TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1181 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Luhtase Talu kaebus Põllumajanduse Registrite

§ 2

lg 1 punktist 2 tulenevalt on „Põllukultuuride“ grupis rohumaakasutus toetatav kahe tingimuse täidetusel. Osundatud säte näeb toetusõiguslike rohumaade osas ette nii konkreetse ajamääratluse (kuni 2-aastane rohumaa) kui ka abikõlblikkuseks vajaliku tingimuse (külvikorras olev rohumaa). Seega ei ole „Põllukultuuride“ grupis automaatselt toetusõiguslikud kõik kuni 2-aastased rohumaad, vaid ainult sellised kuni 2-aastased rohumaad, mis on ka külvikorras. Mõlemale nimetatud tingimusele vastavust märgibki taotleja taotluse põldude loetelu veerus nr

1. Kui taotleja ei ole rohumaa kohta vastavat märget teinud, ei ole järelikult tegemist kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaaga ega „Põllukultuuride“ gruppi kuuluva põlluga.
2. Kohapealse kontrolli käigus jagati põld nr 16 kaheks osaks tulenevalt põllu osade erinevast kasutamisest eelnevatel aastatel. Põllu nr 16 esimesele osale (5,96 ha) oli rohumaa rajatud allakülvina
3. aastal, millest tulenevalt oli nimetatud põlluosa
4. aastal tõepoolest kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa, mis kuulus „Põllukultuuride“ gruppi. Põllu nr 16 teisele osale (7,02 ha) oli rohumaa rajatud allakülvina
5. aastal, millest tulenevalt oli nimetatud põlluosa näol
6. aastal tegemist 4-aastase rohumaaga (heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtava külvi aasta, loetakse rohumaade vanuse arvestamisel 0-aastaks (

§ 2lg 6)).

Kaebaja märkis ka ise oma 09.02.2012 vaides, et nimetatud põlluosal kasvasid 4. aasta liblikõielised. Seega ei olnud põld nr 16 7,02 ha ulatuses kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa

§ 2lg 1 p 2 mõttes ega saanud kuuluda „Põllukultuuride“ gruppi.

16. Põllule nr 18 on kontrollaruandel omistatud puudusekoodid 18, 19, 20. Kontrollaruande kohaselt tähendab puudusekood KKP20, et põld ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse jaoks toetusõiguslik (kohapealse kontrolli käigus eestleitud põllu, maa-ala või põllu osa pindala on alla 0,30 ha). Kohapealse kontrolli käigus mõõdeti põllu nr 18 abikõlbliku maa pindala mööda põllumassiivil asuvat põllumajanduslikus kasutuses oleva ala piiri (komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 34 lg 2, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg 2 p 3. Kaebuses ei ole millegagi põhjendatud või tõendatud seda, et põllu nr 18 mõõtmistulemus oleks väär. Isegi, kui lugeda põllu nr 18 osas kindlaksmääratud pindalaks taotletud pindala, s.o 0,32 ha, oleks „Põllukultuuride“ grupis taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus ikkagi üle 20% ning kaebaja jääks sellegipoolest „Põllukultuuride“ grupis toetusest ilma. Nimelt, isegi, kui lugeda põllu nr 18 kindlaksmääratud pindalaks 0,32 ha, moodustaks „Põllukultuuride“ grupis deklareeritud pindala (49,28

1. ha)ja kindlaksmääratud pindala (40,49+0,32=40,81
2. ha)erinevus 3 (8,47
3. ha)20,75% kindlaksmääratud pindalast. Põllumassiivide kaardile kantud põllumassiivi pindala ei tähenda seda, et tegemist on automaatselt toetusõigusliku pindalaga. 17. Kaebaja on esitatud pindalatoetuste taotlusel küll märkinud põllul nr 21 kasvatatavaks kultuuriks ristikud ja rohumaa rajamise aastaks 2011, ent kaebaja ei ole taotlusel teinud selle rohumaa kohta märget, et tegemist oleks kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaaga (s.t puudub märge põldude loetelu veerus nr 12). Seega ei ole kaebaja ise deklareerinud põldu nr 21 kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaana ega seeläbi „Põllukultuuride“ gruppi kuuluva põlluna, millest tulenevalt on asjakohatud väited, et PRIA on antud põllu õigustamatult „Põllukultuuride“ grupist välja jätnud. Põld nr 21 ei vasta tervikuna ka

§ 2lg 1 punktis 2 ette nähtud ajamääratlusele.

PRIA inspektor tuvastas kohapealse kontrolli käigus, et põllu nr 21 pinnast oli poolele põllule

1. aastal rajatud kaer allakülviga ning alates
2. aastast kasvatati sellel põllu osal heintaimi. Seega oli põld nr 21 selles osas
3. aastal
4. aasta rohumaa.
5. Mis puudutab kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et põllumassiivid nr 59544282835, nr 59544092283, nr 59644003308, nr 59644045128 ja nr 59644216045 olid heas põllumajanduslikus korras, siis märgib PRIA, et antud kohtuasjas on vaidluse all PRIA 01.02.
6. a otsuse nr 12-6/361 õiguspärasus, mitte PRIA toimingu õiguspärasus, millega tehti
7. aastal põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris nimetatud põllumassiivide andmetes muudatusi.
8. Asjassepuutumatud on kaebaja esindaja viited dokumendis „Maaelu arengukava pindalapõhiste ja loomapõhiste toetuste
9. aasta kohustuste andmed“ toodud kohustusealuste pindalade kohta. Nimetatud dokument on taotlejatele abistav materjal mõistmaks nende kohutuste seisu. Nimetatud dokumendis toodud
10. aastal kindlakstehtud kohustuse andmed ei tähenda seda, et PRIA oleks
11. aastal või varem kohustusealuseid pindu mõõtnud vms.
12. Ehkki kaebuses ei ole taotletud vaideotsuse tühistamist ega ole põhjendatud, kuidas vaide läbivaatamise tähtaja ületamine on kaebaja õiguseid rikkunud, möönab PRIA, et ületas kaebaja poolt esitatud vaide läbivaatamise tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaja ületamine ei ole viinud PRIAt ebaõigele otsustusele. Kohtu põhjendused ja otsus
13. Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et Luhtase Talu kaebus PRIA 01.02.2012 otsuse nr 12-6/361 tühistamiseks ja 17.05.2011 taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
14. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja esitas PRIA-le pindalatoetuse taotluse, milles taotles mahepõllumajandusliku tootmise toetust

§ 2

lg 1 p-s 2 sätestatud „Põllukultuuride“ grupis 49,28 ha-le ja

§ 2lg 1 p-s 1 sätestatud „Rohumaade“ grupis 71,24 ha-le.

PRIA rahuldas taotluse osaliselt grupis „Rohumaad“ ja jättis täielikult rahuldamata taotluse grupis „Põllukultuurid“. Pooled vaidlevad toetuse määramata jätmise üle grupis „Põllukultuurid“. 23.

§ 2

lg 1 p 2 (24.04.2011 kuni 28.04.2012 redaktsioon) kohaselt on toetuse määr «Mahepõllumajanduse seaduses» kehtestatud nõuete kohase taimekasvatusega 4 tegelemiseks kasutatava ühe hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, järgmine: teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesas ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnepõllu hektari kohta 119.20 eurot aastas.

§ 8

lg 1 sätestab, et kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, ja kui taotleja ei esita kõiki § 6 lõike 2 punktis 2 sätestatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 kohaselt. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 lg 2 esimesest lausest tulenevalt loetakse käesoleva artikli kohaldamisel toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad teatava pindalapõhise meetme alusel toetust sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurirühmaks. Sama artikli lg 5 teise lõike kohaselt ei anta asjaomasele põllumajandusrühmale toetust, kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, s.t toetust ei anta, kui põllukultuurirühmas deklareeritud pindala ja põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 20 % antud põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindalast. 24. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 8

lg-st 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artiklist 16 tuleb kaebaja poolt toetuse saamise taotluses deklareeritud põllud jagada taotluses toodud andmete alusel vastavatesse gruppidesse, s.t käesoleval juhul „Põllukultuuride“ gruppi. Samuti peavad „Põllukultuuride“ gruppi kuuluvad põllud vastama

§ 2

lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele, s.t tegemist peab olema esiteks külvikorras oleva rohumaaga ja teiseks kuni 2-aastase rohumaaga. Kohus leiab, et kuna kontrolli käigus tuvastas PRIA, et kaebaja poolt „Põllukultuuride“ rühmas deklareeritud põldude pindala ja PRIA poolt samas grupis kindlaksmääratud põldude pindala erinevus moodustas 21,7 %, on PRIA õigustatult keeldunud „Põllukultuuride“ rühmas toetuse määramisest. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et põld nr 16 oli külvikorras olev rohumaa ja et PRIA on põhjendamatult jätnud määramata toetuse põllu nr 16 osas. PRIA poolt läbiviidud kontrolli käigus leidis tuvastamist, et põllu nr 16 osad kasutati eelmistel aastatel erinevalt ja PRIA on põhjendatult jaganud põllu kaheks osaks tulenevalt nende kasutamisest. Põllu nr 16 esimesele osale (5,96 ha) oli rohumaa rajatud allakülvina
2. a, millest tulenevalt oli nimetatud põlluosa
3. a kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa, mis kuulus „Põllukultuuride“ gruppi. Põllu nr 16 teisele osale (7,02 ha) oli rohumaa rajatud allakülvina
4. a, millest tulenevalt oli nimetatud põlluosa näol
5. a tegemist 4-aastase rohumaaga. Seega ei olnud põld nr 16 7,02 ha ulatuses kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa

§ 2

lg 1 p 2 mõistes ning vastustaja ei saanud seda liigitada „Põllukultuuride“ gruppi. 26. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et PRIA on alusetult vähendanud põllu nr 18 pindala suurust kaebaja poolt märgitud 0,32 ha-lt 0,25 ha-ni ja jätnud toetuse määramata, kuna kindlaks tehtud pindala oli alla 0,30 ha.

§ 3

lg 1 sätestab, et toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes taotleb toetust mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa 5 kohta, mis vastab ELÜPS § 14 lg-s 2 sätestatud nõuetele. ELÜPS § 14 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib ühtset pindalatoetust taotleda vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 ha. Pindala kindlaksmääramise nõuded sätestab komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 15, mille lg 5 kohaselt määratakse pindalad kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 34 lg-tele 1-5 ja artiklile 35. Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 34 lg 2 kohaselt võib põllu kogupindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi kohalike tavade kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat pindala. Kohus leiab, et kaebaja ei ole tõendanud, et põld nr 18 oleks tervikuna, s.t 0,32 ha ulatuses kasutatav asjaomase piirkonna või kohalike tavade kohaselt. Seega tuleb määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 34 lg 2 teise lause kohaselt teostada toetusõiguslike pindalade mõõtmised mööda reaalselt põllumajanduslikult kasutatava ala piiri ning toetusõiguslike pindalade mõõtmine kuulub vastavalt

§ 7p-le 1 PRIA pädevusse.

PRIA on viinud läbi põllu nr 18 mõõtmised kooskõlas nõuetega ja jõudnud järeldusele, et põllu nr 18 põllumajanduslikult kasutatav ala pindala on 0,25 ha. Kuna põllu pindala oli alla 0,30 ha, siis PRIA on põhjendatult jätnud

§ 3lg 1 ja ELÜPS § 14 lg 2 p 1 alusel põllu kohta toetuse määramata.

27. Kohus leiab, et kaebaja ei ole ka sisuliselt vaidlustanud PRIA poolt teostatud põllu nr 18 mõõtmistulemusi. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 15 lg 1 sätestab, et liikmesriigid määravad kindlaks kriteeriumid ja kontrollimeetodid, mis võimaldavad toetusesaaja erinevate maksekohustuste ja kohustuste kontrollimist komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006