanda maski, kuna kaebajal on varem maskikandmisest tekkinud astmahoog. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et Viru Vangla arst J. Kogan on teised astmahaiged tööst vabastanud. Kaebaja põhjendatud huvi on nii preventiivne kui ka edaspidiselt kahjunõude esitamise soov alusetult viibitud 40 ööpäeva kartseris eest. 9.aprillil 2013 esitas kaebaja täiendavalt kohtule 18.07.2012 distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokolli (tl 44-44p), kuna kaebajal on terviseprobleemid (astma), siis ei pannud ta oma tööst keeldumisega toime rikkumist; arsti poolt väljastatud tõend 27.07.2010 (tl 45) selle kohta, et kaebajale on töötamine koristajana vastunäidustatud.
8. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kinnipeetavat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et ei saanud korraldust täita tervislikel põhjustel ilmselgelt ostitud ja esitatud sooviga vabaneda vastutusest, sest vastustaja on kaebaja tervislikku seisundit arvestanud tema tööle määramisel ja vastavasisulise korralduse andmisel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9. Kinnipeetava keeldumine töötamisest võib olla põhjendatud ja selle eest karistamine õigusvastane üksnes juhul, kui töötamine seaks vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-le 4 ohtu tema tervise (vt RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-14-12). Viidatud asjas oli meditsiiniosakond nimetanud tingimused, mille täitmisel ei ole töötamine kaebajale ohtlik (et tagatakse kummikinnaste ja respiraatori kasutamise võimalus ning et töötamine toimub päevas vaid 20-30 minuti vältel), kuid tööle määramise otsuses ega tööle asumise korralduse andmisel neid tingimusi kaebajale ei selgitatud. Käesoleval juhul on tegemist eelpoolviidatud juhtumiga analoogse olukorraga. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt vabastatud kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse töötada kindlaks arst. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on
10. märtsi 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p-s 14 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Antud juhul on meditsiiniosakond 08.02.2012 andnud kooskõlastuse kaebaja töölemääramiseks (tl 37), märkides, et kinnipeetav võib töötada ilma olmekeemiat kasutamata.
11. Nähtuvalt V.K`i tervisekaardi väljavõttest (tl 37p-38) on kinnipeetav võimeline töötama, 2 kuid peab vältima olmekeemia kasutamist. Seega kaebaja pidi tööülesandeid täitma lähtuvalt tema tervislikust seisundist, mis ei eelda koristustööde teostamisel keemiliste vahendite kasutamist.
12. Haldusasjas nr 3-12-1091 tuvastati, et „ vastustaja on tellinud SA Ida-Viru Keskhaigla Laboriteenistuselt V.K`i allergiatesti erinevate allergeenide kindlaksmääramiseks ning 26.07.2010 analüüsi vastusest selgus, et V.K on üliallergiline ip8 paneeli allergeenidele (kassiepiteel, koerakõõm, põldtimut, kultiveeritud rukis, kask, puju, erinevad pesemisvahendid) ning 27.07.2010 meditsiiniosakonna õiendis (tl 45) on Kersti Kevato meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes märkinud, et nimetatud analüüsi tulemusi arvesse võttes, on V.K`ile töötamine koristajana vastunäidustatud. Sellele samale meditsiiniosakonna õiendile on ka Viru Vangla ise tuginenud 22.06.2012 ehk hilisemas distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokollis leides, et kinnipeetav ei pannud tööst keeldumisega tervislikel põhjustel toime distsiplinaarrikkumist. Seega on Viru Vangla meditsiiniosakond juba 27.07.2010 tuvastanud, et V.K`i näol on tegemist üliallergilise isikuga, kellele on koristajana töötamine üldse vastunäidustatud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et meditsiiniosakond ei oleks tohtinud anda kooskõlastust kaebaja töölemääramisele, kuid ekslikult on jäänud meditsiiniosakonnal 27.07.2010 õiend tähelepanuta ning meditsiiniosakond on arvestanud üksnes asjaoluga, et kinnipeetav võib töötada tingimusel, et ei puutu kokku olmekeemiaga“
13. Kaebaja esitas 9.04.2013 kohtule 27.07.2010 meditsiiniosakonna õiendi, milles on Kersti Kevato meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes märkinud, et nimetatud analüüsi tulemusi arvesse võttes, on V.K`ile töötamine koristajana vastunäidustatud. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et vastustaja ei ole ka konkreetsel juhul ülalmärgituga arvestanud.
14. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on terviseprobleemid. 26.07.2010 analüüsi vastusest selgus, et V.K on üliallergiline ip8 paneeli allergeenidele (kassiepiteel, koerakõõm, põldtimut, kultiveeritud rukis, kask, puju, erinevad pesemisvahendid) ning nimetatud analüüsi tulemusi arvesse võttes, on V.K`ile töötamine koristajana vastunäidustatud.
15. Kuna kaebajal on jätkuvalt terviseprobleemid, mille tõttu ei tohi ta keemilisi aineid koristamisel kasutada, siis ei pannud V.K`i 22.10.2012 kella 20.45 paiku Viru Vangla E8 osakonnas koristamisest keeldumisega tervislikel põhjustel toime distsiplinaarrikkumist. Et täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt ja tühine haldusakt on kehtetu algusest peale, ei pannud kaebuse esitaja korraldusele mitteallumisega toime distsiplinaarrikkumist, vaid olles astmaatik ja tugevalt allergiline, tajus kinnipeetav õigustatult, et korraldust täites seab ta ohtu oma elu ja tervise ning tal oli õigus keelduda selle täitmisest.
16. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal olid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks ning tema distsiplinaarkorras karistamine ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tunnistada õigusvastaseks.
17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on kohtuotsus tehtud vastustaja Viru Vangla kahjuks. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 15,00 eurot (tl 17). Seetõttu kohus mõistab vastustajalt välja kaebaja kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15,00 eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3