Obsah (6)

§ 69§ 68§ 27§ 1§ 19§ 66

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1433 Otsuse kuupäev 25.11.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vitali Tsilmani kaebus Maksu-ja Tolliameti

) § 68 lg 1 kohaselt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Sama seaduse § 68 lg 2 järgi standardne kütusepaak käesoleva seaduse mõistes on tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal. 2 Lisaks, vastavalt

§ 69

lg-le 1 on liiduvälisest riigist saabuval reisijal lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni 10 liitrit mootorikütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks. Järelikult

§ 68

lg-st 1 tulenevalt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et Eestisse sissesõidul oli kütus mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta (Leedu) jõudmiseks vajalik kütus.

§ 68lg-st 1 ei tulene, et sihtkohaks peab olema elukoht.

Järelikult ei saa vastustaja nõuda isikult Leedus viibimise kohta tõendite esitamist. Leedus viibides ei pea isik seal midagi ostma, ei pea magama hotellis. See on tema isiklik asi, millesse riik ei tohi sekkuda. Vastasel juhul oleks vastustaja käitumine vastuolus Põhiseadusega. 6. Kaebaja väitis korduvalt piiri ületades MTA ametnikele, et tema sihtkohaks on Leedu. Vaatamata sellele ei pidanud MTA ametnikud eluliselt usutavaks isiku poolt esitatud väidet, et kütus on vajalik Leetu jõudmiseks. MTA ametnikel oli, nende arvates, põhjendatud kahtlus, et isikul on kavatsus kasutada kütust ärilisel eesmärgil ning pärast Eestisse jõudmist kütus eemaldatakse kütusepaagist. Kaebajale ei ole ka praegu selge, mis on

-e tähenduses sihtkoht. Ei ole selge, kuidas isik peab tõendama oma sihtkohta ilma põhiõigusi rikkumata. Tulenevalt haldusõiguse seaduslikkuse põhimõttest peab ametnik käituma vastavalt seadusele. Kui seaduses puudub sihtkoha tähendus, seadus ei anna regulatsiooni sihtkoha kindlakstegemiseks (näiteks sihtkoht on isiku registreeritud elukoht) ja puuduvad konkreetsed ning selged kriteeriumid kaubandusliku eesmärgi väljaselgitamiseks, siis tuleb lähtuda kehtivast redaktsioonist kuni seaduse muutmiseni. 7. Vastustaja viitas mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel

§ 27

lg-le 6, mille järgi võtab maksuhaldur mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Samas on vastustaja

§ 27

lg 6 kohaldamisel jätnud arvestamata aktsiisikauba valdaja ärilise seisundi, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumendid ning aktsiisikauba koguse ja laadi.

§ 27lg 6 kohaldamine on mõistlik ettevõtjate suhtes.

Näiteks kui ettevõtja, kes tegeleb ametlikult kütuse müügiga, hakkab regulaarselt käima Venemaale ja tagasi. Sellisel juhul võib oletada, et kütus võib olla ei ole aktsiisivaba ja seda saab müüa oma tankla kaudu aktsiisi tasumata. Antud asja lahendamisel on oluline see, et kaebaja on füüsiline isik ja ei ole ettevõtja. Seega ei saa vastustaja

§ 27

lg 6 kohaldamisel järeldada, et kaebaja tegeleb kütuse müügiga, sest

§ 27lg 6 nõuab ärilise seisundi hindamist.

Kaebaja rõhutab asjaolu, et vastavalt vedelkütuse seaduse § 3 lg-le 2 võib bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli importida, eksportida, müüa või selle hoiuteenust osutada ainult majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Vastustaja järeldused ei ole tõendatud ja ei ole seaduslikud. Füüsiline isik ei saa tegeleda kütuse müügiga. 3 8.

§ 68

lg 1 tõlgendamine vastustaja poolt on vastuolus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikliga 11, mille kohaselt liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mis tahes mootorsõiduki kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit. Mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris olev kütus, mis ei ületa 10 liitrit on isiklik pagas Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikli 5 tähenduses, mille kohaselt maksuvabastuse kohaldamisel loetakse reisija isiklikuks pagasiks kogu pagas, mille ta saab saabumisel tollile esitada, samuti pagas, mille ta esitab nimetatud asutusele hiljem, kui on tõendatud, et tema vedamise eest vastutav äriühing registreeris selle pagasi tema väljasõidul temaga kaasas oleva pagasina. Kütust ei loeta isiklikuks pagasiks, välja arvatud artiklis 11 osutatud kütus. Kaebaja juhib tähelepanu, et vastustaja

§ 68

lg 1 tõlgendus on vastuolus

§ 27lg 1 p-ga 20 ja 21.

Kaebaja leiab, et mistahes mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit, kehtib aktsiisivabastus

§ 27

lg 1 p 20 ja 21, § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 ja Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ artikkel 11 tähenduses. 9. Kõik toimingud, mis on suunatud aktsiisivaba kütuse deklareerimisele ei ole seaduslikud ja on vastuolus

§ 27

lg 1 p-ga 20 ja 21, § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 ning Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikliga 11. Vastustajal puudub vajadus aktsiisivaba kütuse koguse kontrollimiseks, sest mistahes mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit, kehtib aktsiisivabastus. Puudub usaldusväärne ja seadusega kehtestatud sihtkoha ja kaubandusliku eesmärgi väljaselgitamise protseduur (samas, selle eksisteerimine oleks vastuolus Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ artikliga 11). Vastustaja ebaseaduslike toimingutega olid piiratud isiku õigused näiteks reisimisele, mis on tagatud

§ 27

lg 1 p-ga 20 ja 21, § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 ning Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikliga

1. Kaebaja ei olnud õigesti nõus aktsiisivaba kütuse deklareerimisega. Vastustaja ebaseaduslikud toimingud isiku õiguste piiramisel sundisid kaebajat deklareerima aktsiisivaba kütust.
2. Olukorras, kus kaebaja sihtkohaks oli Leedu ja sellest ta teavitas vastustajat ja Eestisse sissesõidul oli kütus mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning kaebaja tegevus ei ole seotud kütuseäriga, puudus kaebajal vajadus isikliku pagasi deklareerimiseks ja aktsiisi tasumiseks, sest isiklik pagas on aktsiisivaba. Kaebaja tasus 38,34 eurot ilma õigusliku aluseta ja avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha tuleb talle tagastada. Ei ole oluline, kas kaebaja tegi seda vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Ülaltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja märgib, et ei nõustu kaebaja seisukohaga ja leiab, et tal oli käesoleval juhul kauba (kütus) impordiks Eesti Vabariiki vajalik esitada tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91509010, kuivõrd kaebaja suhtes ei kohaldunud aktsiisivabastus. 4 Vastustaja märgib, et Vitali Tsilmani näol on tegemist regulaarse piiriületajaga, mida kinnitab isiku passikoopia. Sõiduauto Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF ületab piiri samuti regulaarselt, viibib Venemaa Föderatsioonis lühikest aega (nähtub ajavahest mil isik väljub Eesti Vabariigist ja siseneb Eesti Vabariiki) ja sõiduki paak on Eestisse sisenemisel kütust täis tangitud. Vitali Tsilmani elukohaks on Tartu, Jaama tn 187-2 nagu nähtub isiku poolt esitatud kaebuse kontaktandmetest või Tartu, Anne 61-126, mis nähtub kaebaja poolt lisatud sularaha kviitungile märgitud aadressist. Vitali Tsilman on perioodil 27.06.2012-13.07.2012 esitanud kokku 19 reisija deklaratsiooni, mille kohaselt ületab ta regulaarselt Venemaa-Eesti piiri sõiduautodega Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF ja Volkswagen Passat registreerimismärgiga 854ARN. Mõlemad sõidukid on maksuhalduri hinnangul tuntud oma suurte kütusepaakide poolest ning neid kasutatakse isikute poolt, kelle eesmärgiks on Eesti Vabariiki importida aktsiisivabalt mootorikütust, mida kasutatakse tegelikult ärilisel eesmärgil ja eemaldatakse mootorsõiduki paagist ning võõrandatakse kolmandatele isikutele. Sõiduauto Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF on perioodil 01.06.2012-05.07.2012 ületanud piiri 76 korral ja Vene Föderatsioonist Eestisse sisenenud 38 korral. Sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga 854ARN on perioodil 26.06.2012-05.07.2012 sisenenud Vene Föderatsioonist Eestisse seitsmel korral. Kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates leidis maksuhaldur, et Vitali Tsilmani suhtes ei ole alust aktsiisivabastust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. 06.07.2012 esitas Vitali Tsilman reisija deklaratsiooni nr 741, mille alusel koostati Vitali Tsilmanile tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91509010 ning Vitali Tsilman tasus sularahas Maksu- ja Tolliametile 38,34 eurot.
4. Vastustaja selgitab, et reeglina piiriületusel isikud deklareerivad nendega kaasas oleva kauba kas käitumisega, valides piiripunktis rohelise koridori, või suuliselt. Samuti üldreeglina MTA ametnikud aktsepteerivad isiku poolt riiki sisenemisel esitatud deklaratsiooni selliselt, et lasevad isikul Eestisse siseneda ilma täiendava kontrollita. MTA võib nõuda isikutelt ka kirjaliku deklaratsiooni esitamist (ÜTSRS art 227 lg 2), sh juhul, kui isikul ei ole enda hinnangul kaasas piirangutega kaupa. Kui isik ei esita deklaratsiooni ja MTA tuvastab sõiduki läbivaatuse käigus kütuse, millelt kuuluvad maksud tasumisele, siis määrab MTA tasumisele kuuluvad maksud ise (TS § 65 lg 2); vormistab põhjaliku sõiduki läbivaatuse akti, sh mõõdab (kütuse mõõtmiseks kasutab MTA mõõtmiseks pädevust omavat asutust, kelleks on AS Mertosert) korrektselt ära täpse kütuse koguse ning pumpab sõidukist välja selle osa kütusest, millelt kuuluvad tasumisele maksud (TS § 18, § 40 lg 2). Vastustaja märgib, et kaupa ei ole võimalik vabastada, st vabasse ringlusesse lubada, kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud (Rahandusministri määrus 22.06.2009 nr 42 § 10 lg 1). Kauba hoidmine tolli valduses toimub isikute vastutusel ja kulul (Ühenduse tolliseadustik artikkel 53 lg 2). Seega, piiriületusel võib MTA ametnik otsustada täiendava kontrollivajaduse üle ning isikul on kohustus tollikontrolli taluda. Kui isik ei oska või ei taha ise deklaratsiooni esitada, siis määrab toll tasumisele kuuluva maksusumma. Kusjuures maksumenetluse põhimõttena lasub isikul kaasaaitamise kohustus. Käesoleval juhul aga ei ole maksuhaldur maksusummat määranud, reisija deklaratsiooni esitab isik oma vabal tahtel ja eesmärgiga kaup (kütus) Eesti Vabariiki importida. Ka käesoleval juhul selleks, et Vitali Tsilman saaks kauba (kütuse) Eesti Vabariiki transportida tuli talle koostada tollideklaratsioon. Tollideklaratsiooni koostamise aluseks oli võetud isiku poolt suuliselt deklareeritud kütusekogus 60 l diislit ning maksuhalduril aktsepteeris isiku poolt deklareeritud koguse ja arvestas välja tasumisele kuuluvad maksusummad. 5
5. Antud vaidluse puhul on eelkõige asjassepuutuvad Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 113, selle alusel vastu võetud Euroopa Liidu nõukogu 20.12.2007 direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta ning Euroopa Liidu nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda. Asjakohased (eelkõige mõistete ja tollimaksu osas) on ka Euroopa Ühenduste nõukogu määrus 2913/92, millega kehtestati ühenduse tolliseadustik, ning Euroopa Liidu nõukogu 16.11.2009 määrus 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem.

§ 1

järgi on kütus üldreeglina kaup, mis kuulub aktsiisiga maksustamisele.

teised sätted defineerivad täpsemalt milline kütus ja millal kuulub maksustamisele ning kes on maksu maksja (vt nt

§ 19

, 24, 25, 28).

reguleerib ka aktsiisivabastustega seonduvat.

§ 27

lg 1 punktist 20 ja lõikest 6 ning §-st 68 tulenevad kumuleeruvad tingimused, milliste täitmisel samaaegselt on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus.

§ 68

lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

§ 27

lg 6 järgi võtab maksuhaldur mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. 14. Kaebaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Kaebaja on väga sagedane piiriületaja ning ta toob kütust sisse väga suurtes kogustes. Seetõttu on MTA ametnikel põhjust arvata, et ta ei pruugi täita kõiki

es sätestatud aktsiisivabastuse saamise eelduseks olevaid tingimusi. Kontrollimaks eelmainitud tingimuste täitmist, küsibki maksuhaldur isiku käest täpsustavaid küsimus ning isiku poolt antavad seletused peavad olema samaaegselt nii eluliselt usutavad kui ka faktiliselt kontrollitavad. Kui isik usutavat selgitust anda ei suuda, siis ei kohaldu isikule ka aktsiisivabastus ning tolliformaalsuste lõpetamiseks peab isik esitama deklaratsiooni ning tasuma vastavalt deklaratsioonil kajastatud maksud. Kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et kütust imporditakse Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil ja aktsiisivabastus ei rakendu, siis peab maksukohustuslane ära tõendama miks talle siiski aktsiisivabastus kehtib ja/või lükkama ümber maksuhalduri kahtlused. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu, et ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus importida imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust.

§ 68-s on määruse nimetatud sätted üle võetud Eesti siseriiklikku õigusesse.

Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009 art-s 126 antud tõendamiskoormuse reeglit. 6 Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul ei kontrollimenetluses (tollipunktis tehtud toimingud) ega ka kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri põhjendatud kahtlusi kütuse impordi osas ärilisel eesmärgil. Kaebaja ei ole eluliselt usutavalt selgitanud millest oli tingitud sagedane piiriületus (tihti öösiti), mis oli Vene föderatsioonis viibimise eesmärgiks jne. Vastustaja rõhutab, et aktsiisivabastuse eesmärgiks on eelkõige asjaolu, et kütuse import on juhuslikku laadi (juhuslikuks saab vastustaja hinnangul olukorda kui isik siseneb Eesti Vabariiki näiteks ühe kuu jooksul korra või paar). Käesoleval juhul ei saa vastustaja hinnangul kaebaja käitumist lugeda juhuslikuks vaid pigem süstematiseeritud ja etteplaneeritud tegevuseks, mille eesmärgiks oli kütuse import Vene föderatsioonist Eesti Vabariiki. Eeltoodud seisukohale jõuti seetõttu, et

1. a)kaebaja puhul on tegemist regulaarse piiriületajaga, mida ei salga ka kaebuse esitaja, kes kaebuse lk-l 4 (09.07.2012 kaebus) ka ise märgib, et "Kaebaja on regulaarne piiriületaja". Sama nähtus ka MTA-le esitatud passist, millest MTA ametnik tegi koopia. Lisaks nähtub MTA andmebaasist, mis tuvastab piiri ületavate sõidukite registreerimismärke, et sõiduauto Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF (kaebaja sõiduk) ületab piiri regulaarselt.
2. b)Kaebaja väitis korduvalt piiri ületades MTA ametnikele, et sihtkohaks on Leedu. Arvestades isiku regulaarsust piiri ületamisel, isiku elukohta (Tartu), puudulikku selgitust sõidu eesmärgi ja teekonna kohta, ei pidanud MTA ametnikud eluliselt usutavaks isiku poolt esitatud väidet, et kütus on vajalik sihtkohta (Leetu) jõudmiseks.
3. c)Kaebaja ületas piiri sõidukitega mille üheks iseloomustavaks tunnuseks oli suur standardne kütusepaak.
4. d)Kaebaja sõiduki odomeetrid ei töötanud. 27.06.2012 koostatud reisija deklaratsioonist nähtub, et odomeeter oli veel töökorras aga juba järgmisel 29.06.2012 koostatud reisija deklaratsioonilt nähtub, et odomeeter ei tööta. Vastustaja selgitab siinkohal, et odomeetreid lakkasid töötamast pärast seda kui MTA ametnikud hakkasid kahtlaste sõidukite odomeetri näite ülesse märkima, et hiljem saaks hinnata kas sõiduk on läbinud piisava hulga kilomeetreid, mis on vajalik kütuse kulutamiseks antud sõidukis või mitte. Vastustaja hinnangul ei saa sellist kokkulangevust kaebajaga pidada juhuslikuks vaid taaskord on see üheks tõendiks, mis viitab selgelt sellele, et maksuhalduri kahtlustel oli alust.
5. e)Isik oli MTA andmebaaside kohaselt deklaratsiooni esitamise ajal töötu.
6. f)isik viibis Vene Föderatsioonis lühikest aega. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates oli MTA ametnike tekkinud õigustatult põhjendatud kahtlus, et isikul on kavatsus kasutada kütust ärilisel eesmärgil ning pärast Eestisse jõudmist kütus eemaldatakse kütusepaagist. Vastustaja märgib, et üldteada asjaoluks võib pidada seda, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Eeltoodud kahtluse tekitab asjaolu, et isik ületab sõiduautoga Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF piiri regulaarselt ning antud sõiduki standardses paagis on võimalik korraga tuua üle piiri ligikaudu 160 liitrit kütust. Kui võtta siia juurde ka veel asjaolu, et kaebaja on perioodil 26.06.201205.07.2012 Vene Föderatsioonist Eestisse saabunud ka sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga 854ARN, ning tehes seda ka vahetevahel samal päeval, kui ta sisenes Eesti riiki ka sõiduautoga Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF, siis ei saa pidada eluliselt usutavaks olukorda, et isik kasutab kütust ainult sõiduks sihtkohta. Vastustaja hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt eluliselt usutav ka asjaolu, et kaebaja sõidu sihtkohaks on Leedu, sest kaebaja 7 sellel ajal kui oleks pidanud olema ühe sõidukiga Leedus on teise sõidukiga hoopis Vene Föderatsiooni sisenenud. Eeltoodud maksuhalduri seisukohta kinnitab ilmekalt ka kaebaja enda poolt 03.07.2012 koostatud reisija deklaratsioon nr 489, millisest nähtub, et isik ületas piiripunkti sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga 854ARN, ning deklareeris kütusepaagis olevaks kütuse koguseks ligikaudu 72 l ja sihtkohaks märkis Leedu, Klaipeda ning samal päeva 03.07.2012 kaebaja poolt esitatud reisija deklaratsiooni nr 540, millisest nähtub, et isik ületas piiripunkti juba sõiduautoga Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF, deklareerides kütusepaagis olevaks kütusekoguseks 160 l ning sihtkohaks samuti Leedu, Klaipeda. Lisaks märgib vastustaja, et kui võtta aluseks kaebaja poolt perioodil 27.06.2012-13.07.2012 esitatud 19-st reisija deklaratsiooni, siis nähtub, et kaebaja on sellel perioodil Eesti riiki toonud kütust vähemalt 2253 liitrit (deklareeritud kütusekoguste kogusumma kokkuliidetuna). Arvestades asjaolu, et perioodiks on 17 päeva, siis ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav, et kaebaja suudab sellise aja jooksul ära kulutada sellise koguse kütust. Eluliselt usutav ei ole ka asjaolu, et isik suudaks piiriületustele jääva ajavahemiku korral sõita sõidukiga deklaratsioonis märgitud sihtkohta ja sealt tagasi. Näiteks kaebaja poolt 03.07.2012 MTA-le esitatud reisija deklaratsioonist nr 540 nähtu kohaselt on kaebaja deklaratsiooni esitanud kl 21.50 ning sihtkohaks märkinud Leedu, Klaipeda. 04.07.2012 kl 00.45 on kaebaja esitanud juba järgmise deklaratsiooni, kus samuti on märgitud sihtkohaks Leedu, Klaipeda. Seega jõudis kaebaja väidetavalt deklaratsioonide vahele jääva ajavahemiku jooksul (vähem kui 3
7. h)ära käia Leedus (Klaipedas), siseneda uuesti Vene Föderatsiooni, tankida paak kütust täis ning siseneda uuesti Eesti riiki. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodud situatsioon on võimatu ja viitab sellele, et isik on deklaratsioonides deklareerinud valeandmeid ja tahtlikult märgib oma sihtkohaks Leedu, lootes seeläbi pääseda tasumisele kuuluvast aktsiisimaksust. Eeltoodud asjaolud viitavad selgelt sellele, et kaebaja toob Vene Föderatsioonist Eesti riiki kütust ärilisel eesmärgil ja eemaldab selle kütuse pärast Eestisse jõudmist sõiduki standardsest kütusepaagist. 15. Kokkuvõttes vastustaja leiab, et kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi usaldusväärset tõendit kaebuses esitatud väidete kontrollimiseks ja kinnitamiseks. Ka ei ole kaebuses esitatud väited väidetava sihtkoha (Leedu) osas õiged ning tuvastatud asjaoludest nähtub, et isik ei kasuta kütust omatarbeks vaid maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et isik kasutab kütust ärilisel eesmärgil. Seega käesoleval juhul kaebaja suhtes aktsiisivabastus ei kohaldunud ning kütuse impordiks Eesti Vabariiki tuli esitada vaidlusalune deklaratsioon ja tasuda seal kajastatud maksud. Vastustaja hinnangul kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele ning MTA deklaratsioon nr 12EE4800EE91509010 on igati õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta Vitali Tsilmani kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU SEISUKOHT 16. V. Tsilmani eesmärgiks käesolevas asjas on vaidlustada impordimaksude tasumine ning tasutud summade tagastamine. Kaebaja maksukohustus tekkis 06.07.2012. a tollideklaratsioonist. 8 Kaebaja on seisukohal, et vastustaja sundis teda ebaseaduslikult deklareerima aktsiisivaba kütust koguses 60 l ja kaebaja poolt diislikütuse pealt tasutud aktsiis, tollimaks ja käibemaks summas 38,34 eurot kuulub tagastamisele ning kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam vahend tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 tühistamine. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ja leiab, et kaebajal ei ole õigust aktsiisivabastuseks. Kütuse impordiks Eesti Vabariiki on vaja esitada tollideklaratsioon, mille kaebaja täitis ja tasus enda poolt deklareeritud kütuse koguse eest 38,34 eurot, sest MTA ametnikul oli põhjendatud kahtlus, et ta toob kütust ärilisel eesmärgil. Seega peab kohus hindama, kas Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis olev ja sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus on aktsiisivaba ja kas MTA ametnikel on õigus teha kindlaks isiku sihtkoht ja kütuse toomise eesmärk. Lähtudes sellest, tuleb otsustada, kas vaidlustatud tollideklaratsioon kuulub tühistamisele. 17. Euroopa Nõukogu 12.10.1992. a määrusega nr 2913/92 on kehtestatud ühenduse tolliseadustik (ÜTS) ja ÜTS artikli 59 lg-st 1 tuleneb, et kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. TS § 37 lg 2 kohaselt, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil, tuleb esitada tollideklaratsioon. TS § 37 lg 6 alusel võib füüsiline isik tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Asjaoludest nähtub, et V. Tsilmani sõiduk peeti Koidula tollipunktis kinni kontrollimise eesmärgil 05.07.2012. a. V. Tsilman esitas 06.07.2012. a reisija deklaratsiooni, milles deklareeris paagis olevaks kütusekoguseks 162 liitrit ja sihtkohaks Klaipeda, Leedu. LMTK ametnike poolt 06.07.2012. a vormistatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-5/13/2063 nähtub, et LMTK on lugenud V. Tsilmani nimetatud reisi sihtkoha mitteusutavaks ning sedastanud, et „tegemist on piiri ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Isik keeldub maksmast, mistõttu ei ole võimalik kauba import. Kuna Koidula tollipunktis puudub kütuse ladustamise võimalus, tuleb jätta sõiduk koos kütusega tollijärelevalve alla kuni maksude tasumiseni.“ Eeltooduga LMTK välistas

§ 68

lg-s 1 sätestatu kohaldamise, mille kohaselt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Reisija deklaratsiooni alusel LMTK koostatud tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 kohaselt tasus V. Tsilman 60 liitri kütuse pealt aktsiisi-, tolli- ja käibemaksu kokku 38 eurot ja 34 senti. 18. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõidukites kasutatav diislikütus on kütus

§ 19

lg 1 ja lg 6 tähenduses ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus

§ 66lg-s 6 nimetatud määras.

Aktsiisi tasumise kohustust ei teki, kui esinevad aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt

§ 27

lg 1 p-st 20 koostoimes § 68 lg-ga 1 on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. 19. Vastavalt

§ 27

lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente 9 ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab käesoleva seaduse §-des 471, 571 ja 68 ning § 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

§ 68

lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Eesti Vabariiki sisenemisel võib isik oma käitumisega, s.o tollideklaratsiooni esitamata jätmisega, deklareerida tema kasutatava sõiduki paagis oleva kütuse kütusena, mille toimetamine Eestisse on aktsiisivaba. Sellisel juhul ei ole isikul kohustust kirjaliku tollideklaratsiooni ega reisija deklaratsiooni esitamiseks. Maksu- ja Tolliamet võib aktsepteerida sõiduki paagis aktsiisivaba kütuse Eestisse toimetamist täiendava kontrollimiseta. Samas on Maksu- ja Tolliametil õigus talle pandud kohustuste täitmiseks viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemine või puudumine vastavalt

§ 27lg-le 6 või § 68 lg-le 1.

1. Kaebaja ei vaidle selle üle, et ta ületab piiri korduvalt ja vastustaja kontrollimise põhjuseks oli tema piiriületuste suur arv, sealjuures on kaebaja tavapäraselt viibinud Vene Föderatsioonis lühiajaliselt. Kaebaja näol on tegemist regulaarse piiriületajaga, ta kasutab kahte suurte kütusepaakidega sõiduautot ja tema elukoht on Tartus, kuid mitmel korral väitis ta MTA ametnikele, et tema sihtkohaks on Leedu. Seega leiab kohus, et kaebaja sõiduauto kontrollimine oli tingitud MTA ametnikel õigustatult tekkinud põhjendatud kahtlusest, et kaebajal on kavatsus kasutada kütust ärilisel eesmärgil ning pärast Eestisse jõudmist kütus eemaldatakse kütusepaagist. TS § 14, § 18 lg 4 ja § 40 lg 1 annavad vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul.
2. Kohus on seisukohal, et vastustajal oli alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil ja seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud. 1) Kaebaja puhul on tegemist regulaarse piiriületajaga, mida ei salga ka kaebuse esitaja, kes kaebuse lk-l 4 (09.07.2012 kaebus) ka ise märgib, et "Kaebaja on regulaarne piiriületaja". Sama nähtus ka MTA-le esitatud passist, millest MTA ametnik tegi koopia. Lisaks nähtub MTA andmebaasist, mis tuvastab piiri ületavate sõidukite registreerimismärke, et sõiduauto Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF (kaebaja sõiduk) ületab piiri regulaarselt. 2) Kaebaja väitis korduvalt piiri ületades MTA ametnikele, et sihtkohaks on Leedu. Arvestades isiku regulaarsust piiri ületamisel, isiku elukohta (Tartu), puudulikku selgitust sõidu eesmärgi ja teekonna kohta, ei pidanud MTA ametnikud eluliselt usutavaks isiku poolt esitatud väidet, et kütus on vajalik sihtkohta (Leetu) jõudmiseks. 3) Kaebaja ületas piiri sõidukitega, mille üheks iseloomustavaks tunnuseks oli suur standardne kütusepaak. 4) Kaebaja sõiduki odomeetrid ei töötanud. 27.06.
3. a koostatud reisija deklaratsioonist nähtub, et odomeeter oli veel töökorras, aga juba järgmisel 29.06.
4. a koostatud reisija deklaratsioonilt nähtub, et odomeeter ei tööta ja seega ei olnud võimalik fikseerida kütuse kulutamist läbitud kilomeetrite järgi. 10 5) Isik oli MTA andmebaaside kohaselt deklaratsiooni esitamise ajal töötu. 6) Isik viibis Vene Föderatsioonis lühikest aega.
5. Üldteada asjaoluks võib pidada seda, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Ülaltoodud kaebaja käitumist ei saa lugeda juhuslikuks, vaid seda tuleb pidada etteplaneeritud tegevuseks ärilisel eesmärgil. Eeltoodud kahtluse tekitab asjaolu, et isik ületab sõiduautoga Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF piiri regulaarselt ning antud sõiduki standardses paagis on võimalik korraga tuua üle piiri ligikaudu 160 liitrit kütust. Kui võtta siia juurde ka veel asjaolu, et kaebaja on perioodil 26.06.
6. a - 05.07.
7. a Vene Föderatsioonist Eestisse saabunud ka sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga 854ARN, ning tehes seda ka vahetevahel samal päeval, kui ta sisenes Eesti riiki ka sõiduautoga Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF, siis ei saa pidada eluliselt usutavaks olukorda, et isik kasutab kütust ainult sõiduks sihtkohta. Ei ole eeltoodust tulenevalt eluliselt usutav ka asjaolu, et kaebaja sõidu sihtkohaks on Leedu, sest kaebaja sellel ajal kui oleks pidanud olema ühe sõidukiga Leedus on teise sõidukiga hoopis Vene Föderatsiooni sisenenud. Eeltoodud maksuhalduri seisukohta kinnitab ilmekalt ka kaebaja enda poolt 03.07.
8. a koostatud reisija deklaratsioon nr 489, millisest nähtub, et isik ületas piiripunkti sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga 854ARN, ning deklareeris kütusepaagis olevaks kütuse koguseks ligikaudu 72 l ja sihtkohaks märkis Leedu, Klaipeda ning samal päeva 03.07.
9. a kaebaja poolt esitatud reisija deklaratsiooni nr 540, millisest nähtub, et isik ületas piiripunkti juba sõiduautoga Ford Excursion registreerimismärgiga 04ZLF, deklareerides kütusepaagis olevaks kütusekoguseks 160 l ning sihtkohaks samuti Leedu, Klaipeda. Kui võtta aluseks kaebaja poolt perioodil 27.06.
10. a - 13.07.
11. a esitatud 19-st reisija deklaratsiooni, siis nähtub, et kaebaja on sellel perioodil Eesti riiki toonud kütust vähemalt 2253 liitrit (deklareeritud kütusekoguste kogusumma kokkuliidetuna). Arvestades asjaolu, et perioodiks on 17 päeva, siis ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav, et kaebaja suudab sellise aja jooksul ära kulutada sellise koguse kütust. Eluliselt usutav ei ole ka asjaolu, et isik suudaks piiriületustele jääva ajavahemiku korral sõita sõidukiga deklaratsioonis märgitud sihtkohta ja sealt tagasi. Näiteks kaebaja poolt 03.07.
12. a MTA-le esitatud reisija deklaratsioonist nr 540 nähtu kohaselt on kaebaja deklaratsiooni esitanud kl 21.50 ning sihtkohaks märkinud Leedu, Klaipeda. 04.07.2012 kl 00.45 on kaebaja esitanud juba järgmise deklaratsiooni, kus samuti on märgitud sihtkohaks Leedu, Klaipeda. Seega jõudis kaebaja väidetavalt deklaratsioonide vahele jääva ajavahemiku jooksul (vähem kui 3 h) ära käia Leedus (Klaipedas), siseneda uuesti Vene Föderatsiooni, tankida paak kütust täis ning siseneda uuesti Eesti riiki. Eeltoodud situatsioon on võimatu ja viitab sellele, et isik on deklaratsioonides deklareerinud valeandmeid ja tahtlikult märgib oma sihtkohaks Leedu, lootes seeläbi pääseda tasumisele kuuluvast aktsiisimaksust.
13. On ilmne, et kaebaja ei vaja ülalnimetatud kogustes kütust omaks tarbeks ja on ilmne, et igapäevaselt suurtes kogustes kütuse tankimine Vene Föderatsioonis ei ole vajalik. Nimetatud asjaolude alusel, tuginedes TS § 27 lg-le 6 on õiguspärane seisukoht, et

§ 68

lgs 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse 11 tingimused on täidetud. Sellises olukorras tuleb lugeda õiguspäraseks ka tolliametnike nõuet, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta jõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetas oma sihtkohana Leedu. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kütuse ärilisel eesmärgil importimise kahtluse tõttu ei pidanud tolliametnikud täiendavate selgituste ja tõenditeta nimetatud sihtkohta aktsiisivabastuse kohaldamisel aktsepteerima. Leedu Vabariik ei ole kaebaja eluega töökohaks, samuti ei ole kaebaja selgitanud seotust Leedu Vabariigiga muul viisil. Kaebaja ei ole ka tagantjärele esitanud tõendeid sihtkoha külastamise kavatsuse kinnitamiseks ega osutanud selliste tõendite kogumise võimalusele. 24. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu piiraks kaebaja nimetatud sihtkoha arvestamata jätmine kütuse aktsiisivabastuse kohaldamisel, kaebaja õigust vabalt käituda. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise, reisijadeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole riik sekkunud kaebaja eraellu ja isikliku asjaajamisse ning seega vastustaja käitumine ei ole vastuolus Põhiseadusega. Kohtu hinnangul on samuti õiguspärane vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusse mittelubamisel. Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastutajaga, ei esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele, pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Diislikütuselt tasumisele kuuluv aktsiis määratakse vastavalt kütuse kogusele (

§ 66lg 6).

Seetõttu tuli aktsiisi määramiseks välja selgitada sõiduki paagis oleva kütuse kogus. 06.07.

1. a esitas kaebaja reisija deklaratsiooni nr 741, mille alusel koostati vaidlustatud tollideklaratsioon ning kaebaja tasus sularahas MTA-le 38, 34 eurot.
2. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus importida imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust.

§ 68-s on määruse nimetatud sätted üle võetud Eesti siseriiklikku õigusesse.

Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009 art-s 126 antud tõendamiskoormuse reeglit. TS § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel. Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest teadlik olema. Muu hulgas pidi kaebaja arvestama sellega, et piiriületuste regulaarsuse tõttu võib vastustajal olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil ning, et vastavalt tuleb kaebajal tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi puudumist. Seetõttu pidi kaebaja vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel ja tõendamiskoormus nende asjaolude tõendamisel on kaebajal.

1. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja ei aktsepteerinud kaebaja poolt märgitud sihtkohta õigesti. Aktsiisi tasumisest mittevabastamine diislikütuse (60 l) pealt ning tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91509010 aktsiisi, tollimaksu ja käibemaksu kohta summas 38,34 eurot on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast 12 lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova Kohtunik 13