Obsah (5)

§ 130§ 37§ 95§ 158§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1793 Otsuse kuupäev 15. märts 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi MegaRunner OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite j

§ 130p 1 alusel ning määrati menetlusosalistele tähtaeg seisukoha andmiseks.

Määruse kohaselt on kaebus tühistamisnõude osas ebaõigesti menetlusse võetud, kuna menetluse peatamise otsus ei ole iseseisev haldusakt, mida saaks vaidlustada tühistamiskaebusega, vaid menetlustoiming. Kohus leidis samas, et kaebajal on kaebeõigus menetluse peatamise otsuse vaidlustamiseks.

1. MegaRunner OÜ muutis 07.01.
2. a esitatud taotluses kaebust, asendades tühistamisnõude tuvastamisnõudega. Kaebuse taotlus ja põhjendused
3. Kaebaja on teinud investeeringu 187 573, 81 eurot. Arvestades asjaolu, et vastustaja toetas investeeringut 50% ulatuses, kuulub vastustaja poolt välja maksmisele I etapis 78 155,75 eurot. Kaebaja märgib, et ehitusetappidesse jaotatud koguprojekti maksumus on 602 075.66 eurot, millest poole finantseerib vastavalt 31.01.2011 käskkirjale nr 13-6/165 vastustaja.
4. Antud juhul on vastustaja otsuse puhul tegemist menetlustoimingu objektiivse väljundiga, millest sai kaebaja järeldada, et toimunud on kontroll, millest aga kaebajat polnud vastustaja teavitanud. Kaebajale pole vaidlustatud toimingu eel tutvustatud 12.04.2012 kontroll-lehte, kaebaja sai kontroll-lehega esmakordselt tutvuda alles kohtumenetluse käigus 19.11.2012, mil vastustaja läkitas selle e-kirja teel nii kohtule kui ka kaebajale. Kontroll-leht ei täida 2 haldusmenetluses tehtava toimingu motiveerimise eesmärki tagantjärele, kui see haldusmenetluses oleks lubatav – teha midagi läbi mõtlematult ära ja siis tagantjärele põhjendada, miks nõnda tehti.
5. Uurimistulemuste selgumine ei saa olla raha väljamakse peatamise tingimuseks seda enam, et vastustaja teatest ei nähtu, kelle suhtes on kriminaalmenetlus nr 12760000097 alustatud ning kuidas on uurimistulemuste selgumine seotud kaebuse esitajaga. Isegi kui eeldada, et vastustaja on püstitanud kaebuse esitaja suhtes kahtluse, ei käsitata KrMS §-i 7 lg 1 kohaselt kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
6. Kaebajal kui toetussumma suhtes otseselt puudutatud isikul on õigus teada, mis põhjusel toetussumma väljamakse viibib. Vastustaja poolt vahetult enne toetussumma väljamakset kuriteokahtluse püstitamine ei saa olla kooskõlas hea halduse tavaga. Vastustaja otsusest ei nähtu ühtegi seadusest tulenevat volitust peatada raha väljamakse umbmäärase kriminaalasja alustamise tõttu.
7. Vastustaja on teinud otsuse, andmata seejuures kaebuse esitajale võimalust esitada oma arvamust või vastuväiteid otsuse kohta enne otsuse andmist. Vaieldamatult on kogu toetussumma väljamakse peatamine kaebuse esitaja õigusi kahjustav, see tekitab kogu investeeringuobjekti graafiku nihkumise, kahjuhüvitisenõuded jm.
8. Kaebajal on juba tekkinud märkimisväärne kahju. Kaebaja märgib, et võttis investeeringukohustuse kindla veendumuse ja arvestusega, et vastustaja toetussumma määramine ja summade väljamakse faktiliselt toimub. Kaebuse esitaja poleks võtnud investeeringukohustust eeltoodud mahus, kui vastustaja vastavat toetussummat poleks kaebuse esitaja kasuks otsustanud. Seega investeeringu maht ja vastustaja toetuse määramine on omavahel põhjuslikus seoses.
9. Vastustaja on otsusega rikkunud 31.01.2011 käskkirja nr 13-6/165, mille alusel on kaebuse esitajal õigus saada investeeringutoetust. Kehtivast õigusest ei tulene ühtegi vastustaja volitust peatada uurimistulemuste selgumiseni raha väljamakse ning õigustust kahjustada seeläbi eeluurimise oletustele viidates kaebaja õigusi.
10. Vaideotsuses toodud alustest ei nähtu, et vastustajal on õigus keelduda toetuse maksmisest taotleja poolt teadlikult valeandmete esitamise tõttu. Isegi kui valeandmete esitamise kahtlus püstitada, tuleb toetuse väljamaksest keeldumiseks valeandmete, ja nagu vastustaja märgib, teadlike valeandmete esitamise fakt tuvastada.
11. Vastustaja poolt uurimisorganile kahtluse avaldamine ning sellele järgnenud kriminaalmenetluse alustamine ei oma antud asjas mingit tähtsust, sest puudub kriminaalasja lahendanud kohtu jõustunud otsus.
12. Kaebaja ei nõustu vastustaja vaideotsuses esitatud põhjendusega, mille kohaselt toetuse taotlejal ei saa taotluse rahuldamise ehk toetuse määramise korral tekkida õigustatud ootust, et toetus ka igal juhul välja makstakse.
13. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustajal oli võimalik küsida kaebajalt kvalifitseerumise asjaolu tõendava müügiarve kohta. Otstarbekuse kaalutlusel olnuks vastustaja selline käitumine põhjendatud. 3
14. Kontrolliõiguse puudumise motiiv on esitatud vastustaja poolt hilinenult ning isegi kui see oleks vaidlustatud otsusesse sisse kirjutatud, oleks see asjakohatu. Kontrolliõiguse puudumine ei saa antud juhul materiaalõiguslikult olla menetlustoimingu peatamise alus.
15. Kaebajale teadaolevalt ei järgne kontrollimeetmete järel eraldi vastustaja poolt haldusakti vormistamist, mistõttu toetusraha väljamakse peatamise õigusvastasuse kohtuliku tuvastuse korral on vastustajal võimalik viivitamatult sooritada seni sooritamata toiming – maksta välja toetusraha. Arvestades kaebaja I ehitusetapi kontrolli edukat läbimist ning vastustaja
16. jaanuari 2011 käskkirja nr 13-6/165, palub kaebaja Tartu Halduskohtul kohustada vastustajat teostama MegaRunner OÜ arvelduskontole nr 10220192915226 AS-is SEB Pank toetussumma 78 155,75 euro väljamakse. Vastustaja seisukoht
17. Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011,
18. jaanuarist 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Artikkel 4 p 8 näeb ette, et olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt. Ülalnimetatud määruse art 30 p 2 näeb ette, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ja kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval kalendriaastal.
19. Enne uurimistulemuste selgumist ei ole võimalik teha otsust toetuse väljamaksmiseks ega ka väljamaksmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, EL Komisjoni määruses ega ka määruses nr 20 toodud alustel. Kui uurimistulemuste selgumisel leiab kinnitust toetuse saaja poolne tahtlus valeandmete esitamiseks, jäetakse toetus välja maksmata. Kuni uurimistulemuste selgumiseni ei ole võimalik ka toetust välja maksta, sest hilisem toetuse tagasinõudmine võib osutuda võimatuks toetuse saajal rahaliste vahendite puudumise tõttu. Menetluse jätkamine antud olukorras võib kaasa tuua ebaõige otsustuse. Menetluse peatamine käesoleval juhul on õiguspärane.
20. Menetluse peatamisega ei otsustata isiku õiguste üle, st taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle, vaid peatatakse menetlus kuni haldusakti andmiseks vajalike asjaolude selgumiseni. Haldusmenetluse peatamise võimalus tuleneb HMS §-st
21. Haldusmenetluse peatamist on pidanud lubatavaks ka Riigikohtu halduskolleegium, märkides, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustuse. Eesmärgipäratu ja õigusvastane oleks menetluse peatamine juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada taotletud haldusakti andmist (RK halduskolleegiumi 14.01.
22. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9). Käesoleval juhul mõjutavad menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud otseselt toetuse väljamaksmist e sellekohase haldusakti andmist.
23. Kuna vastustaja ei oska ennustada uurimistoimingute kestust tähtajaliselt, on väljamaksmine peatatud kuni uurimistulemuste selgumiseni. 4
24. 12.04.12 toetuse saaja juures kohapeal läbi viidud kontrolli juures viibis toetuse saaja esindaja, kes kontrollakti allkirjastamisel oli teadlik kontrolli käigus tuvastatust ja kellel oli võimalik anda ka omapoolseid seletusi. Menetluse peatamine sai toimuda vastustajal olemasolevate andmete põhjal.
25. Toetuse määramine ei garanteeri veel toetuse väljamaksmist. Toetus määratakse, kui taotleja ja taotlus vastab määrusega ettenähtud nõuetele ja kui on piiratult eelarvevahendeid, siis taotlust ka hinnatakse. Asjaolu, et toetus on määratud
26. a jaanuarist ei tähenda seda, et see ka koheselt välja makstakse. Toetus makstakse välja peale investeeringu nõuetekohast tegemist ja kuludokumentide esitamist ning juhul kui ei esine aluseid toetuse väljamaksmata jätmiseks.
27. Vastustaja pole keeldunud toetuse väljamaksmisest. Tegemist ei ole toetuse väljamaksmata jätmisega, vaid makse peatamisega. Selleks, et kindlaks teha, kas antud taotluse raames on tegemist taotlejapoolsete tahtlike valeandmete esitamisega või mitte, on pöördutudki uurimisorganite poole, kes tuvastavad süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused - kas on tegemist tahtlusega või pigem ettevaatamatusega isiku tegevuses. Uurimistulemuste alusel otsustatakse, kas toetuse väljamaksmata jätmiseks on alus olemas või mitte.
28. Kuna menetluse peatamise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, ei saa sellele otseselt laieneda HMS § 56 sätestatud nõuded haldusaktide motiveerimisele. Vaideotsuses on vastustaja detailsemalt põhjendanud menetluse peatamise motiive ja need on teatavaks tehtud enne kaebaja poolt kohtusse pöördumist. Esitatud motiivid olid piisavad selleks, et võimaldada kaebajal oma huvisid kaitsta.
29. Kontroll-leht ei peagi sisaldama väljamakse peatamise või väljamaksmata jätmise aluseid, samuti ei pea selles olema mingit motiveeringut. Küll aga sisaldab see informatsiooni, mis tingis kuludeklaratsiooni edasise menetlemise, mitte aga toetuse automaatse väljamakse esitatud dokumendi alusel.
30. Kaebaja on vastustaja hinnangul vajalikus ulatuses ära kuulatud ja tema esitatud muid täiendavad tõendid investeeringu kontrollis ka arvesse võetud, kuid kolmandate isikute majandustegevust pole vastustajal õigust kontrollida. Kaebaja formaalne ärakuulamine kuludeklaratsiooni osas ei tagaks õige otsuse tegemist. Kohtu seisukoht
31. Käesolevas asjas on sisuliseks vaidluse esemeks vastustaja poolt menetlustoimingu peatamiseks langetatud otsustus, mis on vormistatud PRIA 20.06.2012 otsusena (tlk 15).
32. Halduskohus jääb 19.12.2012 kohtumääruses (tlk 86) vaidluse eseme suhtes väljendatud seisukohtade juurde. Kohus on ka sisulise kohtulahendi tegemisel seisukohal, et kohtupraktika kohaselt ei ole menetluse peatamise otsus iseseisev haldusakt, mida saaks vaidlustada tühistamiskaebusega, vaid menetlustoiming (nt RKHKo 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, p 9). Menetlustoimingute iseseisva vaidlustamise võimalust on peetud võimalikuks vaid erandjuhtudel, nt olukorras, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, või ka olukorras, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt RKHKo 21.06.2010 nr 3-3-1-39-10, p 21). Riigikohus on möönnud, et ka menetluse peatamise kui menetlustoimingu tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest (RKHKo 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, p 9). 5 Kohus on seisukohal, et kaebajal on kaebeõigus (

§-de 44 lg 1 ja 45 lg-d 1 ja 2). Kaebajal on kohtu hinnangul kaebeõigus seetõttu, et vaidlusaluse menetlustoiminguga on vastustaja peatanud kaebajale varasemalt määratud (tlk 12-13) 300 000 euro suuruse toetuse väljamaksmise. Menetlustoimingust tingitud viivitus on esimese astme kohtulahendi tegemise ajaks kujunenud juba peaaegu kaheksa kuu pikkuseks. Varasemalt määratud toetusest, on kaebaja enne käesoleva vaidluse esemeks olevat menetlustoimingu tegemist esitanud vastustajale juba maksenõude 77 886,31 eurole. Kuna vaidlustatud otsusega on vastustaja peatanud kogu toetuse väljamaksmise kuni kriminaalasjas nr 12760000097 uurimistulemuste selgumiseni, siis on sisuliselt peatatud kaebaja kogu investeeringu - elusloomade oksjonikeskuse rekonstrueerimistööde toetamine, mida vastustaja möönab ka vaideotsuses (tlk 19). Kuna vastustaja otsus seab reaalsesse ohtu kaebaja kogu investeeringu teostumise, sest põhjustab kaebajale selliseid kulusid, millega ta ei ole investeeringu tegemise planeerimisel pidanud arvestama, siis riivab vastustaja menetlustoiming kaebaja õigusi sõltumata vastustaja poolt läbiviidava haldusmenetluse lõpptulemusest, mille tõttu ongi kaebajal kaebeõigus. Kas kaebaja õiguste riive on kasvanud üle kaebaja õiguste rikkumiseks, saab kohus hinnata aga ainult käesolevas asjas tehtavas praeguses sisulises kohtulahendis. 35. Neil asjaoludel on käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks vastustaja menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ja kohustamisnõue menetlustoimingu tegemiseks (

§ 37lg 2 p-d 6 ja 2).

Kusjuures kohustamisnõude edukus sõltub otseselt tuvastamisnõude edukusest. Eelkõige õigusselguse huvides tuleb võtta seisukoht ka vaideotsusega kaebaja õiguste rikkumisest (

§ 37lg 2 p 1).

1. Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel tuginenud HMS §-le 41, mille kohaselt, kui toimingut ei ole võimalik sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vaidlustatud otsuse motiivide kohaselt (tlk 15) põhjendab vastustaja haldusmenetluse tähtaegadest hälbimist KarS § 210 lg 2 tunnustel kriminaalasja alustamisega ning seob menetlustoimingu tegemise kriminaalasjas uurimistulemuste selgumisega.
2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohtupraktika kohaselt on haldusmenetluse peatamine põhjendatud olukorras, kus menetluse jätkamine võib kaasa tuua ebaõige otsustuse ehk toetus tuleks kaebajale vastava haldusaktiga jätta välja maksmata (RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-62-08 p 9).
3. Kuna vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses oma kaalutlusi menetlustoimingu peatamise sisuliste põhjuste kohta esitanud, kontrollib kohus vastustaja kaalutluste põhjendatust otsuses viidatud PRIA poolt 13.06.
4. a Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud kriminaalmenetluse alustamise avaldusest (tlk 38 p-40) ja vaideotsusest (tlk 18-19) lähtudes.
5. Avalduse kohaselt on PRIAl tekkinud kahtlus, et Megarunner OÜ ja osaühinguga seotud isikud M. Mäeuibo, B. Järvis ja K. Viitkin (nendest esimene OÜ juhatuse liige ja teised OÜ poolt volitatud isikud) on toime pannud sooduskelmuse, dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega seotud süüteod.
6. PRIA on tuvastanud petuskeemi, mille käigus on osaühing, M. Mäeuibo ja B. Järvis läbi fiktiivsete dokumentide esitamise viinud PRIA eksitusse tegelikest asjaoludest (sh teeselnud ettevõtte majandustegevuse olemasolu meetme määruses toodud vajalikul määral) ning kavandatud äriplaani tegelikest eesmärkidest. Nendel asjaoludel on PRIA tuvastanud, et sellise 6 tegevusega kavatses Megarunner OÜ ning äriühinguga seotud isikud PRIAlt välja petta 300 000 eurot.
7. Samuti on PRIA tuvastanud, et M. Mäeuibo Megarunner OÜ juhatuse liikmena ja B. Järvis, kes on ka EKSO Agro OÜ esindaja, on PRIAle esitatud rendilepingute allkirjastamisel olnud teadlikult seotud skeemiga, kus EKSO Agro OÜ hoonete rekonstrueerimiseks taotleb toetust Megarunner OÜ ning seda finantseerib reaalselt EKSO AS.
8. PRIA on veendumusel, et kaebaja investeeringutoetuse taotluse juurde on esitatud kolm fiktiivset ehk ülepaisutatud hindadega hinnapakkumust hoonete rekonstrueerimiseks.
9. K. Viitkin on allkirjastanud arved, mis esitati PRIAle koos kaebaja maksenõudega. AS EKSO poolt maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud kulude ja käibemaksu koondilt Megarunner OÜ oksjonikeskuse ehituse kohta nähtub, et kaebaja poolt vastustajalt taotletavate ehitustööde maksumus on 69 198,64 eurot, mitte 187 573,81 eurot, nagu nähtub Megarunner OÜ poolt PRIAle esitatud kuludokumentatsioonist.
10. Neil asjaoludel on PRIA järeldanud, et kaebaja koos petuskeemis osalenud teiste äriühingutega on soovinud jätta PRIAle väära mulje arvete tasumisest ning kulude abikõlbulikkusest.
11. PRIA on veendumusel, et kaebaja poolt talle esitatud kuludokumendid ning neid tõendavad maksekorraldused on näilikud. Tegelikkuses ei ole toetuse saamiseks esitatud tingimustele vastavaid tegevusi näidatud rahasumma eest ellu viidud.
12. Kohus ei nõustu vastustajaga, et eelpool osundatud PRIA poolt tuvastatud asjaolud annavad PRIA poolt esitatud kaalutlustel aluse haldusmenetluse peatamiseks. Halduskohus lähtub sellest, et PRIA ei ole esitanud kaalutlusi selle kohta, miks kaebaja ja kaebajaga seotud füüsilise isiku süü vormi tuvastamisel tuleb eraõigusliku lähenemise asemel lähtuda karistusõiguslikust süü vormi tuvastamisest.
13. Vaidluse all on seega küsimus, kuidas tuleb tuvastada kaebaja tahtlus ning see, kas vastustaja on sellest lähtuvalt põhjendatult haldusmenetluses menetlustoimingu tegemise peatanud.
14. Vastustaja opereerib selliste mõistetega, nagu kaebaja poolt tahtlik valeandmete esitamine PRIAle ja kaebaja poolt PRIAle teadlikult valeandmete esitamine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus süü vormina teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kusjuures taoliselt käsitletakse tahtlust nii vastutuse puhul kohustuse rikkumise eest kui deliktilise vastutuse puhul.
15. Kohus on seisukohal, et vaidlusalusele õigussuhtele on omane pigem eraõiguslik lähenemine ja tahtluse mõiste kohaldamine, nagu see toimub nt maksuõigusest tulenevate õigussuhete ja vaidluste puhul. Kohus möönab, et maksuvaidlustes ei ole kohtupraktika täielikult välistanud ka karistusõiguslikku lähenemist (vt nt Tln RnKo haldusasjas nr 3-09-2127 p 9), kuid kohus on seisukohal, et võlaõigusseaduses sätestatud tahtluse mõiste kohaldamise eeliseks on nende sarnasem eesmärk riigiabi õigusega, millena kohus käsitleb PRIA tegevust käesolevas kaasuses reguleerivat objektiivset õigust. PRIA kaalutlused ei veena kohut selles, et sisulise otsuse tegemine käesolevas asjas vastustaja poolt on välistatud enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist. 7
16. Vastustaja on vaidlustatud menetlustoimingu tegemisel lähtunud HMS §-st
17. Haldusmenetluse seadus ei reguleeri otseselt menetluse peatamise institutsiooniga seonduvat. Vastustaja poolt haldusmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud on sarnased olukorrale, mis on reguleeritud

§ 95

lg-s 1, mis reguleerib kohtumenetluse peatamist teise käimasoleva menetluse tõttu. 51.

§ 95

lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

1. Vastuses kaebusele on vastustaja osundanud Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 27.01.2011 lõikele 9, mille kohaselt võivad liikmesriigid abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Nad peaksid siiski veenduma, et vastava talituse, asutuse või organisatsiooni tegevusstandard on piisav abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.
2. Kohus ei vastusta oma seisukohti vastustaja õigusega tõendusmaterjali kogumiseks teistelt riigiasutustelt. Vastustaja poolt haldus- ja kohtumenetluses esitatud kaalutlused ei veena aga kohut, et vastustaja poolt esitatud põhjustel oli haldusmenetluse peatamine kohane ja vajalik menetlustoiming. Kohus on seisukohal, et menetlustoiminguga kaebaja õiguste rikkumise vältimiseks ja menetluse peatamisest tingitud viivituse vältimiseks, on vastustaja kaalutlustel asjas menetluse peatamine toimunud õigusvastaselt. Tegemist on kaalutlusveaga otsustusega.
3. Menetluse peatamine kui menetlustoiming oleks kohtu hinnangul põhjendatud juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks oleks asjaolu, millest sõltuks täielikult või osaliselt vastustaja poolt haldusmenetluses tehtav sisuline otsus kaebaja poolt 02.01.
4. a PRIAle esitatud maksenõude kohta ning sellise asjaolu tuvastamine haldusmenetluses ei oleks võimalik. Vastustaja kaalutlused ei veena kohut vastupidise võimatuses.
5. Vaideotsuses (tlk 18-19) on vastustaja vaidlustatud menetlustoimingut põhjendanud Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 27.01.2011 artikkel 30 punktiga 2, mille kohaselt, kui leitakse, et toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ja kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi.
6. Vaideotsuses tugineb vastustaja samuti Põllumajandusministri määruse nr 20 § 16 lg-le 2, mille kohaselt on PRIAl õigus keelduda toetuse maksmisest, kui taotluses on taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmeid.
7. Vastustaja tugineb seega vaidlustatud menetlustoimingut põhjendades süülisele vastustusele ja süü vormidele, seega kaebaja tegevuses tahtluse esinemisele või mitteesinemisele. Vaidlustatud menetlustoiming ei sisalda vastustaja seisukohta selles osas, miks asjas ei kohaldu eraõiguslik lähenemine kaebaja tahtluse määratlemisel ja kindlakstegemisel.
8. Kohus ei nõustu vastustaja tõlgendusega Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 27.01.2011 tähendusest asjas. Kohus ei vaidlusta PRIA õigust taotluse abikõlblikkuse kontrollimisel kasutada teiste asutuste poolt kogutud andmeid. Kohus on aga seisukohal, et Komisjoni määrus ei piira PRIA õigusi ja kohustusi seonduvalt käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoiminguga.
9. Nimetatud määruse II ptk artikkel 10 p-i 2 kohaselt hõlmab abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimine nii haldus- kui ka kohapealset kontrolli. Artikkel 11 p 1 sätestab, et 8 kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontroll, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida. Punkt 2 sätestab, et halduskontrollid sisaldavad võimaluse ja vajaduse korral ristkontrolle, muu hulgas ühtse süsteemi andmetega. Vastavalt p-le 4 rakendatakse muid asjakohaseid haldusmenetlusi ja vajaduse korral kohapealset kontrolli, kui ristkontrollide kaudu on avastatud märke rikkumistest ning p-i 5 kohaselt võetakse vajaduse korral abikõlblikkuse halduskontrolli teostamisel arvesse teiste põllumajandustoetuste kontrollimisega seotud talituste, asutuste või organisatsioonide poolt tehtud kontrollide tulemusi.
10. Eeltoodust ei nähtu, et abikõlblikkuse kontroll hõlmaks endas kriminaalmenetlust või kriminaalasjas uurimisel selgunud andmed saaksid olla või oleksid abikõlblikkuse kontrollimise ainukeseks aluseks. Seega ei tulene Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 sätetest, et kriminaalmenetluse alustamisel peab haldusmenetluse peatama. Eesti õigusruum tunneb nn paralleelmenetlusi näiteks juba osundatud maksuvaidluste puhul, kus halduskorras otsustatakse maksustamisega seonduvad asjaolud sõltumata karistusõiguse sätete kohaselt süüteos süüdi olevate isikute suhtes võimalikust kriminaalvastutuse kohaldamisest.
11. Vastuses kaebusele on vastustaja kohtu arvates õigesti osundanud Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 4 p-le 8, mille kohaselt, olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt. Vastustaja osundatud seisukohale ja kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et vastustaja on prokuratuurile saadetud avalduse kohaselt tuvastanud asjaolud, mis annavad talle aluse sisulise otsuse tegemiseks küsimuses, kas kaebajale tuleb kehtiva õiguse kohaselt toetus ja/või selle esimene osa välja maksta, või esinevad alused toetuse ja/või toetuse esimese osa väljamaksmisest keeldumiseks.
12. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et nõustub vastustajaga, et PRIA 31.01.2011 käskkirjast ei ole kaebajale tekkinud õigustatud ootust investeeringutoetuse väljamaksmisele. Kohus on aga seisukohal, et kaebaja märgib õigesti, et vastustaja kohustuseks on tuvastada kaebaja poolt teadlike valeandmete esitamise fakt. Seda on kohtu hinnangul võimalik teha võlaõigusseaduses sätestatud tahtluse mõistele tuginedes, milleks on kehtiva objektiivse õiguse kohaselt pädev vastustaja. Ärakuulamisõigusega seonduv ei ole vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamisel määravaks. Samuti ei anna kontroll-lehega seonduvad kaebaja väited alust kaebuse rahuldamiseks hilises kohtupraktikas haldusorgani motiveerimiskohustuse suhtes väljendatud seisukohtadele tuginedes (nt RKHKo 3-3-1-29-12 p 20).
13. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud menetlustoiming ja menetlustoimingust tulenev viivitus haldusmenetluses rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Neil asjaoludel tuvastab kohus vastustaja toimingu õigusvastasuse ja tühistab õigusselguse huvides ka vaideotsuse. Kuna käesolevas asjas vaidluse esemeks olev toiming on diskretsiooniline, ei saa kohus vastustajale teha definitiivset kohustamisotsust, nagu seda on taotlenud kaebaja. See oleks vastuolus

§ 158lg 3 ls-ga 3 (vt nt RKÜKo 3-3-1-60-03 p 38). RVast

S § 6 lg-te 4 ja 6 kohaselt tuleb vastustajale teha seetõttu ettekirjutus asja uueks otsustamiseks, kuna käesoleval juhul säilib vastustajal kaalutlusõigus toimingu sooritamisel kaebaja maksenõude alusel toetusraha väljamaksmise põhjendatuse üle otsustamisel. 9 Kaebaja poolt kategooriliselt sõnastatud kohustamiskaebus kuulub siiski rahuldamisele täielikult, vaatamata sellele, et kohus teeb vastustajale ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks, sest

§ 41

lg 3 kohaselt on definitiivse kohustamisotsuse ja konkretiseerimata kohustamisotsuse taotluste puhul tegemist identsete taotlustega.

1. Kaebus kuulub neil asjaoludel rahuldamisele täielikult.
2. Seoses kaebuse rahuldamisega tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus.

108 lg 1 tulenevalt peab kaebaja menetluskulud kandma vastustaja. 66. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tlk 63 p-64) ja kuludokumendid (tlk 30, 8085) vastustajalt 1 762,50 euro menetluskulu väljamõistmiseks. Samuti on kaebaja esitanud täiendava menetluskulu nimekirja (tlk 103 p) ja kuludokumendid (tlk 105-106), mille kohaselt kaebaja taotleb vastustajalt kokku 1 965 euro menetluskulu väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse iseloomu, keerukust, kohtupraktikat sarnastes vaidlustes ja asjakohastes dokumentides kaebaja poolt tõendatud õigusabi ajalist mahtu, on vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks käesolevas haldusasjas 1015 eurot (sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 10