← Eesti

3-11-1592/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2013; Tallinn Haldusasja number 3-11-1592 Haldusasi AS Alexela Terminal kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/2410-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks tagastada maksuotsusega määratud summa kaebuse esitajale Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 13.03.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – AS Alexela Terminal, esindaja vandeadvokaat Egon Talur; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Andreas Aas ja Nikolai Majerovitš RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.04.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 16.05.2011 teatise (tl 27-28), millega teavitas AS-i Alexela Terminal tollideklaratsioonide muutmise vajadusest ning võimalusest esitada taotlus tollideklaratsioonide muutmiseks hiljemalt 23.05.
  3. Nimetatud kuupäeval esitas AS Alexela Terminal PMTK eelnimetatud teatisele vastuse, milles ei pidanud deklaratsiooni vabatahtlikku korrigeerimist võimalikuks (tl 29).
  4. 26.05.2011 andis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus välja maksuotsuse nr 12.23/2410-1, millega määras AS-ile Alexela Terminal tasumisele kuuluvaks maksusummaks 753 898,65 eurot, millest lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summa on 264 380,44 eurot, lõpliku tasakaalustava tollimaksu summa 363 868,46 eurot ja käibemaksu summa 125 649,75 eurot.
  5. AS Alexela Terminal esitas 27.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/2410-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks maksusumma tagastamiseks kaebuse esitajale.
  6. Tallinna Halduskohtu 11.08.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta.
  7. Tallinna Halduskohtu 23.11.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati seisukoha andmiseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele.
  8. Tallinna Halduskohtu 11.01.2013 määrusega määrati kohtuistungi toimumise aeg. Kohtuistungi toimumise aega muudeti Tallinna Halduskohtu 13.02.2013 ja 20.02.2013 määrustega. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  9. AS Alexela Terminal taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/2410-1 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist tagastada maksuotsusega määratud summa kaebuse esitajale. Kaebaja on seisukohal, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, lõpliku tasakaalustava tollimaksu ja käibemaksu määramine kaebajale on vastuolus põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetega ning riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.
  10. Tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütus telliti, lähetati ja tolliladustati enne Euroopa Komisjoni määruste nr 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist, mistõttu lõpliku dumpinguvastase ja lõpliku tasakaalustava tollimaksu määramine Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmääruste nr 443/2011 ja 444/2011 alusel on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. AS Alexela Oil tellis kõnealuse biodiislikütuse
  11. aasta septembris, laevatranspordi saatelehe kohaselt lähetati tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütus Kanadast 11.10.2009 ning paigutati 30.10.2009 tollideklaratsiooni alusel kaebaja tollilaos tolliladustamise tolliprotseduurile. AS Alexela Oil ostis tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütuse tollilaos edasimüüjalt välja enne kõnealuse biodiislikütuse importimist ning on asunud enne määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist kehtinud õiguslikust regulatsioonist tulenevaid õigusi realiseerima.
  12. Kaebaja on seisukohal, et ühelgi hoolsal ja mõistlikul majandussubjektil ei oleks tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütuse tellimisel, lähetamisel ega tolliladustamisel
  13. aasta sügisel olnud mingit põhjust ega võimalust ette näha uurimise algatamist
  14. aasta augustis seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu. Käesoleval juhul pärineb tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütus tootja päritolusertifikaadi kohaselt Kanadast ja kauba maksumus vastas turuhinnale ning vastustaja ei ole sertifikaadi autentsust kahtluse alla seadnud.
  15. AS Alexela Terminal mitte lihtsalt ei deklareerinud kõnealust biodiislikütust Kanadast pärinevana, vaid kaebajal oli põhjendatud ootus, et tegemist on reaalselt Kanada päritolu biodiislikütusega. 2 Kaebajal puudus igasugune võimalus ette näha, et lõplikust dumpinguvastasest ja lõplikust tasakaalustavast tollimaksust vabastatakse üksnes kahe Kanada äriühingu toodang.
  16. Määrused 720/2010 ja 721/2010 võeti vastu 11.08.2010, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 12.08.2010 ning jõustusid 13.08.
  17. Rakendusmäärustega nr 443/2011 ja 444/2011 kehtestati lõplik dumpinguvastane ja lõplik tasakaalustav tollimaks tagasiulatuvalt määruste 720/2010 ja 721/2010 jõustumise kuupäevast arvates. Kaebaja on seisukohal, et ühepäevane vacatio legis kahjustab puudutatud isikute õiguskindlust ebaproportsionaalselt, kuna normiadressaatidele ei ole antud piisavalt aega neile rakendusmäärustega tagasiulatuvalt peale pandud kohustustega tutvumiseks ning oma majandustegevuses muudatuste ettevalmistamiseks.
  18. Tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütus telliti
  19. aasta septembris eesmärgiga see järk-järgult alates kaebajale ehk aktsiisilaopidajale biolisandiga diislikütuse tootmise ja tarbimisse lubamise loa väljastamisest kuni
  20. aasta juuli lõpuni kõnealuse biodiislikütuse edasimüüjalt välja osta, tollilaost aktsiisilattu vormistada ning vabas ringluses realiseerida. Mõistlikult tegutseval kütuseettevõtjal ei olnud otstarbekas kogu tellitud biodiislikütust korraga pärast loa väljastamist välja osta ning aktsiisilattu vormistada, sest siis tulnuks kogu tellitud kütuse pealt lisaks ostuhinnale ka impordimaksud (tollimaks ja käibemaks) tasuda. Kaebaja on seisukohal, et puudutatud isikutele ei ole antud piisavalt aega neile tagasiulatuvalt peale pandud kohustustega tutvumiseks, edasise majandustegevuse planeerimiseks ning muudatuste ettevalmistamiseks.
  21. AS Alexela Terminal on seisukohal, et tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütuse maksustamine lõpliku dumpinguvastase ja lõpliku tasakaalustava tollimaksuga on vastuolus dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise mõtte ja eesmärgiga. Dumpinguvastaste tollimaksude eesmärgiks on neutraliseerida dumpingumarginaali, mis tuleneb ühendusse suunatud kauba ekspordihinna ja toote normaalväärtuse erinevusest ning kaotada niimoodi asjaomase kauba importimisega seotud kahjulik mõju ühenduses. Dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse siis, kui ühendusse imporditud kauba madal hind kahjustab ettevõtjate konkurentsivõimet siseturul. Kanada tootja Bioversel Inc. müüs imporditud biodiislikütust hinnaga 794,50 USD tonni kohta, millele lisanduvad transpordikulud ehk lõpliku hinnaga 862,75 USD tonni kohta. Sama biodiislikütuse börsihind vaadeldavad perioodil oli keskmiselt 880 USD tonni kohta. Seega on ilmne, et vaidlusalust kütust ei müüdud alla mittekahjustava hinna, st et biodiislikütuse ekspordihind ei kujutanud endast ühenduse tööstusharule mingisugustki kahjulikku mõju. Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et lõpliku dumpinguvastase ja lõpliku tasakaalustava tollimaksu määramine ei ole käesoleval juhul ühenduse õiguse mõtte ega taotletava eesmärgiga kooskõlas ning riivab õigustamatult kaebaja kui isiku, kes vastutab maksuotsuse alusel määratud maksu tasumise eest, subjektiivseid õigusi.
  22. AS Alexela Terminal taotleb kohtumenetluses kaebaja poolt kantud menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  23. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on põhjendamatu.
  24. Vastustaja arvates on täidetud määrustes sätestatud meetmete ja tollimaksumäärade rakendamise eeldused käesolevas asjas. Seetõttu on maksuhaldur õigesti lähtunud maksusumma määramisel viidatud regulatsioonist. 3
  25. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et dumpinguvastase tollimaksu, tasakaalustava tollimaksu ning käibemaksu määramine kaebajale on vastuolus põhiseaduse §-st 10 ja §-st 31 tulenevate õigustega, sest leiab, et käesolevas asjas ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust õigusliku olukorra püsimiseks. Sisuliselt kaebaja vähemalt 9 kuu pikkune viivitus kõnesoleva biodiislikütuse vabasse ringlusesse deklareerimisel ja imporditolliprotseduurile suunamisel tõi kaasa selle, et õiguslik olukord vahepeal muutus. Vedelkütuse importimise ja ladustamise valdkonnas tegutsevana pidi AS Alexela Terminal olema teadlik, et Euroopa Liidus toimub pidev kontroll valdkonnas tegutsejate ja liikuva kauba üle ning tihti alustatakse uurimisi, mis võivad kaasa tuua impordikaubalt arvestatavate tollimaksumäärade muutmise.
  26. Kaebaja viitab kaebuses läbivalt AS Alexela Oil huvide kahjustamisele kaupade vabasse ringlusse laskmisel, kuid käesoleval juhul on kaebuse esitaja AS Alexela Terminal ning kõne all selle ettevõtte tollimaksukohustus. Samas leiab vastustaja, et väited turuolukorra muutustest ei ole määravad tollimaksu kohustuse määramisel kaupade impordilt, kuivõrd turuolukorra muutumisest tingitud negatiivsed tagajärjed on ettevõtlusrisk.
  27. Vastustaja juhib tähelepanu, et Euroopa Liidu õigusaktid tagasid kaebajale täiendavaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks seoses dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega. Rakendusmäärused võimaldavad kaebajal tõendada, et ta ei hoidnud kõrvale dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja neid õigusi kasutanud. Näiteks oleks kaebaja pidanud pöörduma taotlusega Euroopa Komisjoni poole Nõukogu määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikes 8 sätestatud korras. Rakendusmäärustest selgub üheselt, et maksuhaldur on kohustatud rakendama dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse Kanadast imporditud kogu biodiislikütuse suhtes (va kahelt Kanada ettevõttelt soetatud biodiisli puhul). Maksuhalduril ja halduskohtul puudub selles küsimuses diskretsiooniõigus. Lisaks on dumpingu kindlaksmääramisel oluline imporditava kauba tootmisprotsess tervikuna ja tootmiskulud, mistõttu dumpingu tuvastamisel ja selle marginaali määramisel ei saa lähtuda üksnes kauba impordihinnast. Seda samuti tasakaalustavate meetmete rakendamisel.
  28. Väär on kaebaja väide, et ka peale uurimismenetluse alustamist oli tal jätkuvalt alus eeldada, et kõnesoleva biodiislikütuse näol on tegemist Kanada tootjalt pärineva toodanguga. Määrustest selgub, et menetluse objektiks sai kogu Kanadast imporditav biodiislikütus. Menetluse alustamine näitab, et Kanadast pärit biodiislikütusel võivad esineda võltsitud päritolusertifikaadid. Nende autentsuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul maksuhalduri menetluse objektiks. Maksusumma määramisel lähtus maksuhaldur Euroopa Komisjoni poolt juba tuvastatud andmetest ja nende alusel kehtestatud määrustest. Vaidlusaluse kauba väidetav tootja ei kuulu nende tootjate hulka, kelle suhtes komisjon otsustas mitte kohaldada dumpinguvastaseid- ja tasakaalustavaid tollimakse.
  29. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ühepäevane jõustumisperiood on ebapiisav, sest leiab, et lisaks sellele, et kaebajal oli võimalus deklareerida diislikütust vabasse ringlusse enne komisjoni poolt menetluse alustamist ja piirangute kehtestamist, oli kaebajal ka pärast määruste avaldamist rohkem kui üks päev aega majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Kaup oli ladustatud tollilaos. Maksukohustus tekib alates kauba deklareerimisest vabasse ringlusesse ja mitte tollilaos ladustamisest alates. Kaebaja võis teha vajalikke ümberkorraldusi määratlemata aja jooksul ning võiks näiteks kaubad re-eksportida kolmandatesse riikidesse.
  30. Kaebaja poolt toodud hinnavõrdluse osas leiab vastustaja, et see ei ole usaldusväärne. Kaebaja arvestab kõnesoleva biodiislikütuse ostuhinna sisse ka kulutusi transpordile, seevastu võrdluseks toodud börsihindade puhul ei täpsusta kaebaja, kas nende börsihindade sees on arvestatud kulud transpordile või mitte. Selles osas leiab vastustaja aga siiski, et see ei ole käesolevas asjas määrava tähtsusega, sest sellest ei sõltu määruste kohaldatavus. 4
  31. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kaebuses esitatud väited on otsitud ning puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. Mitmed kaebaja poolt tõstatatud küsimused kuuluvad lahendamisele muudes Euroopa Liidu menetlustes, mida kaebaja aga algatanud ei ole. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  32. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.05.2011 maksuotsust nr 12.2-3/2410-1, millega määrati aktsiaseltsile Alexela Terminal tasumisele kuuluvaks maksusummaks 753 898 eurot ja 65 senti, millest lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summa on 264 380 eurot ja 44 senti, lõpliku tasakaalustava tollimaksu summa 363 868 eurot ja 46 senti ning käibemaks 125 649 eurot ja 75 senti.
  33. Vaidlustatud maksuotsuses on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse §-le 46, § 92 lg 1 punktile 4 ja § 95 lõikele
  34. Maksukorralduse seaduse §-s 46 on sätestatud maksuhalduri haldusaktidele esitatavad üldised nõuded ning selles osas ei ole vastustajale etteheiteid tehtud. MKS § 95 lg 1 ja § 92 lg 1 p 4 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse ning määrab seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel tasumisele kuuluva maksusumma. Seonduvalt käesoleva vaidlusega on vastustaja osundanud seaduse või määrusega ettenähtud juhtude tähenduses veel ka käibemaksuseadusele, tolliseadusele ning Euroopa Liidu Nõukogu 12.10.1992 määrusele nr 2913/92/EMÜ, millega kehtestati Euroopa Ühenduse tolliseadustik (edaspidi ka ÜTS või ühenduse tolliseadustik). Euroopa Ühenduse (edaspidi ka ühendus) tolliseadustikku kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes. Tolliseaduse paragrahvis 1 on toodud välja seaduse reguleerimisala ning eelnimetatud seaduse ja paragrahvi esimese lõikega sätestatakse, et Eesti Vabariigi ja väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahelisele kaubandusele, sellega tegeleva isiku ja tolli õigustele, kohustustele ning vastutusele kohaldatakse EÜ Nõukogu määrust 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, EÜ Komisjoni määrust 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913/92/EMÜ ning teisi tollieeskirjade rakendamiseks vastuvõetud ühenduse õigusakte. Samuti on sätestatud, et tolliseadust kohaldatakse ühenduse õigusaktidega reguleerimata osas. Maksuotsuse punktides 2 ja 3 on viidatud ka muudele Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni määrustele, millel on puutumus käesoleva vaidlusega ning siinkohal tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et selle andmise õiguslik alus on vaidlustatud haldusaktis piisaval määral välja toodud.
  35. Käesoleval juhul maksuhaldur kaebaja poolt esitatud tollideklaratsioone ei aktsepteerinud ja leidis, et aktsiaseltsil on lähtuvalt ÜTS artikkel 4 punktist 9 tollivõlg. ÜTS artikkel 4 punkti 9 kohaselt on tollivõlg isiku kohustus tasuda imporditollimaksu (tollivõlg impordil) või eksporditollimaksu (tollivõlg ekspordil) summa, mis kehtivate ühenduse õigusaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus koostas täiendava maksude arvestuse ning määras AS Alexela Terminal poolt esitatud üheksa tollideklaratsiooni pinnalt lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna 264 380 eurot ja 44 senti ning lõpliku tasakaalustava tollimaksuna 363 868 eurot ja 46 senti ning sellest tulenevalt täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 125 649 eurot ja 75 senti. Maksude arvestamist kajastav tabel on esitatud maksuotsuse lisana (tl 25-26). Kaebuse esitaja deklareeris Kanada päritoluga biokütuse TARIC koodiga 3824 90 91 10, kuid maksuhalduri hinnangul oli vaja alates 13.08.2010 registreerida eelnimetatud kaubale lähtuvalt Euroopa Komisjoni 11.08.2010 määrustest 720/2010 (seostub dumpinguvastaste meetmetega) ja 721/2010 (seostub tasakaalustavate meetmetega) dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks. Eelnimetatud määruste teise artikliga kohustati tolliasutusi võtma kasutusele asjakohaseid meetmeid samade määruste esimestes artiklites 5 määratletud impordi registreerimiseks. Määrustega 720/2010 ja 721/2010 algatati uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes nõukogu määrustega (EÜ) nr 599/2009 ja 598/2009 kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast ja Singapurist pärinevana või mitte, ja Ameerika Ühendriikidest pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning kehtestati kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue. Euroopa Liidu Nõukogu 05.05.2011 rakendusmääruses 444/2011 on toodud välja järeldus, mille kohaselt USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas. Selles osas, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse importimise kaudu, otsustati uurimine lõpetada. Eelnimetatud määruse esimese artikli kohaselt laiendati tollimaksu, mis on määruse 599/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute“ suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna summas 172,2 eurot netotonni kohta. Euroopa Liidu Nõukogu 05.05.2011 rakendusmääruse 443/2011 esimese artikli kohaselt laiendati tollimaksu, mis on määruse 598/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute“ suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksuna summas 237 eurot netotonni kohta. Kaebuse esitaja poolt tellitud biodiislikütus lähetati Kanadast, selles käesoleva haldusasja raames vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka maksusumma suuruses kui sellises ning nendes arvandmetes, mille pinnalt maksusumma moodustus. Kaebaja selgitas, et vaidlus on õigusliku iseloomuga, sest kütuse soetamisel
  36. aasta sügisel ei kehtinud veel need reeglid, millele maksuhaldur tugines ning seega on vastustaja õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid eiranud (kohtuistungi protokoll, tl 195).
  37. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida ja hinnata menetlusosaliste seisukohti eelkõige õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete kohaldatavuse ja järgitavuse tähenduses. Vastustaja hinnangul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust olemasoleva õigusliku olukorra püsimise suhtes. Maksuhaldur peab seejuures oluliseks asjaolu, et biodiislikütus telliti, lähetati ja ladustati enam kui 9 kuud enne dumpinguvastase ja tasakaalustava menetluse alustamist Kanadast imporditava kütuse suhtes. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole eelnimetatud asjaolus kui sellises ka vaidlust. Maksuhaldur leiab, et ligikaudu 9 kuulise viivitusega biodiislikütuse vabasse ringlusesse deklareerimisel ja impordiprotseduurile suunamisel võttis kaebaja endale riski, et õiguslik regulatsioon võib vahepeal muutuda. Vastustaja on viidanud ka Euroopa Kohtu 14.10.1999 otsuse C-104/97 P punktile 52, kus selgitati, et turuosalised ei saa Euroopa Liidu seadusandja otsustusvabaduse tõttu loota olemasoleva olukorra püsivusele, mida Euroopa Liidu institutsioonid oma pädevuse piires muuta võivad. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega. Maksuhaldur on täiendavalt osundanud veel Euroopa Liidu Nõukogu 05.05.2011 rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 neljandale artiklile, mis võimaldasid esitada õiguskaitsevahendina laiendatud tollimaksust vabastamise taotlusi ning mille kohaselt võis komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist lubada oma otsusega vabastada laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale määrusega 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest või määrusega 598/2009 kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1225/2009 artikkel 11 lõikes 8 on sätestatud, et importija võib taotleda ka tasutud tollimaksu tagasimaksmist, kui on näidatud, et dumpingumarginaal, mille alusel tollimakse maksti, on kaotatud või seda on vähendatud tasemeni, mis on alla kehtiva tollimaksu taseme. Kaebuse esitaja ei pidanud määruse 1225/2009 artikkel 11 lõiget 8 küll kohaldatavaks, kuid seda peamiselt põhjusel, et vajalikud tõendid ei pruugi olla kättesaadavad või ei soovita neid importijale anda. Sellises olukorras pidi sisaldama taotlus ka tootja avaldust selle kohta, et dumpingumarginaali on vähendatud või see on kaotatud, kuid taolisi määruse 1225/2009 kohaldamise eeldusena vaadeldavaid materjale ja tõendeid aktsiaseltsil esitada ei olnud (kohtuistungi protokoll, tl 197). Vastustaja hinnangul tuleb aga lugeda eksportijalt või tootjalt dokumentide saamist tavalise ettevõtlushoolsuse ja ettevõtlusriski juurde kuuluvaks nähtuseks (kohtuistungi protokoll, tl 197). Siinkohal nõustub kohus samuti vastustajaga, sest tõendite esitamise võimaluse küsitavusest ei saa 6 tuletada õiguskaitsevahendite puudumist. Seega ei ole asjakohased kaebuse esitaja etteheited õiguskindluse ebaproportsionaalsest kahjustamisest seeläbi, et nõuded kehtestati tagasiulatuvalt ja et majandustegevuse ümberkorraldamiseks jäi liiga vähe aega Mis puutub kaebuse esitaja selgitusse seonduvalt majandusliku otstarbekusega ning eesmärgiga
  38. aasta septembris tellitud biodiislikütus järk-järgult välja osta, siis on see äriühingute valik ja risk. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda ka selles, et tollieeskirjade kohaldamiseks vastuvõetud ja eelpool osundatud määrustest 720/2010, 721/2010, 443/2011 ja 444/2011 tulenevalt oli maksuhalduril kohustus rakendada Kanadast imporditud biodiislikütuse (välja arvatud kahelt konkreetselt Kanada ettevõtjalt soetatud kütus) suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse, kusjuures kaalutlusruumi nimetatud küsimuses sisuliselt ei olnud. Maksusumma määramisel tuli lähtuda Euroopa Komisjoni poolt algatatud uurimise käigus tuvastatud andmetest ja nende alusel vastu võetud rakendusmäärustest. Erand tehti ainult kahe Kanada tootja osas ning kaebuse esitaja poolt esitatud tollideklaratsioonides märgitud kaubasaatja nende hulka ei kuulunud. Seega oli maksude määramine põhjendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses väljatoodud arutlus seonduvalt tellitud biodiislikütuse ostuhinna tasemega ning dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise eesmärgiga ei ole siinkohal enam tähenduslik.
  39. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul menetluskulusid kaebuse esitajalt välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 198). Kaebuse esitaja on menetluskulude hüvitamise taotluse esitanud, kuid need jäävad tema enda kanda. AS Alexela Terminal esitas ka taotluse vastustaja esindaja poolt kohtuistungi protokolli tehtud juurdekirjutuste tähelepanuta jätmiseks ja sellise protokolliga asendamiseks, millel ei ole vastustaja omavolilisi juurdekirjutusi (tl 204-205). Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et protokoll tehti menetlusosalistele lähtuvalt HKMS § 86 lg-st 1 kohtuistungil teatavaks, mis protokolli parandamiste või asendamiste taotluste esitamist enam ei eelda. Veelgi vähem eeldab see käsikirjaliste juurdekirjutuste tegemist. Käesoleva lahendi puhul on lähtutud kohtuistungi protokolli trükitud tekstist. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.