) § 64, kus on toodud tõendite esitamisest keeldumise alused ning märkinud lisaks võimalike sanktsioonide rakendamise, mis kaasnevad korralduse mittetäitmisel. Korralduse aluseks on märgitud
,
2 sätted. 15.04.2013 on esitanud kaebaja volitatud esindaja maksuhaldurile taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. 18.04.2013 on maksuhaldur andnud korralduse nr. 12.2-3/342-11, milles rahuldas esitatud taotluse korralduse nr. 12.2-3/342-7 täitmise tähtaja pikendamiseks ja määras uueks tähtajaks 13.05.
lg 1 ja § 62 lg 3 p 2) ning piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Teepress OÜ, OÜ Vanakivi Kaubandus ja Eesti Aknakeskus OÜ juhatuse liikme P.K. maksuhaldurile 27.02.2013 seletusest nähtuvalt makstakse P.K. antud laenu tagasi K.K. pangakontole. Osaühingu kassast osaühingu pangakontole raha sissemaksmiseks kasutatakse P.K. poja K.K. pangakontot. Kassast panka viidava raha võtab P.K. endale ja sama summa kantakse K.K. pangakontolt osaühingu pangakontole. 2 Vastustaja on leidnud, et äriühingute raha kandmine läbi äriühingutega mitteseotud isiku (antud juhul äriühingute juhatuse liikme poja K.K.) pangakonto ei ole tavapärane ning on ka ebavajalik, sest sularaha on võimalik sisse maksta otse osaühingute endi pangakontodele. Märkimisväärseks peab maksuhaldur ka äriühingute pangakontodelt nähtuv asjaolu, et tegemist ei ole üksikute juhuslike ülekannetega, vaid K.K. pangakontot on kasutatud äriühingute huvides pidevalt ning ülekandeid on kokku tehtud 35 799,38 euro ulatuses. Kõige sagedamini on ülekanded toimunud OÜ-ga Vanakivi Kaubandus, kellega kontrollitaval perioodil on toimunud raha ülekandeid 30-l korral. Seetõttu oli maksuhalduri poolt põhjendatud K.K. pangakonto väljavõtte küsimine. Konto väljavõtte põhjal on maksuhalduril võimalik kontrollida P.K. väidet, et K.K. kontot kasutatakse üksnes vahelülina äriühingu kassa ja pangakonto vahel ning kas kontol ei toimu liikumisi, mis võiks viidata K.K. pangakonto kasutamisele äriühingute huvides muul viisil. Maksuhaldur on märkinud, et K.K. pangakontode väljavõtted omavad tähtsust eelnimetatud äriühingute maksukohustuste väljaselgitamisel ning maksuhaldur on nõudnud dokumente, millel on seost läbiviidava maksumenetlusega. Seega peab maksuhaldur korraldust õiguspäraseks ning seaduslikuks. 26.08.20123 on maksuhaldur esitanud täiendava seisukoha, milles juhib kohtu tähelepanu menetluskulude aruandele ning leiab, et menetluskulude suurus ei ole põhjendatud. Samas jääb endiste seisukohtade juurde ning taotleb jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud palub jätta kaebaja kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Maksu- ja Tolliamet andis P.K. kui kolmandale isikule 05.04.2013 korralduse nr 12.2-3/342-7, millega kohustas P.K. esitama tema poja K.K. AS Swedbank pangakonto nr XXXXXXXXXXXX perioodi 01.04.2012 kuni 30.11.2012 väljavõtte. Maksuhaldur on lähtunud korralduse andmisel
lg 1, mille kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitaja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandalt isikukult asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib
Maksuhaldur on lähtunud korralduse andmisel
2, mille kohaselt maksuhaldur kohustub haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel kui see ei põhjusta adressaadile ülemäärast kulutust. Korraldusega pannakse maksukohustuslasele mitterahalise iseloomuga kohustusi või määratakse rahalisi kõrvalkohutusi. Korraldust saab anda teabe nõudmiseks ja tõendite kogumiseks, maksuvõla sissenõudmiseks, sunniraha määramiseks, asendustäitmise või menetlustoimingute kulude sissenõudmiseks. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist peab maksuhaldur üritama seda teavet saada maksukohustuslaselt (
Samas on lubatud pöörduda otse kolmanda isiku poole siis, kui maksuhaldur soovib saada kinnitust maksukohustuslase väitele või kui on teada, et kolmas isik valdab teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur
sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Maksuhalduril on õigus tulenevalt
lg 1 kohaselt nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaksmääramiseks nii maksukohustuslaselt kui kolmandalt isikult tema valduses olevate dokumentide ja teabe esitamist. Antud asjas on maksuhaldur soovinud P.K. kui kolmandalt isikult teavet ning kohustanud esitama tema alaealise poja K.K. pangakonto väljavõtet. Alaealise isiku pangakontot saavad 3 käsutada tema vanemad, antud juhul tema isa P.K., kes on samas äriühingute Teepress OÜ, OÜ Vanakivi Kaubandus ja Eesti Aknakeskus OÜ juhatuse liige. Asja materjalide kohaselt kontrollib Maksu- ja Tolliamet Teepress OÜ maksustamisperioodide aprill kuni november 2012, OÜ Vanakivi Kaubandus maksustamisperioodide oktoober ja november 2012 ning Eesti Aknakeskus OÜ maksustamisperioodide oktoober ja november 2012 käibe- ning tulumaksukohustuse õigsust. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et Teepress OÜ pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on K.K. pangakontolt tehtud kontrollitaval perioodil Teepress OÜ pangakontole makseid selgitusega „lühiajaline laen (laenuandja P.K.)“ ning Teepress OÜ pangakontodelt on tehtud K.K. pangakontodele makseid selgitusega „Majanduskulude katteks (P.K.)“, „Laenu tagasimakse (P.K.)“ ja „Laenu tagasimaks (P.K.)“. OÜ Vanakivi Kaubandus pangakontode väljavõtetest on K.K. pangakontolt tehtud kontrollitaval perioodil OÜ Vanakivi Kaubandus pangakontole makseid selgitusega „Ülekanne“ ja „Makse oma kontode vahel“. OÜ Vanakivi Kaubandus pangakontolt on tehtud makse K.K. pangakontole selgitusega „Pangast kassasse“. Eesti Aknakeskus OÜ pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on K.K. pangakontolt tehtud kontrollitaval perioodil Eesti Aknakeskus OÜ pangakontole makseid selgitusega “Makse oma kontode vahel“. Kohus nõustub maksuhalduri poolt kindlakstehtuga ega sea kahtluse alla maksuhalduri poolt väljatoodut, et äriühingute raha kandmine läbi äriühingutega mitteseotud kolmanda isiku (antud juhul juhatuse liikme poja K.K.) pangakonto ei ole tavapärane ning on ka ebavajalik, sest sularaha on võimalik sisse maksta otse osaühingute endi pangakontodele. Äriühingute pangakontodelt lähtuvalt on maksuhaldur leidnud, et tegemist ei ole üksikute juhuslike ülekannetega, vaid K.K. pangakontot on kasutatud äriühingute huvides pidevalt ning ülekandeid on kokku tehtud 35 799,38 euro ulatuses. Maksuhaldur on märkinud, et kõige sagedamini on ülekanded toimunud OÜ-ga Vanakivi Kaubandus, kellega kontrollitaval perioodil on toimunud raha ülekandeid 30-l korral. Eeltoodut arvesse võttes oli maksuhalduri poolt põhjendatud K.K. pangakonto väljavõtte küsimine , kuna teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (RKHK 3-3-1-24-11). Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksuseaduste täitmist, kasutades selleks seadusega antud pädevust. Tulenevalt
on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid ja asjaolusid, seega on kohutus rakendada uurimispõhimõtet, mida maksuhaldur on maksumenetluses rakendanud. Täiendavalt märgib kohus, et oma seletuses maksuhaldurile on P.K. märkinud, et annab laenu läbi oma lapse K. K. pangakonto ning laenu makstakse tagasi K. K. pangakontole. Maksuhaldur on märkinud, et kassast panka viidava raha võtab P.K. endale ja sama summa kantakse K.K. pangakontolt osaühingu pangakontole. Täiendavalt esitatud kaebuse teesides (19.08.2013) on kaebaja leidnud, et kaevatav korraldus on puudulikult motiveeritud ja korraldus oleks õigusvastane ka kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane, haldusakt on piisavalt motiveeritud ning adressaadile arusaadav. Haldusaktis on välja toodud faktilised ja õiguslikud alused, haldusakt on selge ja üheselt mõistetav, haldusakt on välja antud pädeva 4 haldusorgani poolt. Maksuhaldur on korralduse andmisel juhindunud maksukorralduse seaduse sätetest ning toiminud õiguspäraselt. Maksuhaldur ei ole rikkunud kaebaja suhtes Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ega rikkunud eraelu puutumatust. Kohus on seisukohal, et kaebus on üles ehitatud otsitud ja põhjendamata seisukohtadel ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on juhindunud kohtuotsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.