TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1418 Otsuse kuupäev 23.10.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 31.05

§ 64lg 4 otsustas menetleja tunnistada kaebaja süüdi VSk

E § 82 lg 3 rikkumises ja karistada teda kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 6-kuulise katseajaga. Protokolli on tehtud märge, et kinnipeetaval on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga ning esitada süüdistuse ja karistamise ettepaneku suhtes vastuväiteid. Protokolli on tutvustatud kinnipeetavale 28.05.

1. a ning vastuväited ja arvamused tuli soovi korral esitada menetlejale kirjalikult 28.05.2013 kella 12.15-ks. Protokolli tegi kaebajale teatavaks Mart Vigla, N. Lebedev ei ole protokolli allkirjastanud. Tunnistaja, valvur A. Allik kirjutas protokollile alla ja märkis, et (kaebaja) ei soovinud midagi lisada ega protokolli allkirjastada (t.l 24). 31.05.
2. a käskkirjaga nr 6-2/781 karistati N. Lebedevi kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks VSkE § 82 lg 3 rikkumise eest, mis on kirjeldatud protokollis. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 6-kuulise katseajaga (t.l 23). Kaebaja sai käskkirja kätte 31.05.
3. a ja andis selle kohta allkirja (t.l 7).
4. Kohus leiab, et ülalmainitud tõenditega on tuvastatud kaebaja süü selles, et 07.05.
5. a kella 14.45 paiku leiti tema ratastooli käepideme kõrval asuva toru seest 2 sigaretti „LD“. Sellega rikkus kaebaja VSkE § 82 lg 3, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud hoida enda juures tubakatooteid. Kaebaja ei ole läbiotsimise päeval juhtumi kohta selgitusi andnud ega ole seda teinud ka hilisema distsiplinaarmenetluse käigus. Talle oli andnud võimalus selgituste andmiseks, kuid ta keeldus 4 sellest. Kaebaja leidis alles 03.06.
6. a esitatud vaides, et tema süü ei ole tõendatud ja et menetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme, s.o et menetleja ei olnud pädev menetlust läbi viima. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja ei ole kordagi avaldanud soovi anda selgitusi. Kohus leiab, et kaebaja väide, et ta ei ole sooritanud õigusrikkumist, on paljasõnaline ja ennast õigustav. Ei ole tõenäoline, et vanglaametnikud süüdistaksid kaebajat selles, mida pole aset leidnud. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et vanglaametnikud olid tema suhtes pahatahtlikud. On tuvastatud, et vanglaametnikud J. Kälvijäinen ja A. Allik teostasid oma igapäevast tööd ja täitsid läbiotsimise käigus oma tööülesandeid. Kaebaja oma käitumisega – ei andnud selgitusi, ei esitanud vastuväiteid – ei ole kaasa aidanud haldusmenetluse läbiviimisele ja hakkas peale ühe kuu möödumist sündmust vaidlustama. Kui kaebaja ei ole õigeaegselt esitanud enda kaitseks mitte ühtegi argumenti, siis tal neid järelikult ei olnud. Ei ole usutav ega reaalne, et vanglaametnikud alusetult esitaksid kinnipeetavatele süüdistusi.
7. Kohus ei ole tuvastanud, et haldusmenetluse käigus oleks rikutud kaebaja õigusi.

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus.

§ 1051

lg 2 p 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistusse vanglad.

§ 64

lg 2 kohaselt informeeriti kaebajat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati ja talle teatati, et tal on õigus anda selgitusi.

§ 64

lg 3 kohaselt on distsiplinaarmenetluse kohta koostatud protokoll, see on allkirjastatud distsiplinaarmenetlust läbi viinud vanglaametniku poolt. Protokolli vorm vastab VSkE §-des 97 ja 98 sätestatud nõuetele. Distsiplinaarkaristuse on kaebajale määranud vanglateenistus vastavalt

§ 64lg 4 distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul (t.l 24 pöördel). Distsiplinaarkaristus on määratud VSk

E § 17 märgitud pädeva vanglaametniku poolt, s.o inspektor-kontaktisiku pädevuses on teha otsus muuseas ka

§ 64lg 4 alusel.

Kaebaja suhtes on järgitud HMS § 40 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohtul ei ole kahtlust selles, et kontaktisik kuulub vanglateenistusse ning seega on tal õigus viia läbi distsiplinaarmenetlust ja selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud vastavalt

§ 64lg 1 ning tal on vastavalt VSk

E §-le 17 distsiplinaarkaristuse määramiseks otsustuspädevus. Kohus ei pea rikkumiseks seda, et sama kontaktisik viis läbi distsiplinaarmenetluse ja määras distsiplinaarkaristuse.

, VSkE ega HMS ei näe ette sellist keeldu. Kohus möönab, et selleks, et haldusmenetlus oleks õiglane ja näiks õiglasena, oleks otstarbekas, et distsiplinaarmenetlus viidaks läbi ja distsiplinaarkaristus määrataks erinevate vanglateenistuses olevate isikute poolt.

1. Vaidlustatud haldusakt vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele, s.o haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 5
2. Kohus leiab, et vaideotsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Kohus ei ole tuvastanud, et vaideotsuse tegemisel oleks rikud menetlusnõudeid. Vaideotsus vastab haldusaktile ettenähtud vorminõuetele, on motiveeritud ja põhjendatud. Kohus leiab, et vaideotsus iseseisvalt ei piira ega riku kaebaja õigusi. Seega alust vaideotsuse tühistamiseks ei ole.
3. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 6