3-13-616/31

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-13-616

1. juuli 2013 Eda Muts Janno Käsperi kaebus Tartu Vangla 12.12.
2. a käskkirja nr 6-2/1890 tühistamiseks 02.07.2013 Kaebaja Janno Käsper Vastustaja Tartu Vangla
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.08.
5. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla 12.12.2012 käskkirjaga nr 6-2/1890 määrati kinnipeetav Janno Käsperile distsiplinaarkaristus
7. ööpäevaks kartserisse paigutamist, millest 15 ööpäeva määrati täitmisele koheselt ja 10 ööpäeva täitmine lükati edasi kuue kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 sätestatud rikkumise süülise toimepanemise eest. Käskkirja kohaselt kasutas Janno Käsper 11.11.2012 kella 14.50 ajal kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.
8. J. Käsperi esitas distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks vaide, mis jäeti Tartu Vangla direktori 20.02.
9. a vaideotsusega nr 1-11/71-1 rahuldamata. 19.03.2013 (kohtusse kaebuse saabumise aeg) esitas J.Käsper Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 12.12.
10. a käskkiri nr 6-2/
11. Kaebuse esitaja põhjendused
12. Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist, olles seisukohal, et distsiplinaarüleastumist, milles teda süüdistatakse, ta toime pannud ei ole ning et kogu süüdistus on fabritseeritud. 1 Kaebaja märgib, et puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid talle süüks pandud teole. Ta ei ole kinnipeetava A. Kuznetsovi suhtes mingit vägivalda kasutanud, samuti puuduvad sellise teo tõendamiseks igasugused tõendid. A. Kuznetsovil ei ole meditsiini töötajate poolt vigastusi, mis oleks sellise teo puhul pidanud tekkima, kindlaks tehtud. Kaebajal endal kindlaks tehtud vigastuste osas ei ole nende tekkimise võimalik aeg kindlaks tehtud. Kaebaja väitel olid põlvemarrastused pärit 30.10.2012 spordisaalis jalgpalli mängimisest. Oimu kohal olevad marrastused oli aga tekkinud eelmisel päeval, so 11.11.2012 jalutusboksis jalgpalli mängimise käigus kukkumisest. Ka teised kinnipeetavad, kelledelt on seletused võetud, kaasa arvatud väidetav ohver A. Kuznetsov, eitavad kaebaja poolt teo toime panemist. A.Kuznetsovi kambrisse oli kaebaja läinud selleks, et selle kambri all on kartserikamber, kust oleks olnud võimalik rääkida selle all asuvas kartserikambris olnud kinnipeetavaga (Stahh). Samas ei lähe ta kunagi teise kinnipeetava kambrisse üksi.
13. Kaebaja märgib lisaks, et koostööteatis, mis on kogu süüdistuse aluseks, on koostatud 13.10.2012., selgitusi intsidendi suhtes küsiti kaebajalt aga 12.10.2012, mitte 13.10.2012, nagu väidab julgeoleku töötaja I.Hurt. Kaebajal on tekkinud küsimus, kuidas sai I.Hurt rääkida asjast, so füüsilise vägivalla tarvitamisest enne, kui ei olnud esitatud koostööteatist. Ka sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et kogu süüdistus tema vastu on fabritseeritud. Samuti peab kaebaja oluliseks, et vaatamata sellele, et väidetavas intsidendis osales mitu isikut, karistati ainult teda. See kinnitab veel kord, et taheti mingil eesmärgil just teda karistada. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kaebaja vaide kohta 20.20.2013 tehtud otsuses nr 1-11/17-1 toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta soovime lisada järgmist. Kaebaja suhtes kohaldati distsiplinaarkaristuse aluseks olevast sündmusest lähtuvalt ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja vaidlustas halduskohtus ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Haldusasjas nr 3-13-168 esitas vastustaja halduskohtule tutvumiseks käesolevas asjas tähtsust omava 13.11.2012 koostatud kaastööteate nr 1250000471, milles on kajastatud teave kaebaja poolt temale etteheidetava teo toimepanemise kohta. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 12.12.2012 käskkirja nr 6-2/1890 tühistamiseks puudub alus, käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
15. Kohtuistungil kinnitab vastustaja esindaja, et käskkirjas välja toodud intsidendi toimumist tõendab 13.11.2012 koostatud kaastööteatis nr KT
16. Meditsiinitöötajate poolt antud tõendid ei saa sisaldada hinnangut, millise tegevuse käigus vigastused tekkisid. Samas on meditsiiniosakonna töötajad teadlikud, mida või miks on keegi vigastusi fikseerima toodud, kui oleks tegemist olnud vanade vigastustega, oleks see märgitud. Meditsiinitöötaja on võimeline kindlaks tegema, kas tegemist on 1 või 10 päeva vanuse vigastusega. 2 Kohtu seisukoht
17. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
18. Kaebuse esitaja Janno Käsper on Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 12.12.2012 käskkirjaga süüdi tunnistatud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.4 rikkumises ning määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 25 ööpäevaks, millest kohesele täitmisele pöörati 15 ööpäeva. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Käskkirja järgi leidis tõendamist, et kinnipeetav J.Käsper kasutas 11.11.2012 kella 14.50 ajal kaas kinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja leiab, et ta ei ole vägivalda kasutanud ega distsiplinaarüleastumist sooritanud ning et tema süüdi tunnistamiseks puuduvad tõendid. Samuti leiab kaebaja, et kogu süüdistus on fabritseeritud ning rikutud on uurimispõhimõtteid.
19. Kohus on seisukohal, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse käigus põhjalikult uurinud ja kontrollinud kaebaja poolt antud selgitusi, võtnud seletusi intsidendis osalenud kinnipeetavatelt ning kogunud tõendeid, millised kas otseselt või kaudselt kogumis tõendavad kaebaja poolt käskkirjas välja toodud distsiplinaarüleastumise toimepanemist.
20. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sisenes 11.11.2012 kella 14.50 ajal koos Ott Varikuga kambrisse nr 2011, kus viibisid Aleksei Kuznetsov ja Jevgeni Kuznetsov. Kambri ukse taha jäi kinnipeetav Tõnu Jõela, kes kõndis kambri läheduses edasi-tagasi. J.Käsper ja O.Varik väljusid kambrist 14.52 paiku. 07.12.2012 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus kinnipeetavate liikumine kellaajaliselt kindlaks tehtud videosalvestise alusel. Kuigi vastavat videosalvestist kohtumenetluse ajaks säilinud ei ole, ei ole kaebaja kambrisse nr 2011 sisenemist koos O.Varikuga ja seal viibimist vaidlustanud. Samas nii kaebaja kui kambris üheaegselt viibinud Ott Varik, Aleksei Kuznetsov ja Jevgeni Kuznetsov on kogu menetluse käigus intsidendi toimumist ja vägivalla kasutamist eitanud.
21. Distsiplinaarmenetluse protokolli järgi on kaebaja üleastumine kindlaks tehtud vanglaametnike I.Voimanni 12.11.2012 ettekannete, I. Hurt 14.11.2012 ja 20.11.2012 õiendite, meditsiinitöötaja I. Olenetsi 12.11.2012 ettekannete alusel. Nähtuvalt esitatud materjalidele, on distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olnud valvur I. Voimanni 12.11.2012 koostatud ettekanne nr 3852 (tlk.6), mille on märgitud, et 12.11.2012 kell 8.05 loenduse ajal märkas ta, et kinnipeetava (J. Käsper) vasaku põsesarn punetab, millest ta teavitas korrapidamist ning et korrapidamise korraldusel viis ta kinnipeetava meditsiini osakonda. Valvur I. Voimann on samal päeva esitanud ka ettekande nr 3852 B (tlk.74), mille järgi peale valvuri poolt arsti juurde mineku korralduse saamist J.Käsper sõimas ja karjus valvuri peale. J. Käsperil on meditsiinitöötaja poolt tuvastatud marrastused oimu piirkonnas, kriimustused vasakul labakäel ning põlvedel marrastused. Julgeolekuosakonna töötaja I. Hurt poolt on 14.11.2012 esitatud õiend ettekanne nr 3852 juurde, mille järgi on asjaolude kontrollimisel välja selgitatud, et 11.11.2012 sisenes kaebaja koos O. Varikuga kambrisse nr 2011, sõnavahetuse käigus ründas J. Käsper A. Kuznetsovi 3 ning et peale teiste kinnipeetavate sekkumist J. Käsper vabastas A. Kuznetsovi ja lahkus kambrist.
22. Kohus on seisukohal, esitatud tõendid kogumis ei anna alust järelduseks, et kaebaja üleastumine ja tema süüdistamine kaas kinnipeetava füüsilises ründamises on fabritseeritud ja mingit rünnet tegelikult ei toiminud. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et puudub alus kahelda julgeolekuosakonna spetsialisti poolt koostatud õiendi sisus, kuna ametnikel, kes tegelevad igapäevaselt järelevalve ning julgeoleku tagamisega vanglas, puudub põhjus esitada õiendeid intsidentide kohta, mida pole toimunud. Kaebaja ei ole ka ise välja toonud, mis põhjusel oleks kas keegi vanglaametnikest või keegi kinnipeetavatest tema vastu süüdistuse fabritseerinud. Vaideotsuses on vastustaja välja toonud, et julgeolekuosakonnatöötaja I. Hurda 14.11.2012 õiendi aluseks on olnud kaastööteatis nr
23. Kohus võttis antud asjas juurde haldusasjas nr 3-13-168 kohtuniku poolt koostatud kaastööteatisega tutvumise protokolli (tlk.75). Selle protokolli kohaselt on kaastööteatises toodud vaidluse all oleva sündmuse toimumise koht ning sündmuse kirjeldus. Seega distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud faktilised asjaolud – J. Käsperil 12.11.2012 hommikul oimu piirkonnas esinenud vigastused ja nende fikseerimine meditsiinitöötaja poolt ning kaebaja viibimine 11.11.2012 kambris, kus viibisid ka O. Varik, A. Kuznetsov ja J. Kuznetsov, kinnitavad kaastööteatises kirjeldatud sündmuse toimumist. Kaebaja väide, et ta sai näopiirkonna vigastused eelmisel päeval jalutuskäigul jalgpalli mängides, on ebatõenäoline ja ennast õigustav. Teatavasti on jalutusboksid ette nähtud jalutamiseks, mitte sporditegevuseks ja pole usutav, et jalutusboksides on lubatud jalgpalli mängimine. Asjaolu, et Aleksei Kuznetsovil, keda kaebaja kambris ründas, puudusid vigastused, ei tähenda, et rünne puudus. Iga füüsilise ründe tulemuseks ei pea olema välised nähtavad vigastused. Samas on lisaks kaebaja vigastustele, on 12.11.2012 meditsiinitöötaja poolt fikseeritud vigastused ka Jevgeni Kuznetsovil, kelle vigastused, nii nagu kaebajal, said tekkida Aleksei Kuznetsovi vabastamise käigus.
24. Kaebaja väitel on ebaõigesti lähtutud tema vigastustest, kuna meditsiinitöötaja ei ole ettekandes märkinud, millal vigastused tekkisid. Kaebaja väitel tekkisid põlvedel marrastused 30.10.2012, so umbes 10 päeva tagasi ning näomarrastused 11.11.
25. Kohus möönab, et vigastuste fikseerimisel peaks olema vajalik ka nende võimaliku tekkimise aja märkimine, et ära hoida selles osas vaidluste tekkimise. Samas nõustub kohus vastustaja esindaja selgitusega, et meditsiiniosakonna töötajad on teadlikud miks keegi osakonda tuuakse ning millega seoses on vajalik vigastused kindlaks teha.
26. Kaebaja märgib, et ta ei ole käinud julgeolekutöötaja I. Hurda juures vestlusel 13.11.2012, vaid 12.11.2012., so enne, kui oli olemas kaastööettekanne. Kaebaja leiab, et sel juhul ei saanud I. Hurt 12.11.2012 rääkida temaga asjast, mis kaastööteatise alusel alustati 13.11.2012.a I. Hurda 14.11.2012 õiendist (tlk.9) nähtub, et kaebajaga on julgeolekutöötajad läbi viinud kaks vestlust, ühe 12.11.2012 ja teise 13.11.
27. 12.11.2012 läbiviidud vestluse kokkuvõttest ei nähtu, et sel kuupäeval oleks kaebajalt küsitud selgitust tema poolt 4 A.Kuznetsovi suhtes vägivalla kasutamise kohta. 12.11.2012 toimunud vestluse osas on märgitud, et kaebaja eitas kambris nr 2011 omavahelise sõnavahetuse toimumist ja teiste kinnipeetavate poolt just kaebaja enda suhtes vägivalla kasutamist. 12.11.2012 on kaebajaga vesteldud ja seletust küsitud tulenevalt temal kindlaks tehtud vigastustest ning sellest, et viibis 11.11.2012 võõras kambris. Seega, alles 13.11.2012, kui oli saadud teave sündmuse tegeliku käigu kohta, on vesteldud kaebajaga uuesti ja saadud kaebajalt vastus, et ta ei ole A.Kuznetsovi suhtes vägivalda kasutanud.
28. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikkunud menetlusnõudeid, vastustaja poolt on põhjalikult kontrollitud kaebaja poolt menetluse käigus antud selgitusi, neid on võrreldud muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning nende tõendite alusel on õiguspäraselt tuvastatud, et J. Käsper pani 11.11.2012 toime distsiplinaarrikkumise. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alus puudub.
29. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15.- eurot, ning taotleb selle väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude osas taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 5