3-12-2137/27

3-12-2137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-2137 Haldusasi M.V´i kaebus Viru Vangla 02.08.2012 käskkirja nr. 6-3/1269-D tühistamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja M.V vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks

1. märts 2013.a, Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht RESOLUTSIOON
2. Jätta M.V´i kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. M.V (edaspidi kaebaja) esitas 10.10.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla (edaspidi vastustaja) 02.08.2012 käskkirja nr. 6-3/1269-D tühistamiseks. 1.1 Kaebuse kohaselt 16.07.2012 kella 12.55 paiku E 8 osakonnas tutvustas inspektorkontaktisik Häli Etti kaebajale teatist seoses distsiplinaarmenetluse algatamise ja 1 3-12-2137 läbiviimisega, mille peale oli kaebaja väidetavalt ärritunud ning ähvardanud kolmandaid isikuid. Toimunu kohta koostas inspektor-kontaktisik ettekande nr. 3113 ning kaebaja suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. 27.07.2012 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll, millele lisati inspektor-kontaktisik H. Etti poolt 16.07.2012 koostatud ettekanne nr. 3113 ja valvur Kuldar Kruup´i poolt 16.07.2012 koostatud õiend. 30.07.2012 esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse protokolli ja selle lisade peale omapoolse vastuväite ja selgitused. 02.08.2012 käskkirja nr. 6-3/12-69-D alusel määrati kaebajale toime pandud süüteo eest distsiplinaarkaristuseks 25 ööpäevaks kartserisse paigutamine. 09.08.2012 esitas kaebaja vastustajale vaide 02.08.2012 käskkirja nr. 6-3/12-69-D kehtetuks tunnistamiseks. 14.09.2012 vaideotsusega nr. 6.12/309-2 jättis vastustaja vaide rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, oluliste kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne ning ei vasta Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg-s 1 ja lg-s 3 § 64 lg-s4 ja Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg-s 2, §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Ebaõigesti on kohaldatud materiaalõiguse norme ning oluliselt on rikutud menetluse printsiipe. Õigusvastane käskkiri ja selle täitmisele pööramine riivab ja rikub intensiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi.
6. Vastustaja ei tunnista kaebust ning vaidleb selle vastu. Vastustaja sõnul ei ole kaebusest otseselt aru saada, mis konkreetselt haldusaktis valesti on. Ainus asjaolu, et kaebaja ei nõustu talle määratud karistamisega, ei anna veel alust väita, et haldusakt ei vasta nõuetele. 3.1 Vastustaja rõhutab, et isegi kui kaebaja ei olnud rahul asjaoluga, et vanglaametnik A. Teetlok oli tema suhtes kirjutanud 12.07.2012 ettekande nr. 3077, ei ei olnud tal õigust hakkata vanglaametnikke vägivallaga ähvardama. Vastustaja peab vanglaametnike ähvardamist raskeks distsipliinirikkumiseks kuna kaebaja ähvardas torgata vanglaametnikke pastapliiatsiga silma. 3.2 Ettekanne nr. 3113 on koostanud ispektor-kontaktisik H.Etti, kellele kaebaja ähvardused ütles, kuid distsiplinaarmenetluse viis läbi teise üksuse inspector-kontaktisik Karis Paumets ja distsiplinaarkaristuse on määranud teise üksusejuht V. Puškarjov. Vastustaja kinnitusel on tegemist ametnikega, kes täidavad oma teenistusülesandeid kohusetundlikult ning professionaalselt. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tema õigusvastase tegevuse kohta koostatud ettekandega, ei anna alust väita, et tegemist on fabritseeritud ettekandega ning vastustajal puudub alus kahelda nimetatud vanglaametnike erapooletuses. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et K. Kruup´i ja inspektor-kontaktisiku A. Anslan´i õiendid kinnitavad samuti inspektor-kontaktisik H.Etti ettekandes nr. 3113 kirjeldatud rikkumist. 3.3 Vastustaja märgib, et kaebajat on eelnevalt korduvalt (s.o seitsmel korral) karistatud tööst keeldumise eest. Seega on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Kaebaja eelnev käitumine näitab, et isik ei soovi täita vanglas kehtivaid reegleid ning tema poolt vanglaametnike ähvardamine kinnitab kaebaja negatiivset suhtumist vanglaametnikesse. KOHTU PÕHJENDUSED
7. 02.08.2012 käskkirjaga nr. 6-3/12-69D karistati kaebajat 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt VangS §-st 30 tulenevaid õigusi. Kaebaja leiab, et 2 3-12-2137 vaidlustatud käskkiri on õigusvastane kuna selles on olulise kaalutlusvead aga samuti ebaproportsionaalne ning ei vasta VangS § 63 lg-s 1 ja lg-s 3 § 64 lg-s 4 ja HMS § 4 lg-s 2, §des 54 ja 56 sätestatud nõuetele.
8. Vastavalt 16.07.2012 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra p-le 8.3.4 on kinnipeetavatel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. 5.1 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et viibides 16.07.2012 kella 12.55 paiku E maja eluosakonna kambri toiduluugi juures ning vesteldes inspektor-kontaktisik Häli Etti´ga, ähvardas kaebaja torgata pastapliiatsiga vanglaametnikku ja meditsiinitöötajat silma. Kaebaja poolt tehtud ähvardus vanglaametniku ja meditsiini osakonna töötaja suhtes on tõendatud inspektor-kontaktisik H. Etti poolt 16.07.2012 koostatud ettekandega nr. 3113 ning valvur Kuldar Kruup´i poolt esitatud õiendiga, milles ta kinnitab, et kuulis, kui kaebaja lubas varem öeldud ähvardused ellu viia. Seetõttu ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet selle kohta, et ta ei ähvardanud vangla töötajaid ning inspektor-kontaktisik H. Etti sai nendevahelisest vestlusest valesti aru. Kohtul puudub alus kahelda vanglaametnike poolt koostatud õiendis ja ettekandes esitatud andmete õiguses. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja rikkus 16.07.2012 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra 8.2.4 ja VangS § 67 p 1, millega pani toime distsiplinaarrikkumise.
9. Juhul, kui vanglal tekkib alus arvata, et kinnipeetav pani toime distsiplinaarrikkumise, siis vastavalt VangS §-le 64 alustatakse distsiplinaarmenetlust, mille käigus selgitatakse välja toimepandud distsiplinaarrikkumisega seonduvad asjaolud ning tehakse ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Täpsemalt on distsiplinaarmenetluse läbiviimine sätestatud VangS § 64 lg-des 1, 2, 3, 4, ja
10. 6.1 Tõendamist on leidnud asjaolu, et vastustaja teavitas kaebajat tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest ning andis võimaluse esitada selgitusi, kuid kaebaja seda ei teinud. Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti ning koostatud protokoll toimetati kaebajale kätte 27.07.
11. Distsiplinaarmenetluse protokollile esitas kaebaja 30.07.2012 omapoolsed vastuväited. Seega distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja
13. Õiguspärasuse haldusakti eeldused on kindlaks määratud HMS §-s 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kinnipeetava poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise korral otsustatakse kaalutusõiguse alusel, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. HMS § 56 lgde 1 ja 3 kohaselt peab olema kirjalik haldusakt põhjendatud ning kaalutusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 7.1 Kohus leiab, et 02.08.2012 käskkiri nr. 6-3/1269-D vastab HMS §-s 54 ja 56 sätestatud tingimustele. Vaidlustatav käskkiri on välja antud selleks pädeva ametniku poolt ning kooskõlas tol ajal kehtiva vangistusseadusega ja vangla sisekorraeeskirjaga. Kaebajale määratud karistus, 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, on toimepandud süüteoga proportsionaalne ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Kohus nõustub 02.08.2012 käskkirjas nr. 6-3/1269-D toodud kaalutlustega ning 3 3-12-2137 leiab, et kaalutusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve.
14. Eelpoolnimetatust on 02.08.2012 välja antud käskkiri nr. 6-3/1269-D kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks õiguspärane. Menetluskulud
15. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 108 lg-le 1 kannab
16. HKMS § 108 lg- 11 kohaselt, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. Seega, juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4