TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2614 Otsuse kuupäev 4. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Jaan Andersoni kaebus Viiratsi Vallavalitsuse 27

§ 69lg-le 4.

Sama paragrahvi lg 42 sätestab, et teatud 2 tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel peab tähtaja määramiseks kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Siit tulenevalt, kuna lg 4 sätestab, et jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest on võimalik vaid juhul kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, on kohalikul omavalitsusel kohustus veenduda nimetatud asjaolus. Antud juhul ei ole vaidlust, et kinnistut kasutatakse. Kohtu seisukoht

1. Asjas ei ole vaidlust, et J. Andersonile kuulub Viiratsi Vallas asuv Söödi kinnistu (kin.reg osa nr 524939), millel asub elumaja koos kõrvalhoonega. Kinnistu ei ole kaebaja elukohaks, kuid kaebaja hooldab kinnistut ja kasutab maatükki köögiviljade kasvatamiseks.
2. J. Andersoni
3. juuli 2012 taotlusest Viiratsi Vallavalitsusele nähtub, et kaebaja on taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest täielikku vabastamist perioodil
4. juulist 2012 kuni
5. juunini
6. Kaebaja on taotluses märkinud, et kinnistul ei elata. Taotluse vormi „kinnistut ei kasutata“ lahtri ristiga tähistamata jätmisest saab järeldada, et kinnistut kasutatakse. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et kuna ta kinnistul ei ela, siis ei teki kinnistul ka jäätmeid. Kinnistu kasutamist kinnitavad ka kinnistu ülevaatamisel
7. juulil 2012 ja
8. septembril 2012 tehtud fotod, millest nähtuvalt on kinnistu korrastatud, sellel asub elumaja ja kuur ning vaba aja veetmise võimalusele osutavad esemed (näiteks väligrill).
9. Kaebaja, kinnistu omanikuna, on loetud liitunuks Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga vastavalt Viiratsi Vallavolikogu
10. oktoobri 2010 määrusega nr 24 kinnitatud jäätmehoolduseeskirja § 3 lg 1 p-le 3, § 5 lg-le 3 ja § 18 lg-tele 1 ja 2, mis sätestavad jäätmevaldaja mõiste ja automaatse liitumise korraldatud jäätmeveoga. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Viiratsi vallas toimub korraldatud jäätmevedu alates
11. juulist 2010 ja jäätmeveo teenust isikutele osutab ainuõiguse alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Jäätmevaldaja mõiste määratlemisel ja jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisel kordab Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri jäätmeseaduse regulatsiooni.

§ 9

kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

§ 10

järgi on jäätmetekitaja isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo osas on

§ 69lg-s 2 sätestatud, et jäätmevaldaja jäätmeseaduse 4.

peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Eeltoodud sätetest järeldub, et korraldatud jäätmeveoga seoses on jäätmevaldajaks muu hulgas sellise kinnisasja omanik, millel asub elamu. Vastavalt

§ 69

lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldaja elu- või tegevuskoha kaudu. Tallinna Ringkonnakohus on 28. märtsi 2011 otsuses haldusasjas nr 3-09-2645 leidnud, et sellises olukorras tuleb

§ 69

lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et jäätmevaldajaks on üksnes isik, kelle valduses on jäätmed. 6. Jäätmeseadus ega Viiratsi valla jäätmekorralduseeskiri ei ole isiku jäätmevaldajaks ja seega korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist sõltuvusse seadnud sellest, kas või millist liiki jäätmeid isikule kuuluval kinnistul tegelikkuses tekib. Vastavalt Viiratsi valla jäätmekorralduseeskirja § 25 lg-le 7 on erandina korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud, 3 kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks väljastatud jäätmeluba või kompleksluba või, et ta oleks taotlenud selliste lubade väljastamist. Seetõttu on kaebaja

§ 69

lg-test 1 ja 2 tulenevalt Viiratsi vallas korraldatud jäätmeveoga liitunud juba seaduse ja valla jäätmekorralduseeskirja alusel. 7. Vastavalt

§ 69

lg-le 4 sai vastustaja kaebaja taotlusel otsustada erandkorras vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest üksnes teatud tähtajaks juhul, kui oli veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Samasugune regulatsioon korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks sisaldub ka Viiratsi valla jäätmekorralduseeskirja § 25 lg-s

1. Sama paragrahvi
2. lõige paneb vastustajale kohustuse eelnevalt kohapeal kontrollida, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Viiratsi valla keskkonnaspetsialist kontrollis kaebajale kuuluvat kinnistut
3. aastal kahel korral ning tuvastas, et kinnistut kasutatakse. Kohtu hinnangut ei mõjuta see, et kaebaja väitel ei kujuta osa ülevaatuse käigus tehtud piltidest kaebaja kinnistut. Kinnistu kasutamist on kaebaja ise järjekindlalt väitnud.
4. Kaebaja on leidnud, et kinnistu kasutamise tuvastamine ei ole piisav ning vastustaja oleks pidanud tuvastama ka selle, kas kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et kinnistul tekivad üksnes biolagunevad jäätmed mistõttu puudub tal vajadus korraldatud jäätmeveoga liitumiseks. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Eelduslikult tekivad kinnistu kasutamisel seal ka jäätmed. Kinnistu ülevaatustel tuvastatut, kohtutoimikus olevat fotomaterjali ning kaebaja enda selgitusi arvestades ilmneb, kaebaja viibib Söödi kinnistul maatüki ja sellel asuvate hoonete hoolduseks, maatükil kasvavate aedviljade ja puude hoolduseks vajalike tööde tegemise ajal, aga ka vaba aja veetmiseks. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et kinnistu sellise kasutamise korral tekivad kinnistul üksnes biolagunevad jäätmed. Kohtu hinnangul on ilmne, et jäätmed tekivad ka toiduja joogipakendite näol, aga ka kinnistul asuvate hoonete ja kasvavate taimede hooldamiseks kasutatavate tööriistade ja vahendite pakenditena. 9.

§ 69

lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei olnud vastustaja

§ 69

lg-st 4 tulenevalt kohustatud kaebaja taotluse lahendamisel selgitama, kas kaebaja kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib. Kohtu hinnangul ei tulene selline kohustus ka haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Kuna jäätmete hulga ja liigi tuvastamine ei ole isiku korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamisel oluline, siis ei olnud vastustaja kohustatud asjaolu väljaselgitamiseks omal algatusel tõendeid koguma. Kohtu hinnangul ei oleks nimetatud kohustuse panemine vastustajale ka sisuliselt põhjendatud. Jäätmete hulga ja liigi tuvastamiseks peaks vastustaja isikut ja tema kasutuses olevat kinnistut kestvalt jälgima. Selline tegevus oleks ilmselt vastustajale ebamõistlikult koormav ning kitsendaks ebaproportsionaalselt kaebaja eraelu puutumatust. Seetõttu, olukorras, kus kaebaja kinnistut kasutab, ei saa tema korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks olla väide, et kinnistul jäätmeid ei teki. Selline väide ei ole tegelikkuses kontrollitav ning tegemist ei ole vaidluses õiguslikku tähendust omava asjaoluga.

1. Korraldatud jäätmevedu tugineb põhimõttel, et jäätmevaldaja kohustus maksta jäätmevedajale jäätmeveotasu peaks teda majanduslikult stimuleerima andma tekitatud jäätmed üle jäätmevedajale selle asemel, et kõrvaldada neid keskkonnale kahjulikumal viisil (nt ladustades jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohtades või andes jäätmed jäätmevedajale üle teises korraldatud jäätmeveo piirkonnas). Kohus järeldab sellest, et korraldatud jäätmeveo 4 otstarbega ei oleks kooskõlas see, kui kaebaja Viiratsi vallas korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks oleks asjaolu, et ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga Viljandi linnas. Seetõttu on vastustaja õigustatult jätnud kaebaja taotluse lahendamisel arvestamata sellega, et kaebaja elukohaks on Viljandi linn ning ta on seal ka korraldatud jäätmeveoga liitunud.
3. jaanuaril 2013 esitatud kaebuse täienduses heidab J. Anderson vastustajale ette veel seda, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole kaalutud võimalust vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveost talveperioodiks. Viiratsi Vallavalitsuse
4. novembri 2012 korralduses nr 477 ei ole tõesti kaalutud kas oleks alust vabastada J. Anderson Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest talveperioodiks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korraldus selles osas õigusvastane. Kaebaja on märkinud taotluse vormil lahtri „Talveperioodi vabastamise taotlus/suvekodu“ kuupäevad, millest nähtub, et kaebaja soovib korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist ca kolmeks aastaks, s.o ajavahemikul
5. juuli 2012 kuni
6. juuni
7. Kohtu hinnangul ei saa taotlusest järeldada, et kaebaja tahe oli suunatud hooajalise vabastuse saamiseks. Ka taotluse põhjendustest ei ilmne, et kaebaja seostas korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sellega, et kinnistut talvel ei kasutata. Vastustaja oli taotluse lahendamisel kohustatud vajadusel ise välja selgitama asja otsustamiseks olulised asjaolud, kuid uurimispõhimõttest ei tulene vastustaja õigust ja/või kohustust formuleerida taotluse nõue kaebaja eest. Kohus nõustub, et hea halduse põhimõttega kooskõlas oleks see, kui vastustaja oleks korralduses selgitanud kaebajale võimalust taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist talveperioodiks. Kuid selgituse andmata jätmine ei muuda korraldust õigusvastaseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja pidi juba taotluse vormist mõistma, et tal on õigus taotleda vabastust ka üksnes hooajaliselt.
8. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viiratsi Vallavalitsuse
9. novembri 2012 korraldus nr 477 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. J. Andersoni kaebus jääb rahuldamata. Korraldatud jäätmeveost tulenevate kohustuste vähendamiseks on kaebajal õigus taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist talveperioodiks või korraldatud jäätmeveo konteinerite ühiskasutust.
10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar Kohtunik 5