← Eesti

3-13-122/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 05.07.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-122 Haldusasi Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo 01.11.2011 kirja nr 1-20/4103 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks kummutama eksitavad väited. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt nõusolekul. üleminek kirjalikule poolte Menetlusosalised Kaebuse esitajate Instmark OÜ ja SV Capital OÜ lepinguline esindaja adv Maksim Greinoman ning vastustaja Politseija Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo volitatud esindaja Arnold Tenusaar. RESOLUTSIOON

  1. Jätta Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kaebus rahuldamata.
  2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitajad Instmark OÜ ja SV Capital OÜ taotlevad Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) 01.11.2011 kirja nr 1-20/4103 õigusvastasuse tuvastamist selles toodud andmete ja väärtushinnangute suhtes ning vastustaja kohustamist kahju hüvitamise asemel väljastada kiri kaebajale, kus vastustaja tunnistaks, et selles kirjas esitatud andmed on ebatäpsed. Vaidlustatav RAB kiri on vastus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher´i 28.10.2011 järelepärimisele seoses Instmark OÜ jt juhtumiga, kus selgitatakse asjaolusid seoses Instmark OÜ kontode arestimisega Nordea pangas. Vastuseks Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher´i 28.10.201 järelepärimisele 28.10.2011 seoses OÜ Instmark jt. juhtumiga teatas Rahapesu andmebüroo vaidlustatavas kirjas järgmist:
  3. Enne OÜ Instmark kontode arestimiseks 07.02.2007.a tehtud ettekirjutust nr OP/873/2007/IV oli Rahapesu Andmebüroo (RAB) tuvastanud kahtlused, mis viitasid OÜ Instmark ja teiste äriühingute osalusele rahapesus. Rahapesukahtluse kontrolltoimik nr 9679 avati 09.11.2006 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) kohustatud subjektidelt saadud teadete põhjal kahtlastest tehingutest. Aastal 2006 sai RAB kokku 4 teadet nimetatud ettevõtete kahtlastest tehingutest. Venemaa Keskpank informeeris 15.11.2006 kirjas nr 01-001/4052 Finantsinspektsiooni äriühingutest, mis kasutavad Eesti krediidiasutusi ja saavad fiktiivsete kaubandustehingute tunnustega tehingute alusel kontodele raha. Kirjale lisatud nimekirjas oli ka OÜ Sevenert. OÜ Sevenert ja OÜ Instmark olid omavahel seotud tehingute, ühise aadressi ja ühise juhatuse liikme kaudu. RAB-le oli enne 07.02.2007 laekunud teateid kahtlastest OÜ Instmark tehingutest, muuhulgas Nordea pangast. 06.02.2007 saabus teave, et 02.02.2007 peeti Eesti-Vene piiri ületamisel kinni Vene kodanik I. P., kes üritas ilma deklareerimata üle piiri viia sularahas 500 000 eurot. I. P. elukoht Eestis oli XXXXXXXX, mis oli ühtlasi OÜ Instmark registreeritud aadressiks. Ülaltoodud asjaolud näitlikustavad RAB-i poolt kogutud teavet, mis andis aluse pidada OÜ Instmark raha päritolu kahtlaseks ja pidada tõenäoliseks, et raha on kuritegelikku päritolu, mis tingiski 07.02.2007 ettekirjutuse kontode arestimiseks. Rahapesukahtluse kontrolli tulemusena saatis RAB rahapesukuriteo tunnustel uurimisorganile kaks kuriteoavaldust (OP/1099/2007/IV ja OP/1244/2007/IV), mille alusel alustati vastavalt kriminaalmenetlused 07221000019 ja 07221000023 rahapesu tunnustel. Hiljem need ühendati üheks menetluseks
  4. Samuti tehti kindlaks, et kõik nimetatud ettevõtted rikkusid RTRTS nõudeid ning nendele oleks saanud rakendada RTRTS § 26-5 ja § 26-3 sätestatud vastutust. Väärteomenetlust ei alustatud, kuna rikkumised pidid sisustama rahapesukuriteo koosseisu.
  5. Lisaks kirjalikule suhtlemisele teadete, kirjade ja ettekirjutuste jms. kaudu, toimub pankade ja RAB-i vahel seaduslikes piires suuline infovahetus, mis on tavapärane ja mida ei dokumenteerita. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus paneb RAB-le ja krediidiasutustele olulised kohustused, mille täitmiseks on vajalik tõrgeteta koostöö kohustatud subjektidega. Nordea panga ja RAB-i vahel toimus enne OÜ Instmark kontode arestimist suuline infovahetus, mille käigus RAB kogus täiendavat informatsiooni ja andmeid pangalt ning samas RAB andis pangale vajalikku tagasisidet tõsise rahapesu kahtluse esinemise kohta seoses OÜ Instmark kontodel oleva rahaga. 06.07.2006, päev enne ettekirjutuse tegemist, sai teatavaks I. P. kinnipidamine piiril suure 2 sularahakogusega, kus asjaolud viitasid seotusele OÜ-ga Instmark. Nordea pank oli sellel ajal juba teadlik Venemaa Keskpanga 15.11.2006 kirjas esitatud kahtlaste äriühingute nimekirjast, kuna Vene poole tolleaegne esindaja Kozlov külastas Eestit ning see kiri jõudis Finantsinspektsiooni kaudu Eesti kommertspankadeni. Kuna pangal on kohustus kontrollida kliendi aktsionäre ja juhatuse liikmeid, oli ilmnenud ka OÜ Instmark seos OÜ-ga Sevenert, milline äriühing oli kantud Venemaa Keskpanga poolt kahtlaste äriühingute nimekirja. Infovahetus OÜ Instmark rahapesukahtlusega tehingute kohta oli täiesti piisav, et pank sai blokeerida tehingute tegemise kahtlase rahaga.
  6. RAB sai OÜ Instmark suhtes advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid poolt läbi viidud, 11.12.2006 dateeritud õigusliku auditi raporti Nordea pangalt. Raporti oli omakorda pangale esitanud OÜ Instmark ise. Raport pidi neil asjaoludel pangale teada olema.
  7. 07.02.2007 arestiti esialgu kõik OÜ Instmark kontod Nordea pangas. OÜ Instmark ei esitanud RAB-le ega pangale nõuetekohaseid dokumente raha legaalse päritolu tõendamiseks. Seetõttu oli kavas jätta tulevase kriminaalmenetluse ajaks aresti alla OÜ Instmark kontod, millel oli reaalselt raha. Hiljem selgus, et osa rahaga kontosid jäi ettekirjutusest ekslikult välja. See ei tähenda, et kahtlused oleks olnud kõrvaldatud. OÜ Instmark rikkus RTRTS nõudeid, ei esitanud dokumente raha legaalse päritolu kohta ega kõrvaldanud rahapesu kahtlust. Segadust OÜ Instmark kontode arestimisel tekitas muuhulgas pangasisene valuuta konverteerimine OÜ Instmark ühelt kontolt teisele. Vajalikuks peeti märkida, et sõltumata RAB-i ettekirjutuste olemasolust, on krediidiasutusel kui rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil endal iseseisev pädevus ja ka kohustus hinnata olukorda ja rakendada RTRTS alusel meetmeid kahtlaste tehingute peatamiseks. Pärast 07.02.2007 ei kadunud kuhugi kahtlused, et OÜ Instmark raha on seotud rahapesuga. Kahtlused hoopis süvenesid ja seetõttu alustati OÜ Instmark suhtes kriminaalmenetlus. Vastav teave oli olemas ka pangal, kes pidi sellega arvestama. RAB-le oli teada, et OÜ Instmark ei esitanud pangale nõuetekohaseid dokumente ega teavet, mis oleks võimaldanud pangal rakendada rahapesu tõkestamise seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, kõrvaldada rahapesu kahtlust ja kindlaks teha tegelikud kasusaajad. Siis kehtinud RTRTS § 10 lg 2 sätestas, et kui isikut, kelle nimel või arvel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud isikul keelatud tehingut sooritada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Kaebajad pöördusid halduskohtusse kaebusega, milles paluvad tunnistada 01.11.2011 kirjas nr 120/4103 Instmark OÜ andmete avaldamise ja väärtushinnangu andmise õigusvastaseks ning kohustada vastustajat kummutama eksitavad väited. Istungil viitasid pooled varemkehtinud RahaPTS § 10, § 11 lg 4, mille kohaselt, kui pangal tekkis rahapesukahtlus, pidi ta nõudma kliendilt teavet raha päritolu ja tegeliku kasusaaja kohta, vastuse mittesaamisel teavitama oma rahapesukahtlusest Rahapesu andmebürood. Vastustaja asus esialgu väitma, et tuleb oletada, et Nordea pank nõudis Instmark OÜ-lt teavet. Ettepanekule vastata konkreetselt, millal ja kuidas Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal on esitanud Instmark OÜ-le nõude dokumentide esitamiseks, mida viimane oleks jätnud täitmata, vastas vastustaja, et vastata ei oska. Istungil muutis vastustaja oma positsiooni ja oletas, et pank on tegelikult mitu Instmark OÜ kontot lihtsalt unustanud. Kaebajate esindaja kommentaarile, et kuidas pank pidi siis dokumente küsima, kui ta on kontode olemasolu ära unustanud, ei osanud vastustaja esindaja midagi vastata. Järelikult kaebajate arvates vastustajal ei ole informatsiooni kirjas nr 1-20/4103 olevate ja kaebuses vaidlustatud asjaolude kohta ning ta juhindus ja juhindub puhtalt oma kujutlusvõimest. 3 Kuigi VÕS § 1047 lg 3, lg 4 tulenevalt lasub tõendamiskoormus täielikult vastustajal, kogusid kaebajad ise tõendid, milleks on kirjavahetus pangaga (tl 21-37) ja vastus Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonnast (tl 68). Tõenditest nähtub üheselt, et pank ei ole mingeid dokumente ega teavet Instmark OÜ-lt küsinud. Vastustaja ei esitanud ka tõendit, et Nordea pank oleks teda rahapesukahtlusest informeerinud. Seega kaebajate arvates on kohtuasjas olevate materjalidega ühemõtteliselt tõendatud, et erinevalt vastustajast ei olnud Nordea pangal rahapesukahtlust Instmark OÜ suhtes, mistõttu Nordea pank ei ole Instmark OÜ-lt ka kunagi mingeid andmeid küsinud ega tema suhtes Rahapesu andmebüroole teateid esitanud. Sellepärast kaebajate väitel faktide asemel sisaldab kiri nr 1-20/4103 A.O.’i osavalt sõnastatud eksitamisi, mida ta levitas Nordea panga kaitsepositsiooni toestamiseks: nagu selgitas istungil vastustaja esindaja, seisnes A.O.’i roll vastuse ettevalmistamises Nordea panga esindaja vandeadvokaat Toomas Vaherile. Kaebajad leiavad, et sisuliselt tegutses A.O. Nordea panga õigusnõustaja abilisena (vt eriti tl 52 pöördel, mida kirjeldab ka muu A.O.’i poolt T. Vaher’le antud õigusnõu täiendavalt kirjale nr 120/4103) ja lõi oma sisulise esindatava huvides kunstliku tõendi. 20.06.2013 avaldas ajaleht Eesti Ekspress artikli „Kapo sundis rahapesu uurija ametist lahkuma“ (kaebaja 20.06.2013 menetlusdokumendi lisa 7), mis käsitleb kirja nr 1-20/4103 autor A.O.’i. Artiklis avaldas A.O., et ta on kaotanud Kaitsepolitseiameti usalduse. Vastuseks ajakirjaniku küsimusele teatas Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Erik Heldna, et Kaitsepolitseiameti sekkumine A.O.’i tegevusse oli vältimatu. Kaebajatel ei ole alust kahelda Kaitsepolitseiameti pädevuses ja seega ka selles, et A.O.’i töölt kõrvaldamiseks olid väga kaalukad põhjused, mida mõistagi täies ulatuses ajalehes ei käsitleta. Sellepärast on kaebajatele selge, et taolise isiku paljasõnalised väited ei saa olla usaldusväärsed. Kaebajad on veenvalt tõendanud ja näidanud, et Nordea pank ei ole Instmark OÜ-lt informatsiooni nõudnud ja seetõttu ei saanud Instmark OÜ ka seda esitada. Kaebajad väidavad, et kirja nr 1-20/4103 tendentslikud väited eksitaksid igat mõistlikku inimest ja need peab kummutama. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja ei suutnud selgitada, miks vastustaja ametnik A.O. rikkus kehtiva RahaPTS §
  8. Sellepärast paluvad kaebajad kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt menetluskulud 60 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale. Vastustaja: Rahapesu andmebüroo (RAB) ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja esitab omapoolsed vastuväited kaebaja seisukohtadele. Kaebuse põhjendamiseks on esitatud mitmeid dokumente ja Tallinna Halduskohtu otsus 20.10.2008 haldusasjas nr 3-07-652 (Instmark OÜ, Montevalle OÜ, Sevenert OÜ ja SV Capital OÜ kaebused RAB ettekirjutustele ja toimingutele), samas on kaebajad halduskohtule esitamata jätnud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 03.04.2012 tsiviilasjas nr 2-10-8380 (SV Capital OÜ hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu kahju 31 955,82 euro ja viivise saamiseks, alternatiivselt viivitusintressi 31 955,82 euro või rikkumise teel saadud tulu 31 955,82 euro ja viivise saamiseks), millele kaebajad viitavad oma kaebuse p 1.2 ning mis on antud asja lahendamisel oluline tõend (vt lisa 1). Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaali esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher pöördus RAB`i poole palvega võimalusel selgitada OÜ Instmark pangakontode arestimist vahemikus 07.02.2007 kuni 02.10.2007 tsiviilasjaga nr 2-10-8380 (SV Capital OÜ hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu kahju 31 955,82 euro ja viivise saamiseks, alternatiivselt viivitusintressi 31 955,82 euro või rikkumise teel saadud tulu 31 955,82 euro ja viivise saamiseks) seoses. RAB soovitas Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaalil tsiviilasja nr 2-10-8380 raames välja nõuda Tallinna Halduskohust haldusasi nr 3-07-652 (Instmark OÜ, Montevalle OÜ, Sevenert OÜ ja SV Capital OÜ kaebused RAB ettekirjutustele ja toimingutele), kus olid neid huvitavad asjaolud kajastamist leidnud. Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal oli haldusasjas nr 3-07-652 vaidlustatud 4 RAB ettekirjutuste adressaat (huvitatud isik). Harju Maakohtu taotlusel tsiviilasjas nr 2-10-8380 edastas Tallinna Halduskohus saatekirjaga 21.06.2011 nr 3-07-652 haldusasja nr 3-07-652 toimiku, mis tagastati Tallinna Halduskohtule 23.11.2011 (vt lisa 3). Vastustaja on seisukohal, et kaebajate õiguslikud põhjendused ei ole asjakohased. Vastustaja leiab, et RAB vastus (kiri 01.11.2011 nr 1-20/4103) Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaali (huvitatud isik) esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher`i järelepärimisele ei riku kaebaja õigusi kuna sisaldab endas faktilisi asjaolusid, mis tuginevad haldusasja nr 3-07-652 toimikus olevatele materjalidele ning millest tulenevalt on otsused teinud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-
  9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Vaidlustatud kirja näol on tegemist informatiivse kirjaga ehk siis vastuskirjaga teabenõudele. Selline kiri üldjuhul ei riku kellegi õigusi ega piira vabadusi. Vaidlustatud kirjas teavitatakse Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (edaspidi Nordea pank) lepingulist esindajat adv Toomas Vaherit faktilistest asjaoludest, mis on seotud konkreetsete sündmustega, milles osales ka Instmark OÜ (kirjas on need lahti kirjutatud). SV Capital OÜ on puutumuses selle kirjaga üksnes seeläbi, et Instmark OÜ on loovutanud oma nõuded Nordea panga vastu SV Capital OÜ-le (09.02.2010 nõude loovutamise teatis). Kohus, hinnates RAB 01.11.2011 vastuskirja nr 1-20/4103 Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaali (huvitatud isik) lepingulise esindaja adv Toomas Vaher`i järelepärimisele, leiab, et see ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi. Vastuses teabenõudele kirjeldatakse konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest oli Instmark OÜ teadlik tsiviil- ja kriminaalmenetluste, milles tutvus ka kõigi tõenditega, kaudu. Vastustaja kinnitas kohtule, et kirjas toodud faktilised asjaolud tuginevad haldusasja nr 3-07-652 toimikus olevale materjalile, millest lähtuvalt on otsused teinud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-8380 (jõustunud kohtulahendid). Vastustajale teadaolevalt Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal saatis RAB-le teate Instmark OÜga seotud kahtlastest tehingutest juba 14.12.
  10. Teate nr 280 koos lisadega on Nordea pank pidanud võimalikuks uurija nõudel esitada kriminaalasja nr 07221000023 juurde, millega kaebaja esindaja on tutvunud. Vastustaja väidab, et üks kaalukamaid Nordea panga esitatud dokumente, mis rahapesukahtlusele alused andis, oli kaebajate esindaja poolt koostatud õigusauditi raport Instmark OÜ kohta (lisa 1), kus on Instmark OÜ rikkumised üksikasjalikult välja toodud. Vastustaja väitel pangal oli teada tehingute põhjal, et Instmark OÜ oli kohustatud isik RahaPTS mõttes, kellel ka endal oli kohustus seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid täita, millega nõustub ka kohus. Vastustaja viitab asjaolule, et kriminaalasja nr 07221000023 toimikus on Harju Maakohtu 23.02.2007 määrus (sellega on kaebaja pool tutvunud) kriminaalasjas nr 07221000019 rea kontode, sh ka kahe Instmark OÜ konto, arestimiseks, samuti Instmark OÜ kontosid oli juba piiratud RAB-i poolt ning esitatud dokumentide ja eelnenud tehingute pinnalt oli tekkinud kahtlus, et varjatakse vara päritolu ja tegelikku omanikku (rahapesu tunnused), vastustaja on seetõttu õigesti leidnud, et sellises olukorras oli pangal kohustus tehinguid mitte teha. 5 Vastustaja kinnitusel kaebajate lepinguline esindaja adv Maksim Greinoman tutvus kriminaalasja toimikus olevate materjalidega, seega kaebajad on teadlikud toimikutes olevatest dokumentidest, mis on Instmark OÜ poolt edastatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile, kuid kas need dokumendid tõestavad vara legaalset päritolu ja tegelikke omanikke on RAB-i arvates hinnangu küsimus (pank ja RAB leidsid, et ei tõestanud). Vastustaja väitel vaieldamatu fakt on see, et rida dokumente oli Instmark OÜ poolt Nordea pangale esitanud (kriminaalasjas nr 07221000023 pank esitas need uurijale ja kaebaja on nendega tutvunud), mis näitab, et neid oli küsitud, vähemalt suuliselt. Kaebaja pool ei ole seda ümber lükanud. Kohus märgib kokkuvõtvalt, et nõustub asjas esitatud vastustaja seisukohtadega, millega on tutvunud ka kaebuse esitajad, seega kohus ei hakka neid üle kordama. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et „faktide asemel sisaldab kiri nr 1-20/4103 A.O.’i osavalt sõnastatud eksitamisi, mida ta levitas Nordea panga kaitsepositsiooni toestamiseks“, mida kohus hindab paljasõnaliseks. Kohus hindab asjakohatuks ka kaebajate viited A. O. isikule/tegevusele, kuna see ei ole vähimalgi määral puutumuses käesoleva kohtuvaidlusega. Kohus leiab, et kaebajate süüdistused on alusetud, kuna A.O.e ei ole kriminaal-, väärteo- ega distsiplinaarkorras vastutusele võetud ega karistatud. See asjaolu, et vaieldava kirja koostajaks oli A.O. (võis olla ka muu pädev ametnik), ei muuda selle sisu ning kohus ei nõustu kaebajate väitega, et kirjas toodud informatsiooni näol oleks tegemist A. O. paljasõnaliste ja ebausaldusväärsete väidetega. Kirjale on alla kirjutanud Rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra, kes oma allkirjaga on kinnitanud kirjas sisalduva teabe õigsust (vastasel juhul ei oleks seda kirja välja saadetud). Kohtul ei ole alust kahelda kirja sisu usaldusväärsuses. Halduskohus ei hakka ümber hindama kõnealuses kirjas toodud faktilisi asjaolusid, kuna selleks puudub pädevus. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et kaebajate põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning kaevatavas vastuskirjas andmete avaldamise ja väärtushinnangu andmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning puudub alus vastustaja kohustamiseks kummutama eksitavad väited. Kohus leiab samuti, et kaebajate huvi vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik RIIGIKOHTU 10.03.2015 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
  11. Rahuldada Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kassatsioonkaebus osaliselt.
  12. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  13. juuli
  14. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  15. juuli
  16. a otsus haldusasjas nr 3-13-122 osas, millega jäeti rahuldamata Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andme-büroo
  17. novembri
  18. a kirjas nr 1-20/4103 andmete edastamise ja hinnangute andmise õigusvastasuse tuvastamiseks. 6
  19. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo
  20. novembri
  21. a kirjas nr 1-20/4103 Instmark OÜ kohta andmete avaldamise ja Instmark OÜ kohta hinnangute andmise õigusvastasus.
  22. Ülejäänud osas jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  23. juuli
  24. a otsus haldusasjas nr 3-13-122 muutmata.
  25. Mõista Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroolt Instmark OÜ kasuks välja menetluskulud 15 eurot ja SV Capital OÜ kasuks välja menetluskulud 15 eurot.
  26. Tagastada Instmark OÜ-le ja SV Capital OÜ-le kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjonid. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.