HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-44566 Otsuse kuupäev 08.november 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi FIE XXX hagi AS XXX vastu võla nõude

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni hageja põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited ja vastuhagi. 4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole rikkunud müügilepingu tingimusi ja müüdud tehnika vastab tehase standardile. 2 Šoti tehnoloogia kasutamisel peavad kõik tööoperatsioonid olema sooritatud väga täpselt. Enne mullaseparaatori kasutamist tuleb muld kobestada ja eemaldada üle 15 cm läbimõõduga kivid. Kartulipanija töö kvaliteeti mõjutavad samuti kivid, mullakihi sügavus. Mida raskemad on masinate töötingimused, seda lühem on masina tööiga ja seda rohkem vajab ta remonti. Müüja ei vastuta hageja kasutamistingimuste eest ega ka selle eest kuidas ostja masinat kasutab. Põhjendamatu on nõuda mullaseparaatori ja kartulipanija täismaksumust, sest mõlemaid masinaid on kasutatud kahel hooajal ja nende väärtus on selle tulemusena vähenenud. Vastavalt

§ 189

lg 2 p 1 tuleb kasutuseelisena tuleb hüvitada vahepeal olnud võimalus kasutada asja ning vallasasja puhul tuleb hüvise määramisel lähtuda asja väärtuse langusest seoses kasutamisega.

1. Pärast masinate kasutusele võtmist teostas kostja hageja tellimusel mitmeid hooldus- ja remonditöid ning müüs hagejale varuosi. Kostja on hagejale esitanud arveid alates 27.07.2007 kokku summas 124 151,95 krooni Hageja keeldus arvete tasumisest põhjusel, et tegemist oli garantiiremondiga. Kostja leiab, et tema poolt on teostatud tööd ja müüdud detailid vastavalt hageja soovile ning tegemist ei olnud garantiijuhtumite ega kvaliteedinõuetele mittevastavusega. Kokkuleppel hagejaga tellis kostja mullaseparaatori jaoks tehasest uue käändtelje. See oli vajalik selleks, et asendada remonditud käändtelg uuega. Hagejale esitatud ettemaksu arvet keeldus hageja tasumast, väites, et tegemist on garantiiremondiga. Nimetatud varuosa seisab käesoleva ajani laos. Käändtelje maksumus koos transpordikulu, laokulu ja pangalaenu intressiga moodustavad kokku 4 275,89 krooni. Kostja on arvestanud viivist ajavahemiku 23.07.2007 kuni 15.02.2008 eest summas 4 650 krooni. Kokku palub kostja hagejalt välja mõista 133 560,85 krooni ehk 8 536,09 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile.
2. Hageja vaastuhagi ei tunnista. Kostja vastuhagis esitatud arved on põhjendamatud. Arved on esitatud 2007.a. suvel pärast seda, kui kostjale sai teada see, et kui ta puuduseid tähtaegselt ei kõrvalda, taganeb hageja lepingust. Arvete esitamine aasta ja rohkemgi möödumisel tööde teostamisest tõendab, et tegemist on alusetute arvetega, töid ei olnud tasu eest tellitud. Kostja ei ole tõendanud, millest nähtuks, et hageja on avaldanud soovi tööde tegemiseks tasu eest. Osa arvetel nimetatud töid on teostamata ning mõnel juhul varuosade väljavahetamist ei ole toimunud. Uue käändtelje pidi kostja paigaldama lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamise raames. Kuna hageja ei tunnista põhinõuet, siis on alusetu ka viivisenõue. Kostja poolt nõutav viivisemäär 0,05 % päevas, ei põhine kokkuleppel ega ühelgi õigusaktil. Kohtu järeldused.
3. Kohus, kuulanud ära tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata.

§ 208

järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 8. Poolte vahel oli 21.03.2006 sõlmitud müügileping, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis mullaseparaatori, kartulipanekumasina ja peenramoodustaja koos lisavarustusega vastavalt müügipakkumisele. 3

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemist ei loeta toimunuks, kui ei ole täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus leiab, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Hageja tõi taganemise alusena välja asjaolu, et lepingu esemed (mullaseparaator ja kartulipanekumasin) ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi poolest ning kostja ei ole temale antud tähtaja jooksul esinenud puudusi kõrvaldanud. 9.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Põllumasinate tehnilised tingimused on fikseeritud hinnapakkumistes ja nende lisades. Juba masinate üleandmisel leidis hageja, et mullaseparaator ei vastanud kokkulepitud omadustele (t. lk 26). Masinal puudub varblint peakonveieril ja tähikute tsentrite vahekaugus on erinev pakutust. Samuti ei vastanud hinnapakkumises esitatule kartulipanekumasin, mille puudused olid fikseeritud poolte poolt 21.04.2006 allkirjastatud aktis (t. lk 27). Akti kohaselt ei ole istutusüksused paigaldatud peenratehnoloogiale sobivas asetuses, puuduvad mulla suunamise plaadid, puuduvad istutusüksuste mehhaanilised seiskamissüsteemid jm.

1. Kostja võttis mõlemad masinad remonti ning tagastas need 2006 mai alguses. Hageja sai töötada mullaseparaatoriga 30 ha (t. lk 35) ja kartulipanekumasinaga 45 ha (t. lk 36-37), mil masinatel ilmnesid uuesti puudused. Kostja võttis masinad oma valdusse, et puudused kõrvaldada ning tagastas need hagejale väidetavalt 2007 aprillis. 2007.a. külvitöödega alustamisel selgus, et masinatel esinevad endiselt puudused, mis ei võimalda neid kasutada põllutööde tegemiseks hageja põldudel, mida kinnitab ka poolte poolt 06.07.2006 ja 11.06.2007 allkirjastatud aktid (t. lk 36-37, 40). 06.07.2006 aktis on fikseeritud kartulipanekumasina tehnilised rikked ja puudused, mis põhjustasid masina töö halva kvaliteedi ning mille tõttu on masina eesmärgipäraseks kasutamiseks kartulikasvatuse peenratehnoloogias tehniliselt sobimatu. Eelpool nimetatud aktide allkirjastamisega on kostja sisuliselt tunnistanud vaidlusaluste masinate puudusi ning nende mitte vastavust kasutamiseks, mida hageja oli masinate ostmisel silmas pidanud.
2. 29.06.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni ja andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 06.08.
3. Kuna kostja puuduseid antud tähtajal ei kõrvaldanud, taganes hageja 22.08.2007 müügilepingust osaliselt mullaseparaatori ja kartulipanekumasina osas põhjendatult, sest tegemist oli olulise lepingu rikkumisega. Kostja vastuväide, et hageja kasutas masinaid erakordselt rasketes tingimustes, mis põhjustas masinate tehnilisi rikkeid, ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud. Kostja väite kiviste põldude kohta lükkavad ümber tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused. XXX ja XXX väitsid, et põllud olid head ja vähese kivisusega ning XXX seletas, et oli tüüpiline Eestimaa põld, oli kiviklibu, ja ka 4 suuri raudkive, ei olnud mingeid eriprobleeme. Tunnistaja selgitust kinnitavad ka tema poolt hageja põldudest tehtud fotod (t. II lk 74-78).
4. Ülejäänud kostja poolt esitatud fotode tegemise aeg ning koht ei ole tuvastatavad ning kohus ei saa neid arvestada tõenditena. Tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt kasutati eelnevalt kivikoristusagregaati. Mäo Põllumajandusühistu tõendist (t. I lk 269) nähtub, et FIE XXX on aastatel 2003-2008 aprillis-mais kasutanud oma haritavatel põldudel ühistule kuuluvat kivikoristusmasinat UKP-0.
5. Kostja ise on esitanud Ülevaate šoti ja tavatehnoloogia võrdluskatsete tulemustest (t. lk 100-106), milles Eesti maaviljeluse Instituudi vanemteadurid XXX ja XXX jõuavad järelduseni, et šoti tehnoloogiat võib pidada tõhusaks agrotehniliseks mooduseks kartuli kasvatamisel kivisematel muldadel. Seega on alusetu kostja vastuväide, et müüdud põllutöömasinad purunesid põhjusel, et hageja kasutas masinaid mitte selleks ettevalmistatud põldudel. 13.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui tagastab kõik üleantu. Tagastamisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Õige on kostja viide sellele, et hageja on saanud põllutöömasinate kasutamisel kasutuseelist ning seda tuleb arvestada hageja nõude rahuldamisel. Hageja kasutades vaidlusaluseid põllutöömasinaid hoidis kokku kulusid, mida tal oleks tulnud kanda oma põldude harimiseks. Hageja on vaidlusaluseid masinaid kasutanud kahel hooajal. Hageja väidab, et mullaseparaatorit kasutati 40 ha põllu harimiseks ning kartulipanekumasina kasutatud ressursiks oli 55 ha.

1. Pooled on kohtudokumentides esitanud erinevad meetodid, kuidas arvestada kasutuseelise väärtust. Kohus leiab, et õiglasemaks saab pidada hageja poolt kasutatud meetodi järgi arvestatud kasutuseelise suurust. Hageja on kasutuseelise väärtuse arvestusel lähtunud võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes märgitud võimalusele, mis tugineb Saksa praktikale. Lähtutakse asjaolust, kui palju oli asja kasutamise võimalus teatud perioodi vältel väärt ehk kui palju oli väärt eelis, et isik sai asja kasutada. Kostja lähtub meetodist, mida kasutatakse autode puhul, so kasutuseelise väärtus määratakse tulenevalt asja jääkväärtusest ja turuhinnast. Samas ei saa samastada põllutöömasina kasutamist auto kasutamisega. Auto kasutamise puhul on oluline läbisõidetud kilomeetrid, põllutöömasinal aga tööressurss. Seega ei sobi kohtu arvates selliselt arvestatud kasutuseelise väärtus antud olukorras. Hageja on leidnud, et mullaseparaatori kasutamisest saadud kasutuseeliste väärtus on 29 838,80 krooni ehk 1 907,05 eurot ja kartulipanekumasina kasutuseeliste väärtus 20 457,25 krooni ehk 1 307,46 eurot. Hageja hinnangul on nimetatud kasutuseeliste väärtused suhteliselt ligilähedased põlluharimisriistade rendihindadele. 5
2. Seega tuleb tagastamisele kuuluvalt summalt 101 615,18 eurot (33 808,88 + 67 806,30) arvata maha 3 214,51 eurot (1 907,05 + 1 307,46) ning hagi tuleb rahuldada 98 400,67 euro ulatuses. Hageja viide asjaolule, et kostja ei ole esitanud eraldi kasutuseelise väljamõistmise nõuet ning seetõttu ei ole kasutuseelise arvestamine põhjendatud, on alusetu. Kohus leiab, et kasutuseelise arvestamiseks antud juhul ei ole vajalik eraldi nõude esitamine vaid piisab kostja vastuväitest. Kostja on sellise vastuväite oma kirjalikus vastuses esitanud. 16.

§ 189lg 1 järgi tuleb lepingu järgi üleantud rahalt tasuda intressi.

Kuna pooltel puudus kokkulepe intressi suuruse kohta, siis tuleb intressi määraks lugeda

§ 94lg 1 järgne intress.

Hageja on arvestanud intressi ajavahemiku 31.03.2006 kuni 10.09.2007, so raha ülekandmise ajast (t. lk 85) kuni lepingust osalise taganemise avalduses määratud raha tagastamise tähtajani (t. lk 4849). Hageja on arvestanud intressi summas 73 550,30 krooni ehk 4 700,72 eurot. Intressi arvestuse õigsusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 17. Kohus leiab, kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb arvestada viivist ka rahuldamisele kuuluvast nõudest lähtuvalt.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007 kuni 30.06.2008 – 4,0 %, millest tulenevalt on ühe päeva intress 0,03 %; alates 01.07.2008 kuni 01.01.2009 – 2,5 %, millest tulenevalt ühe päeva intress 0,026 % ja alates 01.01.2009 kuni tänaseni 1,0 %, ühe päeva intress 0,02 %. Viivis summalt 98 400,67 eurot moodustab kokku. Viivis ajavahemikus 11.09.2007- 30.06.2008 = 8 678,93 eurot (98 400,67 x 0,03 % x 294 päeva). Viivis ajavahemikus 01.07.2008 - 31.12.2008 = 4 707,48 eurot (98 400,67 x 0,026 x 184 päeva). Viivis ajavahemikus 01.01.2009 – 08.11.2011 = 20 506,69 eurot (98 400,67 x 0,02 % x 1042 päeva).
3. Kokku kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja mõistmisele viivis 33 893,10 eurot ning seejärel 0,02 % päevas põhinõudelt 98 400,67 eurolt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista 128 427,85 krooni ehk 8 208,04 eurot, millele lisandub viivis 5 133 krooni ehk 328,06 eurot. Pärast masinate kasutusele võtmist teostas kostja hageja tellimusel mitmeid hooldus- ja remonditöid ja müüs hagejale masinate varuosi.
4. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja poolt esitatud arved