← Eesti

3-12-2531/50

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2531 Otsuse kuupäev 25.04.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi WestNett OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.10.2012 maksuotsuse nr. 12.2-3/3459-39 tühistamiseks ja tagastusnõude täitmise kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 26.03.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja WestNett OÜ esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik; WestNett OÜ juhatuse liige Kajar Antik Maksu- ja Tolliameti volitatud esindaja Jaanek Lips Resolutsioon Jätta WestNett OÜ kaebus haldusasjas 3-12-2531 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 27.05.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on WestNett OÜ esitanud 20.04.2010 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele käibemaksu tagastusnõude täitmise nõude summas 1 679 193 krooni. Maksuhaldur on alustanud 23.04.2010 korraldusega nr. 12-2.3/3459-1 tagastusnõude suhtes üksikjuhtumi kontrolli. Maksuhalduri otsusega 02.08.2010 nr. 12.2-3/3459-15 peatati WestNett OÜ käibemaksu tagastusnõude täitmine summas 1 679 193 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses ning 29.07.2010 on alustatud väärteomenetlust. 2011.a. lõpetati väärteomenetlus WestNett OÜ tegevuse suhtes ning algatati kriminaalmenetlus nr.
  2. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur väljastanud maksuotsuse WestNett OÜ-le 22.12.2010 nr. 12.2-3/3459-17, millega vähendas äriühingu poolt 2010.a. märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 679 193 krooni. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et sisendkäibemaksu arvestuses kajastatud kinnistu asukohaga Lääne tänav 2 Tartus ostu näol ei olnud tegemist Valiser Trade OÜ-lt WestNett OÜ ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnistuga, vaid tegemist on olnud näiliku tehinguga. WestNett OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus tunnistas maksuhaldur otsusega 29.12.2011 nr. 6-2/4412 maksuhalduri 22.12.2010 otsuse kehtetuks ning Tallinna Halduskohus lõpetas menetluse (haldusasi 3-11-176) maksuhalduri 22.12.2010 maksuotsuse nr. 12.2-3/3459-17 tühistamise nõudes ning kohustas maksuhalduril tagastama kaebajale 1 679 193 krooni käibemaksu koos seaduses ettenähtud intressidega. Maksuhaldur on vaidlustanud haldusasjas 3-11-176 kohtuotsust ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.05.2012 otsusega halduskohtu otsuse kohustamisnõuet puudutavas osas ja tegi selles osas uue otsuse. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebaja kohustamiskaebuse tagastada 1 679 193 krooni käibemaksu koos intressidega. Haldusasjas 3-11-176 on käesolevaks ajaks olemas Riigikohtu lahend 3-3-1-64-
  3. Maksuhaldur pidas vajalikuks jätkata 22.12.2010 maksuotsuse kehtetuks tunnistamise järgselt menetlust, et välja selgitada uute asjaolude mõju WestNett OÜ puudutavas käibemaksu tagastusnõude menetluses. Maksuhaldur on nõudnud täiendavaid dokumente seonduvalt Lääne 2 Tartus asuva kinnistuga ning andnud selle kohta ka korralduse 24.01.2012 nr. 12.2-3/3459-
  4. Kaebaja on nimetatud korraldust vaidlustanud haldusasja 3-12-824 raames, kaebaja kaebus on jäänud rahuldamata. 21.03.2012 tegi maksuhaldur otsuse nr. 12-2-3/3459-33, millega peatas WestNett OÜ 2010.a. märtsikuu tagastusnõude täitmise kuni otsuse jõustumiseni kriminaalmenetluses. 28.05.2012 tegi maksuameti uurimisosakond prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millega lõpetas kriminaalasja. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastanud maksustamise seisukohalt tähendust omavad asjaolud ning toonud need välja kontrollaktis nr. 12.2-3/3459-36, mille kohta anti kaebajale võimalus vastuväidete esitamiseks. 24.08.2012 esitas kaebaja esindaja eriarvamuse kontrollaktile ning 23.10.2012 esitas WestNett OÜ volitatud esindaja eriarvamuse, milles leiab, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnorme, kuna tagastusnõude kontroll on lõppenud ning maksuhalduri poolt alustatud üksikjuhtumi kontrolli raames edaspidine menetlus ei ole õiguspärane. Maksuhaldur on olnud seisukohal, et kuna 22.12.2010 maksuotsus tühistati pärast maksuotsuse tegemist selgunud uute asjaolude tõttu, on maksuhalduril kohustus kontrollida enammakse õigsust 2011.a. toimunud sündmuste kontekstis ning võtta vastu uus põhjendatud seisukoht. Maksu ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on teinud maksuotsuse 31.10.2012 nr. 12.23/3459-
  5. Käesolevas haldusasjas on WestNett OÜ esitanud kaebuse 03.12.2012 Tallinna Halduskohtule, mis kohtualluvusega on saadetud lahendamiseks Tartu halduskohtule (kaebus laekus 16.01.2013). Käesolevas kaebuses taotleb WestNett OÜ tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.10.2012 maksuotsus nr. 12.2-3/3459-39 ja taotleb tagastusnõude täitmise kohustamist. Kaevatava maksuotsusega on hinnatud tõendeid kogumis ning maksuhaldur on asunud seisukohale, et WestNett OÜ ei soetanud kinnistut Lääne 2 Tartus Valiser Trade OÜ-lt, vaid võttis varjatult Lampe Invest OÜ-lt kolmanda isiku (Valiser Trade OÜ) osalusel üle konkreetselt eristatava ja tervikliku majandusüksuse, mille eesmärgiks oli kinnistu Lääne 2 Tartus, arendus, koos selle juurde kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega. Maksuotsuses ollakse seisukohal, et kinnistu Lääne 2 Tartus 31.08.2009 müügilepingu Lampe Invest OÜ-lt Valiser Trade OÜ-le ja 31.03.2010 müügileping Valiser Trade OÜ-lt WestNett OÜle on näilikud tehingud, millega pooled on kokku leppinud, et nende tegelikel tahteavaldustel ei ole müügilepingutes avaldatud tahteavaldusele vastavaid tagajärgi. Lampe Invest OÜ, Valiser 2 Trade OÜ ja WestNett OÜ soovisid varjata tegelikku tehingut, milleks on ettevõtte üleminek Lampe Invest OÜ-lt WestNett OÜ-le kolmanda isiku kaudu. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Maksuhaldur on tuvastanud, et WestNett OÜ on maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides arvanud alusetult sisendkäibemaksuna maha käibemaksu summas 107 052,01 eurot (1 675 000 krooni). Maksuhaldur on WestNett OÜ 2010.a. märtsikuu käibemaksuarvestuse osas läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes otsustanud vähendada WestNett OÜ poolt maksustamisperioodil 2010 märtsikuu deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 675 000 krooni ehk 107 052,01 eurot ning jätta WestNett OÜ tagastusnõue summas 1 675 000 krooni ehk 107 052,01 eurot rahuldamata. Maksuotsuse kokkuvõttes nähtuvalt on ettevõtte poolt deklareeritud andmete kohaselt märgitud käibemaksusummana 1 679 193 krooni ning kontrollimise tulemusena on vähendatud summat 4193 krooni võrra, seega on summa 1 675 000 krooni. Tartu Halduskohus on asja menetlusse võtnud kohtumäärusega 17.01.2013 ning määranud kohtumäärusega 20.02.2013 kohtuistungi aja. Kaebaja poolt esitatud taotlused ja põhjendused WestNett OÜ on esitanud kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.10.2012 maksuotsuse nr. 12.2-3/3459-39 tühistamiseks ja tagastusnõude täitmise kohustamiseks. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur rikkunud maksumenetluse nõudeid. Kaebuse esitaja rõhutab, et enammakse tagastamise menetlus on lõppenud ning tagastusnõude kohta ei saa anda uusi haldusakte, 2010.a. märtsikuu tagastusnõude menetlus on lõppenud. Maksuhaldur pidi tagastama nõutud summa hiljemalt 28.05.2012 kriminaalmenetluse lõppemisel. Kaebaja leiab, et maksumenetlust on põhjendamatult venitatud ning menetlusnõuete rikkumine on iseseisev alus, et maksuotsus tühistada. Kaebaja peab kinnisasja võõrandamist maksuvabaks käibeks. Kaebaja märgib, et vaidlusalune objekt on uusehitis ning vaidlusaluse kinnisasja müük kuulub käibemaksuga maksustamisele. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine juhul, kui maksukohustuslasel on raamatupidamises nõuetele vastav arve ja kaup on soetatud, on täiesti õigusvastane ja vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega. Tegemist on topeltmaksustamisega, sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise puhul on tegemist käibemaksu kumuleerumisega. Maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi ja ebaõigesti kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 ning käibemaksuseaduse (KMS § 4 lg 4 p 1). Hinnata on vaja tegevuse terviklikku üleminekut. Samuti peab kaebaja maksuhalduri seisukohta isikute omavahelise seotuse kohta täiesti meelevaldseks. Kaebaja peab maksuhalduri seisukohta hüpoteekide osas asjatundmatuks ja vastuoluliseks asjaõigusseadusega ning kaebaja seisukohalt eirab maksuhaldur õiguskindluse põhimõtteid. Ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebuses on taotletud tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.10.2012 maksuotsus nr. 12.2-3/3459-39 ja kohustada maksuhaldurit täitma 20.04.2010 esitatud WestNett OÜ tagastusnõue summas 107 052,01 eurot , millele lisandub intress. Taotletud on ka menetluskulude väljamõistmist. 3 Kaebuse täienduses 19.03.2013 on kaebaja märkinud, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ning see on maksuotsuse tühistamise aluseks. Maksuhalduri tegevus on vastuolus hea haldusega. Proportsionaalseks ei saa pidada maksuhalduri tegevust ühe tehinguga seotud tagastusnõude kontrollimisel 2,5 aastat kestnud kontrollimenetlust. Kaebajal on õigus ootusele, et menetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Kaebuse täienduses on märgitud, et kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, maksuotsus on motiveerimata, mis on iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks. Kaebuse täienduses 21.03.2013 on kaebaja teinud viite Riigikohtu kohtuotsusele haldusasjas 3-31-64-12 ning märkinud, et kuna 22.12.2010 maksuotsusega otsustas maksuhaldur lõplikult tagastusnõude rahuldamata jätmise, lõppes seega ühtlasi ka tagastusnõude menetlus. Olukorras kus maksuotsusega on lõplikult lahendatud sisendkäibemaksu tagastamise küsimus, ei oleks saanud asja edasi menetleda. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur pidi 22.12.2010 maksuotsuse tühistamisel tagastusnõude summa tagastama. Vajadusel oli maksuhalduril õigus alustada uut menetlust ning nõuda summat tagasi MKS § 107 lg 4 alusel. Kaebaja viitab Riigikohtu eeltoodud lahendile ning on seisukohal, et maksuotsus on antud peale menetluse lõppu, mis on õigusvastane ning maksuotsuse tühistamise aluseks. Vastustaja poolt esitatud taotlused ja põhjendused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei pea kaebuses esitatavat kohustamisnõuet lubatabaks, kuna kaebaja on kohustamisnõude juba kohtule varasemalt esitanud ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Vastustaja märgib, et kuigi haldusakti menetlus lõppeb haldusakti andmisega tulenevalt HMS § 43 lg 1 p 1 sätestatust, ei välista see haldusakti andmise menetluse jätkamist ka juhul, kui esialgne haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Maksuhaldur on maksustanud käesoleval juhul varjatud ettevõtte ülemineku tehingud kui kogumi, kolmanda isiku osalusel ning asunud seisukohale, et teeseldud tehingute kogum on tehtud ettevõtte ülemineku varjamiseks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Kinnisasja puhul on soetamine seotud asja valduse üleminekuga ning olukorras kus 31.08.2009 lepingu ja arve kohaselt müüdi ja anti üle korteriomandid, mida polnud veel olemas, ei saa käsitleda kinnisasja soetamisena koos valduse üleminekuga, millist muljet tehingu pooled 31.08.2009 arvega püüdsid jätta. Sisuliselt anti varjatult üle OÜ Lampe Invest (Lääne 2 kinnistu arendamiseks loodud ettevõte) ainus materiaalne vara - vallasvara (paneelid), kokkulepped tulevase ehitajaga, finantseerijaga ja müüjaga, luues objektiivse võimaluse tulevikus kirjeldatud korteriomandid kinnistule siiski valmis ehitada ja realiseerida. 25.03.2013 esitatud täiendavas vastuses on vastustaja seisukohal, et maksuhaldur on maksustanud varjatud ettevõtte ülemineku tehingud kui kogumi kolmanda isiku osalusel ning asunud seisukohale, et teeseldud tehingute kogum on tehtud ettevõtte ülemineku varjamiseks. Ettevõtte üleminekuga ei kaasne käibemaksu tasumise kohustust ega ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, sest KMS § 4 lg 2 p1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisel võlaõigusseaduse tähenduses. Vastustaja lisab, et ei pea õigeks kaebaja väidet, et maksuotsus on motiveerimata ning viidates Riigikohtu lahendile 3-3-1-64-12 on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud lahendis käib vaidlus kohustamisnõuet puudutavas osas. 4 Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus, asub seisukohale, et kaebus terves ulatuses on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kohtul oli esiteks vaja võtta seisukoht asja menetluslikust küljest, kas leiab kinnitust kaebaja väide, et tagastusnõude menetlus on lõppenud ning maksuhaldur ei saanud enam maksumenetlust selles asjas läbi viia. Teiseks saab kohus võtta seisukoha asja sisulisest küljest. I Asja menetluslikust küljest. Kaebaja on esitanud nõude kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust täitma 20.04.
  6. a esitatud WestNett OÜ tagastusnõuet summas 1 679 193 krooni, millele lisandub intress. Kaebaja on menetluse kestel olnud jätkuvalt seisukohal, et enammakse tagastamise menetlus on lõppenud 22.12.
  7. a maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 andmisega ning tagastamismenetlus on lõppenud HMS § 43 lg 1 p 1 ja § 43 lg 4 p 2 mõttes. Kaebaja hinnangul toetab sellesisulist seisukohta Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-64-12 (punktid 15-24). Vastustaja leiab, et kehtivast õigusest ei tulene keeldu kontrollimenetluse jätkamiseks ja maksu uuesti määramiseks, kui samadel asjaoludel koostatud maksuotsus on maksuhalduri enda poolt kehtetuks tunnistatud ja maksusumma määramine ei ole MKS § 98 kohaselt aegunud. HMS § 43 lg 1 p 1 ei välista haldusakti andmise menetluse jätkamist, kui esialgne haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 22.12.
  8. a koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17, millega otsustati vähendada WestNett OÜ poolt maksustamisperioodil
  9. a märtsikuu deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 679 193 krooni, s.o 107 319,99 eurot ning jätta WestNett OÜ tagastusnõue rahuldamata. Nimetatud otsuse vaidlustas WestNett OÜ Tallinna Halduskohtus. Maksu- ja Tolliameti 29.12.
  10. a otsusega nr 6-2/4412 tunnistati 22.12.
  11. a maksuotsus nr 12.2-3/3459-17 kehtetuks. Otsuse kohaselt on Tallinna Halduskohtu menetletavas kohtuasjas selgunud uued asjaolud, mistõttu on maksuotsuse tühistamise taotlus Maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel põhjendatud. Seoses eelviidatud maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 kehtetuks tunnistamise otsusega nr 6-2/4412 lõpetati Tallinna Halduskohtu 05.01.
  12. a otsusega menetlus maksuotsuse tühistamise nõudes. Käibemaksu tagastamise kohustamist puudutavas osas kaebaja nõue rahuldati ning kohustati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust välja maksma eurodes 1 679 193 krooni koos seaduses ettenähtud intressidega. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.
  13. a otsusega tühistati nimetatud Tallinna Halduskohtu otsus kohustamisnõuet puudutavas osas ning jäeti WestNett OÜ kaebus käibemaksu tagastamiseks koos seadusest tulenevate intressidega rahuldamata (III kd, tl 16-19). Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-3-1-64-12 jäeti WestNett OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul lugeda enammakse tagastamise menetlust lõppenuks alates 22.12.
  14. a maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tegemisest, vaid 31.10.
  15. a maksuotsuse nr 12.2-3/3459-39 tegemisest alates. Kaebaja väiteid tagastamismenetluse lõppemise kohta ei väljendu ka Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-64-12 väljatoodud seisukohtades. Siinjuures on oluline, et vastavalt MKS § 106 lg 2 tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast alates. Juhul, kui maksuhaldur peab 5 põhjendatuks tagastamisnõue osaliselt rahuldada, tuleb MKS § 106 lg 7 järgi koostada selle kohta kirjalik motiveeritud otsus. Sellest järelduvalt tuleb koostada motiveeritud otsus ka tagastusnõude rahuldamata jätmiseks. Seega lõpeb tagastusnõude menetlus tagastamisnõude täitmise või haldusakti andmisega sisendkäibemaksu tagastamise lahendamiseks. Kuigi 22.12.
  16. a maksuotsuses võeti seisukoht kaebaja esitatud tagastusnõude kohta, on oluline, et nimetatud haldusakt tunnistati MKS § 102 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni. Maksuotsuse täiendavad kehtetuks tunnistamise alused tulenevad MKS §-st
  17. Tuginedes MKS § 102 lg 1 p-le 2, mille kohaselt muudetakse või tunnistatakse kehtetuks maksuotsus uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks ja asjaolule, et kohtumenetluses ilmnesid uued asjaolud, mis maksu määramist mõjutasid, tuligi tehtud maksuotsus kehtetuks tunnistada ning menetlust jätkata. Seega tuli teha nõude osaliselt või täielikult rahuldamata jätmise kohta kirjalik motiveeritud otsus (nagu on viidatud ka Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-64-12 p-s 33). Sellesisulise otsustuse tegi maksuhaldur 31.10.
  18. a maksuotsuses nr 12.2-3/3459-39, millega jäeti muuhulgas WestNett OÜ tagastusnõue 1 675 000 krooni, s.o 107 052,01 eurot, rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb pidada 31.10.
  19. a maksuotsust nr 12.2-3/3459-39 tagastusnõude osas menetlust lõpetavaks HMS § 43 lg 4 p 2 tähenduses. Kuna antud asjas on maksuhaldur teinud uue maksuotsuse uutel asjaoludel, mis tähendab, et antud on uus haldusakt, peab kohus kaebaja poolt esitatud nõudeid nii haldusakti tühistamise kui tagastusnõude täitmise kohustamise nõudes lubatavaks. Kohus asub seisukohale, et maksuhaldur on õiguspäraselt menetluse läbi viinud, mistõttu saab kohus anda hinnangu ka asja sisu kohta. II Asja sisulisest küljest Asja materjalide kohaselt on maksustamisperioodil 2010.a. märtsikuul deklareerinud WestNett OÜ mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu kokku summas 1 679 193 krooni. Kaebaja poolt esitatud andmete kohaselt koosnes esitatud sisendkäibemaks alljärgnevalt ostuarvetel kajastatud käibemaksust: Kinnistu aadressil Lääne tänav 2 Tartus soetamine Valiser Trade OÜ-lt arve 31032 alusel sisendkäibemaks 1 675 000 krooni. Notaritasu 50% Valiser Trade OÜ poolt 31.03.2010 esitatud arve nr. 31031 alusel, sisendkäibemaks 4193 krooni, kokku 1 679 193 krooni. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et Valiser Trade OÜ on kinnistu müügist tekkinud käibe ning sellelt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu 20.04.2010 märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareerinud, kuid käibemaksu sellelt tasunud ei ole. WestNett OÜ juhatuse liige Kajar Antik on maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et soovis soetada kinnistut Lääne 2 eesmärgiga hakata ehitama korterelamut. Valiser Trade OÜ juhatuse liige Aivo Hobolaineni ütluste kohaselt on ta soetanud kinnistu Lääne 2 Lampe Invest OÜ-lt eesmärgiga alustada sellel ehitustegevust, kuid mingeid ehitustöid ei teinud ning puudusid ka sellekohased lepingud. A. Hobolaineni sõnutsi oli projektist huvitatud ka Enn Sirm (juhatuse liige Levar Ehitus OÜ), kes oli ka nimetatud kinnistul ehitustöid teostanud. Aivo Hobolaineni väidete kohaselt maksuhaldurile tal ei õnnestunud pankadest laenu saada, mistõttu otsustas ta kinnistu müüa. Maksuhaldur on kontrollinud ka kaebaja laenusaamise võimalusi, tehes päringu AS SEB Pangale. AS SEB Pank on vastanud kaebaja laenutaotlusele eitavalt, kuna pidas äriideed nõrgaks. 14.04.2010 on kinnistusraamatus Tartus Lääne 2 asuvate korteriomanditele tehtud kanne 31.03.2010 kinnitamisavalduse alusel ja kinnisasjade omanikuks on WestNett OÜ. 6 Maksuhaldur on seletuse võtnud Lampe Invest OÜ juhatuse liikmelt (Ain-Olav Sumberg), kelle ütluste kohaselt oli A. Hobolainen talle helistanud ning soovinud osta Lääne 2 kinnistut, reaalselt Lampe Invest OÜ raha saanud ei ole ning reaalselt ka ehitusmaterjali üle ei andnud ning pole koostanud ka arvet ning kelle allkiri kajastub arvel, seda A.-O.Sumberg öelda ei osanud. Aivo Hobolaineni seletuste kohaselt oli ta kontrollinud, et Lampe Invest OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. OÜ Levar Ehitus juhatuse liige Enn Sirmi seletuste kohaselt maksuhaldurile tegi tema firma vundamendist kuni käesoleva aja seisukorrani ehitustöid ning ehitustööd tellis Lampe Invest OÜ, OÜ-d Valiser Trade ei tea. Maksuhaldur on märkinud, et pärast 22.12.2010 maksuotsuse kehtetuks tunnistamist jätkas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolliga, et hinnata uute tõendite mõju WestNett OÜ poolt 2010 märtsikuus kajastatud tagastusnõude õiguspärasusele. Maksuhaldur kogus teavet ka kolmandatelt isikutelt. Dokumentidest nähtuvalt oli kaebaja sõlminud ehituse töövõtulepingu Ravelin OÜ-ga, kes võttis laenu Hecla OÜ-lt (juhatuse liige Jaan Mugra) ehituse finantseerimiseks. Maksuhaldur on pidanud oluliseks välja selgitada, et Lääne 2 kinnistule seatud hüpoteek Nauvitsman OÜ kasuks oli kustutatud ning 18.10.2010 oli seatud hüpoteek samas summas 350 000 krooni Apeki Investeeringud OÜ kasuks. NeoVara OÜ kasuks oli seatud hüpoteek kinnistul Lääne 2 4 000 000 krooni. Kinnisturaamatu andmetel oli soetanud Ravelin OÜ Lääne 2 kinnistul ühe korteri, mis müüdi edasi ning NeoVara OÜ soetas ühe korteri, mida kasutab Lampe Invest OÜ endine ja NeoVara OÜ praegune juhatuse liige Tõnu Esse. Täiendavalt on maksuhaldur kontrollinud, et Lääne 2 kinnistule oli 21.10.2010 seatud hüpoteek 4 000 000 krooni Itver OÜ kasuks ning hiljem kui müüdi üks korter, esindas Itver OÜ-d kui hüpoteegipidajat volikirja alusel Jaan Mugra. Lampe Invest OÜ juhatuse liikme Ain-Olav Sumbergi kinnituse kohaselt maksuhaldurile on temast saanud nimetatud äriühingu juhatuse liige seetõttu, et ta soovis valmis ehitada Lääne 2 elamut, kuna endine juhatuse liige J. Mugra ei saanud seda edasi ehitada. Ain-Olav Sumberg ei mäleta, millal Lampe Invest OÜ tegi tehinguid Valiser Trade OÜ-ga, kuid kinnitas, et loovutas kinnistu Valiser Trade OÜ-le. A.-
  20. Sumberg eitas müügiarve väljastamist Valiser Trade OÜle ning kinnitas, et tegemist on võltsinguga. Maksuhaldur on pidanud vajalikuks välja selgitada ka tehingute kohta, mis puudutavad kinnistu müüki Valiser Trade OÜ-lt WestNett OÜ-le. Valiser Trade OÜ juhatuse liige Aivo Hobolainen on maksuhaldurile andnud seletused, et ta sai arve väidetavalt Lampe Invest OÜ juhatuse liikmelt hiljem pärast notaris käimist ning siis selgus, et Lampe Invest OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Kuna WestNett OÜ ei esitanud maksuhaldurile infot kontrollitaval perioodil soetatud kinnistuga Lääne 2 sooritatud tehingute kohta, sai maksuhaldur kinnistusosakonna ametnikult informatsiooni Lääne 2 korteriomandite müügi kohta. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et kõik kinnistu Lääne 2 tehingutega seotud isikud on omavahel seotud ja tuttavad, kuigi Kajar Antik kinnitas kohtuistungil, et ta ei tundnud enne kinnistu ostmist J. Mugrat. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et kinnistu Lääne 2 Tartus kuulus kuni 31.08.2009 OÜ-le Lampe Invest (juhatuse liikmed Jaan Mugra, pärast seda Tõnu Esse ja kuni käesoleva ajani AinOlav Sumberg). Lampe Invest OÜ esindaja (A.-O. Sumberg) müüs müügilepinguga kinnistu Valiser Trade OÜ-le (A. Hobolainen) hinnaga 10 050 000 krooni. Valiser Trade OÜ müüs 31.03.2010 kinnistu edasi käibemaksukohustuslaseks registreeritud WestNett OÜ-le (juhatuse liige Kajar Antik) hinnaga 10 050 000 krooni, mis sisaldas 7 käibemaksu 1 675 000 krooni. Reaalset raha tasumist pole toimunud. Maksuhaldur on märkinud, et Valiser Trade OÜ on küll deklareerinud 2010 märtsikuu käibedeklaratsioonil müügist tekkinud käibe, kuid jättis selle riigieelarvesse tasumata. Ehitamise finantseerimiseks on võetud laenu Hecla OÜ-lt (juhatuse liige Jaan Mugra) ning laenuleping on sõlmitud Ravelin OÜ-ga ning laenulepingu kohaselt võis Ravelin OÜ laenu tasumata osa tagastada mitterahaliselt kas finantseeritava ehitise või selle osa arvelt. Antud asjas jäi maksuhaldurile arusaamatuks, kuidas Ravelin OÜ saaks laenu tagastada finantseeritava ehitise või selle osa arvelt kui kinnistu kuulus WestNett OÜ-le. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates asunud seisukohale, et kinnistu Lääne 2 arendusega on toimunud tegeleva ettevõtte üleminek Lampe Invest OÜ-lt kolmanda isiku osalusel WestNett OÜ-le. Kinnistuga Lääne 2 Tartu Lampe Invest OÜ ja Valiser Trade OÜ vahel vormistatud ostu-müügi tehing ei olnud reaalne tehing, vaid näilik tehing, millega on püütud varjata Lääne 2 kinnisvara arenduse objekti kui ettevõtte osa üleminekut Lampe Invest OÜ-lt esialgu Valiser Trade OÜ-le. Kinnistu müügiarvet ega ka 2009.a.a augustikuu käibedeklaratsiooni ei ole Lampe Invest OÜ juhatuse liige esitanud. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et ettevõtte üleminek vormistati käibemaksu riigilt väljanõudmise eesmärgil. WestNett OÜ on võtnud 31.03.2010 Valiser Trade OÜ –lt üle Lampe Invest OÜ-le kuulunud ettevõtte vara. Asjas kokkuvõtlikult on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegelikku kontrolli Kajar Antik oma ettevõtte (kinnistu Lääne 2 arendamisega) üle ei omanud ning ehitamisega tegeles reaalselt Lampe Invest OÜ juhatuse endine liige Jaan Mugra ning tehing Lampe Invest OÜ ja Valiser Trade OÜ vahel oli näilik, mille eesmärgiks oli varjata ettevõtte üleminekut. Kuna käibemaksu tagastust ei õnnestunud sellelt tehingult saada, vormistati uus tehing WestNett OÜ-ga. Kinnistu Lääne 2 on vahetanud kahel korral omanikku. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et erinevalt Valiser Trade OÜ-st, kes ei teinud ehituse jätkamiseks midagi ja ei omanud ka selleks vahendeid, jätkas WestNett OÜ kinnistu arendamisega kuigi rahastajaks ja tööde korraldajaks oli Jaan Mugra ning mõlema tehingu puhul oli kinnistu müügihind sama (10 050 000 krooni), kuigi maksuhaldur on toonud kinnistu ligikaudseks turuväärtuseks tunduvalt väiksema summa 983 100- 1 474 650 krooni. Maksuhalduri seisukohalt on üle võetud varade hulka kinnisasjad, korteriomandid, ehitusmaterjalid, kirjalikud ja suulised lepingud, kinnisvaraprojekti arendamise dokumentatsioon. Loetletud vara näol koondatud ressursid moodustavad iseseisva ettevõttena toimuva terviku, mille eesmärgiks on saada majandustegevuse kaudu tulu. Tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur asunud õigesti järeldusele, et WestNett OÜ ei soetanud kinnistut Lääne 2 Valiser Trade OÜ-lt, vaid võttis varjatult üle konkreetselt eristatava ja tervikliku majandusüksuse Lampe Invest OÜ-lt kolmanda isiku kaudu (Valiser Trade OÜ kaudu), mille eesmärgiks oli kinnistu Lääne 2 arendus koos selle juurde kuuluva õiguste ja kohustustega. Tehingute pooled tegutsesid kooskõlastatult ning müügilepingud äriühingute vahel on näilikud ning arendustegevust kinnistul juhtis endine Lampe Invest OÜ juhatuse liige, tehingute eesmärgiks oli soov varjata tegelikku tehingut. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisel võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse § 180 lg 1 kohaselt läheb ettevõte üle kas seaduse või tehingu alusel. 8 Kui käivet ei teki, ei kuulu tehing käibemaksuga maksustamisele ja ostjal puudub õigus sellise tehingu puhul sisendkäibemaksu maha arvata. Ettevõtte ülemineku korral läheb ettevõte üle tervikuna. Ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamisega teenivad asjad ja õigused (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-11) WestNett OÜ on üle võtnud Lampe Invest OÜ-lt majandusüksuse koos sinna kuuluvate õiguste ja kohustustega, mis võimaldab jätkata majandustegevust. Eeltoodu alusel on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, WestNett OÜ on maksuhaldurile esitanud käibedeklaratsioonides alusetult arvanud sisendkäibemaksuna maha 1 675 000 krooni ümberarvestatuna 107 052,01 eurot, tegemist ei ole topeltmaksustamisega. Topeltmaksustamise osas on vastustaja viidanud Riigikohtu lahendile, kus on analoogne juhtum, 01.06.2011 otsusele 3-3-1-20-11 p-le 13, kus kolleegium on arutanud, et KMS § 4 lg 2 p. 1 on analoogne KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud olukorraga ning on selgitanud, et hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Seega on asunud Riigikohus sama lahendi p-s 14 seisukohale, et kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kokkuvõttes on kaevatav maksuotsus õiguspärane, vastab haldusakti nõuetele ning on kooskõlas maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetega. Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, rakendatud on uurimisprintsiipi, seletusi on võetud kolmandatelt isikutelt ja analüüsitud on kõiki tõendeid kogumis. Kaebuses väljatoodud põhjendused haldusakti tühistamiseks on otsitud põhjusel, maksumenetlus on läbi viidud õiguslikel alustel ning põhjendatud ei ole kaebaja väide, et maksuhaldur on kohaldatud ebaõigesti tsiviilõiguse ja asjaõiguse ja võlaõigusseaduse norme ning maksuotsus pole kooskõlas hea halduse tavaga. Samuti ei ole põhjendatud ega tõendatud kaebaja väide, et maksumaksjaid on maksuhaldur kohelnud ebavõrdselt ning kolmandalt isikult teabe nõudmine on vastuolus MKS § 61 lg 1 ja lg
  21. Kaebaja on esmalt märkinud, et maksuhaldur ei ole rakendanud uurimisprintsiipi ning hilisemalt on asunud seisukohale, et maksuhaldur on põhjendamatult pöördunud
  22. isikute poole teabe saamiseks ja esitanud asjasse mittepuutuvaid küsimusi. Kohus on seisukohal, et uurimisprintsiibist lähtuvalt on maksuhaldur kohustatud tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks pöörduma
  23. isikute poole ning see, et kaebajale ei meeldi maksuhalduri poolt
  24. isikutele esitatavad küsimused, ei tähenda seda, et teabe saamiseks ei või maksuhaldur maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks pöörduda asjaga seotud isikute poole. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
  25. Menetluskuludest: Kaebuselt on tasutud riigilõiv, menetluskulude nimekirja kohtuistungil esitatud ei ole. 9 Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.