TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-570 Otsuse kuupäev 22.05.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ivar Siska kaebus Elva Linnavalitsuse 19.02

§ 69lg 4).

Lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad (§ 69 lg 4²). Lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20.jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud (§ 69 lg 5). Elva linna jäätmehoolduseeskirja (Elva JHE) § 25 lg 1 sätestab, et jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised, kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata või kui jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohaldatud autotranspordiga tulenevalt teede seisundist. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise alused on üksteist välistavad, st alused on eraldatud omavahel sõnaga „või“. Kaebaja esitas taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks põhjusel, et kinnistul ei elata. Seega, ei ole kaebaja kohustatud täitma kõiki korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aluseks loetletud aluseid. Piisab ühest alusest. Vastustaja leiab, et kinnistul elamine on tõendatud, kuna rahvastikuregistri andmetel on kaebaja määratlenud Puiestee 18 asuva eluhoone oma elukohaks alates

1. a. Elukoha määratlemine rahvastikuregistris toimus kaebaja poolt omandiõiguse alusel, tegemist on formaalse määratlemisega. Kas kinnistul elatakse või mitte, on faktiküsimus, mida tuleb ka tuvastada faktipõhiselt. Vastustaja märgib korralduses, et paikvaatlusel tuvastati, et kinnistu on hooldatud. Hooldatud kinnistult võib teha järelduse, et kinnistut kasutatakse. Kaebaja vastustajaga ei nõustu, on üldtuntud teave, et kui eramut pikema aja jooksul (nt talve jooksul) mitte kütta, tekib sinna niiskus, mis omakorda tekitab erinevaid niiskuskahjustusi nagu näiteks elektrisüsteemi võimalik oksüdeerumine, sama ka elektroonikaseadmetele; üleliigne niiskus soodustab vammi teket ja seenkahjustuste teket maja konstruktsioonides; tapeet imab niiskust ja tuleb seinalt lahti või muudab värvi; on oht mööblile jne. Seega on elementaarne, et seesuguse riski maandamiseks tuleb eramut kütta. Sõltuvalt välitemperatuurist, tuleb ahju kütta 2-3 korda nädalas. See selgitab ka asjaolu, miks tuvastas vastustaja paikvaatluse käigus lumest puhastatud jalgtee väravast majaukseni. Kaebaja on seisukohal, et korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise alus „kinnistut ei kasutata“ on mõeldud ennekõike ärimaale (tulundusmaa), kus ei asu eluruume, vaid näiteks büroo- või äripinnad. Elamumaa kohta on seadusandja näinud ette aluse „kinnistul ei elata“. Vastustaja on jätnud taotluse rahuldamata valel alusel, mistõttu on vaidlustatud korraldus õigusvastane. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud välja selgitamata menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud (ennekõike kas kinnistul elatakse või mitte) ja seega on uurimiskohustust täidetud puudulikult. 2 Korralduses on kirjas, et 06.02.
2. a läbi viidud paikvaatlusel tuvastati, et kinnistu on hooldatud, mistõttu kinnistut kasutatakse. Vaidlustatud korralduses vastustaja üksnes loetleb asjaolusid, kuid ei anna tuvastatud asjaoludele hinnangut. Vastustaja mõttekäik mille alusel tema lõppjäreldus on kujunenud, ei ole jälgitav. Asjas on kogutud üks tõend (paikvaatlus) ja sedagi on kirjeldatud väga napisõnaliselt. Paikvaatluse käigus on tuvastatud, et eramu on väljast nähtuvalt elamiskõlbulik, jalgrada on lumest puhastatud, seega on kinnistu kasutuses. Väide, et kaebaja justkui puhastab regulaarselt kinnistu jalgteed, ei ole õige. Kokkuvõtvalt jääb kaebajale arusaamatuks, mida talle ette heidetakse, kas seda, et kinnistul elatakse või seda, et kinnistut kasutatakse. Vastustaja on korralduses märkinud, et kontrollimise ajal kinnistul ei elata ja seda ei kasutata, kuid pärast taotluse rahuldamist võidakse asuda kinnistule elama või hakatakse seda kasutama. Eelnev vastustaja seisukoht on vastuolus kogu muu vaidlustatud korralduses toodud vastustaja seisukohtadega, kus väidetakse üheselt, et kinnistul elatakse ja seda kasutatakse. Seesugune vastuolu seab kahtluse alla vaidlustatud haldusakti selguse. Kontrollimenetluse järeldustes esinev vastuolu on haldusaktile lubamatu ning ka juba seetõttu on vaidlustatud korraldus õigusvastane. Vastustaja heidab kaebajale ette, et taotlusest ja taotluse menetlusest ei selgunud erakorralised asjaolud, mille alusel võiks jäätmevaldajat mitteliitunuks lugeda. Kaebaja on taotlusena täitnud vastava ankeedi ning vastustaja ei ole kaebajalt täiendavaid andmeid nõudnud. Vastustaja ei ole andnud hinnangut ka ankeedis küsitud vee- ja elektrinäitude kohta. Kaebajale on teadmata, mis on need erakorralised asjaolud, mille tuvastamist vastustaja oleks kaebajalt eeldanud. Kaebaja on seisukohal, et seaduslik alus (kinnistul ei elata) on piisav ning mingeid muid erakorralisi aluseid seadus taotlejalt ei nõua. Kaebaja on seisukohal, et Elva Linnavalitsuse 19.02.2013 korraldus nr 153 on õigusvastane, kuivõrd vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata valel alusel, korraldus on ebaselge ning selles esineb tõsine vastuolu järeldustes, korralduse andmise käigus on uurimiskohustust täidetud puudulikult ning taotlus on lahendatud kaalutlusvigadega. Lähtudes eelnevast ja juhindudes HKMS § 5 lg 1 p 1, § 37 lg 2 p 1 ja § 108 lg 1 palub kaebaja tühistada Elva Linnavalitsuse 19.02.2013 korraldus nr 153 täielikult ja kohustada Elva Linnavalitsust Ivar Siska taotluse, korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks aadressil Puiestee 18, uueks läbivaatamiseks. Kaebaja palub Elva Linnavalitsuselt välja mõista enda menetluskulud. Vastustaja vastuväited
3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Korralduse aluseks on seaduses ja seaduse alusel kohaliku omavalitsuse õigusaktis sätestatud alused. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks vastustaja andnud korralduse valedel alustel. Korralduse aluseks on

§ 69lg 4 ja Elva Linnavolikogu 25.06.2012.

a määruse nr 17 „Elva linna jäätmehoolduseeskiri“ (Elva JHE) § 25 lg 5. Kaebaja põhjendab korralduse õigusvastasust sellega, et vastustaja on korralduses justkui öelnud, et kinnistut kasutatakse, aga tema taotles jäätmeveost vabastamist põhjusel, et sellel ei elata. Vastustaja on seisukohal, et seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline, kas kinnistul elatakse või seda kasutatakse.

§ 69

lg 4 eelnõu seletuskirja (Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus 700SE) kohaselt on mõiste „kinnistu kasutamine“ rakendatav suvilate kasutamisel. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et elamumaa korral võib ainult kasutada mõistet „kinnistul elama“ ja ärimaa korral „kinnistut kasutama“. Seadusandja on öelnud, et kohalik omavalitsus võib vabastada korraldatud jäätmeveost, kui kinnistul ei elata või kui 3 kinnistut ei kasutata. See tähendab, et kui esineb antud tingimusi, siis kohalik omavalitsus võib kaaluda vabastamist korraldatud jäätmeveosüsteemist. Vastustaja on uurimispõhimõtet järginud vajalikus ulatuses ja on uurinud, kas korraldatud jäätmeveost vabastamist võimaldavad asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Esmalt tegi vastustaja kindlaks, et kaebaja on jäätmevaldaja ja on liitunud korraldatud jäätmeveosüsteemiga Elva linnas alates 21.01.

1. a. Vastustaja kogus riiklikest andmebaasidest täiendavaid andmeid ja tuvastas, et kinnistu on hoonestatud, kinnistul asub elamu (registrikood 104001367) ja Elva linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonisüsteem (registrikood 220637852). Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht nimetatud kinnistul. Seejärel käis vastustaja olukorda kohapeal kontrollimas, kus tuvastati, et elamu on faktiliselt kinnistul olemas ja visuaalsel vaatlemisel elamiskõlblik. Elamu juurde viiv tee oli lumest puhastatud. Samuti kinnitas kaebaja oma 14.02.
2. a kirjas vastustajale, et elamut kasutatakse, käiakse 2-3 korda nädalas kinnistut korrastamas ja ahjusid kütmas. Vastustaja hindas kogutud tõendeid kogumis ja leidis, et vabastamist võimaldavaid asjaolusid ei ole. Elamus on võimalik elada või seda kasutada. Kas kinnistul elatakse alaliselt või seda kasutatakse aeg-ajalt, ei ole vastustajal võimalik üheselt kindlaks teha. Elamu kütmise, kinnistu korrastamise ja muul eesmärgil kasutamise käigus võib tekkida jäätmeid ja jäätmeid tuleb käidelda nõuetekohaselt. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja 14.02.
3. a arvamuses esitatud mitmeid faktiviited ei ole tõene. Vastustajale jääb arusaamatuks, milliseid fakte ta oleks pidanud veel kontrollima. Kaebaja on mõistnud tõendamiskohustust vääralt. Antud juhul pidi kaebaja vastustajale esitama veenvad tõendid kinnistul mitteelamise või kinnistu mittekasutamise kohta. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korraldus on kaalutlusvigadega. Vastustaja on kaalunud kõiki tõendeid ja asjaolusid. Vastustaja kaalus, kas kaebaja vabastamine korraldatud jäätmeveost on avalikes huvides. Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on liita kõik jäätmete tekitajad jäätmeveo süsteemiga, et jäätmete mittenõuetekohase käitlemise tagajärjel ei satuks need peremehetuna keskkonda, ei kahjustaks keskkonda ja avalikku tervist ja et selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. Avalikes huvides on ka korraldatud jäätmeveosüsteemi toimimine. Antud juhul ei olnud vastustaja kindel, et kaebaja ei kasuta kinnistut vabastamise perioodil. Halduskohtud on samuti asunud seisukohale, et

märgitud põhimõtted teenivad olulise avaliku huvi kaitset (TlnHKo 13.05.2010, haldusasi 3-09-2645, p 26.1) ja korraldatud jäätmeveost vabastamine on väga erandlik ning haldusorgan peab kaaluma, kas vabastamine korraldatud jäätmeveost on avalikes huvides. Kohtupraktika on samal seisukohal, et erandi tegemine ja isiku vabastamine korraldatud jäätmeveost, peab olema avalikes huvides. Vastustaja tegevus korraldatud jäätmeveost vabastamisel mitte ainult ei pea olema avalikes huvides, vaid ka näima sellisena avalikkusele. Elva avalikkus on teadlik, millised kinnistud on vabastatud korraldatud jäätmeveost kuna andmed kajastatakse kohalikus ajalehes. Kaebaja oli korraldatud jäätmeveost vabastatud perioodil 12.03.

1. a kuni 20.01.
2. a, kuid kinnistut kasutati. Vastustajale teatati sellest mitmel korral. Järelevalve käigus selgus, et kinnistul kasutati ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust. 29.09.
3. a kohapeal käies oli näha, et õues on auto ja maja küljes ripub lilleampel. See tekitab avalikkuses mulje, et kinnistut kasutatakse. Juhul kui kinnistul tekib jäätmeid vähe või ebakorrapäraselt, ei ole jäätmevaldajale kulude kokkuhoiuks ainus võimalus kinnistu vabastamine korraldatud jäätmeveosüsteemist. Elva JHE kohaselt on jäätmevaldajal võimalus jäätmeid üle anda vastavalt jäätmekogustele. Kõige väiksem kogus jäätmete üleandmiseks on 0,05 m3 (50 l) jäätmekott. Lisaks eelnevale võib jäätmevaldaja sõlmida naabrusesse jäävate jäätmevaldajatega ühise jäätmekäitluslepingu ja jagada kulusid. Samuti ei pea perioodil, kui jäätmeid ei ole üle anda, tasuma teenustasu täies ulatuses vaid ainult osaliselt kogumistasu ulatuses. See 4 tähendab, et kohustus olla liitunud korraldatud jäätmeveosüsteemiga maksab kaebajale minimaalselt 3,90 eurot. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
4. Käesolevas asjas on Ivar Siska esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Elva Linnavalitsuse 19.02.
5. a korralduse nr 153 tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks (kaebuse rahuldamise korral).
6. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Kaebuse esitaja Ivar Siska poolt 14.01.
8. a Elva Linnavalitsusele esitatud taotlusest (t.l 8) nähtub, et kaebaja on taotlenud enda täielikku vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest aadressil Puiestee tn 18, Elva perioodil 21.01.
9. a kuni 20.01.
10. a. Vabastamise põhjenduseks on taotluses märgitud, et kinnistul ei elata ja seetõttu jäätmeid ei teki. Seega on kohtu hinnangul kaebuse esitaja eesmärgiks vältida jäätmeveo eest tasu maksmist ettevõtjale, kellega Elva linn on sõlminud lepingu korraldatud jäätmeveo teostamiseks ehk saavutada õiguslik olukord, kus ta loetakse Elva linnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Elva Linnavalitsuse 06.03.
11. a korraldusega nr 215 loeti Ivar Siska aadressil Puiestee tn 18 jäätmeveoga mitteliitunuks kuni 20.01.
12. a.
13. Elva Linnavalitsuse 19.02.
14. a korraldusega nr 153 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks aadressil Puiestee tn 18, Elva. Taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli märgitud, et kinnistut kasutatakse, sest kinnistu jalgtee oli lumest puhastatud. Samuti oli Ivar Siska (kaebaja) Rahvastikuregistri andmetel alates
15. aastast määratletud oma elukohana Puiestee tn 18 asuva eluhoone ja seega eeldas Elva Linnavalitsus, et hoones elatakse (t.l 6 pöördel).
16. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale kuulub Elvas Puiestee tn 18 kinnistu, millel asub elamiseks kõlbulik elamu. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on Elvas Puiestee tn 18 asuva elamu registreerinud oma elukohana (kuid väidab, et see on formaalsus ehk formaalne määratlemine) (t.l 3-4). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja kütab elamus ahju sõltuvalt välistemperatuurist 2-3 korda nädalas (nagu ta ise seda kaebuses märkis). Sellega on seletatav asjaolu, et jalgtee väravast majaukseni on lumest puhastatud (t.l 4). Kaebaja esitas kohtule Puiestee tn 18 elamu elektritarbimise näidud, millede kohaselt jaanuaris
17. a oli päevase elektrienergia tarbimise kogus 137 kWh ja öise elektrienergia tarbimise kogus 95 kWH. Vastavad andmed
18. a veebruari kohta olid 75 kWh (päev) ja 61 kWh (öö) ning märtsis
19. a 103 kWh (päev) ja 81 kWh (öö) (t.l 24). Need andmed kinnitavad seda, et kinnistut on aeg-ajalt kasutatud.
20. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist põhjustel, et 1) kaebaja taotles Elva Linnavalitsuselt aadressil Puiestee 18 korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks lugemist põhjusel, et kinnistul ei elata, kuid vaidlustatavas korralduses on taotluse rahuldamata jätmise põhjusena välja toodud asjaolu, et kinnistut kasutatakse. Kaebaja arvates on alus „kinnistut ei kasutata“ mõeldud ärimaale (tulundusmaa) ja elamumaa kohta on seadusandja näinud ette aluse „kinnistul ei elata“. Seega on vaidlustatav haldusakt seadusevastane. Vaidlustatavas korralduses on kirjas, et paikvaatlusel on tuvastatud, et kinnistu on hooldatud (jalgradu puhastatakse regulaarselt), mistõttu kinnistut kasutatakse 5 ja seal asuv elamu on elamiskõlblik. Kaebajale ei ole arusaadav, kas talle heidetakse ette seda, et kinnistul elatakse või seda, et kinnistut kasutatakse. Seega ei ole vaidlustatav haldusakt selge. 2) vaidlustatud korraldus on vastuoluline, sest korralduses on märgitud, et kontrollimise ajal kinnistul ei elata ja seda ei kasutata, kuid pärast taotluse rahuldamist võidakse asuda kinnistule elama või hakata seda kasutama. Samas väidetakse vaidlustatud korralduses, et kinnistul elatakse ja seda kasutatakse ja seega väljend „võidakse asuda kinnistule elama või hakatakse seda kasutama“ loob lubamatu vastuolu ja juba seetõttu on vaidlustatud korraldus õigusvastane. 3) kaebaja esitas linnale kõik nõutud dokumendid, sealhulgas vee- ja elektrinäidud, kuid vastustaja ei ole andnud nendele andmetele mitte mingisugust hinnangut ja kaebajale on teadmata, mis on need erakorralised asjaolud, mille tuvastamist vastustaja oleks kaebajalt eeldanud. Seadusandja ei nõua taotluse rahuldamiseks muude erakorraliste asjaolude esinemist, vaid piisab seaduslikust alusest, et kinnistul ei elata. Seega on vastustaja lahendanud taotluse ebaõigesti ja korraldus tuleks tühistada. 4) korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks tõendeid ja asjaolusid kaalunud, loetelus kajastamine ei ole asjaolude kaalumine. Vaidlustatud korraldus on seega tõsiste kaalumisvigadega haldusakt ja seetõttu õigusvastane. Kokkuvõttes on kaebuse kohaselt taotlus rahuldamata jäetud valel alusel, vaidlustatud korraldus on ebaselge, vastuoluline, kaalutlusvigadega ning uurimiskohustust on täidetud puudulikult.
21. Kohus ei nõustu mitte ühegi kaebaja väitega vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse osas.

§ 69lg 4 alusel oli kaebaja tunnistatud kuni 20.01.2013.

a korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ja ta oli erandkorras liitumisest vabastatud vastava taotluse alusel.

§ 69

lg 2 kohaselt on kaebaja kui kinnistu omanik jäätmevaldaja, s.o isik, kes on märgitud

§ 69

lg-s 2 ja keda saab lugeda jäätmeveoga liitunuks ilma temalt vastavat taotlust saamata või nõusolekut küsimata alates 21.01.2013. a (s.o kui lõppes mitteliitunuks lugemine

§ 69lg 4 alusel).

11. Põhjuseks, miks kaebaja on taotlenud enda vabastamist Elva linnas asuva Puiestee tn 18 kinnistu osas korraldatud jäätmeveoga liitumisest on see, et kinnistul ei elata ja seetõttu jäätmeid ei teki (t.l 8).

§ 69

lg 4 sätestab üheselt, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Sama põhimõtet kordab Elva Linnavolikogu 25.06.

1. a määrusega nr 17 kehtestatud „Elva linna jäätmehoolduseeskiri“. Vastustaja leidis aga, et need sätted kaebaja osas ei kohaldu, sest jäätmevaldaja elab kinnistul aeg-ajalt ja kasutab seda. Kohus leiab, et toimiku materjalidega on kindlaks tehtud (kohtuotsuse punktis 8 nimetatud tõendid), et kinnistut
2. a aeg-ajalt kasutati ja seega tekivad ka jäätmed ning jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Samuti leiab kohus, et

§ 69

lg 4 kohaldamiseks ei anna alust see, kui jäätmevaldaja kinnistul aegajalt ei ela või kinnistut ei kasuta. Kinnistu jäätmevaldajaks ei pea olema kinnistu omanik. Kinnistut võib kokkuleppel selle omanikuga kasutada ka muu jäätmevaldaja. Kinnistu aega-ajalt kasutamise korral tekivad olmejäätmed, mis tuleb jäätmevaldajal nõuetekohaselt üle anda. Seega ei ole oluline, kas kinnistut ja elamut hooldab (kütab ahju, koristab hoovi jne) kaebaja ise, tema perekonnaliige või keegi teine kinnistu omaniku nõusolekul. Kindlaks on tehtud, et kinnistut kasutatakse. Kohtu arvates käib kinnistu kasutamise mõiste ka elamukrundi kohta ja seega on vaidlustatud korraldus kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning selles esitatud järeldused ei ole vastuolulised.

1. Vastustaja leiab, et kontrollimise käigus on tuvastatud, et kaebaja aeg-ajal elab ja /või kasutab kinnistut. Kohus leiab, et see asjaolu on samuti tuvastatud alljärgnevate tõendite alusel. 6 Kaebaja kinnitas oma kaebuses, et ta hooldab kinnistul asuvat eramut. Ta märkis, et kuivõrd elamu on ahiküttega, siis on kütmisel variandid piiratud. Kaebaja on lahendanud kütmise kombineeritult, s.t koos elektriradiaatoriga tuleb aeg-ajalt kütta ka ahju. Sõltuvalt välistemperatuurist, tuleb ahju kütta 2-3 korda nädalas. See selgitab ka asjaolu, miks vastustaja tuvastas paikvaatluse käigus lumest puhastatud jalgtee väravast majaukseni. Kinnistu kasutamist kinnitab 06.02.
2. a paikvaatlus. Elva Linnavalitsuse ehitusspetsialist Veiko Kütt tuvastas kohapeal visuaalse vaatluse põhjal, et hoone seisund võimaldab hoones elada ja et kinnistut kasutatakse, sest kinnistu jalgtee oli lumest puhastatud. Tehtud on fotod (t.l 6 pöördel, 31).
3. Elva Linnavalitsus eeldas, et Puiestee tn 18 asuvas eluhoones aeg-ajalt elatakse ja seda kasutatakse ning edaspidi võidakse selle kasutamist jätkata. Vastustaja leidis õigesti, et jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveost on otsus (haldusakt), mille mõju on suunatud tulevikku ja seetõttu ei olnud vastustajal kuidagi võimalik kindlaks teha ja kindel olla selles, kas kinnistul tulevikus elatakse või kinnistut kasutatakse. Vaidlustatud korralduses on vastustaja märkinud oma kaalutlused otsuse tegemisel: 1) avalik huvi korraldada Elva jäätmeveo süsteemi, kuhu on liitunud kõik jäätmevaldajad ja seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket; 2) Elva linna heakorra eeskirja kohaselt peab kinnistu omanik tagama heakorra oma kinnistul ja puhastusalal – koristama prahi, hooldama muru ja hekki, lõikama väljapoole kinnistu piire ulatuvad oksad, tõrjuma lund jne. Paikvaatlusel on tuvastatud, et Puiestee tn 18 kinnistu on hooldatud ja sellest võib teha järelduse, et seda kasutatakse. Kaalutletud on asjaolu, et tekkivate olemjäätmete koguse tõttu ei ole tagatud keskkonnaohutu olemjäätmete käitluse korraldamine tiheasustusaladel; 3) on kaalutletud, et taotletava perioodi osas, mis on suunatud tulevikku (üks aasta), ei ole Elva Linnavalitsusel tekkinud veendumust, et peale mitteliitunuks lugemise algust ei asuta kinnistule elama või kinnistut kasutama. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses vastu võetud otsust vajalikul määral kaalutletud. Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel tuleb kohalikul omavalitsusel erandi tegemisel arvestada avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ja avalikku tervist ning et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ja et selle üle oleks võimalik teostada kontrolli (Tallinna Halduskohtu 13.05.
4. a otsuse nr 3-09-2645 p 24 ja 29.10.
5. a otsuse nr 3-10-1337 p 7 - erandi tegemine varasemalt kehtinud ja praegu kehtiva

sõnastuse korral). Kui kinnistut kasutatakse, siis ei esine kohtu arvates selliseid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost eemalejätmise. Kohtupraktika kohaselt on liitumisest vabastamine loetud põhjendatuks näiteks ebasobivate teeolude korral ja olukorras, kus kasutatakse naaberkinnistuga ühist konteinerit.

1. Elva Linnavalitsuse 06.03.
2. a korraldusega nr 215 loeti jäätmevaldaja Ivar Siska Elvas aadressil Puiestee tn 18 korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks perioodil 12.03.
3. a kuni 20.01.
4. a. Korralduse punktis 3 on märgitud, et jäätmevaldajal esitada
5. aasta
6. jaanuariks Elva Linnavalitsusele kirjalik kinnitus, et Puiestee tn 18 kinnistul ei ole mitteliitunuks loetud perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Vastustaja veendus toimikus olevate materjalide alusel, et kinnistut kasutatakse. Kohus leiab, et seega oli kaebaja taotluse mitterahuldamiseks alus olemas ja vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et „kinnistu kasutamine“ tähendab ainult ärimaa kasutamist ja on mõeldud tulundusmaa kohta. Kinnistul võidakse mitte elada ja seda ikkagi kasutada (näiteks peenarde 7 rohimine, saagi koristamine). Kohtupraktika kinnitab, et näiteks suvilas alaliselt mitteelamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Samuti, kui suvilat kasutatakse harva (Tallinna Halduskohtu lahendid haldusasjades 3-09-945 ja 3-09-1135) ning jäätmeid tekib vähe, ei ole see iseenesest põhjuseks, et kohaldada erandit

§ 69lg 4 kohaselt.

Kohus märgib, et ülalnimetatud kohtulahendites on märgitud „kasutab suvilat harva“ ja seega sõna „kasutab“ ei tähenda, et kasutada saab ainult ärimaad. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et vaidlustatud korraldus on sellel põhjusel õigusvastane. 15. Kaebaja poolt vastustajale (ja kohtule) esitatud dokumentide alusel tegi vastustaja õige järelduse, et erakorralist asjaolu kaebaja taotluse rahuldamiseks ei ole, sest seaduslikku alust selleks ei ole – kinnistut kasutatakse ja ei ole välistatud, et sinna asutakse elama. Kohus leiab, et vastustajal on otsustamiseks lai diskretsiooniruum. Vastustaja on veendunud, et kinnistut kasutatakse ja see oli piisav põhjus taotluse rahuldamata jätmiseks.

§ 69

lg 4 sätestab üheselt, et kohalik omavalitsus võib (mitte ei ole kohustatud – kohtu rõhutus) korraldatud jäätmeveost vabastada isiku juhul, kui ta on veendunud (käesolevas asjas vastustaja subjektiivne järeldus objektiivsete faktide alusel), et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. 12.01.

1. a taotluses (t.l 8) kaebaja ei välista ega kinnita, et kinnistut ei kasutata. Kohus leiab, et kui kinnistut (elamut) kasutatakse, tekivad segaolmejäätmed ja seega kaebaja on jäätmevaldaja.
2. Korraldatud jäätmevedu tugineb põhimõttel, et jäätmevaldaja kohustus maksta jäätmevedajale jäätmeveotasu peaks teda majanduslikult stimuleerima andma tekitatud jäätmed üle jäätmevedajale selle asemel, et kõrvaldada neid keskkonnale kahjulikumal viisil. Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-09-2645 p-s 26.1 on rõhutatud, et korraldatud jäätmeveo ideeks on nn solidaarsuse põhimõte, s.t et tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest. Oma taotluses (t.l 8) ei ole kaebaja kinnistu kasutamist välistanud ega märkinud, et seetõttu jäätmeid ei teki. Kui on tuvastatud, et kinnistut kasutatakse (ahju kütmist ja kinnistu hooldamist saab käsitleda kinnistu kasutamisena), siis tekivad eeldatavasti olmejäätmed ja vastustaja peab veenduma, et jäätmed ei satu loodusesse, neid ei põletata vms.

§ 69

lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei olnud vastustaja kohustatud kaebaja taotluse lahendamisel välja selgitama, kas kaebajal kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib või millised need jäätmed on (isegi kui kaebaja eitab kinnistu kasutamist). Kohtu arvates ei tule selline kohustus ka haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Kohus leiab, et kui kohalik omavalitsus on veendunud, et kinnistut kasutatakse, siis ei ole tal kohustust seda aastaringselt üle kontrollida. Käesoleva asja raames on kogutud piisavalt dokumente tõendamaks, et kinnistut kasutatakse ja see oli piisav argument taotluse rahuldamata jätmiseks. Taotluse rahuldamiseks peavad vabastamise aluseks olevad asjaolud olema tõesed ja vastustaja peab olema veendunud vabastamise võimalikkuses.

1. Vaidlustatud akt vastab haldusakti nõuetele, on piisavalt motiveeritud, põhjendatud ja kaalutletud. Selles toodud järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Elva Linnavalitsuse 19.02.
2. a korraldus nr 153 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Kuna kohus vaidlustatud korraldust ei tühista, puudub alus ka vastustaja kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. 8 Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 9