← Eesti

3-12-2060/40

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2060 Otsuse kuupäev 06.veebruar 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS Lemeks Sadamad kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.08.2012 maksuotsuse nr 12.23/2361-10 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

  1. jaanuar 2013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Lemeks Sadamad Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Jätta kaebus rahuldamata. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 08.märts 2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) viis AS Lemeks Sadamad suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrollis käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel märts 2007 kuni jaanuar
  3. 27.08.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2361-10 suurendas MTA AS Lemeks Sadamad maksukohustust tulumaksu osas summas 33 941,17 eurot (531 064 krooni). Kontrolli tulemusena maksuhaldur leidis, et AS Lemeks Sadamad ei ole OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson rekvisiitidega arvetel kajastatud metsamaterjali arvetel näidatud isikutelt soetanud, vaid saanud selle tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Lähtuvalt MKS § 94 lg-st 2 ja võttes arvesse AS Lemeks Sadamad esitatud sama perioodi kokkuostuhindu hindas maksuhaldur OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson rekvisiitidega arvetel 1 näidatud metsamaterjali maksumuseks summa 10 011 171 krooni, summa 1 899 153 krooni luges maksuhaldur ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. AS Lemeks Sadamad esitas 27.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.08.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2361-10 tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused
  4. Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei ole ümber lükanud AS Lemeks Sadamad poolt esitatud seisukohta, et AS Lemeks Sadamad on OÜ-dega Sikast Grupp ja Portoson tehingute tegemisel olnud hoolas ning tegemist ei ole fiktiivsete tehingutega. Ainuüksi asjaolust, et OÜ-d Sikast Grupp ja Portoson olid või võisid olla varifirmad, ei saa teha järeldust, et AS Lemeks Sadamad ja OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson vahel tehinguid ei toimunud. OÜ-del Sikast Grupp ja Portoson võis küll puududa sisuline majandustegevus, kuid AS Lemeks Sadamad ei olnud sellest teadlik. AS Lemeks Sadamad sai OÜ-dega Sikast Grupp ja Portoson sõlmitud tehingute alusel reaalselt metsamaterjali ning sõlmis enda teadmiste kohaselt reaalseid tehinguid reaalselt kokku lepitud tingimustel. Asjaolu, et nende äriühingute tegevusega olid seotud ka Argo Silm, Hannes Linnamägi ja Mark Noormets, ei tähenda, et OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson näol oleks tegemist ebausaldusväärsete ettevõtetega või et nende isikute puutumus nimetatud ettevõtetega oleks pidanud tekitama kahtluse. Pigem muutis nende isikute seotus ettevõtetega AS-i Lemeks Sadamad jaoks ettevõtted usaldusväärseks, sest Argo Silm, Hannes Linnamägi ja Mark Noormets on olnud Lemeks Sadamad AS-i pikaajalised äripartnerid ning pikaajaliselt metsaäris tegutsenud. AS Lemeks Sadamad pidas Argo Silma, Hannes Linnamäge, Mark Noormetsa ning Mati Ornefeldti OÜ-de Portoson ja Sikast Grupp töötajateks. AS Lemeks Sadamad ei olnud maksupettusest teadlik ning sõlmis enda teada tehingud OÜ-dega Portoson ja Sikast Grupp. AS Lemeks Sadamad tasus isikutele, kes ettevõtte teada ja esitatud dokumentide kohaselt olid metsamaterjali omanikuks ning kellega ka ostu-müügitehingud sooritati.
  5. Maksuhaldur on koostanud maksuotsuse valikuliste tõendite alusel. Maksuotsuses toodud järeldused ja hinnangud on oletuslikud ning vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega. AS Lemeks Sadamad leiab, et 20.07.
  6. a vaatlusprotokolli andmeid on meelevaldselt tõlgendatud. Vaatlusprotokoll ei tõenda, et osa AS Lemeks Sadamad poolt OÜ-dele Portoson ja Sikast Grupp makstud summast tagastati sularahas. Ka maksuhaldur on maksuotsuses nõustunud, et vaatlusprotokollis puuduvad allkirjad AS Lemeks Sadamad poolt raha tagasisaamise kohta. Peet Rõigas ei olnud teadlik, kes juhib ja korraldab OÜ Portoson tegevust. AS Lemeks Sadamad on arvamusel, et asjaolust, et AS-i Lemeks Sadamad töötajad Ülle Pilk ja Peet Rõigas nimetasid ütlustes teisi Mark Noormetsa, Argo Silma ja Hannes Linnamägiga seotud ettevõtteid, ei saa teha järeldust, et Ülle Pilk ja Peet Rõigas ei pidanud isikuid OÜ-dega Portoson ja Sikast Grupp seotuks.
  7. Kaebuse esitaja vaidlustab ka maksuotsuse tegemise tähtaegsuse. Antud juhul on maksuhaldur lähtunud eeldusest, et AS Lemeks Sadamad on pannud toime maksupettuse või on hoidunud maksude tasumisest kõrvale tahtlikult, kohaldades seega MKS § 98 lg 1 teises 2 lauses toodud kuueaastast aegumistähtaega. Viited maksupettusele või tahtlikule kõrvalehoidumisele on maksuotsuses pinnapealsed ja sisuliselt Lemeks Sadamad poolt ümber lükatud. Lemeks Sadamad leiab, et ta ei ole tahtlikult maksudest kõrvale hoidunud. Antud olukorras saab kõne alla tulla MKS § 98 lg 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg. Pärast selle möödumist maksuotsust teha ei tohi. Maksuotsuse aluseks olevad asjaolud on avaldunud 2007 ja 2008.aastal, maksuotsus on aga tehtud 2012.aasta augustis, ehk pärast 3-aastast aegumistähtaega. Sellest tulenevalt kuulub maksuotsus tühistamisele, kuna maksu määramine oli nõude aegumise tõttu välistatud.
  8. Maksuhaldur on määranud tulumaksu hindamise teel, kasutades temale antud kaalutlusõigust. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur lugenud OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson rekvisiitidega arvetel näidatud metsamaterjali maksumuseks kokku 10 011 171 krooni. Kuidas nimetatud summa on metoodiliselt saadud, maksuotsusest sisuliselt ei nähtu. Lemeks Sadamad on metsamaterjali soetamiseks teinud väljamakseid 11 910 324 krooni eest. Seega on erinevus maksuhalduri ja AS Lemeks Sadamad arvestustes 1 899 153 krooni. AS Lemeks Sadamad ei ole metsamaterjali soetamiseks kasutanud ettevõtluse välist raha. OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson kontodele ülekantud raha eest omandas Lemeks Sadamad metsamaterjali, mille võõrandas oma majandustegevuses edasi. Metsamaterjali soetamiseks ülekantud raha ei ole Lemeks Sadamad tagasi saanud. Seetõttu ei ole alust väita nagu oleks 1 899 153 krooni ulatuses tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mida tuleks tulumaksuga maksustada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on metsamaterjali soetamiseks kulutanud raha otstarbekalt, materjal on soetatud keskmiste turuhindadega ning kuna metsamaterjali olemasolus vaidlust ei ole, siis tuleb ka kogu metsamaterjali soetamiseks tasutud summa lugeda AS Lemeks Sadamad ettevõtlusega seotud kuluks. Järelikult on AS Lemeks Sadamad maksuarvestus olnud õige ja tulumaksu osas maksuarvestuse korrigeerimiseks alus puudub. Vastustaja vastuväited
  9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur eriarvamuses esitatud seisukohti ja vastuväiteid kontrollaktile analüüsinud ning on oma seisukohad ning järeldused vaidlusaluse maksuotsuses avaldanud.
  10. Vastustaja hinnangul on kaebaja alusetult rõhutanud hoolsuskohustuse täitmisele, kuna maksuotsuse tegemise faktiliseks aluseks on asjaolu, et AS Lemeks Sadamad teadis, et OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson ei ole tegelikud müüjad ja arved on fiktiivsed. Vastustaja on veendunud, et kõikide dokumentide (s.h tegemata tehingu kohta vormistatud arve nr 443) juurde äriregistri väljavõte ja isikuttõendavast dokumendist koopia lisamine, vaid kinnitab maksuotsuses märgitud seisukohta, et AS Lemeks Sadamad teadis, et metsamaterjali tegelikud müüjad ei ole OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson juhatuse liikmed ning soovis dokumendikoopiatega tõendada näilist hoolsuskohustuse täitmist. Ka Peet Rõigase, Ülle Pilgu, Marek Allase, Tõnu Roosioja, Hannes Linnamägi, Argo Silma, Mark Noormetsa ütlused ning AS Lemeks Sadamad pitsati ja allkirjadega kaubata ostuarve koos fiktiivsete päritoludokumentidega kinnitavad, et AS Lemeks Sadamad ei eeldanud ja ei saanud eeldada Hannes Linnamägi, Argo Silma, Mark Noormetsa, Mati Ornefeldti, Marek Allase ning Kaidu Keppi õigust OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson nimel tehinguid teha. 3 Kaebaja pikaajalist kogemust puiduäris arvesse võttes, on loogiline, et tehingu teise poole tuvastamine on üheks argumendiks tehingute põhjendamisel. Isikusamasuse tuvastamine on tava, mida tavaliselt puiduäris (võttes arvesse sagedased metsavargused ja ebaseaduslikud metsaraied) pooled järgivad. Ei saa lugeda eluliselt usutavaks asjaolu, et kaebaja seda ei tea. Kuna kaebaja teadis, et tehingute teiseks pooleks ei olnud OÜ-d Sikast Grupp ja Portoson, siis on asjakohatu ka tema väide hoolsuskohustuse täitmise osas.
  11. Maksuhalduri valduses olevad tõendid kinnitavad maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et OÜ Lemeks Sadamad teadis, et OÜ-d Sikast Grupp ja Portoson, ei ole metsamaterjali tegelikud müüjad. Vastustaja arvates ei saa maksukohustuse kindlakstegemisel lähtuda üksnes maksukohustuslase enda väidetest ja tema koostatud dokumentidest. Maksuotsuse tegemisel ei saa eeldada, et maksukohustuslane kinnitab tema raamatupidamises arvesse võetud arvete tegelikkusele mittevastavust. Formaalselt vormistatud vaidlusalused arved on AS Lemeks Sadamad raamatupidamises kajastatud ja nende põhjal on tehtud väljamaksed. Vastustaja hinnangul ei saa olla heauskne teades, et tegelik müüja ja arvetel näidatud müüjad on erinevad isikud. Kui AS Lemeks Sadamad oleks eeldanud, et Argo Silm, Hannes Linnamägi ja Mark Noormets olid OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson seaduslikud esindajad, siis oleks olnud õige märkida nende nimed materjali üleandjatena ning teha nende dokumendist fotokoopiad. Dokumendid peavad kajastama tegelikku olukorda ja isikute andmeid. Kaebaja heatahtlikkuse põhjendamiseks esitatud väited on vastuolus tema enda poolt hoolsusnõuete täitmise põhjendamiseks esitatud väidetega.
  12. Metsamaterjali maksumuse arvestuse osas arvestas maksuhaldur AS Lemeks Sadamad poolt soovitud korrigeerimised. AS Lemeks Sadamad ei esitanud maksumenetluses (ega esitanud ka kaebusega) ühtegi tõendit, mis oleks andnud alust korrigeerida materjali maksumuse arvestust. Ka ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et metsamaterjal, mille maksumuse maksuhaldur arvesse võttis, oleks ostetud käibemaksukohustuslaselt. Samuti AS Lemeks Sadamad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et isikud, kes talle metsamaterjali kohale tõid ja kellega ta suhtles materjali ostmisel, oleksid teda eksitanud, esinedes OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson esindajana. Seega puuduvad ka tõendid, et müüja võis olla käibemaksukohustuslane. Maksuhaldur võttis arvetel näidatud metsamaterjali kogused arvesse, kuid ei olnud nõus metsamaterjali hinnaga ning korrigeeris hindu vastavalt AS Lemeks Sadamad poolt antud andmetega. Kuna puuduvad tõendid, mille eest olid tehtud väljamaksed summas 1 899 153 krooni, ei ole võimalik veenduda, et väljamakstud summa on seotud kaebaja ettevõtlusega. Seega on tulumaksu määramine põhjendatud.
  13. Maksuhaldur hindas asjaolu, kas vaidlusalused tehingud on üldse toimunud või on metsmaterjali müüjaks keegi kolmas isik. Kuna metsamaterjali olemasolu osas vaidlust ei ole, siis maksuhaldur leidis, et tulumaksukohustus tuleneb väljamakse summa ja metsamaterjali hinnangulise maksumuse erinevusest. Maksuhaldur maksustas vaid väljamaksed, mille seotus ettevõtlusega ei ole tõendite põhjal leidnud kinnitust. Kuna kaebaja ei ole tõendanud tehingute tegelikku toimumist ja metsamaterjali saamist arvetel näidatud isikutelt, siis puuduvad ka tõendid, et müüja võis olla käibemaksukohustuslane. Seega puuduvad tõendid, mille eest olid tehtud väljamaksed summas 1899153 krooni, sellelt summalt on arvutatud ka tulumaks. 4 Kohtu seisukoht
  14. Maksuhaldur kontrollis AS Lemeks Sadamad käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel märts 2007 kuni jaanuar 2008.a. Maksuhaldur leidis kontrollimise tulemusena, et AS Lemeks Sadamad ei ole kontrollitaval perioodil arvetel näidatud isikutelt, so OÜ-lt Portoson ja Sikast Grupp kaupa tegelikult soetanud. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja perioodil märts 2007 kuni jaanuar 2008 teinud väljamakseid OÜ-de Portoson ja Sikast Grupp nimel väljastatud arvete alusel summas 11 910 324 krooni. MKS § 94 lg 2 sama perioodi kokkuostuhindu arvestades luges maksuhaldur OÜ Portoson ja Sikast Grupp rekvisiitidega arvetel näidatud metsamaterjali maksumuseks 10 011 171 krooni, lugedes ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks 1 899 153 krooni, millelt ei olnud kaebaja tulumaksu arvestanud ega tasunud. Käibemaksu osas oli AS Lemeks Sadamad sama perioodi osas 11.06.2012 käibedeklaratsioonide parandused esitanud, käibemaksuarvestust korrigeerinud ning tasumata jäänud käibemaksu tasunud. Seega puudutab vaidlusalune maksuotsus ainult tulumaksu. Maksuotsusega on suurendatud kaebaja tulumaksu tasumise kohustust 33 941,17 euro (531 064 krooni) võrra. Maksuhaldur leidis, et kaebaja tehingud OÜ-ga Portoson ja Sikast Grupp olid näilikud ning et kaebaja oli teadlik, et OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp ei ole tegelikud metsamaterjali müüjad.
  15. Tulumaksuseaduse (TMS) § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse TMS §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed TMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TMS §-dele 48-
  16. TMS § 51 lg 2 p 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.
  17. Maksuhaldur ei ole vaidlustanud vaidlusalustes tehingutes märgitud kogustes puidu saamist. Vaidlus on selles, kas kauba müüjateks olid tegelikult OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp või keegi kolmas isik ning kui kauba müüjateks ei olnud viimased, siis kas kaebaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema.
  18. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et kaebaja ja arvetel näidatud isikute OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp vahel reaalseid tehinguid ei toimunud, vaid, et arvetel näidatud kaup saadi kindlaks tegemata isikutelt, mitte aga arvetel näidatud isikutelt. Kriminaalmenetluses on nii OÜ Portoson kui tema ja OÜ Sikast Grupp nimel tegutsenud isikud teistele äriühingutele fiktiivsete arvete esitamises süüdi mõistetud. Kriminaalasjas nr 1-08-12289

(07930000159)tehtud kohtuotsus ja maksutoimikusse võetud kriminaalasja materjalid, lisaks maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et esitatud kahtlused rajanevad reaalsetel asjaoludel. OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp juhatuste liikmete Jaana Jalaste, Tõnu Roosioja ja Ahti Jalakase poolt kriminaalmenetluse käigus antud selgituste kohaselt kumbki äriühing tegelikult ettevõtlusega ei tegelenud, vaid olid loodud Mati Ornefeldti, Kaidu Keppi ja Marek Allase poolt fiktiivsete arvete esitamiseks. Äriühingute eesmärgiks oli reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustust vähendavate fiktiivsete arvete esitamine, mõlema äriühingu ja nende juhatuse liikmete tegevus toimus tegelikult Mati Ornefeldti ja 5 temaga seotud isikute juhtnööride alusel. Mati Ornefeldt, Reijo Ornefeldt, Kaidu Kepp, Marek Allas ja Tõnu Roosioja tunnistasid end kriminaalasjas kokkuleppemenetluse korras süüdi, kohtuotsus jõustus 26.05.
  1. Kohtuotsusega OÜ Portoson sundlõpetati. Käibemaksukohustuslasena oli OÜ Protoson registreeritud perioodil 27.05.2005 kuni 30.09.2008, OÜ Sikast Grupp aga perioodil 24.07.2006 kuni 16.10.2007.a.
  2. Maksumenetluses kriminaalasjas kogutud tõendite kasutamise lubatavuse osas osundab kohus HKMS § 56 lg-le 1, mille kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mis võimaldab kindlaks teha poolte väiteid põhjendavaid ja muid olulisi asjaolusid. HKMS § 56 lg 2 kohaselt halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid.
  3. Kohus leiab, et kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid põhjuse vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Kohtuistungil kaebaja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütlused jäid põhiväidetelt samadeks, mis nad olid andnud kas kriminaalmenetluse või maksumenetluse käigus (H.Linnamägi, A.Silm, M.Noormets) või ei mäletanud varasemalt antud ütlusi või sündmusi (M.Allas). M.Allas on maksuhaldurile 23.01.2008 ja 16.05.2011 antud seletustes seletanud, et Lemeks Sadamad AS-s olid nende kontaktisikuteks Ülle ja juhata Peet Rõigas, kes olid kogu tegevusega kursis ja kellega tema või Mati (Ornefeldt) suhtles. Ülle Pilguga või Peet Rõigasega lepiti kokku dokumentide vormistamise ja allakirjutamise ajad, selleks ajaks toimetati kohale kas Annes Kuusk (Sikast Grupp OÜ) või Tõnu Roosioja (Portoson OÜ). M.Allas on ka väitnud, et üldiselt käis Mati alati üksinda Peet Rõigase kabinetis uusi kokkuleppeid tegemas või ka raha viimas ning et üldiselt oli skeem sama iga riiulifirma kui ka kokkuostja puhul. Nagu märgitud, kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud Marek Allas tema väitel ei mäletanud (või ei soovinud mäletada), mida ta varasemates menetlustes on öelnud, ega mäletanud ka, kuidas puidu müük ja OÜ-te Portoson ja Sikast Grupp ning AS Lemeks sadamad vahel toimus. Seega ei lükanud tunnistaja kohtuistungil antud ütlused millegagi ümber tema kriminaalmenetluse käigus antud ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja ei väitnud, et teda oleks varasemalt mõjutatud, või et varasemalt antud ütlused oleksid ebaõiged olnud. Seega on põhjendamata kaebaja väide, et Marek Allase ütlused, ja sealt edasi ka Tõnu Roosioja, Jaana Tisleri (Jalast) ja Ahti Jalaka ütlused ei ole usaldusväärsed. Nimetatud isikute seletused ei ole omavahel vastuolus, see, et nende ütlused ei olnud ega ole kooskõlas AS Lemeks Sadamad töötajate väidete ja selgitustega, ei tähenda samuti, et need pole usaldusväärsed ja tuleks jätta tähelepanuta.
  4. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on jõudnud kõiki asjaolusid hinnates õiguspärasele järeldusele, et AS Lemeks Sadamad oli teadlik, et OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson ei olnud tegelikud müüjad ning et arved olid seega fiktiivsed. Asjaolu, et kaebaja on täitnud müüja isiku kindlakstegemise osas vajalikud elementaarsed hoolsustoimingud, on kogunud vajalikud dokumendid, tasumine on toimunud ülekannetega, mitte sularahas, ei tähenda aga automaatselt, et tehingud ka arvetel märgitud isikute vahel reaalselt toimusid. Marek Allase ja Tõnu Roosioja poolt kriminaalmenetluses antud ütluste järgi olid AS Lemeks Sadamad raamatupidaja ja juhatuse liige teadlikud pettusest ning olid varifirmadega suhtlemisel kontaktisikuteks. Nii M.Allas kui T.Roosioja on märkinud, et on näinud, et Mati Ornefeldt käis AS Lemeks Sadamad juhataja kabinetis raha viimas. 6 Seda, et AS Lemeks Sadamad oli teadlik, et OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp on varifirmad ja need tegelikult metsamaterjali müüjad ei ole, ega saanud seega olla ka heauskne, kinnitavad kogumis ka teised tõendid. Nii on raamatupidaja Ülle Pilk 19.05.2011 kriminaalmenetluses antud ütlustes märkinud, et Tõnu Roosiojaga, kes oli OÜ Portoson juhatuse liige, oli dokumentide vormistamise juures alati kaasas Mati Ornefeldt ja Marek Allas, ning et Peet Rõigas suhtles ainult Mati Ornefeldtiga. Seda, et Tõnu Roosiojaga, kes oli allkirjaõiguslik isik, käis kaebaja ruumides alati kaasas kas Mati Ornefeldt või Marek Allas, kinnitas Ü.Pilk ka kohtuistungil. Kohus nõustub maksuotsuses maksuhalduri poolt esitatud järeldusega, et asjaolu, et OÜ Portosoni juhatuse liikmega on dokumentide vormistamise juures kaasas alati isikud, keda kauba ostja varasemalt teadis, kuid kelledel nimetatud äriühingutega seos puudus, tõendab, et kaebaja oli teadlik, kes tegelikult OÜ Portosoni tegevust juhtis ning kuidas tehingud tegelikult on organiseeritud. Ü.Pilk 19.05.2011 ütluste kohaselt oli Mati Ornefeldt alates 1998 aastast neile materjali müünud, olles hiljem ka mitme teise ettevõtte esindaja. Oluline on ka see, kaebaja ja OÜ-te Sikast Grupp ning Portoson vahel ei toimunud mõni üksik tehing. Nii on AS Lemeks sadamad raamatupidamise andmetele tasunud kaebaja OÜ-le Sikast Grupp perioodil 21.03.2007 kuni 31.05.2007 arvete alusel 2 431 297 krooni ning OÜ-le Portoson perioodi 31.05.2007 kuni 21.01.2008 arvete alusel 9 479 027 krooni, kusjuures nad on olnud sel ajal ühed suuremad tehingupartnerid.
  5. Kaebaja heausksust ei kinnita ka kaebaja väited, nagu oleksid OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp tegevusega olnud seotud Argo Silm, Mark Noormets ja Hannes Linnamägi. Seda on kaebaja väitnud alles oma 16.12.2011 ja 28.12.2011 seletustes, varasemates seletustes sellist asjaolu esitatud ei olnud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et AS Lemeks Sadamad pidas viimaseid ning Mati Ornefeldti OÜ-de Portoson ja Sikast Grupp töötajateks. Mille alusel selline järeldus tehti ja seda alles kriminaalmenetluse ajal, ei selgu. Kuid A.Silm, M.Noormets ja H.Linnamägi on maksuhalduri 06.01.2012 korraldusele nr 12.2-3/2361-5 vastusena selgitanud, et nemad ise ega nendega seotud äriühingud ei ole müünud AS-le Lemeks Sadamad metsamaterjali, mis oleksid vormistatud OÜ-te Sikast Grupp või Portoson nimel. Samadele seisukohtadele jäid A.Silm, M. Noormets ja H. Linnamägi ka kohtuistungil.
  6. Kohus jääb seisukohale, et maksumenetluses maksuhalduri poolt väljaselgitatu kogumis kinnitab piisava selgusega, et maksuotsuses märgitud tehingud ei toimunud arvetel märgitud müüjatega, vaid tundmatute kolmandate isikutega ning OÜ Portoson ja Sikast Grupp nimel vormistati dokumendid tegelikult sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks ja sularaha tagasisaamiseks. Käibemaksu osas on kaebaja käibedeklaratsioonid parandanud ja tasumata jäänud käibemaksu tasunud.
  7. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-38-12 märkinud: „…maksuhaldur peab pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist maksusumma määramisel tegema kindlaks maksukohustuslase tahtluse maksusumma tasumata jätmisel. Halduskohtu ülesanne ei ole tuvastada sellistel juhtudel tahtlust, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt“ (p.14). Kaebaja on märkinud, et ta ei ole tahtlikult maksudest kõrvale hoidunud, mistõttu oleks tulnud kohaldada MKS § 98 lg 1 nimetatud 3-aastast aegumistähtaega. Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. 7 Maksuhaldur on maksusumma määramise tähtaegsuse osas märkinud, et AS Lemeks Sadamad tegi teadlikult väljamakseid selliste isikute pangakontodele, kes tegelikult kauba müüjad ei olnud ning et fiktiivsete arvete raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ja tulumaksuvabalt ettevõtlusest raha välja viimine. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga. Kuna on leidnud tõendamist, et kaebaja oli teadlik, et arvetel näidatud müüjad ei olnud tegelikud müüjad, kuid kasutas fiktiivseid arveid oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides, saab seda lugeda tahtlikuks teoks.
  8. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebaja ostjana oli teadlik, et tegemist ei olnud tegeliku müüjaga. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-38-12 märkinud: “Kolleegiumi praktika järgi on ka tulumaksu määramisel oluline, kas ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui ostja teadis või pidi teadma, et müüjana esineb variisik, siis võib see asjaolu kaasa tuua tulumaksu määramise, kui ostja ei teadnud ega pidanudki nimetatud asjaolust teadma, puudub tulumaksu määramiseks alus“ (p 25). Samas kohtulahendis on halduskolleegium ka asunud seisukohale, „Olukorras, kus kaup on maksukohustuslasel olemas ja teenuse osutamine on tuvastatud, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole kaupa saadud ning teenust osutatud arvetel märgitud äriühingute poolt ning maksukohustuslane pidi seda teadma, võib maksuhalduril lasuda kohustus määrata maksusumma MKS § 94 sätestatud korras hindamise teel“.
  9. Antud juhul on maksuhaldur läbi viinud tulumaksu määramise hindamise teel, kuna metsamaterjali olemasolu osas poolte vahel vaidlust ei olnud. Tulumaksukohustuse arvutas maksuhaldur kaebaja poolt väljamakstud summa ja metsamaterjali hinnangulise maksumuse vahe alusel. AS Lemeks Sadamad on kontrollitaval perioodil teinud nõuetele mittevastavate algdokumentideta OÜ-tele Portoson ja Sikast Grupp väljamakseid 11 910 324 krooni. Maksuhaldur on lugenud OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson rekvisiitidega arvetel kajastatud metsamaterjali maksumuseks kokku 10 011 171 krooni, seega on erinevus 1 899 153 krooni, milliselt summalt on maksuhaldur ka tulumaksu arvutanud. Sisuliselt on poolte vahel erimeelsuse aluseks asjaolu, et metsamaterjali hinnangulise maksumuse arvutamisel arvestas maksuhaldur väljamakseid ilma käibemaksuta, kuid kaebaja poolt tehtud väljamaksete osas koos käibemaksuga. Kaebaja poolt esitatud arvestuse järgi oleks juhul, kui materjali hinnangulise arvutamise korral arvestatakse ka käibemaksuga, olnud tulumaksuga maksustatav summa 97 142,08 krooni, mitte aga 1 899153 krooni. Kohus leiab, et maksuotsus on ka selles osas õiguspärane. TMS § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei oles seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et vaidlusaluse metsamaterjali müüjaks olnud isikud olid käibemaksukohustuslased. Kui puit oleks soetatud mittekäibemaksukohustuslaselt, siis ei tasuta talle käibemaksusummat ja ostuhind oleks olnud ilma käibemaksu summata. Maksuhaldur on õiguspäraselt võtnud tulumaksukohustust vähendava asjaoluna arvesse puhtalt metsamaterjali ehk kauba kulu, arvestades seejuures kaebaja enda poolt esitatud andmeid samal perioodil samaliigiliste materjalide ostuhindade kohta. Menetluskulud.
  10. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku 2834,37 eurot, sellest riigilõiv 973,67 eurot ja õigusabikulud summas 1860,70 eurot. HKMS 8 § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.