KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

„Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 85) § 13 lg-d 2 ja

1. Kuna PRIA-le esitatud taotluste rahastamise summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, siis hindas PRIA taotlusi määruse lisas 4 toodud kriteeriumite järgi. Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused, mille punktisumma oli vähemalt 25, ning rahuldamata jäeti kõik taotlused, mille hindamise tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui 25 punkti.
2. 07.12.2011 esitas kaebaja PRIA-le vaide, mille PRIA peadirektor jättis 13.01.
3. a vaideotsusega nr 13-4/16 rahuldamata.
4. 21.12.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtusse kaebuse ning taotles PRIA peadirektori 30.11.
5. a käskkirja nr 13-6/2664 ja 13.01.
6. a vaideotsuse nr 13-4/16 tühistamist. Peale selle taotles kaebaja PRIA kohustamist lahendama kaebaja taotlus nr XXXXXX 30 päeva jooksul ning määrata PRIA-le trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise otsuse tegemisega viivitatud päeva eest. Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja oleks pidanud saama kriteeriumite 5.1 ja 5.3 eest hindepunkte või mitte. Hindamiskriteeriumi 5.1 „Võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia“ võib anda 3 punkti ning hindamiskriteeriumi 5.3 „Hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid“ võib anda 5 hindepunkti. Hindamiskriteeriumite selgituse kohaselt hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid kaebaja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab kaebaja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Kaebaja on taotluses märkinud, et võtab kasutusele järgmised uued tehnoloogiad: - Võetakse kasutusele uus kutter, mis tõstab tootlikkust 40%, lubab tulla uute toodetega turule tänu sellele, et teeb lihamassi varasemast peenemaks ja ühtlasemaks. - Ostetakse uus katel, mis mahutab 300 liitrit, varasema 100 liitri asemel. - Ostetakse uued pakkeseadmed. Nii uus katel kui pakkeseadmed parandavad hügieeni tingimusi ja suurendavad toodete säilivusaega. - Tekstis on märgitud ka, et XXXXXX pakkeseadmega pakitakse vorstid otse pakendisse, mida tehti enne käsitsi (kaebajal puudus seade automaatseks vorsti pakkimiseks). - Uue tehnoloogiaga võimaldatakse ka tulla Baltimaades ainulaadse tootega turule: toores jahutatud ulukiliha. - Võetakse kasutusele täiesti uus tarkvarasüsteem. Kaebaja leiab, et kui ta võtab enda jaoks uued seadmed ja IT tarkvara kasutusele, mida tal enne ei ole olnud ja mis muudab tootmist efektiivsemaks, siis on tegemist kaebaja jaoks uue tehnoloogia kasutusele võtuga. Uus tehnoloogia seisneb juba selles, et kaebajal eelnevalt vorsti pakkeseadmed puudusid ja nüüd soetatakse, mistõttu oleks tulnud kaebajale anda hindamiskriteeriumi 3.1 eest 3 hindepunkti ja taotlus oleks kuulunud rahuldamisele. Kaebaja leiab, et PRIA oleks pidanud taotlusele andma 5 hindepunkti ka hindamiskriteeriumi 5.1 eest, kuna uus kutter suurendab toodete töötlemisastet, võimaldades lihamassil olla peenem ja ühtlasem, mis võimaldab uute toodetega turule tulla. Lisaks suurendavad pakkeseadmed vorsti tootmise töötlemisahelat, kuna pakendavad automaatselt toote 2 pakendisse. Eelnevalt lõppes töötlemisahel vorsti valmimisega, pakendamine toimus eraldi käsitsi. Lisaks töödeldakse tooted pakkeseadmes gaasiga võimaldades pikemat säilivust. Eeltulenevalt oleks taotlusele pidanud andma hindamiskriteeriumi 5.3 eest 5 punkti, kuna hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Kaebaja märgib, et PRIA jätab vaideotsuses käsitlemata, et kui lihamass on peenem ja ühtlasem, siis on tegemist suurema töötlemisastmega. Jäetakse märkimata ka see, et pakendamise automatiseerimisega ja gaasi kasutusele võtuga tõuseb toote töötlemisaste. Seega kõik taotlused, mida on hinnatud, vastavad nõuetele. Kuna kaebaja taotlus oli ka hinnatud, siis vastas kaebaja taotlus nõuetele ning eelpool toodust tulenevalt leiab kaebaja, et hindamiskriteeriumite 5.
7. ja 5.
8. eest peab andma kaebajale vastavalt 3 ja 5 hindepunkti. Seega on kaebaja hindepunktide arv üle 25 ja kaebaja taotluse peab seetõttu rahuldama.
9. PRIA ei nõustunud oma vastuses kaebusega ja vaidles sellele vastu. Kaebaja väitis 07.12.2011 esitatud vaides, et tema hindepunktide summa peab olema 32 ning lisatud oli tabel hindepunktidega. Mingisuguseid sisulisi põhistusi oma väidetele ei ole kaebaja esitanud ei oma vaides ega ka kaebuses halduskohtule.

lisa 4 veerud 5.1 ja 5.3 näevad ette hindamise kriteeriumitena hindepunktide andmise investeeringu innovaatilisuse eest, kui soovitakse võtta kasutusele ettevõtte jaoks uut tehnoloogiat ning hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Vastavalt

lisa 2 tabeli 4 kohta esitatud märkustele peab taotleja tabeli 4a real 2.5 põhjendama ridadel 3.1–3.4 nimetatud innovaatiliste aspektide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Kaebaja esitatud taotluses puudusid üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest. Kaebaja kirjutab esitatud äriprojektis ainult seda, et investeeringu kaasabil on toodetav lihamass peenem ja ühtlasem ning tooted pakendatakse kvaliteetsemasse pakendisse. Samuti loetletakse üles erinevad uued seadmed, mis võetakse vanade sarnaste seadmete asemel kasutusse. Ka oma kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja sisuliselt selgitanud, milles seisneb kasutusele võetav uus tehnoloogia ning milliseid suurema töötlemisastmega lõpptarbijale suunatud tooteid hakatakse tootma. Kaebaja äriplaanis loetletud tegevuste puhul ei ole tegemist uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuga, kuna tegemist on sisuliselt samalaadse tegevusega, mis toimub ka praegu. Kaebaja soovib soetada olemasolevate seadmete asemele uued samalaadsed kuid tootlikumad seadmed (kutter, katel, pakkeseadmed). PRIA on seisukohal, et sarnase seadme ostmise puhul ei ole tegemist uue tehnoloogia kasutuselevõtuga ja investeering ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla. Vana seadmega samalaadset tööd tegeva uue ja kaasaegsama ning võimekama mudeli ostmine ei ole käsitletav uue tehnoloogia kasutuselevõtmisena. Samuti ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla toodangu pakendamine uude pakendisse. Enne otsuse tegemist konsulteeris PRIA antud küsimuses ka

väljatöötamises osalenud Põllumajandusministeeriumi ametnikega. Tegemist ei ole ka investeeringu innovaatilisusega selles mõttes, et hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Kaebaja tootis ka varasemalt vorste, viinereid, lihasegusid ja konserve ning uue investeeringuga sooviti sama tegevust jätkata. Peenema ja ühtlasema lihamassi puhul, millest toodetakse jätkuvalt samasid tooteid kui praegu, ei ole tegemist suurema töötlemisastmega toodanguga võrreldes sellega, mida kaebaja eelnevalt valmistas. Kaebaja väide, et PRIA ületab taotluse läbivaatamisel temale antud pädevust on asjakohatu. Vastavalt

§ 12

lg 1 kohaselt on taotluste sisuline hindamine määruse lisas 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel PRIA ülesanne ning seega on PRIA tegutsenud oma pädevuse piirides. Arusaamatu on kaebaja nõue halduskohtule kohustada PRIA-t kaebaja taotlust nr XXXXXX rahuldama 30 päeva jooksul. Isegi kui eeldada, et PRIA haldusakt tühistatakse, siis on selline nõudmine vastuolus senise halduskohtu praktikaga, mille kohaselt haldusakti tühistamisel 3 kohustatakse PRIA-t taotlus uuesti menetlusse võtma. Eeltoodu valguses on täiesti arusaamatu ja õiguslikult põhistamata kaebuses esitatud nõue määrata PRIA-le trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise otsusega tegemisega viivitatud päeva eest.

1. Põllumajandusministeerium selgitab, et kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitletakse investeeringut innovatiivsena, kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Kriteeriumile 5.3 vastamiseks peaks tootmise tehnoloogiale lisanduma täiendav tehnoloogiline võte, mis varasemalt puudus ning mis toob kaasa selle, et toodetav uus toode on kasutatav lõpptarbija poolt ega ole tooraine edasiseks töötlemiseks. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda veel seda, et tegemist on täiendava võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega.
2. Tartu Halduskohus otsustas 17.05.2012 rahuldada kaebus osaliselt, tühistada PRIA peadirektori 30.11.
3. a käskkirja nr 13-6/2664 nr-i 22 osas ja 13.01.
4. a vaideotsuse nr 13-4/16 ning teha PRIA-le ettekirjutus kaebaja toetuse saamise taotluse läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

eelnõu seletuskirjas märgitakse, et antud investeeringutoetuse üldeesmärgiks on põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtete üldise tulemuslikkuse (üldise majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise. Üheks toetuse spetsiifiliseks eesmärgiks on innovatiivsete investeeringute soodustamine.

lisa 4 punktis 5 on loetletud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kavandatava investeeringu innovatiivsust. Vaidlustatud käskkirjas ei ole välja toodud, kuidas ja milliste kriteeriumite alusel kaebaja kokku 24 hindepunkti sai. Seda ei ole vastustaja poolt esitatud ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses. Seega ei ole võimalik kohtul ka võrrelda ega hinnata, kas ja milliste kriteeriumite alusel kaebajale hindepunktid anti või oleks tulnud anda. Kriteeriumi 5 alapunkti 5.1 kohaselt on innovatiivsuse näitajaks ettevõtte jaoks uue tehnoloogia kasutusele võtmine (võimalik saada 3 punkti). Nagu märgitud, PRIA 30.11.2011. a käskkirjas ei ole välja toodud, miks selle kriteeriumi osas punkte taotlejale antud ei ole. Vaideotsuses on märgitud, et kaebaja esitatud taotluses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest ning seda, et investeeringu kaasabil toodetav lihamass on peenem ja ühtlasem ning tooted pakendatakse kvaliteetsemasse pakendisse, ei saa lugeda uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuks.

seletuskirjas on antud selgitus, et

§ 3

lg 1 p-s 1 (toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine) nimetatud toetatava tegevuse raames toetatakse investeeringuid, mis on ette nähtud toiduks või söödaks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamiseks. Tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses, ehk investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. 4 Kohus on seisukohal, et kui PRIA arvates ei olnud kaebaja piisava täpsusega taotlust põhjendatud, oli PRIA-l võimalus lasta taotlejal seda täiendavalt teha. Vastavalt HMS §-le 6 on vastustaja kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma ise tõendeid. Samuti ei ole veenev PRIA seisukoht uue tehnoloogia puudumise osas. Kohus peab põhjendatuks kaebaja selgitust, et seadmed, mida taotleja ostab, toovad ettevõttesse uue tehnoloogia, kuna nende kaudu võetakse kasutusele uus oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised. Puudub põhjendus, miks uute seadmete toomisega ettevõtlusse ei kaasne ka uue tehnoloogia ettevõttesse toomine. Kuna puudub reeglistik, millistel juhtudel on tegemist uue seadme kasutusele võtmisega, millal aga uue tehnoloogia kasutusele võtmisega, peab see selguma haldusaktist, seda just soodustuse andmisest keelduvas haldusaktis. Kriteeriumi 5 alapunti 5.3 järgi on investeeringu innovatiivsuse näitajaks suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud toodete tootma hakkamine (võimalik saada 5 punkti). Määruse selgituse kohaselt võrreldakse siin hindepunkti andmisel kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Selles osas on vaideotsuses märgitud, et taotleja tootis ka varasemalt vorste, viinereid, lihasegusid ja konserve ning uue investeeringuga sooviti sama tegevust jätkata ning et peenema ja ühtlasema lihamassi puhul, millest toodetakse jätkuvalt samasid tooteid kui praegu, ei ole tegemist suurema töötlemisastmega toodanguga kui taotleja eelnevalt valmistas. Seega ei ole vastustaja kriteeriumi 5.3 alusel punkte andnud seetõttu, et taotleja jätkab samade toodete valmistamist. Kuid halduskohtu arvates ei näe kriteerium 5.3 hindepunktide andmist ette ainult uute toodete tootmise korral, nagu on vastustaja seisukoht, vaid toota tuleb suurema töötlemisastmega toodet, seejuures peab pikenema toodete töötlemisahel. Antud kriteeriumi puhul ei saa hindamisel aluseks võtta uue tehnoloogia kasutamist, kuna see on investeeringu innovatiivsuse osas eraldi näitaja ja eraldi hinnatav. Kaebaja on seejuures selgitanud, et uue kutteri kasutuselevõtuga suureneb toote töötlemisahel ning et pakendamise automatiseerimisega ja gaasi kasutusele võtuga pikeneb toote töötlemisaste. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kaebus kuulub käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõude osas rahuldamisele. Kuna käskkirjas ei ole välja toodud, milliste kriteeriumite osas on taotleja punkte saanud, milliste osas mitte, ega pole välja toodud kaalutlusi selle kohta, miks taotlus ei ole teatud hindamiskriteeriumitele vastanud, on ka kaebaja vaie lühike ja üldsõnaline, kuigi käskkirjas on märkus, et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus, ehk eelnevalt tuleb läbida kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kuna aga vaidega vaidlustatavas haldusaktis kaalutlused puuduvad, on jäänud vaide esitamine suures osas formaalseks. Seetõttu ei veena kohut vaideotsuses toodud lühike põhjendus ega kohtumenetluses esitatud selgitused, et vastustaja on kriteeriumite 5.1 ja 5.3 osas arvestanud kõiki asjaolusid ning ainuõigele otsusele jõudnud. Kohus tühistab PRIA peadirektori 30.11.

1. a käskkirja nr 13-6/2664 nr-i 22 osas, samuti 13.01.
2. a vaideotsuse nr 13-4/
3. Kaebaja on esitanud ka taotluse kohustada PRIA-t määrama kaebajale toetus 30 päeva jooksul. Kohus märgib, et otsuse tegemine, kas ja kellele ja millises ulatuses toetust määratakse, on siiski PRIA pädevuses ja halduskohtumenetluse läbiviimisel ei ole kohtul pädevust haldusorganile selliseid ettekirjutusi teha. Kohtul on aga võimalik kohustada haldusorganit esitatud taotlust läbi vaatama. Rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus määrata PRIA-le trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise otsuse tegemise viivitatud päeva eest, kuna sellist õigust kohtule antud ei ole. 5 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. PRIA esitas 18.06.2012 apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist selles osas, millega tühistati PRIA peadirektori 30.11.
5. a käskkirja nr 13-6/2664 p 22, ja kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud haldusakt vastas Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.
6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 välja toodud miinimumnõuetele samasisulise haldusakti kohta. Nimetatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb haldusaktis välja tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab haldusakti täpsema põhjenduse. Vaidlustatud haldusakti preambulas on olemas põhimotiivid taotleja taotluse rahuldamata jätmise kohta – seal on fikseeritud, et eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlejatele, kelle hindepunktide summa oli 25 punkti või rohkem ning seal on ka viide PRIA veebilehele, kus on välja toodud taotlejate hindepunktide summad. Seega on haldusaktis välja toodud põhimotiiv, et taotlus jäeti rahuldamata seoses eelarveliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et kaebaja hindepunktide summa ei ületanud teatud punktisummat. Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsuses haldusasjas on sõnaselgelt öeldud, et PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkima põhjusena taotleja taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Kuna käesoleval juhul on PRIA täpselt järginud Riigikohtu poolt väljatoodud juhiseid ning tegemist on sarnase menetlusega, siis on halduskohtu viited haldusakti põhjendamatuse kohta alusetud. Kaebaja on väitnud 07.12.2011, et tema hindepunktide summa peab olema 32, ning ta on sellele väitele lisanud tabeli hindepunktidega. Oma vaideotsuses on PRIA kaebajale selgitanud, milliste hindamiskriteeriumite hindamisel tekkis väidetav hindepunktide vahe PRIA poolsel hindamisel ja kaebaja arvutustes. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses menetluskorra rikkumist, kaalumisreeglite järgimata jätmist ega põhjendamiskohustuse mittetäitmist. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-18-08 öelnud, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise osas. Halduskohtu otsuse punktidest 17 ja 18 nähtub üheselt, et kohus on just nimelt andnud hinnangu asutuse hinnanguliste otsuste sisulise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta, jättes täielikult arvestamata PRIA ning Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud seisukohad.

lisa 4 veerud 5.1 ja 5.3 näevad ette hindamise kriteeriumitena hindepunktide andmise investeeringu innovaatilisuse eest kui soovitakse võtta kasutusele ettevõtte jaoks uut tehnoloogiat ning hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Vastavalt

lisa 2 tabeli 4 kohta toodud märkuste kohaselt peab taotleja tabeli 4a real 2.5 põhjendama ridadel 3.1–3.4 nimetatud innovaatiliste aspektide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Kaebaja esitatud taotluses ja ka kaebuses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest. Seega ei ole kaebaja järginud

poolt kehtestatud nõudeid. PRIA ei nõustu halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et PRIA oleks pidanud HMS § 6 järgi vajadusel ise selgitama välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ning ise koguma vastavaid tõendeid. Nagu juba eelnevalt näidatud, on taotleja kohustus toetuse taotlemisel põhjendada investeeringu innovaatilisust, mida aga antud juhul pole täidetud. Jõustunud Tartu Halduskohtu lahendis haldusasjas nr 3-11-1017 on sarnase menetlemisskeemi kohta öeldud, et hindamiskomisjonil ei ole kohustust teha igale üksikule taotlejale ettepanekuid dokumentide täiendavaks esitamiseks eesmärgiga anda just konkreetsele taotlejale kõrgemaid hindepunkte. Hoolimata asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-18-08 öelnud, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, 6 esitame oma seisukohad ka PRIA otsuse sisulise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta antud asjas. Määrus nr 85 on vastu võetud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameetme 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ rakendamiseks. „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ kohaselt on antud meetme üks spetsiifilistest eesmärkidest muu hulgas innovatiivsete investeeringute soodustamine. Innovatiivsete investeeringute tegemist soodustatakse

§ 12

alusel ja korras toimuva hindamismenetluse läbiviimise ning taotluste paremusjärjestuse koostamise kaudu.

lisa 4 p-s 5 on loetletud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kavandatava investeeringu innovatiivsust, sealhulgas ka mõlemad käesolevas asjas vaieldavad kriteeriumid. Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena, kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia.

seletuskirjas on § 3 kohta antud selgitustest tuleneb muu hulgas see, kuidas mõista terminit tehnoloogia määruse tähenduses. Tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses, s.t investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Seega on ümber lükatud halduskohtu otsuse p-s 17 toodud väide, et puudub reeglistik, millistel juhtudel on tegemist uue seadme kasutuselevõtuga ja millal on tegemist uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Asjaolu, et tehnoloogia üleandmine saab toimuda patendiõiguse, litsentsi, oskusteabe või tehniliste teadmiste üleandmise teel, viitab selgelt sellele, et seadme ja tehnoloogia vahele ei saa

tähenduses tõmmata võrdusmärki. Sellele viitab ka asjaolu, et määrus nr 85 eristab järjekindlalt seadmeid ja tehnoloogiat (nt § 3 lg 1 p-d 1 ja 6, § 5 lg-d 2 ja 5). Tuleb märkida, et termin tehnoloogia ei tähenda ka tavakasutuses seadmeid ega tehnikat, vaid tootmismenetlust või nende kogumit. Kaebaja äriplaanis loetletud tegevuste puhul ei ole tegemist uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuga. Kaebaja soovib soetada olemasolevate seadmete asemele uued samalaadsed kuid tootlikumad seadmed (kutter, katel, pakkeseadmed). Seetõttu oleme seisukohal, et uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma ka toiduseaduse (ToiduS) § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Vana seadmega samalaadset tööd tegeva uue ja kaasaegsama ning võimekama mudeli ostmine ei ole käsitletav uue tehnoloogia kasutuselevõtmisena. Tegemist ei ole ka investeeringu innovaatilisusega selles mõttes, et hakatakse tootma suurema töötlemisastmega lõpptarbijale suunatud tooteid. Taotleja tootis ka varasemalt vorste, viinereid, lihasegusid ja konserve ning uue investeeringuga sooviti sama tegevust jätkata. Hindepunktide saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikenema toodete töötlemisahel. Uute samalaadsete kuid tootlikumate seadmete (kutter, katel, pakkeseadmed) soetamisel ei pikene toodete töötlemisahel. 9. Kaebaja ei nõustu oma vastuses apellatsioonkaebusele PRIA seisukohaga, et PRIA peadirektori käskkiri vastab Riigikohtu 27.07.2007. a lahendis nr 3-3-1-93-06 välja toodud miinimumnõuetele sellesisulise haldusakti kohta, sest käskkirjas puuduvad põhimotiivid ja viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat põhjendust haldusakti kohta. Haldusakt peab olema kontrollitav ning sisaldama põhjendust. Kaebaja viitab haldusasja nr 3-3-1-93-06 p-dele 12 ja 14, samuti haldusasja nr 3-3-1-66-03 p-le 19. PRIA käskkirjas puudub kaebaja arvates faktiline põhjendus, miks jäeti kahe hindamiskriteeriumi eest punktid andmata. Taotlejal ei olnud võimalik kontrollida PRIA hindepunktide arvutuskäiku. 7 Hindamiskriteeriumist 5.1. PRIA ei ole esitanud ühtegi definitsiooni või viidet definitsioonile kuni I astme lahendi tegemiseni, mida hinnatakse hindamiskriteeriumi 5.1 juures. Sellise viite esitas alles kohtumenetluses Põllumajandusministeerium, kus vastuse lk 2 on selgitatud hindamiskriteeriumi 5.1.

seletuskirjas on märgitud, et investeering tehnoloogiasse on investeerimine tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et kui ta ostab seadmed, mille funktsioonid tal enne puudusid, siis on tegemist taotleja jaoks uue tehnoloogia soetamisega. Seadmed, mida taotleja ostab toovad ettevõttesse uue tehnoloogia, kuna nende kasutusele võtuga võetakse kasutusele uus oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised. Kaebajal puudusid eelnevalt seadmed, mis teevad lihamassi peenemaks. Olemasolev kutter pärineb aastast 1968 ja ei võimalda piisavalt peenestada lihamassi, et uute toodetega turule tulla (keedutooted). Ilma pakkeseadmeteta ei ole ka võimalik äriplaani tabel 4a lahtris 3.5 märgitud Baltikumis ainulaadset toodet (jahutatud ulukiliha) jaeturule tuua, kuna toode ei säili jaekaubanduse jaoks piisavalt. Tabeli 4a punktis 3.5 on märgitud, et uued pakkeseadmed suurendavad toodete säilivusaega kuni 10 päeva. Seega uute pakkeseadmetega tuleb ettevõttesse uus oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised, mis pikendavad toodete säilivusaega ja võimaldavad tulla turule uute toodetega. Kaebajale jääb arusaamatuks ka tarkvara litsentsi soetamise käsitlemata jätmine ja uue tehnoloogia siire ettevõttesse: kaebaja plaanib soetada tarkvara litsentsi XXXXXX OÜ-lt. Kaebaja leiab, et ainuüksi uue tarkvara litsentsi soetamine koos sellega kaasneva oskusteabe siire ettevõttesse peab andma hindamiskriteeriumi 5.1 eest 3 hindepunkti. PRIA on kohustatud vastavalt HMS § 6 välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja leiab, et ta on piisava täpsusega innovaatilist aspekti taotluse äriplaanis käsitlenud. Kaebaja leiab, et on õigustatud saama 3 hindepunkti hindamiskriteeriumi 5.1 eest, sest tal puudub tehnoloogia, mis tagaks toodete pikema säilimise, ühtlasema lihamassi ning tõstaks tootmise uuele tasemele: litsentseeritud tarkvara, mis optimeerib kulusid, muudab tootmise ülevaatlikumaks ning parandab kontrolli väljamineva toodangu kvaliteedi üle (vt äriplaani tabel 4a p 3.5). Ainuüksi hindekriteeriumi 5.1 eest lisanduvad 3 punkti annaksid taotlusele üle 25 hindepunkti ning tagaksid taotluse rahuldamise. Hindamiskriteeriumist 5.

1. Kaebaja leiab, et ta oleks pidanud saama 5 hindepunkti ka hindekriteeriumi 5.3 eest. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PRIA ei käsitle töötlemisahela pikendamise juures üldse toodete säilivusaja pikendamist. Kaebaja leiab, et ainuüksi toote töötlemine gaasiga (säilivusaja pikendamine) peale valmimist pikendab töötlemisahelat. Eelnevalt ei ole gaasikeskkonda tooteid pakendatud, vaid on seda teinud käsitsi ilma gaasita. Peale selle leiab kaebaja, et ka kui lihamass tehakse peenemaks, siis teda töödeldakse enam. Ei saa väita, et peenem lihamass on sama töötlemisastmega, kui paksem ja vähem töötlemata lihamass. Kaebaja leiab, et on välja toonud nii äriplaanis kui kaebuses, et investeering tagab toodete suurema töötlemisastme. Kaebaja leiab, et töötlemisaste ei suurene ainult siis, kui tarbijale on toode silmnähtavalt erinev, vaid töötlemisaste võib suureneda ka siis, kui toimub silmaga mitte märgatav töötlemisastme suurenemine (peenem lihamass ja pikem säilivusaeg). Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et taotleja hakkab tootma kõrgema töötlemisastmega tooteid ning on õigustatud saama hindamiskriteeriumi 5.3 eest 5 punkti.
2. Põllumajandusministeerium nõustub oma arvamuses apellatsioonkaebuses märgituga. PRIA peadirektori 30.11.
3. a käskkirjas nr 13-6/2664 on põhjendused esitatud nõutavas ulatuses vastavalt Riigikohtu poolt haldusasjas 3-3-1-93-06 antud juhistele ning halduskohtu viited käskkirja põhjendamatuse kohta on alusetud. Seetõttu on kaasatud haldusorgan 8 seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleks rahuldada ning halduskohtu otsus selles osas, milles kohus tühistas PRIA peadirektori 30.11.
4. a käskkirja nr 13-6/2664 punkt 22, tühistada. Põllumajandusministeerium peab täiendavas arvamuses vajalikuks lisada, et tema selgitusest lähtuvalt ei saa teha järeldust, et seadmete ostmist saab käsitada innovaatilisena vaid siis, kui lisaks seadmele soetatakse patendiõigus, litsents, oskusteave või patentimata tehniline teadmine. Samuti ei pruugi nimetatud immateriaalse vara soetamine seadet ostmata tähendada innovaatilise investeeringu tegemist. Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et investeeringut saab innovaatilisena käsitada siis, kui uue seadme või immateriaalse vara kasutusele võtmise tulemusena muutuvad tegelikult tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Sõltumata sellest, kas investeeringu tulemusena soetatakse seadmed koos immateriaalse varaga või mitte, ei saa seda investeeringut käsitada innovaatilisena kui tootmismenetlus sellest ei muutu. Ka Tartu Ringkonnakohus on haldusasjades nr 3-12-185 ja nr 3-1-2-227 asunud seisukohale, et ei ole õige käsitada investeeringut innovaatilisena vaid siis, kui tegemist on investeeringuga immateriaalsesse varasse, mille puhul on innovaatilisusena käsitatav patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamine, sest igal juhul peab investeeringutoetuse abil uute seadmete soetamine kaasa tooma olulise tehnoloogilise muutuse lõpptoote töötlemises, nagu leidis Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-1-2-
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
7. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse väidete osas. Esmalt analüüsib ringkonnakohus PRIA peadirektori 30.11.
8. a käskkirja nr 13-6/2664 formaalset õiguspärasust (I), käsitleb seejärel esitatud taotluse nõuetekohasust ja uurimispõhimõtte rakendamist (II), võtab seisukoha hindamiskriteeriumite 5.1 ja 5.3 (III) sisulise kohaldamise kohta PRIA poolt ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse (IV). I
9. PRIA on apellatsioonkaebuses tuginenud Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-
10. Selles otsuses on Riigikohus öelnud: „Erinevalt ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et lisaks eeltoodud haldusakti üldisele põhjendamiskohustusele tuleneb praegusel juhul toetuse määramisel paremusjärjestuse äranäitamise kohustus toetuse rahuldamata jätmise käskkirjas ka põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 lg-st
11. PRIA käskkiri on seda nõuet eiranud. PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkima põhjusena [kaebaja] taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Sellisel juhul oleks [kaebajal] olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist ning tal oleks olnud võimalik otsust sisuliselt vaidlustada. Praegusel juhul see informatsioon [kabajal] puudus“ (RKHKo 27.02.2007, 3-3-1-93-06, p 15). PRIA leiab, et peadirektori 30.11.
12. a käskkiri nr 13-6/2664 vastas Riigikohtu halduskolleegiumi antud tõlgendusele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
13. Kõigepealt osutab ringkonnakohus sellele, et Riigikohus on lõigus, millele PRIA tugineb, viidanud peale esitatud tingimuste sõnaselgelt eelnevalt käsitletud haldusakti üldisele põhjendamiskohustusele. Viimane on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s
14. Halduskolleegium on üldise põhjendamiskohustuse kohta samas otsuses öelnud: „Haldusakti 9 põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne, tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat motivatsiooni [...] Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti põhjendamiskohustust oluliseks ja leiavad, et soovitavalt tuleb otsuses endas esitada põhjendused ja olulised asjaolud. Kolleegium on seisukohal, et kuivõrd taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste hindamise tulemusel, siis on asjas kohaldatav ka HMS § 56 lg 3, mille järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud“ (RKHKo 27.02.2007, 3-3-1-93-06, p 13–14). Seega ei ole kahtlust, et HMS § 56 kehtib ka käesoleval juhul.
15. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei tulene kusagilt erisust haldusorgani põhjendamiskohustusest. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 1 lg 2 sätestab haldusmenetluse osas erandi reservatsiooni juhtudeks, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest. Viimases reguleerib käesolevat valdkonda
16. peatüki „Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“
17. jagu „Perioodi 2007–2013 maaelu arengu toetused“. Menetlust puudutavad seejuures ELÜPS §-d 59–
18. Nimetatud sätted ei reguleeri haldusorgani põhjendamiskohustust, mistõttu ei tulene neist selles osas erisusi. Erisust ei tulene ka nõukogu 20.09.
19. a määrusest (EÜ) nr 1698/2005 „Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta“, mis kujutab endast maaelu arendamise raammäärust, ega ka ühestki muust Euroopa Liidu õigusaktist, kuna Euroopa Liidul puudub riigisisese haldusmenetluse reguleerimise pädevus. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et haldusorgani põhjendamiskohustuse osas ei saa erisust tuleneda ka määrusest nr 85, kuna tegemist on seadusest alamal seisva õigusaktiga, mis peab olema seadusega, sealhulgas haldusmenetluse seadusega, kooskõlas ning mida tuleb vajadusel seaduse ja põhiseadusega konformselt tõlgendada. Seega tuleb põhjendamiskohustuse ulatuse määratlemisel lähtuda HMS §-st 56 ning vastavast materiaalõiguse normist, mille alusel PRIA toetust määrab. Põhjendusest peab taotlejale arusaadavalt nähtuma, miks tema taotlus rahuldamata jäi.
20. Täpsustavalt osutab ringkonnakohus sellele, et käesoleval juhul ei esine Riigikohtu haldusasja nr 3-3-1-77-12 aluseks olnud erilist olukorda, kus toetuse määramise menetlus on kaheastmeline. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et sellisel juhul esineb hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine (RKHKo 04.04.2013, 3-3-1-77-12, p 18). Käesoleval juhul on hindamismenetlus üheastmeline, mistõttu puudub alus kalduda kõrvale Riigikohtu varasemast praktikast.
21. Ringkonnakohus märgib, et PRIA peadirektori 30.11.
22. a käskkirjas nr 13-6/2664 on küll viidatud paremusjärjestuse tabelile (tl 7), kuid kusagilt ei nähtu viidet dokumendile, kust kaebaja oleks võinud aru saada, miks tema taotlus sai 24 punkti ja mitte rohkem. PRIA on väitnud, et hindepunktide andmise puhul on tegemist PRIA hinnangulise ja otstarbekusest lähtuva otsusega, leides sisuliselt, et konkreetsete hindamiskriteeriumite alusel hindepunktide jagamine peaks jääma kohtuliku kontrolli alt välja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Konkreetse punktisumma moodustamine kujutab endast küll hindamist, kuid ei kujuta endast haldusorgani kontrollivaba hindamisruumi. Konkreetse hindamiskriteeriumi alusel punktide mitteandmine ja maksimumist väiksema punktisumma andmine on halduskohtus 10 vaidlustatavad. Seda kontrolli on halduskohtud ka järjepidevalt teostanud. Seetõttu peab taotlust rahuldamata jätvas haldusaktis olema lisaks viitele üldisele pingereale ka viide, kuidas on võimalik tutvuda dokumendiga, millest nähtub igale taotlejale arusaadavalt konkreetse punktisumma moodustumine. Isikuandmete ja/või ärisaladuse kaitse eesmärkidel ei pruugi see dokument olla internetis avaldatud, kuid peab sellisel juhul olema iga konkreetset taotlejat puudutavas osas viimasele muul viisil hõlpsasti kättesaadav. Kuna PRIA peadirektori 30.11.
23. a käskkirjas nr 13-6/2664 sellist viidet ei leidu, ei vasta see HMS § 56 lg 1 ls 2 ning samuti lg-te 2 ja 3 nõuetele. II
24. PRIA on kaebajale apellatsioonkaebuses ette heitnud seda, et esitatud taotluses ja ka kaebuses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest, mistõttu ei olevat kaebaja järginud

poolt kehtestatud nõudeid. Samuti vaidleb PRIA vastu HMS §-st 6 tulenevale uurimispõhimõttele, väites, et taotleja on ise kohustatud põhjendama investeeringu innovaatilisust juba toetuse taotlemisel. Halduskohtule esitatud vastuses kaebusele on PRIA väitnud, et kaebaja esitatud taotluses puudusid üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest. Kaebaja kirjutab esitatud äriprojektis ainult seda, et investeeringu kaasabil on toodetav lihamass peenem ja ühtlasem ning tooted pakendatakse kvaliteetsemasse pakendisse. Samuti loetletakse üles erinevad uued seadmed, mis võetakse vanade sarnaste seadmete asemel kasutusse. Ka oma kaebuses halduskohtule ei olevat kaebaja sisuliselt selgitanud, milles seisneb kasutusele võetav uus tehnoloogia ning milliseid suurema töötlemisastmega lõpptarbijale suunatud tooteid hakatakse tootma. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu.

1. Kaebaja on esitanud PRIA-le taotluse (tl 15–16), kus ta on välja toonud toetuse taotlemise põhjused nii, nagu ta nendest aru on saanud. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud taotluse real 3.5 järgmise selgituse toote innovaatilisuse kohta: „[Kaebaja] võtab kasutusele kutri, mida kasutatakse vorstide segamise ja valmistamise juures ning mis on vajalik toodangu kvaliteedi parandamiseks. Ühtlasi tõstab uus kutter vorstide tootmise tootlikust vähemalt 40% ning lubab turule tulla uute toodetega, mille juures on varasemast olulisem, et lihamass oleks peenem ja ühtlasem (suurema töötlemisastmega). Tootmisjõudlust aitab suurendada ka uus soetatav 300 liitrine keedukatel, mida kasutatakse süldi ja pasteetide valmistamisel. Hetkel kasutusel olev katel mahutab vaid 100 liitrit. Tänu keedukatlale ja ka uutele pakkemasinatele paranevad ka hügieenitingimused ning tõuseb toodete säilivusaeg, olenevalt tootest 2–10 päeva. Uued pakkeseadmed vähendavad ka käsitsi tehtavate tööde hulka. Pakkeseade SLYPACK Large EVO 2010 on täisautomaatne ja võrreldes täna kasutusel oleva poolautomaatse seadmega tõuseb võimsus 120%, samuti tulevad kasutusse uued käepärasemad ja kvaliteetsemad ning uute suurustega pakendid, mis lubavad [kaebajal] tulla jaeturule Baltikumis ainulaadse tootega – toores jahutatud ulukiliha. Horisontaalne XXXXXX pakkeseade on samuti täisautomaatne ning on mõeldud vorstiliini juurde. Seni on vorste pakitud vaid käsitsi paberkottidesse, nüüd aga hakatakse vorste pakendama gaasikeskkonda täiesti uut-tüüpi XXXXXX , mis on keskkonnasõbralikumad ja mis suurendavad toodangu säilivusaega 5–10 päeva. Täiesti uue lahendusena võtab ettevõte kasutusele ka spetsiaalselt [kaebaja] tootmise jaoks välja töötatud ja toiduainete töötlemiseks vajaliku tarkvarasüsteemi, mis optimeerib kulusid, muudab tootmise ülevaatlikumaks ning parandab kontrolli väljamineva toodangu kvaliteedi üle“ (tl 15 pöördel).
2. Vaidlus seisneb selles, kas taotluses on piisavalt kirjeldatud toote innovaatilisust ja kas seda üldse on vaja kirjeldada PRIA poolt nõutud määral. Ringkonnakohus osutab täpsustavalt sellele, et PRIA on oma apellatsioonkaebuses korduvalt viidanud tabeli 4a reale 2.5, kus 11 taotleja pidavat põhjendama ridadel 3.1–3.4 nimetatud innovaatiliste aspektide olemasolu, kuid ilmselt on ta silmas pidanud rida 3.5, sest rida 2.5 tabelis ei ole. Tegemist on

lisa 2 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse äriplaan“ tabeliga 4a. 21. Ringkonnakohus uurib kõigepealt, kas esitatud taotlus jääb

aluseks oleva „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameetme 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ raamidesse. Nimetatud alameetmele on PRIA apellatsioonkaebuses tuginenud. Selle eesmärgiks on: „Põllumajandusja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtjate üldise tulemuslikkuse (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise.“ Spetsiifilised eesmärgid on muuhulgas põllumajandus- ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega ning innovatiivsete investeeringute soodustamine. Sellest tulenevalt on innovatiivsete investeeringute soodustamine vaid üks eesmärk teiste kõrval. Alameetme 1.6.1 kohaselt võib toetust taotleda muu hulgas toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks. Alameetme järgi peab nimetatud tegevus täitma vähemalt üht järgnevatest eesmärkidest (loetletud vaid kõne alla tulevad eesmärgid): - kõrge müügi ja/või ekspordipotentsiaali, kvaliteedi ning lisandväärtusega innovatiivsete toiduainete tootmine põllumajandusja mittepuidulistest metsasaadustest; - toodangu lisandväärtuse tõstmine; - toodangu kvaliteedi tõstmine ja kvaliteedi stabiilsuse tagamine; - tootmise efektiivsuse tõstmine. Täpsustavalt on alameetmes 1.6.1 selgitus: „Toetatavad tegevused peavad parandama ettevõtja üldist tulemuslikkust, tagama selle pikaajalise jätkusuutlikkuse ning käsitlema Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas 1 nimetatud toodete ja nende toodetega seotud muude toodete, v.a kalandustooted ja tubakas, või mittepuiduliste metsasaaduste töötlemist ja turustamist või nimetatud toodetega seotud uute töötlemisviiside ja tehnoloogiate soetamist ja rakendamist.“ Ringkonnakohus järeldab sellest, et Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameede 1.6.1 eeldab uute tehnoloogiate soetamist mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise ja turustamise kõrval alternatiivsena. Kaebaja on taotluses selgitanud, et soovib toetust toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks ning toetuse taotluse eesmärgiks on toodangu lisandväärtuse tõstmine, toodangu kvaliteedi tõstmine ja kvaliteedi stabiilsuse tagamine ning tootmise efektiivsuse tõstmine. Niisiis mahub taotleja esitatud taotlus „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameetme 1.6.1 raamidesse. 22. Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas esitatud taotlus vastab

nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et

lisa 2 lõpus on selgitused. Tabeli 4a punkti 3.5 juures on viitenumber 8, mis kõlab järgmiselt: „Tabeli 4a real 3.5 põhjendatakse ridadel 3.1– 3.4 nimetatud innovaatiliste eesmärkide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Vajaduse korral viidatakse äriplaani muule osale või taotlusele lisatud muule dokumendile, milles nimetatud hindamiskriteeriumide alusel hinnatavaid eesmärke täpsemalt käsitletakse.“ Ringkonnakohus osutab sellele, et tegemist ei ole tavakasutaja jaoks just ülemäära arusaadava ega õigusselge regulatsiooniga. Samuti ei tohi tabeli selgitused kaugeneda seaduse ja määruse enda sätestusest.

§ 3

lg 1 p 1 sätestab, et toetust võib taotleda toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks, kui investeeringuobjekt 12 asub Eestis.

§ 4

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 5 kohaselt võib toetust taotleda taotleja, kelle ettevõte on toiduseaduse alusel tunnustatud, ning kui kavandatava investeeringu eesmärk on

§ 5

lg 1 kohaselt moodustab §-s 3 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu investeeringuobjekti maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumuse maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumusest ja nendega kaasnevast tagastamatust käibemaksust.

§ 5

lg 3 ls 1 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 5

lg 4 p 10 kohaselt ei ole abikõlblikud lihtsa asendusinvesteeringu tegemise kulud pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on taotlust esitades lähtunud

tekstist, mis on täiesti põhjendatud ja asjakohane teguviis. Samas läheb

lisa 2 lõpus olev selgitus nr 8 kaugemale kui määruse tekst, kuna seal nõutakse innovaatiliste eesmärkide olemasolu põhjendamist ja nende täpsemat käsitlemist. See nõue ei tulene aga

§-dest 3–5 ega otseselt ka ühestki muust

sättest, vaid tuleneb üksnes kaudselt lisade 2 ja 4 koosmõjust ja ilmneb alles siis, kui määruse lisasid intensiivselt analüüsida. Sellises vastuolulises olukorras ei pruugi ka juriidiliselt haritud isikule olla mõistliku pingutusega üheselt mõistetav, milliseid nõudeid peab taotleja täitma. Ringkonnakohus leiab antud asjaolude pinnal, et kui PRIA arvates ei vastanud esitatud taotlus nõuetele, kuigi see vastab ringkonnakohtu hinnangul eesmärkide kirjeldamise osas

§-de 3–5 nõuetele, siis oleks tulnud käesoleval juhul juhtida sellele taotluse esitaja tähelepanu ja anda talle võimalus puudused kõrvaldada. Kui seadus on vastuoluline või ebaselge, siis ei saa haldusorgan tugineda vabalt valitud tõlgendusele, vaid seda enam lasub sellisel juhul haldusorganil uurimispõhimõttest tulenev kohustus selgitada konkreetse juhtumi asjaolud välja, mis tähendab käesoleval juhul kohustust anda taotlejale võimalus oma taotluse täpsustamiseks.

1. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud PRIA menetluse kontekstis: „Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. [...] Kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid“ (RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-80-06, p 21). Ringkonnakohus leiab, et see peab kehtima ka juhul, kui toetuse määramise aluseks olev õigusakt on sedavõrd ebaselge ja vastuoluline nagu määrus nr 85 koos lisadega. Kuna käesoleval juhul on olukorra suhtelise õigusselgusetuse tõttu piisavalt alust seaduse mitmetitõlgendamiseks, kuid PRIA sellest hoolimata kaebajale taotluse täpsustamiseks võimalust ei andnud, leiab ringkonnakohus, et PRIA rikkus HMS § 6 nõudeid. III
2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vaidlust, kas kaebaja oleks pidanud hindamiskriteeriumite 5.1 ja 5.3 eest punkte saama.

lisas 4 sisalduv hindamiskriteerium 5 on pealkirjastatud „Investeeringu innovaatilisus“ ning hindamiskriteerium 5.1 on sõnastatud „Võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia“ ja 5.3 „Hakatakse tootma suurem töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid“. Lisaks on hindamiskriteerium 5.3 varustatud märkusega nr 4, mis kõlab: „Hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, 13 hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat.“ 25. PRIA väidab, et vastavalt

lisa 2 tabeli 4 kohta toodud märkustele peab taotleja tabeli 4a real 3.5 põhjendama ridadel 3.1–3.4 nimetatud innovaatiliste aspektide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Kaebaja esitatud taotluses ja ka kaebuses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest. Seega ei ole kaebaja järginud

poolt kehtestatud nõudeid. Vastuses kaebusele selgitas PRIA, et enne otsuse tegemist konsulteeris PRIA antud küsimuses ka

väljatöötamises osalenud Põllumajandusministeeriumi ametnikega, kelle arvates ei ole tegemist investeeringu innovaatilisusega selles mõttes, et hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid, sest kaebaja tootis ka varasemalt vorste, viinereid, lihasegusid ja konserve ning uue investeeringuga sooviti sama tegevust jätkata. Peenema ja ühtlasema lihamassi puhul, millest toodetakse jätkuvalt samasid tooteid kui praegu, ei ole tegemist suurema töötlemisastmega toodanguga võrreldes sellega, mida kaebaja eelnevalt valmistas. Ringkonnakohus leiab, et viidatud arvamusel ja PRIA keelduval otsusel puudub käesolevas asjas ühtviisi seaduslik alus.

1. Esiteks tuleb, nagu juba selgitatud, on Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameetme 1.6.1 kohaselt pidada piisavaks, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest eesmärkidest: - kõrge müügi ja/või ekspordipotentsiaali, kvaliteedi ning lisandväärtusega innovatiivsete toiduainete tootmine põllumajandusja mittepuidulistest metsasaadustest; - toodangu lisandväärtuse tõstmine; - toodangu kvaliteedi tõstmine ja kvaliteedi stabiilsuse tagamine; - tootmise efektiivsuse tõstmine. Nendest eesmärkidest on innovatsioon kajastatud üksnes esimeses ja sedagi seostatuna lõpptoodanguga ja mitte tehnoloogiaga. Kaebaja on taotluse punktis 3.5 märkinud, et võetakse kasutusele uus kutter, mis tõstab tootlikkust 40% ning lubab tulla turule uute toodetega, kuna võimaldab teha lihamassi varasemast peenemaks ja ühtlasemaks. Samuti kavandab kaebaja osta uue katla, mis mahutab 300 liitrit varasema 100 liitri asemel, samuti uued pakkeseadmed. Nii uus katel, kui pakkeseadmed parandavad hügieeni tingimusi ning suurendavad toodete säilivusaega. Tekstis on märgitud ka, et XXXXXX pakkeseadmega pakitakse vorstid otse pakendisse, mida tehti enne käsitsi, kuna kaebajal puudus seade automaatseks vorsti pakkimiseks. Samuti võimaldavad uued pakkeseadmed suurendada toodete säilivusaega kuni 10 päeva, mis omakorda võimaldab jaeturule tuua Baltimaades seni ainulaadse toote – jahutatud ulukiliha. Täiendavalt on kaebaja veel selgitanud, et võtab kasutusele spetsiaalselt kaebaja jaoks välja töötatud tarkvarasüsteemi. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja selgitused taotluse punktis 3.5 vastavad kõigile neljale väljatoodud alameetme 1.6.1 eesmärgile.
2. Teiseks leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus on kooskõlas määrusega nr
3. Toetuse määramise aluseks tuleb käesoleval juhul pidada

§-e 2–6. PRIA on tuginenud kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel aga

lisas 4 toodud hindamiskriteeriumitele 5.1 ja 5.

2. Esiteks on probleem selles, et

§-des 2–6 ei sisaldu viidet lisale 4. Viide

lisale 4 sisaldub üksnes taotluse hindamise menetlust käsitlevas §-s

1. Hindamiskriteeriumid peavad aga tulenema taotlusele kehtestatud sisulistest nõuetest või vähemalt vastama nendele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on öelnud, et 14 tulenevalt demokraatliku õigusriigi põhimõtetest peab õigusaktide süsteem olema õiguse adressaatidele arusaadav (RKPJKo 17.06.1998, 3-4-1-5-98, p V). Teisal on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium siiski märkinud, et põhiseadusvastase õigusselgusetusega ei ole tegemist siis, kui tegemist on normitehnilise puudusega, mis tõlgendamise teel on ületatav (RKPJKo 22.02.2001, 3-4-1-4-01, p 17; 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 19). Ringkonnakohus leiab, et käesolev puudus on normitehnilise iseloomuga ning seetõttu tõlgendamise teel ületatav.
2. Teiseks on probleem selles, et innovaatilisuse nõude jaoks on

§-des 2–6 ning „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameetmes 1.6.1 keeruline leida alust. Eelnevast tulenevalt tuleb hindamiskriteeriume 5.1 ja 5.3 tõlgendada koosmõjus taotluse sisulisele hindamisele kehtestatud nõuetega, s.t koosmõjus

§-dega 2–6 ja „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.6 alameetmega 1.6.1. Ringkonnakohus tuvastas eelpool, et taotlus vastab

§ 3

lg 1 p-le 1, § 4 lg 1 p-dele 1, 3, 4 ja 5, samuti maaelu arengukava alameetme 1.6.1 eesmärkidele. Ringkonnakohus leiab peale selle, et käesoleval juhul ei esine välistavat tunnust, mis tuleneb

§ 5

lg 4 p-st 10, mille kohaselt ei ole abikõlblikud lihtsa asendusinvesteeringu tegemise kulud pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist. Eelpool viidatud norme koosmõjus tõlgendades saab innovaatilisuse eest anda 0 punkti vaid siis, kui tegemist on lihtsa asendusinvesteeringuga või hoopis tehnoloogilise vähikäiguga. Kui aga juurutatakse uusi tootmisvõtteid, kasvab automatiseeritus, tooted säilivad kauem, turule saab tuua täiesti uue toote ning plaanitakse kasutusele võtta spetsiaalselt ettevõtte jaoks loodud tarkvaralahendus, siis ei ole tegemist asendusinvesteeringu ega vähikäiguga, vaid nii lisandväärtuse, tootekvaliteedi kui tootmisefektiivsuse tõstmisega. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja peab

lisa 4 hindamiskriteeriumite 5.1 ja 5.3 eest punkte saama. Kui palju täpselt, seda peab hindama PRIA taotlust uuesti otsustades. IV

1. Ringkonnakohus nõustub eelnevast tulenevalt halduskohtuga, et PRIA peadirektori 30.11.
2. a käskkirja nr 13-6/2664 punkt 22 on nii vormi- kui menetlusvigadega ega ole ka sisuliselt kooskõlas kehtiva õigusega. PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub seega alus.
3. Kuna keegi menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks menetluskulude osas seisukohta võtta. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 15 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/