3-12-2415/40

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2415 Otsuse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aivar Viitkini kaebus Tartu Vangla
2. augusti 2012 käskkirja nr 6-1/425 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks teha asjas uus otsus Kohtuistung
3. märts 2013, edasi kirjalikus menetluses Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. juulini
7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti (SKA) suunamiskirjale nr S0017323 on Tartu Vangla kinnipeetavale Aivar Viitkinile koostatud rehabilitatsiooniplaan (tlk 34-45) kehtivusega kuni 30.09.
9. 12.07.2012 on A. Viitkinile tema vastava taotluse alusel antud SKA Lõuna Pensioniameti suunamiskiri S00196482 (tlk 22) rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas märgitud teenuse saamiseks.
10. A. Viitkin esitas 26.07.2012 Tartu Vanglale taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles teavitas vanglat enda registreeringust taastusraviteenusele Keila Taastusravi Keskuses 27.08.2012-31.08.
11. A. Viitkin soovis, et vangla teavitaks teda nimetatud ajal Keilasse viimise või lubamise võimalusest. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastas A. Viitkini 26.07.2012 pöördumisele 07.08.2012 vastusega nr 2-3/2019; 6-24/6046; 6-24/6065; 2-3/2149, milles käsitles A. Viitkini pöördumist selgitustaotluse ja märgukirjana ning selgitas, et kaebajale koostatud rehabilitatsiooniplaani kohaselt on kaebajale määratud regulaarne füsioteraapia teenus. Tulenevalt sellest on kokku lepitud füsioterapeudiga kohtumised Tartu Vanglas ning Tartu Vangla tühistas seetõttu teenuse aja Keila Taastusravi Keskuses.
12. 21.08.2012 esitas A. Viitkin Tartu Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule loa saamiseks või lühiajaliseks väljaviimiseks 27.08.2012-31.08.2012 seoses tema registreeringuga Keila Taastusravikeskuses osutatavale rehabilitatsiooniteenusele. Tartu Vangla 24.08.2012 käskkirjaga nr 6-1/425 keelduti loa andmisest A. Viitkinile lühiajalise väljasõidu ja väljaviimise loa andmisest. 24.09.2012 esitas A. Viitkin Tartu Vangla 24.08.2012 käskkirjale, millega keelduti loa andmisest, vaide. Tartu Vangla tagastas vaide 17.10.2012 kirjaga nr 1-11/415-3 puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
13. A. Viitkin esitas kaebuse halduskohtusse, paludes kohustada Tartu Vanglat võimaldada kaebajal saada iseseisvalt või vangla valve all rehabilitatsiooniteenust. Kohus asus seisukohale, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla 24.08.2012 käskkirja nr 6-1/425 tühistamise nõudes ja Tartu Vangla kohustamise nõudes uue otsuse tegemiseks.
14. 12.03.2013 toimunud menetluskonverentsina peetud kohtuistungil asus kohus seisukohale, et asja menetlusse tuleks kaasata arvamuse andmiseks SKA ning 19.03.2013 määrusega kaasas kohus SKA asjas arvamuse andmiseks. 25.04.2013 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning anti menetlusosalistele tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
15. Tulenevalt põhiseaduse (PS) § 28 lg-st 4 on puudega isikud erilise kaitse all. Riik ei tohi puudega isikuid ühiskonnast isoleerida, vaid peab neil aitama ühiskonda integreeruda. PS § 28 lg 1 tagab õiguse tervise kaitsele. Eesti on rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimisega võtnud endale kohustuse luua PS § 28 lg-s 2 viidatud riskide leevendamiseks sotsiaalkindlustussüsteemi (Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt art 9, Euroopa sotsiaalharta art 12). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumise vältimiseks tuleb riikidel tagada kinnipeetavatele kohane arstiabi, sh raviplaani koostamine ning selle rakendamine (EIK 03.11.2011 nr 32010/07). Rehabilitatsiooniplaani järgimise kohustuslikkust on rõhutanud EIK ka oma 21.12.2010 lahendist nr 3242/03 Gladkiy vs Venemaa.
16. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle rehabilitatsiooniteenuse saamine. Vastustaja vastuväited
17. Väljasõidule loa andmisest keelduti põhjusel, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kelle puhul arvestades tema viimase kuriteo toimepanemise asjaolusid, kriminogeenseid riske ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole järelevalveta väljapoole vangla territooriumi lubamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
18. Lühiajalist väljaviimist ei saa kasutada väljaspool vanglat õppimiseks, töötamiseks ega raviteenuse saamiseks. Lühiajaline väljaviimine on käsitletav VangS § 32 ettenähtud 2 lühiajalise väljasõidu erijuhuna ning selleks peab olema erakorraline vajadus. Kaebaja puhul sellist erakorralist vajadust väljaviimiseks ei olnud.
19. Kaebaja ei vaidlusta kaebuses ühtegi Tartu Vangla 21.08.2012 käskkirjas nr 6-1/425 toodud õiguslikku alust ega sisulisi põhjendusi, miks temale lühiajalisele väljasõidule ja väljaviimisele loa andmisest keelduti. Kaebaja õigusi vastustaja poolt rikutud ei ole ning tema tervis ei ole jäänud lühiajalisele väljasõidule või väljaviimiseks loa andmata jätmise tõttu kaitseta ega rehabilitatsiooniplaani kavas ettenähtud füsioteraapia teenus saamata.
20. Füsioteraapia teenuse kasutamine võimaldati kaebajale Tartu Vanglas kohapeal ning see toimus perioodil 30.07-23.08.
21. Kuna vastustaja poolt on kaebajale vanglas kohapeal rehabilitatsiooniplaani kavas ettenähtud füsioterapeudi teenuse kasutamine võimaldatud, siis puudub alus kaebuses toodud põhjustel vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ning nõue tuleb jätta rahuldamata.
22. Vastustaja on seisukohal, et ka kaebaja kohustamisnõue on sisuliselt ainetu. Seda põhjusel, et kuna rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste kasutamise hüvitamise arvestus sotsiaalkindlustusameti poolt toimub ühe kalendriaasta lõikes, siis ei ole kaebajal võimalik kasutada temale rehabilitatsiooniplaani kavas ettenähtud tegevusi tasuta nn eelmise aasta eest tagant järele. Kuna kaebajale koostatud rehabilitatsiooniplaan ei näe ette, et ta peab saama ühes aastas kindla arvu tunde füsioterapeudi teenust, siis ei saa kaebaja ka väita, et temale on jäänud teenus osaliselt vastustaja tegevuse tõttu osutamata. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on kaebajale soovitav regulaarne füsioteraapia teenus, kus regulaarsuse määrab tema terviseseisund ning füsioterapeudi tegevusvõime hinnang.
23. Kaebajale tagatakse Tartu Vanglas viibimise ajal tema rehabilitatsiooniplaani kehtivuse ajal st kuni 30.09.2014 ettenähtud füsioteraapia teenuse saamine, mistõttu ei ole õigus, mille kaitseks kaebaja halduskohtusse pöördus seotud lühiajalise väljasõidule loa saamise või saamata jäämisega. Kaasatud haldusorgani arvamus
24. SKA Sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonna arvamuse kohaselt ei ole kaebus põhjendatud. Et kaebajal on tuvastatud raske liikumispuue, on tal õigus saada rehabilitatsiooniteenust, k.a füsioteraapiat. Samal ajal ei ole oluline, et ta saaks seda just Keila Taastusravi Keskuses. Kaebaja võib rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas märgitud teenuseid (k.a füsioterapeudi teenus) saada ka Tartu Vanglas ning seda ka siis, kui liikumispuuet põhjustava haiguse diagnoosimiseks on kasutatud magnetresonantstomograafilist (MRT) uuringut.
25. SKA väljastab õigustatud isikule suunamiskirja rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ning koos suunamiskirjaga ka nimekirja rehabilitatsiooniteenuse osutajatest. Isik ise valib endale sobiva asukohaga rehabilitatsiooniteenuse osutaja, kes paneb rehabilitatsiooniteenuse saaja teenuse järjekorda. Seega ei ole SKA määranud kaebajale rehabilitatsiooniteenuse saamiseks Keila Taastusravi Keskust, vaid isik ise on asukoha valiku teinud. 3
26. Arvestades seda, et ka Tartu linnas ning selle lähiümbruses on Sotsiaalkindlustusameti halduslepingu alusel rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid, jääb kaasatud isikule arusaamatuks teenuse asukoha valik, arvestades asjaolu, et isik viibib kinnipidamisasutuses. Kaebaja täiendavad seisukohad ja taotlused
27. Kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 266 „Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuste maksimaalse maksumuse kehtestamine“, mille kohaselt peab olema sõlmitud leping SKA ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel. Samuti viitab kaebaja sama määruse §-le 118 ning märgib, et talle saadetud suunamiskirjas ei olnud kirjas Tartu Vanglat rehabilitatsiooniteenuse osutajana. Tartu Vanglas puuduvad vastavad ruumid rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Kaebajale osutati füsioterapeudi teenust vangla laoruumis, kus oli must ja vähe ruumi, millele viitas ka teenuse osutaja. Kaebaja palub kohtul tuvastada EIÕK art 3 rikkumine selles, et teda ei lubatud rehabilitatsiooniteenusele Keila Taastusravikeskses. Lisaks palub kaebaja tuvastada vastustaja toimingu õigusvastasus, millega keelati lühiajaline väljasõit Keila Taastusravikeskusesse. Vastustaja täiendavad seisukohad
28. Vastustaja ega SKA ei ole kordagi väitnud, et Tartu Vangla ise oli rehabilitatsiooni teenuse osutaja. SKA märkis, et rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas märgitud teenuseid võib kaebajale osutada Tartu Vanglas viibides. Kaebajale võimaldati füsioterapeudi teenuse kasutamine perioodil 30.07-23.08.2012 vanglas kohapeal ning seda teenust osutas füsioterapeut Angela Tamm. Angela Tamm osutab füsioterapeudi teenust OÜ-s Loovteraapia, kellele on väljastatud SKA poolt rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks vajalik luba. Nimetatud osaühing on ära märgitud ka kaebaja poolt viidatud rehabilitatsiooniteenuse osutajate nimekirjas, mis kaebajale SKA poolt saadeti ning mis on olemaks ka käesoleva kohtuasja materjalide juures.
29. Riigikohus on oma 07.12.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et vangistuse sisuks on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga – tema vabadus allutatakse seadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse, kui karistuse täideviimiseks. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu. Kuigi sotsiaalhoolekande seaduse SHS-st tulenevad õigused laienevad ka kinnipeetavale isikule, tuleb temal rehabilitatsiooniteenuse saamiseks enda valitud teenuse osutaja juurde järjekorda panemisel arvestada temale vangistusseadusest, kui vangistuse täideviimist reguleerivast eriseadusest tuleneva üldise vanglavälise liikumisõiguse puudumisega. Kinnipeetav ei saa nõuda, et tema suhtes langetataks positiivne otsus ainult seetõttu, et ta tahab realiseerida temale SHS-st tulenevat õigust saada rehabilitatsiooni teenust tema poolt valitud kohas. Kuna kogu kinnipeetava eluolu on seotud vanglaga, siis on kinnipeetaval küll õigus taotleda endale luba lühiajaliseks väljasõiduks, mille eesmärgiks on minna tema valitud kohta rehabilitatsiooniteenuse saamiseks aga tal ei ole õigust nõuda, et talle selleks ka luba antakse. 4
30. Kuna kaebaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt seisneb või väljendub tema arvates Tartu Vangla toiminguga kaasnenud EIÕK art nr 3 rikkumine, siis on kaebaja nõue sisuliselt põhjendamata ning vastustajal ei ole võimalik sellele vastuväiteid esitada. Küll aga võib vist siinkohal asuda seisukohale, et olenemata kaebaja võimalikest väljamõeldavatest põhjendusest, ei saa kindlasti pidada õigusaktides ette nähtud diskretsiooni teostamist EIÕK art nr 3 sätestatud nõude, mille kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada, rikkumiseks.
31. Kaebaja poolt oma kaebuse nõude täiendamise, tuvastamisnõude esitamise osas on vastustaja seisukohal, et tuvastamisnõue tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus selle esitamiseks. Nimelt sätestab HKMS § 45 lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja viidatud väidetava õigusvastase toimingu aluseks, kui nii võib öelda, sest mingit iseseisvat toimingut ei ole kaeajale lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumisega seoses sooritatud, on haldusakt, mille tühistamist kaebaja juba käesolevas asjas on taotlenud. Seega on kaebaja õiguste kaitseks olemas tõhusam vahend, mida kaebaja on ka kasutanud ning seega puudub temal õigus tuvastamisnõude esitamiseks. Kohtu seisukoht
32. Kohus jääb vaidluse eseme määratlemisel eelmenetluses väljendatud seisukoha juurde, et tegemist on haldusakti tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks esitatud kaebusega. Nende nõuetega on hõlmatud ka kaebaja poolt kirjaliku menetluse raames esitatud taotlus EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks, kuna vastav kaebuse õiguslik alus sisaldub ka juba esialgses kaebuses. Seetõttu ei nõustu kohus vaidluse eseme määratlemisel vastustajaga, kes leiab, et tuvastamiskaebus tuleks tagastada.
33. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja arvamustega, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu puudub alus selle tühistamiseks ja ka vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja ei ole eiranud kaebaja põhiõigusi, mis tulenevad EIÕK-st ja PS-st. Vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus ei ole vastolus ka EIK kohtupraktikaga ja siseriikliku kohtupraktikaga.
34. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tingituna kaebaja terviseprobleemidest on ta õigustatud rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Selle õiguse on kaebaja vaidlusalusel perioodil ka realiseerinud. Kaebajal ei ole aga kinnipeetava isikuna subjektiivset õigust võrdselt vabaduses viibivate isikutega rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikuks. Vastustaja on kaebaja valikute üle ja taotluste üle otsustamisel kinnipidamisasutusena kohustatud arvestama muuhulgas kaebaja isikust lähtuva ohuga õiguskorrale.
35. Kohtu jaoks on poolte vahelise vaidluse lahendamisel määravaks SKA kui pädeva riigiasutuse arvamus, kes on leidnud, et kaebajale on meditsiinilisest aspektist lähtudes kohane rehabilitatsiooniteenus vastustaja poolt vangla tingimustes tagatud ja osutatud. Ka kaasatud isik leiab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust kinnipeetavana rehabilitatsiooniteenuse osutaja piiramatuks valituks, vaid arvestada tuleb ka kaebaja viibimiskohaga ja selle läheduses teenuse osutajate valikuga. Vastustaja on tõendanud, et kaebajale on füsioterapeudi teenust osutanud OÜ Loovteraapia kui rehabilitatsiooniteenuste osutajate litsentseeritud nimekirja kantud ettevõtte egiidi all tegutsev füsioterapeut. Isegi siis, kui jaatada kaebaja seisukohta, et rehabilitatsiooniteenuse 5 osutamiseks vangla poolt eraldatud ruum ei olnud kõige puhtam, ei anna see alust rääkimaks EIÕK artikli 3 eiramisest, sest kaebaja ei vastusta rehabilitatsiooni teenuse osutaja töö kvaliteeti. Kohus nõustub vastustaja kaalutlustega kaebajale väljasõidu loa andmisest keeldumiseks Keila Taastusravi Keskusesse sõiduks. Samuti on vastustaja haldusakt lühiajalise väljaviimisest keeldumiseks antud kohasel õiguslikul alusel ja õiguspärane ning asjakohaselt kaalutud ega riku kaebaja õigusi. Kuna kaebaja on vaidemenetluses tõstatanud rehabilitatsiooniteenuse mittesaamise küsimuse ainult seonduvalt füsioterapeudi teenusega, siis puudub alus kaebuse rahuldamiseks nii tühistamis- kui kohustamisnõude puhul.
36. Kuna menetlusosalised ei ole tõendanud menetluskulude kandmist selleks kehtestatud korras, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 6