3-13-649/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-649 Otsuse kuupäev

1. juuni 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K kaebus Viru Vangla 17.01.2013 käskkirja nr 6-3/67-D tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: K.K Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta K.K kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 22.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 18.05.2012 koostatud käskkirjaga nr 3-1/344 (tl 31) võttis Viru Vangla ajutiselt äraoleva ametniku asendajana finants- ja majandusosakonna peaspetsialist-söökla juhataja ametikohale teenistusse Kaidi Kaljula. 19.12.2012 koostas Kaidi Kaljula ettekanne nr 5046 (tl 21) selle kohta, et samal kuupäeval kella 11.40 paiku ületas kinnipeetavast toidujagaja K.K köögi põrandal olevat punast joont. 28.12.2012 teatati K.Kle distsiplinaarmenetluse algatamisest ja õigusest seletusi anda (tl 21 pöördel). 02.01.2013 ja 16.01.2013 kirjutas nimetatud kinnipeetav toimunu kohta seletuskirjad (tl 22 ja 23 pöördel). 09.01.2013, 15.01.2013 ja 17.01.2013 vormistati videosalvestise vaatamise ja sööklajuhataja ütluste protokollid (tl 22 pöördel, 23 ja 24) ning 10.01.2013 vormistati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 19-20). 17.01.2013 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/67-D (tl 16--18), millega karistati kinnipeetav K.Kt vangistusseaduse § 67 lg 1 rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt põhjustas karistamise asjaolu, et 19.12.2012 eiras nimetatud kinnipeetav kella 11.40 paiku köögi põrandal olevat punast joont ületades vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust. 27.02.2013 koostatud vaideotsusega nr 6-12/21-1 (tl 13) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 14-15) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 22.03.2013 edastas K.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3) ja palus Viru Vangla 17.01.2013 käskkiri nr 6-3/67-D tühistada. Kaebaja väitis, et käskkiri on koostatud valedel alustel ja seadustes öeldut moonutades, sest korralduse andnud söökla juhataja ei ole vanglateenistuse ametnik, mingi suvaline allkirjata silt söökla seinal pole käsitletav seadusena ning lisaks on hügieen toidu jagamisel tähtsam kui miski muu.
5. Viru Vangla vastuses (tl 11-12) paluti kaebust mitte rahuldada, selgitati korralduse täitmata jätmise tähendust vangla julgeolekule ning märgiti, et kaebaja väide justkui oleks punase joone ületamine tulenenud käte desinfitseerimise vajadusest, ei vasta tegelikkusele. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga K.Kle vangistusseaduse § 67 p-le toetudes pandud süüks seda, et toidujagajana töötades jättis ta täitmata korralduse mitte ületada köögi põrandale märgitud punast joont. Kaebuses ja vaides pole kaebaja punase joone ületamist eitanud, kuid leiab, et korraldus ei tulenenud seadusest, seda ei andnud vanglateenistuse ametnik ning lisaks kaalus hügieeninõuetest tulenev käte desinfitseerimise vajadus kõik muu üles. Seega vajavad lahendamist küsimused, kas kaebaja karistamise põhjustanud korraldus anti õiguslikul alusel ja selleks pädeva isiku poolt ning kas karistus määrati talle põhjendatult või esines mingi selle kohaldamist välistav asjaolu..
7. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma sisekorraeeskirju ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Põhimõtteliselt sama oli kehtestatud ka vaidluse põhjuseks oleva korralduse andmise ajal kehtinud Viru Vangla kodukorra redaktsiooni punktis 8.1.
8. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et vanglaametniku korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud ainult selle ilmselge tühisuse puhul ja kinnipeetava teistsugune arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas ja seaks ohtu kogu vangla julgeoleku. See seisukoht on täiel määral kohaldatav ka K.K puhul. Vangistusseaduse § 111 tulenevalt on vanglaametnikuks vangla teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava, vahistatu ja karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. K.Kle anti vaidluse põhjuseks olev korraldus peaspetsialist-söökla juhataja Kaidi Kaljula poolt, kes oli teenistusse võetud vanglaametniku ametikohale ning täitis muuhulgas ka kinnipeetavatest köögitööliste töö korraldamise ja juhendamisega seotud ülesandeid. Korraldus ise tulenes selle andmise ajal kehtinud Viru Vangla kodukorra punktis 8.2.1 kinnipeetavale kehtestatud keelust väljuda vanglaametniku loata talle määratud viibimiskohast. Seega oli tegemist pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel antud korraldusega, mis tuli koheselt täita vaatamata sellele, kas korraldus kinnipeetavale meeldis, kas ta aktsepteeris selle andjat vanglateenistuse ametnikuna ning kas tal oli toimunu suhtes mistahes põhjendustel rajanev teistsugune seisukoht.
9. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse 2 üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Kohtutoimikusse esitatud materjalidest nähtuvalt vastab K.K suhtes koostatud käskkiri haldusmenetluse seaduse § 55 ja 56 tulenevatele haldusakti üldistele vorminõuetele ning järgitud on ka kõiki vangistusseaduse § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 distsiplinaarmenetluse suhtes tulenevaid menetlusja vorminõudeid. Menetluste käik on vangla sisekorraeeskirja § 97 lg-s 2 kehtestatu kohaselt protokollitud, karistatut on teavitatud menetluse algatamisest ja talle on antud võimalus end seletuste abil kaitsta. Karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja vangla sisekorraeeskirja §-s 15 sätestatud pädevuse piires. Vastavas käskkirjas on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu isikut ja tema selgitusi, on kaalutud erinevate karistuste kohaldamise võimalusi ning arusaadavalt põhjendatud, miks üldse on peetud karistamist vajalikuks ja noomitust otstarbekamaks karistuseks.
10. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt on noomitus kinnipeetavale määratavatest karistustest kõige kergem ning selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest on lubatud kohaldada ka muid karistusi, sealhulgas kuni neljakümne viie ööpäevast kartserisse paigutamist. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et K.Kle määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, põhiseadusest tulenevaid õigusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse põhimõtteid. Karistus pole ülemäärase raskusega ning selle määramisel on arvestatud nii kaebaja varasemat laitmatut käitumist kui vanglas kehtiva korra rikkumises seisnenud süüteo olulist tähendust vangla julgeolekule.
11. Eeltoodud järeldustel jääb K.K kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3