3-13-358/26

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-358 Otsuse kuupäev

1. juuni 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla 07.12.2012 haldusakti nr 610/42680-1 tühistamiseks, 15.11.2012 taotluse uuele läbivaatamisele kohustamiseks ning 16.01.2013 haldusakti nr 6-10/47758-1 ja vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: R.K Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Jätta R.K kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta R.K taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks ja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 15.07.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
5. 19.10.2012 sõlmis kinnipeetav R.K õigusteenuse osutaja Teet Raatsiniga õigusabi lepingu (tl 6667). 15.11.2012 esitas R.K Viru Vanglale taotluse (tl 58-60), milles palus võimaldada 27.11.2012 oma esindajaga piiranguteta kokkusaamist nii, et see võimaldaks vahetada materjale, koostada dokumente ning toimuks ühes ruumis, ilma pealt kuulamise, klaasist vaheseina ja lühiajalise kokkusaamiste hulka arvestamiseta. 07.12.2012 koostatud dokumendiga nr 6-10/42680 (tl 60 pöördel) jäeti taotlus rahuldamata. 11.01.2013 vaideotsusega nr 6-12/446-1 (tl 64) jäeti rahuldamata ka selle dokumendi kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 61-63). 21.12.2012 esitas R.K uue taotluse (tl 65) oma esindajaga kokku saamiseks eelnevalt tema poolt juba kirjeldatud tingimustel. 16.01.2013 koostatud dokumendiga nr 6-10/ 47758 (tl 65 pöördel) jäeti ka see rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 18.02.2013 edastas R.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla peale kaebuse (tl 112), milles palus tühistada 15.11.2012 taotluse kohta 07.12.2012 tehtud otsus nr 6-10/42680-1, kohustada vanglat taotluse uuele läbivaatamisele ning tunnistada õigusvastaseks 16.01.2013 otsustus 6-10/47758-1 ja toimingud, millega keelduti võimaldamast konfidentsiaalset suhtlemist esindajaga. Kaebaja leidis, et vangla sisekorraeeskirja § 31 lg 2 eeldab kaalutlusõiguse teostamist, kuid vangla on oma keelduvates haldusaktides olnud imperatiivne, puudub keeldumise alus, väidet vestluste mitte pealt kuulamise kohta ei saa tõendada ning lisas, et õigusdokumentide koostamine koos esindajaga on posti ja telefoni teel võimatu. Mitmetele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele viidates märkis ta, et klaasist vaheseinte kasutamine on lubatud vaid julgeoleku kaalutlustel ja äärmuslikel juhtudel ning põhiseadus, vangistusseadus ja rahvusvaheline õigus annavad talle õiguse suhelda oma esindajaga konfidentsiaalselt. Tuvastamisnõude esitamist põhjendas ta preventiivse huvi ja kahju hüvitamise nõude esitamise sooviga märkides seejuures, et ka õigusvastasust tuvastav kohtuotsus võib olla piisavaks hüvitiseks põhjustatud ebameeldivuste, kannatuste ja stressi eest.
7. Viru Vangla vastuses (tl 54-56) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati kinnipeetava kokkusaamiste korda oma esindaja ja muude vanglaväliste isikutega ning märgiti, et lühiajaliste kokkusaamiste ruumid on Viru Vanglas kohaldatud vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 31 lg 2 juba ehituslikult. Vastuses loeti üles R.K ja Teet Raatsini vahel toimunud lühiajalised kokkusaamised ning märgiti, et vangla on keeldunud üksnes kokkusaamiste võimaldamisest tema poolt soovitud tingimustel, sest nimetatud isiku puhul pole tegemist kaebaja kaitsja ega advokaadist esindajaga, kelle suhtes kehtiks vangistusseaduse § 26 lg 1 tulenev piiramatu kohtumise õigus.
8. 15.05.2013 edastatud täienduses (tl 74-91) palus R.K põhiseaduse §-dele 11-15, 19, 24, 26 ja 123 lg 2 toetudes jätta vangistusseaduse § 26 või muu oma lepingulise esindajaga advokaadist esindajaga samadel alustel kohtumist võimaldav säte kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Veel palus kaebaja, et kohus esitaks Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse ja küsiks, kas lepingulisele esindajale advokaadist esindajaga samadel alustel konfidentsiaalset kohtumist keelav täitevvõimu praktika on kooskõlas Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikli 52 lgga 3 ja artikli 47 lg-ga 2 ning kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 lg-t 3 tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriikide kohustus siseriikliku õiguse kooskõlalisel tõlgendamisel ei hõlma Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. Täiendusele lisatud taotluses (tl 93) palus kaebaja koopiate saamisega kantud 9,60 euro suuruse menetluskulu hüvitamist ning kandmist selle tasunud isiku arvele. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Käesolevas kaebuses vaja lahendada küsimus, millistel tingimustel peab vangla võimaldama kinnipeetavatele kokkusaamist õigusteenuseid osutava isikuga, kes ei ole advokaat ning hinnata, kas vastavad õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega ja kas on tekkinud alus küsida eelotsust Euroopa Kohtult.
10. Kinnipeetava lühiajalisi kokkusaamisi vanglaväliste isikutega reguleerib vangistusseadus. Selle § 24 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelvalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas pole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi, kokkusaamine kestab kuni kolm tundi ja see võimaldatakse vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama seaduse § 26 lg-s 1 on loetletud isikud, kellega on kinnipeetaval õigus 2 piiramatult ja segamatult kohtuda. Õigusteenust osutavatest isikutest on seejuures ära nimetatud üksnes kaitsja, advokaadist esindaja ja notar. Lühiajalise kokkusaamise tingimused on sätestatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §
11. Selle lõiked üks ja kaks ning näevad ette, et lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all ning lubavad kinnipeetava temaga kokkusaamisele tulnud isikust klaasist või traatvõrgust vaheseinaga eraldada. Vastav piirang on ilmselgelt ette nähtud julgeolekukaalutlusel ning peab kaitsma nii kinnipeetavat ennast ja temaga kohtuma tulnud isikuid võimalike rünnete vastu kui tagama selle, et kinnipeetavale ei püütaks üle anda vanglas keelatud esemeid. Vastustaja väidetel on Viru Vangla juba ehitatud nii, et kokkusaamise ruumides on kokkusaajad üksteisest klaasseinaga eraldatud ja suhtlemine võimalik vaid läbi telefoni. Seega polnud vanglateenistusel vaidluse põhjuseks olevate taotluste lahendamisel enam vajalik ega ka võimalik kaaluda kokkusaajate eraldamisega seonduvat ning taotlejale sai kokkusaamise võimaldada vaid neil tingimustel, mida vangla vastavad ruumid ette nägid.
12. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-21-05 leidnud, et kaitsja ja muu esindaja ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud sellega, et kriminaal- ja väärteoasjades on põhiõiguste riive aste ja intensiivsus võrreldes haldusasjadega erinev. Seejuures arvestati ka asjaoluga, et vastavates menetlusseadustikes on kaitsja isikule ette nähtud kindlad nõuded. Käesolevaks ajaks on vangistusseaduse § 26 lg 1 nimetatud isikute ring nimetatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonist küll mõnevõrra laiem, kuid seisukoht sellele vaatamata oma peamises sisus ka R.K kaebuse puhul kohaldatav. Advokaadiks mitteolevale esindajale vangistusseaduse § 26 lg-s 1 kehtestatuga advokaadiga võrdse staatuse mitteandmisel on seaduseandja silmas pidanud soovi kindlustada ka kinnipeetavatele igakülgne ja efektiivne õigusabi. Advokaadi kutse andmiseks on kehtestatud kindlad nõuded, mis peavad koos vastava kutseorganisatsiooni enesereguleerimise meetoditega tagama nii selliste isikute kõrge õigusalase kvalifikatsiooni kui laitmatu moraali. Seega on piirang vajalik kinnipeetava enda huvide kaitsmiseks, see ei takista tema võimalust oma kohtuasjade tarbeks õigusalast abi saada ega ole vastuolus ühegi kaebaja poolt loetletud põhiseaduse sätetega. Kuna tegemist pole rahvuse, soo, keele, usutunnistuse, veendumiste, varalise ja sotsiaalse seisundi või muu sarnase tunnuse alusel diskrimineerimisega ning kinnipeetav ei jää selle piirangu tõttu ilma kohtusse pöördumise ega mistahes muust põhiõigusest või vabadusest, ei ole vastav säte ka põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 15 näeb küll ette igaühe õiguse kohtulikule kaitsele ning sisaldab ka selleks vajaliku õigusabi tagamist, kuid selleks pole tingimata tarvis piiramatult kohtuda advokaadiks mitteoleva esindajaga, sest oma õiguse realiseerimiseks vajalikke juhiseid on esindajale võimalik edasi anda lühiajalistel kokkusaamistel, kirja teel või telefonitsi suhtlemisel. Lisaks kehtib haldusasjade lahendamisel uurimisprintsiip, vajalikke dokumente saab välja nõuda ka kohtu vahendust kasutades ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks vaja minevat advokaadi õigusabi saab riigi õigusabi seaduse §-st 37 tulenevalt vastavate tingimuste täitmisel maakohtu vahendusel. Veel omab antud juhtumi puhul tähendust see, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt saab esimese astme kohus kohaldamata jätta ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada vaid asjassepuutuva sätte. Vangistusseaduse § 26 pole antud asjas niisuguseks õigusnormiks, sest see reguleerib kinnipeetava kokkusaamist kaitsja ja advokaadist esindajaga ning asjaolu, et selles ei käsitleta kokkusaamist mistahes muu isikuga, ei muuda sätet iseenesest veel põhiseadusevastaseks. Samal põhjusel ei ole põhiseadusega vastuolus vangla sisekorraeeskirja § 31 ega teised selle õigusakti kinnipeetava lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivad sätted.
13. Lisaks muudele taotlustele soovib R.K, et kohus küsiks Euroopa Kohtult eelotsuse, selle kohta, kas Eestis kohaldatav täitevvõimu praktika on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud asjaolu, et Euroopa Kohtult saab otsust küsida üksnes siis kui menetletava asja lahendamise tulemus sõltub sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte või tekib kahtlus, kas need on pädevuse puudumise, ületamise 3 või menetlusnormide rikkumise tõttu ikka kehtivad. Võimalust küsida Euroopa Kohtult eelotsust siseriikliku halduspraktika Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olemise või Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite tõlgendamise ja kehtivuse suhtes pole siseriiklikele kohtutele ette nähtud.
14. Eeltoodud järeldustel jäävad R.K kaebus ja sellele hiljem lisatud taotlused täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt koopiate eest tasumisega kantud 9,60 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt need tema eest tasunud isiku kanda. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4