3-12-2023/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 9. oktoober 2013. 2013, Tartu 3-12-2023 Haldusasi Oliver Sada kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 6. septembri 2012. a ettekirjutuse nr 22 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 19 . detsembri 2012. a otsus Oliver Sada apellatsioonkaebus 25. september 2013 Kaebaja Oliver Sada Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindaja Kadri Valdre RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2012. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. november 2013). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Linnavalitsuse 2. augusti 2011. a korraldusega nr 864 määrati projekteerimistingimused Aiaääre tn 11 elamu laiendamiseks. Enne ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa väljaandmist asuti 2011. aastal Aiaääre tn 11 elamut laiendama. 26. oktoobril 2011 koostas Tartu Linnavalitsus paikvaatluse akti, milles seisab, et ehitust oli asutud laiendama pealeehitamise teel ning umbes poolele ehitisele olid paigaldatud sarikad. Ühtlasi selgitati omanikule vajadust koostada projekteerimistingimustele kohane ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Tartu Linnavalitsuse 20. juuli 2012. a korralduse nr 793 alusel väljastati ehitusluba nr 1925/12 Aiaääre tn 11 elamu laiendamiseks. 27. augustil 2012 teostatud ehitise kõrgusmärkide mõõdistamisel tuvastati, et omavoliliselt on teostatud ehitusprojekti väliseid ehitustöid, millega on rikutud ehitusseadust. Nimelt oli ehitise tänavapoolne räästas 0,65 m kõrgemal, hoovipoolne räästas 0,453 m kõrgemal ja katusehari 0,36 m kõrgemal, kui ehitusprojekt ette näeb. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 6. septembri 2012. a ettekirjutusega nr 22 esitati Oliver Sadale nõue peatada viivitamatult ehitusprojekti väline ehitustegevus. 2. O. Sada esitas halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse eeltoodud ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. a)Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 3, kuna ettekirjutuses puudub viide seaduse sättele, mis lubaks viivitamata peatada ehitustegevuse. Ettekirjutuse tegija tugineb vaid oletusele ehitise ohtlikkusest inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ettekirjutus ei ole kohane, vajalik ega proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Ettekirjutus on põhjendamata. Ettekirjutuses ei ole selgitatud, mida mõeldakse „projektivälise ehitamise“ all, mistõttu puudub kaebajal võimalus haldusakti täitmiseks.
2. b)Ettekirjutus ei sisalda ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustust suunata kaebaja edasist tegevust.
3. c)Linnavalitsuse ametnikud teevad pidevalt kaebaja kinnistule etteteatamata visiite, mis häirib Aiaääre tn 11 elanikke. Nende külaskäikude ajal on objekti pildistatud ja mõõdetud.
4. d)Kaebaja leiab, et 20. juuli 2012. a ehitusloas olev väide, et ehitis on ca 45 cm kõrgem, on paljasõnaline ning nn mõõtmine toimus käepäraste vahenditega. Mõõtmine on teostatud valest lähteülesandest tingituna. Mõõdetud on vundamendist, aga mitte põrandapinnast, millel asub hoone nullpunkt. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on vaja mõõta poolelioleva ehitise räästast, tegemist ei ole valmisehitatud konstruktsiooniga ning seega ei ole see ka objektiivselt mõõdetav. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 23 lg 3 kohaselt on täiskõrgus hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Tartu linna ehitusmääruse § 26 lg 4 p 4 järgi määratakse projekteerimistingimustega sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/- 0,00). Seega ei võrdu põrandapinna kõrgus +/- 0,00 vundamendi pealse kõrgusega nagu on mõõtmistulemusi analüüsides järeldatud vaidlusaluses ettekirjutuses. 3. Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
5. a)Ettekirjutuses ei ole küll nimetatud, milliste konkreetsete tööde osas ehitus peatada tuleb, kuid sellest ei saa järeldada, et ettekirjutus ei ole piisavalt täpne ega täidetav. Ettekirjutuse kohaselt on vaidlusaluse hoone tänavapoolne räästas 0,65 m, hoovipoolne räästas 0,453 m ja katusehari 0,36 m kõrgemal kui ehitusprojekt ette näeb. Ehitise suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,5 m, kuid arhitektuuri ja ehitusosakonna järelevalveteenistus teostas 7. juunil 2012 paikvaatluse, mille käigus tuvastas, et omavoliliselt ehitatud hoone kõrgus maapinnast harjani on 9,95 m. Kaebaja oli hiljemalt ehitusloa väljastamisel teadlik sellest, et ehitamise jätkamisel tuleb omavoliliselt püstitatud ehitise kõrgust vähendada. Kuid kaebaja ei ole õiguspärase olukorra saavutamiseks midagi teinud, pigem on ta asunud põlistama olemasolevat olukorda. O. Sada oli ise kohustatud välja selgitama, millises osas omavoliliselt ehitatud ehitis ümberehitamist vajas ning millised tööd selleks teha tuleb. Ehitamise alustamisega enne ehitusloa väljastamist vastuolus EhS § 12 lg 2 p-ga 1 võttis kaebaja riski, et ehitis ei vasta hilisema ehitusloa tingimustele.
6. b)Ettekirjutus tugineb Metricus OÜ 27. augustil 2012 teostatud geodeetilistel mõõtmistel saadud andmetele, mille õigsust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Seetõttu ei vasta kaebaja väide, et ettekirjutus on õigusvastane, kuna selle aluseks olevad andmed ei ole õiged, tõele.
7. c)Halduskohtu hinnangul on ehitise kõrguse nullpunkt õigesti määratud ning ei ole võimalik tuvastada, et nullpunkt oleks määratud erinevalt projektis märgitust. Ehitusloa taotlejana vastutab kaebaja ehitusprojektis kajastatud andmete õigsuse eest. Ehitamise kontrollimisel on vastustaja õigustatud tuginema ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti andmetele. 2
8. d)Kaebaja ettepanek kõrvaldada probleem maapinna tõstmise abil ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ta seda teha kavatseb. Lisaks on võimalik, et maapinna tõstmine võib sattuda vastuollu väljastatud ehitusloaga.
9. e)Ettekirjutuses on andmed ja põhjendused esitatud mahus, mis tagab ettekirjutuse otsustuse kujunemise jälgitavuse ning ettekirjutuse kontrollitavuse. Ettekirjutuse tegemisel on tuginetud EhS § 59 lg-le 2 koostoimes EhS § 61 lg 1 p-ga 3. Õigus teha viivitamatu peatamise ettekirjutus tuleb EhS § 61 lg 4 p-st 3. Kuigi sellele sättele ei ole vaidlusaluses ettekirjutuses viidatud, on tegemist vormilise puudusega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ega saa HMS §-st 58 tulenevalt olla ettekirjutuse tühistamise aluseks. Ettekirjutuse tegemise motiiviks on olnud asjaolu, et kuna ehitamisel ei ole järgitud ehitusprojekti, ei saa ka tõsikindlalt väita, et ehitis oleks ohutu. Viivitamatu projektivälise ehitustegevuse peatamise nõue kannab endas ka kaebajale enesele edasise ehitustegevusega tekkiva kahju ärahoidmise eesmärki. Edasine projektiväline ehitustegevus võib hilisema lammutusettekirjutuse korral suurendada kaebajale tekkiva kahju ulatust.
10. f)Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud ette nägema ka EhS § 61 lg 4 p-s 3 nimetatud kohustuse. Normi ei tule mõista selliselt, et EhS § 61 lg 4 kohustab ettekirjutuses sätestama kõik erinevad võimalikud ettekirjutused. Ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on kaalutlusruum ettekirjutuse sisu üle otsustamisel arvestades ettekirjutuse faktilisi aluseid ja teisi asja otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Ettekirjutuse põhjendamise kohustus ei hõlma reeglina kohustust selgitada, miks mõni EhS § 64 lg-s 4 nimetatud võimalustest jäetakse kasutamata. Kaevatava ettekirjutuse õiguspärasust ei mõjuta seegi, et kaebajale ei ole koheselt tehtud ka näiteks lammutamisettekirjutust. 4. O. Sada esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning apellatsioonkaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
11. a)Halduskohus on ebaõigesti ja ebapiisavalt tõlgendanud tekkinud olukorda seoses Aiaääre tn 11 väljastatud ehitusloaga. Ehitusloa väljastamisel ei ole kaalutud ehitise suurimat kõrgust. Tuleb lähtuda ehitusloas märgitud hoone kõrgusest, milleks on 9,5 m. Kõrgust tuleb mõõta lähtudes määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 23 lg-st 3, st puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.
12. b)Vaidlusalune ettekirjutus on motiveerimata, mis takistab kaebajal efektiivse kaebeõiguse teostamist, kuna kaebajale on teadmata haldusakti andmise asjaolud.
13. c)Kaebajale on väljastatud ehitusluba, kus ei ole seatud mingeid kõrvaltingimusi.
14. d)Vastustaja ei ole esitanud kaebajale arvutusi, mis näitaksid, kui palju ehitis väidetavalt lubatust kõrgem on. 5. Tartu Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata, tagastada või jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:
15. a)Tuginedes EhS § 19 lg-le 1 ja Tartu linna ehitusmääruse § 26 lg-le 1, määrab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Linna ehitusmääruse § 26 lg 4 p 3 järgi määratakse projekteerimistingimused sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest. Kuivõrd kaebaja laiendab olemasolevat ehitist pealeehitamise teel, on projekteerimistingimustesse märgitud hoone võimalik suurim kõrgus maapinnast, mistõttu ei oma tähtust see, kui kõrgel või madalal asub hoone +/- 0.00 punkt. Oluline on, et hoone katusehari ei tohi olla kõrgem kui 9,5 m maapinnast.
16. b)Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määruse nr 66 „Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ § 1 lg 1 alusel esitab ehitist ehitada sooviv isik kohalikule omavalitsusele ehitusloa saamiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti, sai vastustaja ehitusloa väljastamisel lähtuda kaebaja enda poolt esitatud ehitusloa taotluse lisaks olevast ehitusprojektist ja seal märgitud ehitise olulistest tehnilistest andmetest, arvestades sealjuures ehitusprojekti vastavust projekteerimistingimustele. Vastustajale esitatud ehitusprojektist nähtub, 3 et vundamendi kõrgus ühtib esimese korruse põranda pinnaga. Juhul kui kaebaja sellele väitele vastu vaidleb, on kaebaja ise esitanud vastustajale tegelikkusele mittevastava projekti.
17. c)Vaidlusalune ettekirjutus on põhjendatud ning selge, mistõttu ei ole alust kaebaja väitel, et ettekirjutusest ei selgu, mida kaebaja tegema peab, mistõttu on takistatud efektiivse kaebeõiguse realiseerumine. Ettekirjutuse p-s 3 on esitatud nõue peatada viivitamatult ehitusprojektiväline ehitustegevus. Ettekirjutuse p-dest 1 ja 3 selgub üheselt mõistetavalt, et projektiväliste ehitustöödena on mõeldud vaid ehitustöid ehitise katuseharja kõrguse ja tänavapoolse ning hoovipoolse räästa kõrguse osas ning nende kõrgus tuleks viia vastavusse ehitusloa aluseks olevaga.
18. d)Vastustaja menetleb hetkel ehitusjärelevalve ettekirjutuse tegemist Aiaääre tn 11 kinnistu omaniku suhtes ehitusprojektiväliste ehitustööde lammutamiseks tulenevalt EhS §-dest 40, 59– 61. Kaebajale on antud võimalus oma arvamuse avaldamiseks, vastav teade on edastatud 20. novembri 2012. a kirjaga nr 7-14.1/20561. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt vajalikuks neid korrata. 8. Ei ole kahtlust, et ehitise ehitamine ettenähtust suuremast kõrguses on tõendatud. Halduskohus on projektijooniste põhjal tuvastanud, et ehitise nullpunkti (ehitise esimese korruse põrandapinna) kõrgus ühtib hoone vundamendi kõrgusega ning seega pole õige kaebaja väide, et vundamendipind on allpool nullpunkti (otsuse p-d 21-22). Seega ei saa ehitusprojekti ületavad mõõtmistulemused olla põhjustatud sellest, et ehitise nullpunktiks võeti mõõtmisel ekslikult mingi muu punkt kui ehitusprojektis ettenähtud nullpunkt. Sellele, et ehitise nullpunkt on seotud hoone esimese korruse põranda ja vundamendi pealse kõrgusega, on tuginetud ka vaidlustatud ettekirjutuses. Halduskohus on tuvastanud ka, et ehitis ei vasta katuse räästa ja harja kõrguse osas ehitusprojektile, kuna ehitusprojektis ettenähtud kõrgusi on ületatud (otsuse p 22). Sealjuures nähtub asja materjalidest, et rikutud on just ehitusprojektis ettenähtud kõrgusi alates ehitise nullpunktist - räästad on 0,65 ja 0,453 m ja hari 0,36 m nullpunktist kõrgemal, kui tuleneb ehitusprojektist (tl 6). Apellatsioonkaebusest ei nähtu midagi, mis need tuvastatud asjaolud kahtluse alla seaks. 9. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses tehtud viide majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 24. detsembri 2002. a määrusele nr 69 "Ehitise tehniliste andmete loetelu." Selle määruse § 23 lg 3 sätestab tõepoolest, et täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Kuid kaebaja ei arvesta, et määruse § 23 reguleerib ehitise mahuga seonduvat ning ehitise täiskõrguse definitsioon on sättes antud üksnes selleks, et määratleda hoone täiskõrgust kui üht hoone maapealse osa mahu väljaarvutamiseks vajalikku mõõtu (vt määruse § 23 lg 2). On ilmne, et käesoleval juhul oli ehitusprojektis ja ehitusloas hoone kõrguse all silmas peetud hoone väliseid mõõtmeid. 10. Väide, et kaebaja järeldas ehitusloas märgitud hoone kõrgusest (9,5 meetrit), et seda mõõdetakse hoone nullpunktist, ei ole veenev. Projekteerimistingimuste järgi oli 9,5 meetrit ehitise kõrgus maapinnast, ning see on üle korratud ka ehitusloa väljaandmise korralduses (tl 54). 4 Nullpunkt (sõltumata sellest, kas lugeda selleks vundamendi ülaserv või põrandapind) asub aga maapinnast kõrgemal. Kaebaja pidi sellest aru saama. Seda kinnitab ka asjaolu, et ehitusprojektis, mille esitas kaebaja, oligi arvestatud sellega, et ehitis oleks maapinnast 9,5 meetri kõrgusel (ehitise nullpunkt oli maapinnast 0,5 meetri kõrgusel ja ehitise ülejäänud kõrgus oli 9 meetrit). Seega esitas kaebaja ehitusprojekti, mis vastas kõrguse osas projekteerimistingimustele ja pidi olema teadlik projekteerimistingimustes määratud kõrguse ülempiirist ning omakorda sellest tulenevatest piiridest ehitise nullpunktile ja ülejäänud ehitise kõrgusele. 11. Vastustajale ei saa ette heita erinevate kõrguse mõõtmise aluste kasutamist. Projekteerimistingimustes maapinnalt arvutatava kõrguse kasutamist on vastustaja oma vastustes selgitanud ning nende põhjendustega tuleb nõustuda. 12. Väide, justkui oleks kaebaja esitanud ehitusloa saamiseks eelprojekti, milles toodud lahendusi on tal võimalik edasi arendada ka hoone kõrguse osas, ei põhine kehtival õigusel. Ehitusloa andmisel lähtutakse ehitusprojektis toodud andmetest ja isik on nende andmetega pärast ehitusloa väljastamist seotud. Juhul, kui isik võiks pärast ehitusloa andmist ehitusprojektis toodud lahenduste "edasiarendamise" sildi all ehitusprojektis ja ehitusloas toodud nõuetega vastuollu minna, siis puuduks ehitusloa instituudil igasugune mõte. 13. Vaidlusalune haldusakt on ilmselgelt motiveeritud. Selles on kirjeldatud faktilist olukorda ning viidatud olulisematele asjakohastele õigusnormidele, samuti selgitatud otsustuse põhikaalutlusi. Ka pidi ettekirjutuse resolutsioon olema kaebaja jaoks selge ja arusaadav. Halduskohus on sama seisukohta põhjalikult motiveerinud (otsuse p 18) ning ringkonnakohus ei korda seda. Apellatsioonkaebuses ei esitata uusi argumente, miks on halduskohtu järeldused ebaõiged, vaid piirdutakse üksnes kordamisega, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ja ebaselge. 14. Asjakohatu on etteheide, justkui poleks kaebajale esitatud ühtki arvutust, kui palju on vaidlusalune ehitis ettenähtud mõõtudest kõrgem. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgitatud, kui palju on räästad ja katusehari kõrgemad mõõtudest, mis olid ehitusprojektis ette nähtud (vastavalt 0,65 m; 0,453 m ja 0,36 m). Sellest pidi kaebajale olema arusaadav, milles seisnes temapoolne rikkumine. 15. Ka ei ole asjakohane kaebaja etteheide, justkui poleks välja selgitatud, kas ehitisele ettenähtud mõõtude ületamine on hea või halb. Nagu ülal märgitud, on ilmne, et vaidlusalusele ehitisele ettenähtud mõõtusid on ehitamise käigus ületatud ning seega on kaebaja toiminud õigusvastaselt. Õigusvastast käitumist ei saa haldusorgan reeglina aktsepteerida. Isik ei saa oma õigusvastase tegevusega sundida haldusorganit leppima tema õigusvastase käitumise tagajärgedega. See viiks olukorrani, kus igaüks võiks ehitada nii nagu tahab ning avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi lõppkokkuvõttes üldse ei arvestataks. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Madis Ernits Tiina Pappel 5 Einar Vene