Hageja oli õigustatud edastama tähitud teate kostja registrijärgsele aadressile. Kuivõrd tavaliselt edastatakse olulisi tahteavaldusi tähitud kirjaga, siis hageja poolt tähitud teate saatmine vastab seaduses sätestatud tingimustele, sest hageja valis tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi, st garantiist tulenev nõudeavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja vastuväited Kostja hinnangul on hageja nõue kostja vastu aegunud. 19.02.2007 lepingu nr XXX sisuks oli laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamine. Kuid tagamine ei olnud tingimusteta ja tegemist ei olnud nn nõudegarantiiga. Kostja tagas lepingu punkti 1 kohaselt võlgniku nõuetekohaseid makseid ja kostja kohustus oli maksta tingimusel, et võlgnik ei ole lepingujärgseid makseid teostanud. Seega leppisid pooled kokku tagatises, mis oli otseselt seotud põhikohustusega ja võlgniku võimega seda täita. Kostja vaatleb sõlmitud lepingut kui põhikohustusega seotud käendust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seega algas lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumisega. Kuigi kostja ei ole teadlik laenulepingu täitmise asjaoludest, nähtub hagiavaldusest, et hageja ütles 28.10.2008 4 laenulepingu üles. Seega aegus kostja vastu nõuete esitamise õigus kolm aastat pärast eelnimetatud kuupäeva. Hageja ei ole käitunud heas usus, kui esitas hagiavalduse. Sellega tekitatakse kostjale põhjendamatuid kulutusi ja vaeva. Hageja ei ole kordagi varem kostja poole pöördunud. Ülalkirjeldatud asjaolusid oleks võinud selgitada ka kohtuväliste läbirääkimiste käigus. Kostja ei ole 14.07.2011 teatist kätte saanud. Ka postiasutuse dokumentidel puudub samuti märge selle kohta, et kostja oleks dokumendid kätte saanud. Kuna kostja ei ole olnud teadlik laenulepinguga seotud asjaoludest, siis ei ole kostjal võimalik võtta seisukohta hagiavalduses esitatud faktiväidete kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Aktsiaseltsi DNB Pank hagi OÜ vastu võla väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • hageja laenas 16.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr 20/07H33 alusel XXX ja XXX 159 846,54 eurot (t.lk 12-20; tõlge 71-79); • 19.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja lepingu laenulepingust tulenevate laenusaajate kohustuste täitmiseks hageja ees (t.lk 21-22; tõlge 88-89). Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 146 lõikest 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele kolmeaastane aegumistähtaeg. Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus ja aegumistähtaja algus Tulenevalt
lõike 1 esimesest lausest algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lõike 7 esimesest ja teisest lausest muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja leiab, et lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algas laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumisega (
). Kostja on seisukohal, et kuna hageja ütles 28.10.2008 laenulepingu üles aegus hageja nõue kolm aastat pärast eelnimetatud kuupäeva. Hageja leiab, et kuivõrd laenuleping on kestvusleping ja laenuleping öeldi üles, st sellest tulenev maksekohustus saabus 28.10.2008, algas nimetatud lepingust tulenev aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Hageja on seisukohal, et võttes arvesse pankrotimenetluses nõude esitamist ja sellega seoses nõude aegumise peatumist perioodil 04.12.2009 - 12.06.2011, saabub aegumistähtpäev 12.06.2013 24:00 ja hageja laenulepingust tulenev nõue on kehtiv. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele
, mille kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline 5 on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et enne lepingu ülesütlemist sai hageja kohaldada igast laenulepingust tulenevale nõudele (iga kuu eraldi)
§-is 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele sunnatud nõuete aegumise tähtaega, s.t iga kuu laenu osamakse nõue aegus eraldi kolme aasta saabumisel. Laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega 28.10.2008, muutus kogu hageja nõue sissenõutavaks ning kohaldamisele kuulub
Seega muutus hageja nõue kostja suhtes sissenõutavaks 29.10.2008, s.t hagejal oli alates 29.10.2008 õigus kostjalt nõuda kogu kohustuse täitmist. Seega algas hageja nõude aegumine alates 29.10.2008, mil hagejal oli õigus kostjalt nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise peatumisest perioodil 04.12.2009 - 12.06.2011 Vastavalt TsMS § 160 lg 2 punktile 1 on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Hageja leiab, et võttes arvesse pankrotimenetluses nõude esitamist ja sellega seoses nõude aegumise peatumist perioodil 04.12.2009 - 12.06.2011, saabub aegumistähtpäev 12.06.2013 24:
Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tõenditest Kohus ei hinda asja materjalide juurde nõude tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuna nõue on aegunud ning puudub vajadus nõude põhjendatuse hindamiseks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 6 Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.