3-12-1682/19

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1682 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.mai 2013, Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla 10.05.2012 otsuse nr 7.-7/49697-3 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks- eemaldada kaebaja isiklikust toimikust materjalid. Menetlusvorm Kohtuistung 2.04.2013 Menetlusosalised Kaebaja R.K Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon

1. Jätta R.K kaebus rahuldamata;
2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda; Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 10.05.2013.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. R.K esitas 12.12.11 Viru Vanglale taotluse isiklikku toimikusse lisatud distsiplinaarmenetluse materjalide eemaldamiseks, mis ei ole lõppenud karistusega. Viru Vangla jättis taotluse 11.01.2012 otsusega nr 7-7/49697-1 rahuldamata. Kaebaja esitas 12.02.2012 vaide Viru Vangla 11.01.2012 haldusakti nr 7-7/49697-1 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja isiklikust toimikust distsiplinaarmaterjalide, mis ei ole päädinud distsiplinaarkaristustega, eemaldamiseks. 14.03.2012 vaideotsusega nr 6-12/65-1 tunnistas Viru Vangla keelduva otsuse kehtetuks ja jättis ettekirjutuse nõude rahuldamata.
4. 10.05.2012 andis Viru Vangla välja uue keelduva haldusakti nr 7.-7/49697-3, millega jättis kaebaja 12.12.2011 taotluse rahuldamata. 08.06.2012 esitas kaebaja vaide Viru Vangla 10.05.2012 haldusakti nr 7.-7/49697-3 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, mille Viru Vangla jättis 09.07.2012 vaideotsusega nr 6-12/207-1 rahuldamata.
5. 08.08.2012 esitas R.K Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10.05.2012 otsuse nr 7.7/49697-3 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks- eemaldada kaebaja isiklikust toimikust nelja distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei lõppenud karistusega. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla 10.05.2012 haldusakt nr 7.-7/49697-3 ning teha vanglale ettekirjutus, millega kohustada eemaldama kaebaja isiklikust toimikust nelja distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei ole lõppenud karistusega. Kaebaja leidis põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lg lg-le 1, §-le 11, §-le 14, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg-le 2, § 4 lg-le 2, § 107 lg-le 1, vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 17 lg-le 2 ja § 64 lg-le 5 viidates, et Viru Vangla on õigusvastaselt ning kaebaja subjektiivseid õigusi rikkudes lisanud kaebaja isiklikku toimikusse nelja erineva distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei ole lõppenud distsiplinaarkaristusega, vaid on lõpetatud süü puudumise tõttu. Kaebaja leidis, et need materjalid iseloomustavad teda negatiivselt ning nende toimikusse lisamine ei ole vajalik ja eesmärgipärane, vaid on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2005.a haldusasjas nr 2-3-338/05 tehtud otsuses leituga, mille kohaselt vastavalt VangS § 17 lg-le 2 selliseid materjale isiklikku toimikusse ei lisata.
7. Vastustaja Viru Vangla ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetava isiklikku toimikusse on vajalik ja eesmärgipärane lisada ka kinnipeetavaga seotud distsiplinaarmenetluse materjalid, mille osas ei ole määratud distsiplinaarkaristust, kuna need dokumendid sisaldavad infot teatud intsidentide kohta konkreetse kinnipeetavaga ning kajastavad karistuse täideviimise käiku. Vangla leiab, et tegemist on vastavalt VSkE § 28 lg 3 punktis 10 sätestatud muude kinnipeetavaga seotud dokumentidega, mis kajastavad kinnipeetava karistuse täideviimise käiku ning dokumentide säilitamine kinnipeetava isiklikus toimikus võimaldab kiiresti ja efektiivselt leida teatud intsidendiga seotud kinnipeetava kohta käiva dokumendi ja vajadusel teha sellest koopia. R.K väite kohta, et intsidentide kiireks ja efektiivseks leidmiseks ning säilitamiseks on vanglal kinnipeetavate kohta peetav elektrooniline register, märkis vastustaja, et kinnipeeturegistris on informatiivse sisuga kanded ning seal puuduvad dokumendid, mistõttu säilitatakse konkreetset kinnipeetavat puudutavad dokumendid kinnipeetava isiklikus toimikus. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei ole päädinud distsiplinaarkaristusega, on selgelt eristatavad distsiplinaarkaristust kohaldatud materjalidest ning ei kahjusta kinnipeetava käitumise ajalugu, au, mainet ja nime. Lisaks leiab vastustaja, et kuna toimiku lehed on nummerdatud ning toimikul on sisukord, on hilisem toimikulehtede äravõtmine ja sisukorra parandamine töömahukas, ega ole mõistlik.
8. 2.04.2013 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et tal on ikkagi õiguspärane ootus tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2005.a haldusasjas nr 2-3-338/05 tehtud otsusest, mille kohaselt vastavalt VangS § 17 lg-le 2 selliseid materjale isiklikku toimikusse ei lisata, mis ei ole lõppenud distsiplinaarkaristuse määramisega. Vastustaja jäi kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vaidlust ei ole selles, et keeldumise näol on tegemist haldusaktiga ja täpsemalt tuvastava haldusaktiga. Vastustaja poolt kaebaja taotluste rahuldamata jätmine on suunatud kaebajale. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on HMS § 106 lg 1 kohaselt seevastu haldusorgani tegevus, mis 2 ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kui üht haldusorgani akti on positiivselt võimalik kvalifitseerida haldusaktiks, on tegemist haldusaktiga, kui ei, siis on tegemist toiminguga. Määravaks on ka akti haldusorganisatsiooni seest väljapoole ulatuv regulatiivne toime.
10. Kinnipeetava isikliku toimikuga seonduv on reguleeritud VangS ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) seitsmenda peatüki sätetega. VangS § 17 lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava isiklikku toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. VSkE § 28 lõigetes 2 ja 3 on loetletud need dokumendid, mis kinnipeetava isiklikus toimikus kindlasti peavad olema. Sama §-i lg 3 p 10 kohaselt on isiklikus toimikus ka muud kinnipeetavaga seotud dokumendid, mis näitab, et VSkE § 28 lg-tes 2 ja 3 toodud loetelu ei ole lõplik. VSkE § 27 lg 1 kohaselt hoitakse isiklikus toimikus kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente ning sama §-i lg 3 kohaselt isikliku toimiku esimeses ja teises osas olevad dokumendid nummerdatakse ja loetletakse toimikus eraldi lehel (sisukord), kuhu märgitakse ka toimiku lehtede arv. Kinnipeetava isikliku toimiku pidamist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, kuidas toimida juba eelnevalt isiklikku toimikusse lisatud distsiplinaarmenetluse materjalidega, mis puudutavad intsidente, mis ei ole lõppenud kinnipeetava karistamisega. Kuna vastavatest õigusaktidest ei tulene, et sellised dokumendid tuleks kinnipeetava isiklikust toimikust eemaldada, peab kohus mõistlikuks olukorda, kus kõik kinnipeetavat puudutavad dokumendid on koondatud ühte kausta ehk antud juhul kaebaja isiklikku toimikusse ja selle sisukorras kajastatud dokumente ei tule hakata hiljem toimikust eemaldama. Samuti ei tulene ühestki isikliku toimiku pidamist reguleerivast sättest kinnipeetava ärakuulamiskohustust enne administratsiooni otsustust mingite dokumentide kinnipeetava toimikusse lisamiseks. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et hilisem toimikulehtede äravõtmine ja sisukorra parandamine oleks töömahukas ja ei oleks mõistlik. Sarnastest põhimõtetest lähtutakse ka kohtutoimikute ja teiste asutuste toimikute pidamisel ning kohtu arvates raskendaks teistsugune olukord oluliselt selguse ja korrektsuse tagamist kinnipeetavate isiklike toimikute pidamisel. Lisaks ei tulene isikliku toimiku kohta õigusaktides sätestatust kinnipeetava õigust otsustada selle üle, millised dokumendid tema toimikusse paigutada ja vaidlustada vastavaid vangla toiminguid, mis seisnevad mingite dokumentide toimikusse lisamises või sealt eemaldamises.
11. Kohus leiab, et kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatavate ja sealt eemaldatavate dokumentidega toimimise üle otsustamise õigus on siiski vanglal, kes dokumentide paremaks haldamiseks toimikuid peab, sest kinnipeetavate isiklike toimikute pidamise teel korraldab vangla eelkõige oma dokumendihaldust, mitte ei kogu dokumente vastavalt kinnipeetavate suvale. Ringkonnakohus on kaebaja viidatud lahendis leidnud, et intsidentide kohta materjalide lisamine isiklikku toimikusse on õigusvastane, sest tegemist ei ole VangS § 17 lg-s 2 ettenähtud andmetega kinnipeetava käitumise kohta ning kui intsidendile ei järgne distsiplinaarkaristust, siis ei ole see käsitletav andmetena kinnipeetava käitumise kohta ja seega lähtudes VangS §-st 17 lg 2 ei kuulu lisamisele kinnipeetava isiklikku toimikusse. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et ei kasuta distsiplinaarmenetluse materjale, mis ei päädinud distsiplinaarkaristusega, kinnipeetava käitumist iseloomustava materjalina ning nimetatud dokumentide puhul on tegemist VSkE § 28 lg 3 p 10 kohaselt muude kinnipeetavaga seotud dokumentidega. Vangla on seisukohal, et vaidlusalused materjalid on selgelt eristatavad distsiplinaarkaristust kohaldatud materjalidest ning ei kahjusta kinnipeetava käitumise ajalugu, au, mainet ja nime. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja eeltoodud seisukohtades kaebaja kohta käivate, kuid distsiplinaarkaristusega mittelõppenud, materjalide mittekasutamises kaebaja 3 iseloomustamisel ja arvata, et vastustaja kasutaks nimetatud materjale kaebaja negatiivseks iseloomustamiseks.
12. Kohus on seisukohal, et selliste dokumentide kaebaja isiklikus toimikus säilitamine ei kahjusta kinnipeetava au ja mainet, kuna nähtuvalt distsiplinaarkaristusega mitte lõppenud dokumentidest puudub ka kaebaja süü käsitletud intsidentides. Sarnaselt põhiseaduse §-s 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, ei tohi kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaarmenetluste põhjal, mis ei ole lõppenud distsiplinaarkaristusega, käsitada teda ka distsipliinirikkujana. Lisaks selgitab kohus, et iga konkreetse intsidendi puhul tuleb arvesse võtta üksnes selle konkreetse intsidendiga seotud asjaolusid ja jälgida, et ei rikutaks ne bis in idem-põhimõtet, mis keelab isiku korduva karistamise sama teo eest. Seega võib teatud juhtudel uute probleemide lahendamisel vaidlusaluste dokumentide kinnipeetava isiklikku toimikusse lisamine aidata haldusorganil luua asjaoludest tervikpilti ja mõjutada kinnipeetava suhtes tehtavat otsust soodsamas suunas. Kohus peab põhjendatuks ka vastustaja sellekohast väidet, et konkreetset kinnipeetavat puudutavate dokumentide kinnipeetava isiklikus toimikus säilitamine võimaldab kiiresti ja efektiivselt leida selle kinnipeetavaga seotud intsidente puudutavaid dokumente.
13. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4