3-13-71/48

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-71 Otsuse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi T.Le kaebus Narva Linnavalitsuse 17.12.2012 käskkirja nr 11958 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Kohtuistung 02.05.2012 ja edasi kirjalik menetlus poolte nõusolekul Kaebaja: T.L, esindaja Janno Kuusk. Vastustaja: Narva linn, esindajad Veiko Viisileht ja Tõnis Juurmann Menetlusvorm Menetlusosalised RESOLUTSIOON
2. Tunnistada Narva Linnavalitsuse 17.12.2012 käskkiri nr 11958 õigusvastaseks.
3. Mõista Narva linnalt T.Le kasuks hüvitisena välja tema kolme kuu keskmine palk. Konkreetse rahasumma väljaarvutamine teha vastustaja ülesandeks.
4. Mõista Narva linnalt T.Le kasuks välja tema poolt kantud menetluskulu 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 19.08.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
6. 26.01.2007 sõlmis Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEX Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametiga lepingu (tl 143-145), mis käsitles muuhulgas Tallinna mnt 11-41 asuva munitsipaaleluruumi renoveerimise tarbeks toetuse eraldamist. 03.10.2007 korraldusega nr 1449-k anti Tallinna mnt 11-41 rekonstrueeritud korterile välja kasutusluba (tl 22). 19.08.2008 koostati Narva Linnavalitsuses käskkiri nr 168-k (tl 9), millega nimetati T.L alates 21.08.2008 ajutiselt Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohale. Narva Linnavolikogu 11.09.2008 otsusega nr 288 (väärteomenetluse toimiku lehed 16-17) anti Tallinna mnt 11-41 eluruum T.Lele üürile. 18.09.2008 sõlmis SA Narva Linnaelamu T.Lega üürilepingu (tl 65-68). 30.10.2012 saatis selle sihtasutuse juhatuse liige Narva linnapeale, abilinnapeale ja linnasekretärile märgukirja (tl 63-64), milles teavitas eelnimetatud eluruumi allüürile andmisega seotud väärteomenetluse tulemustest ning avaldas arvamust, et T.Le käitumises esinevad ametiasutusele varalise kahju tekkimise ohu süülises loomises seisneva distsiplinaarsüüteo tunnused. 28.11.2012 teatas Narva Linnavalitsus T.Lele, et on algatanud seoses Tallinna mnt 11-41 asuva munitsipaaleluruumi mittesihipärase kasutamisega tema suhtes distsiplinaarmenetluse ja soovib asjaolude väljaselgitamiseks seletust saada (tl 10-11). 30.011.2012 vormistas T.L seletuskirja (tl 12-13). 17.12.2012 koostati Narva Linnavalitsuse käskkiri nr 11958 (tl 15-19), millega määrati T.Lele avaliku teenistuse seaduse § 84 p-le 2 ja § 85 lg 1 p-le 5 tuginedes distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Käskkirjas esitatud süüdistuse kohaselt lõi nimetatud ametnik talle üürile antud munitsipaaleluruumi kolmandale isikule allüürile andmisega ametiasutusele otsese ja reaalse ohu varalise kahju tekkimiseks. 06.05.2013 käskkirjaga nr 4206 (tl 1529 vabastati T.L alates 06.05.2013 Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohalt koondamise tõttu. Kohtutoimikusse on esitatud veel üürifondi kasutamise aruanded (tl 70-72), Dmitri Korotkovi üürija teenistussuhet puudutavad dokumendid (tl 74-75), SA Narva Linnaelamu põhikiri (tl 170-172) ja väärteomenetluse nr 221012000033 materjalid (vastav eraldi toimik). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 11.01.2013 edastas T.L esindaja vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 27), milles palus enda distsiplinaarkaristuse korras teenistusest vabastamise kohta Narva Linnavalitsuses 17.12.2012 koostatud käskkirja nr 11958 tühistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebaja leidis, et talle etteheidetud tegevuses puudus reaalne kahju tekkimise oht. Seda seisukohta põhjendas ta väidetega, et pole andnud eluruumi mitte allüürile vaid niisama kasutada, sinna asunud isik oli samuti väljastpoolt linna saabunud spetsialist ning distsiplinaarmenetluse alustamise ajaks oli toetuse tagasi nõudmist võimaldav amortisatsiooniperiood juba möödunud. Veel leidis ta, et karistus pole vastavuses süüteo raskuse, toimepanemise asjaolude ja tema eelneva käitumisega, puudub põhjendus, miks kohaldati kõige rangemat karistust ning rikutud on ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Viimast väidet põhjendas kaebaja asjaoluga, et abilinnapea Natalja Šibalova, kellele ta ametialaselt allub, teadis eluruumi kasutamise asjaolusid juba aastast
9. Narva linna vastuses (tl 59-62) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti vaidlustatud käskkirja igati õiguspäraseks, kirjeldati oma seisukohti kaebaja väidete, tema süüteo ja määratud karistuse suhtes ning leiti, et ta on esitanud vaidluse faktilised asjaolud moonutatult ja jätnud olulise välja toomata. Seejuures väideti, et olles Linnavara ja Majandusameti esindajana teadlik lepingu tingimustest andis kaebaja eluruumi allüürile, on sellega teadlikult KredExit eksitanud, lepingu rikkumist varjanud ja põhjustanud eluruumi mittesihipärase kasutamisega võimaliku toetuse tagasimaksmise kohustuse. Veel märgiti, et kooskõlastamise kohustus oli igasuguse allkasutusse andmise puhul, et kaebaja eest üüri tasumine kinnitab allüürisuhte olemasolu, et allüürnikul polnud kogu eluruumi kasutamise aja kestel teenistussuhet Narva linnaga, et puudub ametiasutuse otsus eluruumi talle üürile andmise kohta, et KredExi lepingu sõnastusest pole võimalik järeldada toetuse tagastamise kohustuse lõppemist selle lineaarse amortisatsiooniperioodi lõppemisega ning lisati, et kaebajal pole pädevust otsustada selle üle, kas üldse ja kelle kasutusse munitsipaaleluruume anda. Karistuse valikut põhjendati asjaoluga, et tegemist on olnud teadliku, tahtliku ja kestva rikkumisega, mis kestis suurema osa kaebaja teenistusajast ning väideti, et kuna abilinnapea ja sihtasutus polnud eluruumi allüürile andmisest varem teadlikud, ei ole rikutud karistuse määramise tähtaega. 2
10. Kohtuistungil jäid T.L, tema esindaja ja Narva linna esindajad kirjalikult esitatu väidete ja nõuete juurde ning nõustusid menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Vastustaja esindajad märkisid täiendavalt üksnes seda, et teenistusse ennistamise taotlust pole ametikoha koondamise tõttu enam võimalik rahuldada.
11. 03.06.2013 edastas T.L taotluse (tl 149-150), milles palus tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks, muuta teenistusest vabastamise alust ning mõista hüvitisena välja kolme kuu keskmine palk. Ühtlasi esitas ta ka taotluse ja kuludokumendid (tl 153-157) 843 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks. Narva linna vastuses (tl 167) hüvitisega ei nõustutud ning jäädi selle juurde, et kaebaja on toime pannud tõsise rikkumise, mistõttu pole selle maksmine põhjendatud, aktsepteeritav ega kooskõlas seaduse eesmärgiga. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimused, kas T.Lele süüks pandu on üldse käsitletav distsiplinaarsüüteona, kas karistus on määratud seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kas see vastab teo raskusele, toimepanemise asjaoludele ja karistatu isikule.
13. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajal kehtinud avaliku teenistuse seaduse redaktsioon sätestas distsiplinaarsüüteo mõiste §-s
14. Selle punkti kaks kohaselt oli distsiplinaarsüüteoks muuhulgas ametiasutusele süüliselt varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu loomine. Kuna seejuures polnud seaduseandja kehtestanud, et vastav tegevus sai olla toime pandud ka väljaspool teenistust, on distsiplinaarsüüteona võimalik käsitleda vaid niisugust kahju tekitamist või selle tekkimise ohu loomist, mis tulenes teenistuskohustuste mittenõuetekohasest täitmisest. T.Lele on vaidlusaluse käskkirja kohaselt süüks pandud enda poolt üüritud eluruumi teise isiku kasutusse andmist ilma, et oleks olemas vastav kooskõlastus. Eluruum võimaldati talle küll seoses teenistusega, kuid üürilepingust tulenevad üürniku kohustused pole samastatavad ametniku teenistuskohustustega ning selle lepingu tingimused ei näe ette teenistusest vabastamise võimalust üürniku kohustuste rikkumise tõttu. Lepingu punktist 6.4.6 tulenevalt saab üürileandja lepingu erakorraliselt enne tähtaega üles öelda, kui üürnik on andnud eluruumi ilma tema kirjaliku nõusolekuta allüürile või muul viisil kolmandate isikute kasutusse. Käesoleval juhul näitab SA Narva Linnaelamu märgukirjas sisalduv, et T.Lele antud eluruumi eest tasus enam kui kaks ja pool aastat kolmas isik, kuid lepingut seetõttu siiski üles ei öeldud ja see lõpetati üürniku avalduse alusel. Kohtutoimikusse esitatud SA Narva Linnaelamu põhikirja kohaselt on munitsipaaleluruumide valitsemine ja kasutamine, sealhulgas ka nende kasutusõiguse vormistamine selle sihtasutuse ülesandeks. T.Le ja Dmitri Korotkovi kohta esitatud otsused ja üürileping kinnitavad, et eluruumide eraldamise otsustab linnavolikogu ning vormistamisega tegeleb SA Narva Linnaelamu. Seda, et munitsipaaleluruumide üürile andmise või muul viisil kasutamise otsustamine kuuluks ka Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti juhataja teenistusülesannete hulka, ei ole kohtule väidetud ega tõendatud.
15. Vaidlusaluses käskkirjas on T.Lt süüdistatud varalise kahju tekkimise ohu loomises. Seaduseandja pole määratlenud, mida täpselt tuleb niisuguse kahju või selle tekitamise ohu all mõista. Kuna käesoleval juhul on otsustatud ametnik teenistusest vabastada, pidi vastav oht olema reaalne ja ettenähtav. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti poolt 26.01.2007 Kreediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx sõlmitud lepingu punkt 3.2.4.7 näeb küll toetuse mittesihipärase kasutamise puhuks ette saadud toetuse jääkväärtuse tagastamise kohustuse, kuid seab ka viie aasta pikkuse ajalise piiri, alates elamispindade vastuvõtmise hetkest. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajaks oli see piir juba ületatud, sest teenistusest vabastamise põhjustanud Tallinna mnt 11-41 eluruum sai kasutusloa 03.10.
16. Seega ei kinnita miski, et 3 T.Lele distsiplinaarkaristuse määramise hetkel oli veel üldse olemas võimalus toetuse tagasi nõudmiseks ja sellest tulenes Narva linnale reaalne varalise kahju tekkimise oht. Olulist tähendust omab siinkohal ka asjaolu, et isik, kellele T.L talle eraldatud eluruumi kasutada andis ja kes selle eest SA Narva Linnaelamu märgukirja väidetel alates 30.10.2009 kuni 23.06.2012 ka tasus, oli ajavahemikel 04.11.2008 kuni 01.12.2010 ja 04.04.2011 kuni 30.04.2012 Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti spetsialistina samuti linna teenistuses ning omas Narva Linnavolikogu 04.12.2008 otsusest nr 366 tulenevalt väljast saabunud tööjõuna õigust munitsipaaleluruumi saamiseks. Seega saanuks Tallinna mnt 11-41 eluruumi kasutamist tema poolt selle mittesihipäraseks kasutamiseks pidada vaid kahel suhteliselt lühikesel ajavahemikul. Lepingu punkt 3.2.4.6 kohustab allüüri küll eelnevalt sihtasutusega kirjalikult kooskõlastama, kuid vastav kohustus saab laieneda üksnes vastavale kohaliku omavalitsuse ametiasutusele, mitte seda eluruumi üürnikuna kasutavale isikule ning lepingust ei nähtu ka, et allüüri kooskõlastamata jätmine võrdub eluruumi mittesihipärase kasutamisega.
17. Narva linna vastusele lisatud Narva Linnavalitsuse Linnavara – ja Majandusameti üürifondi kasutamise aruanded kinnitavad, et T.L on allkirjastanud dokumendid, milledes on ta märgitud Tallinna mnt 11-41 eluruumi üürnikuna. Kuna ta tegelikult seda eluruumi ise ei kasutanud, pole andmed õiged ja nende niisugusel kujul Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA-le KredEx esitamist võiks käsitleda teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisena. See aga ei anna veel alust vaidlusalust käskkirja õiguspäraseks lugeda, sest selles ei süüdistata T.Lt mitte ebaõigete aruannete esitamises ja eelnimetatud sihtasutusega sõlmitud lepingu punktist 3.2.6 tuleneva leppetrahvi maksmise kohustuse tekitamises, vaid enda poolt üüritud eluruumi teise isiku kasutusse andmises ja sellega toetuse tagasi nõudmise ohu loomises.
18. Kohtu eelnevatel järeldustel puudus Narva Linnavalitsusel alus kohaldada T.Lele kuni 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 84 p 2 alusel distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist. Kuna talle süüks pandut ei ole võimalik pidada selles sättes nimetatud distsiplinaarsüüteoks, puudub vajadus käsitleda karistamise tähtaega ja karistuse proportsionaalsust puudutavaid küsimusi. Kohus märgib siinkohal siiski ära, et kuigi on vähetõenäoline, et varem kaebajaga ühes ametis töötanud praegune abilinnapea ei teadnud midagi vaidluse põhjuseks oleva eluruumi kasutamise tegelikest asjaoludest, puuduvad tõsikindlad andmed vastupidise tõenduseks.
19. Kaebuse kohtuliku menetlemise käigus on T.L muutnud oma esialgset taotlust ja soovib ennistamise asemel teenistusest vabastamise aluse muutmist. Seejuures on ta aga jätnud täpsustamata, millist konkreetset alust ta silmas peab. 21.02.2013 koostatud kohtumäärusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus tema esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Narva Linnavalitsuse 17.12.2012 käskkirja nr 11958 kehtivuse. Seega jätkas kaebaja kuni 06.05.2013 käskkirja nr 4206 alusel koondamiseni teenistust Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohal. Nimetatud käskkirja pole kohtus vaidlustatud, mistõttu on ta teenistusest alates 06.05.2013 koondamise tõttu vabastatud ning puudub võimalus ja ka vajadus teenistusest vabastamise aluse muutmiseks.
20. Käesoleval ajal kehtiva avaliku teenistuse seaduse § 128 lg 2 kohaselt viiakse enne selle seaduse jõustumist algatatud distsiplinaarmenetlus lõpule selle alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi. Kas samuti tuleb toimida ka enne uue avaliku teenistuse seaduse jõustumist algatatud kohtumenetluse korral, ei ole seaduseandja täpsustanud. Kuni 30.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 2 nägi ette, et kui õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnik loobub ennistamisest, on ta õigustatud nõudma lisaks vabastamise õigusvastaseks tunnistamisele ja teenistusest vabastamise aluse muutmisele ka kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmist. Tegemist on sanktsiooni iseloomu kandva hüvitisega, mida ei saa siduda mõnel muul alusel makstud hüvitusega. Seda on Riigikohtu halduskolleegium selgelt välja öelnud oma lahendites nr 3-3-1-51-99 ja 3-3-1-45-
21. 4 Ka alates 01.04.2013 kehtiv avaliku teenistuse seaduse § 105 lg 1 annab õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule õiguse nõuda lisaks vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisele ja teenistusest vabastamise aluse muutmisele hüvitist, kuid piirab selle suuruse tema kolme kuu keskmise palgaga. Kuna antud juhul on kaebaja nimetatud õiguslikule alusele toetudes ise määratlenud soovitud hüvitise suuruseks oma kolme kuu keskmise palga, ei ole kohtul põhjust mõista talle välja sellest enamat. Niisuguse suurusega hüvitis lähtub kaebaja taotlusest, arvestab käesoleval ajal kehtivat hüvitise piirmäära ning ei ole ebaõiglane ka vastustaja seisukohalt. Narva linna vastuväidetes avaldatud seisukohaga, et hüvitist tuleks rikkumise tõsidust arvestades kuni nullini vähendada, ei ole kuidagi võimalik nõustuda, sest niisuguse hüvitise väljamõistmise on võimalik üksnes ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral. Seda, miks antud juhul ei saanud tegemist olla avaliku teenistuse seaduse § 84 p 2 kohaselt käsitletava distsiplinaarsüüteoga, on kohus eelnevalt juba selgitanud.
22. Eeltoodust tulenevalt on kaebus põhjendatud ning kuulub kaebaja poolt kohtumenetluse käigus täpsustatud ulatuses rahuldamisele. Narva Linnavalitsuse 17.12.2012 käskkiri nr 11958 tuleb täies ulatuses õigusvastaseks tunnistada ja mõista T.Lele Narva linnalt hüvitisena välja tema kolme kuu keskmine palk. Konkreetse rahasumma väljaarvestamine jääb Narva linna vastava ametiasutuse ülesandeks. Ühtlasi peab Narva linn halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt hüvitama kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud riigilõivu ja õigusabi teenuse eest tasumisega kantud kokku 843 euro suuruse menetluskulu. Tegemist on kaebaja õiguste seisukohalt olulise vaidlusega. Seega pole põhjust talle advokaadi abi kasutamist ette heita ning arvestades asja mahtu ja keerukust, on selle teenuse osutamiseks kulunud kuus tundi igati mõistlik aeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 5