2-13-60810/35

Tsiviilasi nr: 2-13-60810 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaupo Paal, Margo Klaar, Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2014.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 1047 lg 4 rakendatav. Seega polegi oluline, mida kostja enda arvates avaldas, vaid see, kuidas lugeja aru saab. Lugejal ei ole võimalik aru saada, et väide käib kellegi teise kohta kui hageja I ning et väite sisu on midagi muud kui see, et hageja I põhjustas kellegi (OÜ BLRT Laevaehitus) pankroti eesmärgiga pääseda kohustuste täitmisest. Hagejate hinnangul on tegemist faktiväitega. Kostja on oma 09.06.2013.a kirjas asunud seisukohale, et tegemist on õigusliku hinnanguga, mille andmisel tugines ajakirjanik vandeadvokaat Puolakaineni väitele, et „võlgnik tekitas teadlikult kahju võlausaldajale ja proovis hiilida maksmisest kõrvale“. Kostja eksib, kui peab avaldatud väidet väärtushinnanguks. Riigikohtu praktika on enam kui 10a jooksul järjekindlalt selgitanud, et füüsilise isiku kohta esitatavat mis tahes andmeid sisaldavat lauset tuleb käsitleda faktiväitena (3-2-1-11-04, p 10; 3-2-1-63-02, p 7; 3-2-1-161-05, p 10; 3-2-1-53-07, p 18; 3-2-1-145-07, p 15). Lisaks on tegelikkuses ka kostja ise seda asjaolu faktiks pidanud. Nimelt on vaidlusaluse artikli juhtlõigus järgmine lause (rõhutus lisatud): „Все эти факты объединяет oдно обстоятельство – подозрения в ведении нечестной игры “ (Tõlkes: „Kõiki neid fakte ühendab üks asjaolu – kahtlus räpase mängu mängimises).“ Pealegi on võimalik kontrollida, kas hageja I on pankroti põhjustanud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg-le 5 peab ajutine pankrotihaldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Allpool selgub, et hageja I ei ole kuidagi seotud maksejõuetuse põhjustega ning maksejõuetust ei ole põhjustatud lepingulistest sanktsioonidest vabanemiseks.

§ 1047lg-s 4 ei ole selgesõnaliselt sätestatud tõendamiskoormise jaotus.

Riigikohus on aga selgitanud, et kohaldamisele tuleb

§ 1047

lg 2 reegel (3-2-1-161-05, p 13), mille kohaselt negatiivsete hinnangute või faktiväidete avaldamisel peab nende tõelevastamist tõendama andmete avaldaja ehk kostja. Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolus, et teise isiku süüdistamine pankroti põhjustamises kohustusest vabanemise eesmärgil on negatiivse asjaolu avaldamine. Seega on kostjal tõendamiskoormis, et hageja I on põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste sanktsioonide maksmisest. Kuigi hagejad ei teadnud, kas ja kuidas kostja hakkab oma tõendamiskoormist täitma, selgitasid hagejad ka oma seisukohta avaldatud väite ebaõigsuse osas. Kostja väide tugineb faktil, et pankrotti on läinud OÜ BLRT Laevaehitus. OÜ BLRT Laevaehitus kanti äriregistrisse 21.07.2003.a ja hageja I oli OÜ BLRT Laevaehitus juhatuse liige kuni 24.08.2005.a (lisa 3). Väidetav leping, millest tulenevate leppetrahvide maksmisest pääsemiseks olevat kostja väite kohaselt hageja I põhjustanud pankroti, sõlmiti kostja avaldatud artikli kohaselt 2007.a, seega kaks aastat pärast seda, kui hageja I ei olnud enam OÜ BLRT Laevaehitus juhatuse liige. Isikut, kes ei ole äriühingu juhtorgani liige ajal, kui sõlmitakse leping ja täidetakse lepingut, millest tulenevad nõuded muudavad äriühingu maksejõuetuks, ei ole kuidagi võimalik nimetada äriühingu pankroti põhjustajaks. Kui kostja peab lubatavaks äriühingu juhatuse liikme nimetamist äriühingu pankroti põhjustajaks, siis peab kostja nimetama pankroti põhjustajaks hoopis vaidlusaluses artiklis kannatava väikeaktsionärina üles astunud Valeri Kovalenko. 8

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 Nimelt oli V. Kovalenko OÜ BLRT Laevaehitus juhatuse liige alates asutamisest kuni likvideerimise alustamiseni ehk ajavahemikus 21.07.2003–16.07.2010.a. Mh juhtis V. Kovalenko OÜ BLRT Laevaehitus juhatuse koosolekut, kus kiideti heaks pankroti kaasa toonud leping (lisa 4). Ajutise pankrotihalduri Ene Ahase poolt 08.04.2011.a esitatud aruande (lisa 5) kohaselt lõppes OÜ BLRT Laevaehitus majandustegevus juunis 2010.a. Äriregistri andmetel kanti likvideerijana 16.07.2010.a äriregistrisse Aleksandr Kustov. Juhuks, kui kostja otsib kaudseid seoseid pankrotiga, mida hagejal I ei ole, siis ei saa kostja kuidagi mööda vaadata asjaolust, et teine kostja allikatest, Mihhail Gnidin, töötas ajavahemikul 12.06.1990 kuni 2011.a aprillini kostja II õigusdirektorina. M. Gnidin osales pankroti kaasa toonud lepingu koostamisel ja oli OÜ BLRT Laevaehitus kontaktisik lepingu täimise juures õigusalastes küsimustes (lisa 6). Samuti pidas M. Gnidin kirjavahetust OÜ BLRT Laevaehitus esindajana seoses tellija poolt esitatud leppetrahvinõudega. Isegi siis, kui pidada hagejat I OÜ BLRT Laevaehitus pankroti põhjustajaks, millega hagejad ei nõustunud, on ikkagi ebaõige väide, et pankrot põhjustati eesmärgiga vabaneda lepingulistest sanktsioonidest ja et „maksmisest kõrvale hiilida“. Ajutise pankrotihalduri Ene Ahase poolt 08.04.2011.a esitatud aruande lk 4 kohaselt oli pankroti põhjus järgmine: „Üheselt on aga selge, et võlgniku makseraskused tekkisid seoses vaidlusega lepingu tingimuste täitmise üle Alands Landskapsregering’a ning alalised makseraskused kujunesid välja pärast 17.02.2011. a arbitraažikohtu otsuse jõustumist, millega kohustati võlgnikku tasuma hagejale (Alands Landskepsregering) 1 837 500 eurot ja hüvitama kohtukulud. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt esitatud selgitused makseraskuste tekkimise põhjuste kohta ei vastaks tegelikkusele. Pankrotiavaldus on esitatud tähtaegselt.“. Ajutise pankrotihalduriga nõustus ka Harju Maakohus, kes 05.05.2011.a OÜ BLRT Laevaehitus pankrotti välja kuulutades märkis (lisa 7, lk 3): „Haldur ei ole hetkel tuvastanud rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.“ Seega ei ole pankrotti kellegi poolt põhjustatud ja rääkida ei saa eesmärgist vabaneda lepingulistest sanktsioonidest. Vaidlusaluses artiklis viidatud Harju Maakohtu 14.03.2013.a otsuse tühistas Tallinna Ringkonnakohus täies ulatuses oma 01.07.2013.a otsusega (lisa 8). Riigikohus jättis 06.11.2013.a OÜ BLRT Laevaehitus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtua sjaNumber=2-11-56862/51). Seega vaidlusaluses artiklis refereeritud advokaat Puolakaineni väited on valed. Selle fakti kohta ei ole kostja mingisugust informatsiooni avaldanud. Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a otsus lükkab süüdistuse pankroti põhjustamises ümber, sest ringkonnakohtu otsuses on mh tuvastatud, et: a) vaidlusaluse [BLRT Laevaehitus OÜ] makse [Vakaru Baltijos Laivu Statykla UAB kasuks] tegemisel [13.10.2009.a] ei olnud võlgnik [BLRT Laevaehitus OÜ] maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks ka [selle] makse tegemise tõttu (otsuse lk 17). Et võlgnik [BLRT Laevaehitus OÜ] ei olnud vaidlusaluse makse tegemisel 13.10.2009.a maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks ka selle makse tõttu, nähtub samuti võlgniku [BLRT Laevaehitus OÜ] 2009.a majandusaasta aruande andmetest (otsuse lk 19).; b) [OÜ BLRT Laevaehitus pankrotihaldur E. Ahas] ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tagasivõidetava kohustuse täitmisega oleks võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve (otsuse lk 16). “Tagasivõidetava võla tasumine [BLRT Laevaehitus OÜ poolt] kostjale [Vakaru Baltijos Laivu Statykla UAB-le] ei kahjustanud [BLRT Laevaehitus OÜ võlausaldaja] Ålands Landskapsregeringi huve, vaid [võla tasumine] toimus pigem tema [Ålands Landskapsregeringi] huvides (lk 16). /---/ Ålands Landskapsregeringi esmaseks huviks oli saada kätte laev ning leppetrahvinõuet pidas nimetatud võlausaldaja selle eesmärgiga võrreldes teisejärguliseks (otsuse lk 16). [BLRT Laevaehitus OÜ poolt] võla tasumise vastu sai võlgnik 9

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 laeva vähemalt võla väärtuses., d) enne [17.02.2011.a] vahekohtu otsust ei olnud [BLRT Laevaehitusele] lõplikult selge [kõnealuses artiklis nimetatud lepingulise sanktsiooni ehk] Ålands Landskapsregeringi leppetrahvinõude põhjendatus. Et [BLRT Laevaehituse ja Ålands Landskapsregeringi] seisukohad [Ålands Landskapsregeringi leppetrahvi] nõude põhjendatuse üle olid erinevad ning võlgnik [BLRT Laevaehitus] vaidles ka Stockholmi Arbitraažikohtu menetluses [Ålands Landskapsregeringi] nõudele vastu, esitades mitmeid põhjendusi ja tõendeid, mida vahekohus oma otsuses hindas, siis ei ole alust väita, et võlgnik oleks pidanud oma majandustegevuses nõudega enne arbitraažikohtu otsuse jõustumist arvestama. Eeltoodust nähtub selgelt, et hageja I ei ole põhjustanud pankrotti eesmärgiga vabaneda lepingulistest sanktsioonidest. Vaidlusalused väited on ebaõiged. Hageja II on andnud informatsiooni Gnidinile ja Kovalenkole. Avaldatud lause on välja toodud hagiavalduse p-s 1.5. Pooled saavad lausest erinevalt aru. Kostja väidab oma 09.06.2013.a kirjas, et väite sisu on see, et osa informatsiooni on väikeaktsionäridele kättesaamatu. Hagejad saavad väitest aru nii nagu see on kirja pandud – sellest ajast saati üritavad väikeaktsionärid saada kasvõi informatsioonigi BLRT tegevuse kohta, rääkimata dividendide väljamaksmisest. Hagejad leidsid, et mõistlik lugeja saab tekstist aru sellisena nagu see on kirja pandud. Keeleline konstruktsioon „isegi seda mitte, rääkimata muust“ ei jäta kahtepidi arusaamise võimalust – väikeaktsionärid ei ole saanud üldse informatsiooni ja muidugi ei ole nad saanud ka üldse dividende. Ilmselgelt ei ole kostja avaldatud informatsiooni eesmärk selgitada lugejale, et Mihhail Gnidin ja Valeri Kovalenko on esitanud hagejale II informatsiooni saamise nõudeid, mis on kohtus ebaseaduslikeks tunnistatud. Vaidlusaluse artikli avaldamise hetkeks oli jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-33280, milles M. Gnidin ja V. Kovalenko taotlesid hageja I juhatuse kohustamist vastamaks 01.07.2011.a aktsionäride üldkoosolekule esitatud teabenõuetele. See avaldus jäeti täies ulatuses rahuldamata. Asjaolu, et ebaseaduslikud taotlused tulebki jätta rahuldamata ja nende alusel ei peagi isikud informatsiooni saama, ei tulene artiklist kuidagi. Vastupidi – artiklist tervikuna jääb mulje nagu käituks hageja II ebaseaduslikult („Reegleid järgivad nõrgad“) ja ebaausalt „kõiki neid fakte ühendab üks asjaolu – kahtlustus ebaausa mängu läbiviimises“. Hagejate hinnangul on tegemist faktiväitega. Kostja ei ole oma 09.06.2013.a kirjas asunud vastupidisele seisukohale, vaid on leidnud, et väide vastab tõele. Arusaadavalt saab tõele vastata ainult faktiväide, mitte väärtushinnang. Tõendamiskoormise osas tuleb nagu eelnevalt analüüsitud väite puhul kohaldamisele

§ 1047

lg 2 reegel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1161-05, p 13), mille kohaselt negatiivsete hinnangute või faktiväidete avaldamisel peab nende tõelevastamist tõendama andmete avaldaja ehk kostja. Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolus, et teise isiku süüdistamine väikeaktsionäridele teabe mitteandmises on negatiivse asjaolu avaldamine. Seega on kostjal tõendamiskoormis, et hageja II ei ole üldse andnud teavet väikeaktsionäridele. Kuigi hagejad ei teadnud, kas ja kuidas kostja hakkab oma tõendamiskoormist täitma, selgitas hageja etteruttavalt ka oma seisukohta avaldatud väite ebaõigsuse osas. Hageja II on andnud korduvalt väikeaktsionäridele nende poolt soovitud informatsiooni nii korralise aastaaruandluse kui erakorralise aruandmise (nt teabenõuete täitmise ja erikontrolli) teel, sh: a) Juhatus on korralise aruandluse käigus esitanud aktsionäridele, sh Gnidinile ja Kovalenkole: i) majandusaasta aruanded, mis seaduse kohaselt on põhiliseks ja ühingujuhtimise tavade kohaselt sageli ka ainsaks aktsionäride teabevahendiks seltsi tegevuse ja majandusliku seisundi tutvustamisel; ii) juhatuse ettekanne 01.07.2011.a korralisel üldkoosolekul 2010.a majandusaasta tulemuste kohta; iii) juhatuse ettekanne 07.06.2012.a korralisel üldkoosolekul 10

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 2011.a majandusaasta tulemuste kohta;

iv)juhatuse suulised ja kirjalikud vastused aktsionäride poolt korralistel üldkoosolekutel esitatud küsimustele (vt ka allpool).;
b)Lisaks eelnimetatud korrapärasele aruandlusele on BLRT juhatus esitanud Gnidini ja Kovalenko arvuliste teabenõuete täitmise raames kontserni tegevust, juhtimist ja majandusnäitajaid tutvustava informatsiooni järgmiselt:
i)juhatuse kirjalikud vastused Gnidini ja Kovalenko küsimustele ja teabenõuetele. Vaidlusaluse artikli avaldamise aja (24.04.2013.
a)seisuga on juhatus vastanud üle 70 erinevale teabenõudele, avaldusele vms juhatuse vastukaja eeldavale päringule (nende esitamist tõendina ei pea hagejad vajalikuks);
ii)teabe andmine 01.11.2011.a ja 01.12.2011.a erakorralistel üldkoosolekutel. Nimetatud üldkoosolekud kutsus juhatus kokku M.Gnidini ja V.Kovalenko nõudel nende 23.09.2011.a ja 26.10.2011.a küsimustikele vastamiseks (kokku 65 küsimust). Nimetatud erakorralistel üldkoosolekutel on juhatus tutvustatud aktsionäridele, sh Gnidinile ja Kovalenkole erinevaid aruandeid ja ülevaateid kogumahuga üle 880 lehe, sh: kontserni 2011.a 6 ja 9 kuu majandustegevuse ülevaade; AS BLRT Grupp ettevõtete tegevusalade ja eesmärkide kirjeldus; kontserni strateegiline plaan 2011–2015.a; ülevaade kinnisvaratehingutest; ülevaade laenukohustustest; ülevaade investeeringutest; tehingud OÜ-ga Ökoloog, keda Gnidin ja Kovalenko pidasid ekslikult BLRT lähikondseks ühinguks; muudatused BLRT nõukogu liikmete vahelises pädevuse jaotuses; tehingud oma aktsiatega (nn tresooraktsiad); eelnimetatud ülevaated on juhatus andnud Gnidinile ja Kovalenkole ka paberkandjal.; iii) 2012.a erikontrolli aruanded tresooraktsiatehingute kohta. 07.06.2012.a otsustasid aktsionärid erikontrolli korraldamise seltsi tresooraktsiatehingute uurimiseks. Erikontrolli aruandeid on aktsionäridele, sh Gnidinile ja Kovalenkole tutvustatud 03.10.2012.a aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul.;
c)Juhatus on Gnidinile kui nõukogu liikmele teinud kättesaadavaks nõukogu elektroonilises andmeruumis nõukogu liikme ülesannete täitmiseks üle 1950 dokumendi jooksva majandustegevuse kohta kogumahuga üle 1,1 GB ja nendest üle 500 elektroonilise dokumendi on juhatus esitanud Gnidini kui nõukogu liikme teabenõuete täitmiseks. Gnidinil on õigus tutvuda andmeruumis dokumentidega ning küsida dokumentide väljatrükkide või koopiate väljastamist. Niivõrd mahukat andmevahetust arvestades ei saa kuidagi pidada õigeks kostja väidet, nagu ei oleks hageja II andnud Mihhail Gnidinile ja Valeri Kovalenkole (isegi mitte) informatsiooni. Lisaks sellele on olemas ka jõustunud kohtulahendid, mis kinnitavad, et BLRT juhatus teavitab aktsionäre kontserni majandustegevusest nõuetekohaselt (vt nt Harju Maakohtu 13.06.2012.a määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2012.a määrus). Ka ajaleht Delovõje Vedomosti on varasemalt avaldanud, et kohus tunnistab BLRT aktsionäride informeerimist piisavaks (vt nt http://www.dv.ee/Default.aspx?PublicationId=0b6c53a1-765c-4666-8c18-a46900583563, http://www.dv.ee/Default.aspx?PublicationId=889db4c7-9136-4bbc-b0eb-d21615464b50). Hageja II ei ole takistanud Gnidinit ja Kovalenkot üldkoosolekul osalemast. Kostja on avaldanud väite, mille kohaselt ei lastud Mihhail Gnidinit ja Valeri Kovalenkot 01.12.2011.a toimunud AS BLRT Grupp üldkoosolekule. See väide on väär. Aktsionär M. Gnidin viibis 01.12.2011.a üldkoosolekul isiklikult ja oli esindatud ka vandeadvokaat R. Jankelevitši poolt. Aktsionär V. Kovelnko oli samal üldkoosolekul esindatud vandeadvokaat H. Vallikivi poolt. Kostja on püüdnud oma 09.06.2013.a kirja punktis 3.2 väita, et tegelikult ei peetud silmas mitte M. Gnidinit ja V. Kovalenkot, vaid teisi aktsionäre ja äripartnereid. Ilmselgelt on tegemist tagantjärgi otsitud ettekäändega. Samas pole sellel, mida kostja silmas pidas, õiguslikku tähendust, sest nagu eelnevalt selgitatud, tuleb väitest aru saa nii nagu mõistlik lugeja sellest aru saab. Esiteks, lõigus, kus vaidlusalune väide asub, on räägitud ainult M. Gnidinist ja V. Kovalenkost. Vaidlusaluses lõigus kasutatud asesõna „oni“ – „nemad“ – ei saa käia seega kellegi muu kohta. Teiseks, kostja poolt väidetud väikeaktsionäri TIAN Group OÜ ei märgita üldse terves artiklis. Kolmandaks, aktsionäride koosolekule mittelubamise teemat ei käsitleta 11

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 kusagil mujal terves artiklis, mistõttu mujalt seoste otsimine oleks kunstlik. Aktsionäri, kes on nõuetekohaselt end koosolekul registreerinud ja õigeaegselt ka koosolekule ilmunud, mittelubamine aktsionäride koosolekule oleks ebaseaduslik tegu. Seega on avaldanud kostja jällegi negatiivset informatsiooni hageja II kohta. Koosolekul osalemine on kahtlemata faktiväide. Pooltel ei ole vaidlust, et Mihhail Gnidin ja Valeri Kovalenko osalesid ise või oma esindajate kaudu 01.12.2011.a koosolekul. Seetõttu ei pidanud hageja vajalikuks selle asjaolu tõendamiseks tõendeid esitada, kui kostja oma seisukohta ei muuda ja seda fakti eitama ei hakka. Hageja I ei ole kasumit varjanud ja seda muul viisil välja viinud. Poolte vahel ei ole ilmselt vaidlust väite sisus. Igaks juhuks märkisid hagejad ära kostja ebatäpsuse väite tõlkimisel. Avaldatud väite kohaselt varjavad suuraktsionärid kasumit „skrõvajut pribõl“, kuid kostja on esitanud tõlke, mille kohaselt varjavad suuraktsionärid kasumi suurust. Selliseks tõlkeks pole mingit alust. Küll aga nõustusid hagejad kostja käsitlusega, mille kohaselt sõnu „inõmi putjami“, mis otse tõlkes tähendab „muul viisil“ võib sisu järgi tõlkida „kantimiseks“ nagu seda tegi kostja oma 09.06.2013.a kirjas (04.04.2014.a kohtuistungil selgitas hagejate esindaja vastuseks kohtu küsimusele (miks hagejad kostja „kantimise“ käsitlusega nõustuvad seoses AS BLRT Grupp kasumi varjamise ja muul viisil välja viimise küsimusega (tlk 12, hagi p 2.4.3.), kas see pole väärtushinnang ja kuidas see haakub hageja nõudega), et väited avaldati vene keeles ja need lükatakse ka ümber vene keeles. Korrektne tõlge eesti keelde peaks olema „muul viisil“, mitte „kantimine“). Hagejad ei teadnud täpselt, keda kostja suuraktsionäride all silmas pidas. Arvestades asjaolusid, et oma 09.06.2013.a kirjas ei vaielnud kostja vastu sellele, et väide käib hageja I kohta ning esilehel avaldati just hageja I foto, siis ilmselt ei teki poolte vahel vaidlust, et mõistliku lugeja jaoks käivad süüdistused kasumi varjamisest ja selle kantimisest hageja I kohta. Hagejate hinnangul on tegemist faktiväitega. Kostja on oma 09.06.2013.a kirjas asunud seisukohale, et kostja on avaldanud ainult fakti, et hageja I avaldas kahtlust. Ülejäänud osas arvab kostja ilmselt siis seda, et kahtlustuse sisu osas avaldati kõigest väärtushinnang. Selline kostja seisukoht on ebaõige. Kostja poolt välja toodud väide on Riigikohtu praktikas juba analüüsimist leidnud ja tagasi lükatud. Riigikohus selgitas järgmist (3-2-1-145-07, p 15): „Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et hageja märgitud lausetes ei olnud tegemist faktiväidetega, vaid kolmandate isikute väärtushinnangutega, märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena (vt nt 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 161-05). Asjaolu, et kostja avaldas kolmanda isiku väidetut, ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks. Ka kolmanda isiku väidete avaldamisel on avaldajal võimalik valida, kas öeldut avaldada või jätta see avaldamata.“ Tõendamiskoormise osas tuleb kohaldamisele

§ 1047

lg 2 reegel (Riigikohtu lahend nr 32-1-161-05, p 13), mille kohaselt negatiivsete hinnangute või faktiväidete avaldamisel peab nende tõelevastamist tõendama andmete avaldaja ehk kostja. Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolus, et teise isiku süüdistamine kasumi varjamises ja selle muul viisil kui seaduslik dividendide väljavõtmise viis, välja võtmisel on negatiivse asjaolu avaldamine. Seega on kostjal tõendamiskoormis, et hageja I on kasumit varjanud ja seda muul viisil välja viinud. Kuigi hagejad ei teadnud, kas ja kuidas kostja hakkab oma tõendamiskoormist täitma, ei peaks see talle raske olema, sest eeldatavasti on Gnidini poolt väidetud ekspertarvamus kostjal olemas. Hagejad eitasid igasugust kasumi varjamist ja selle muul viisil väljaviimist ning tõendasid oma väidet asjaoluga, et hageja II majandusaasta aruanded on auditeeritud ning 12

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 selliseid rikkumisi ei ole tuvastatud. Samuti ei ole ükski ametiasutus heitnud hagejatele ette kasumi varjamist ja selle väljaviimist muul viisil. 15.05.2014.a esitasid hagejad omapoolse seisukoha ja täiendavad tõendid. Nimetatud seisukohas kommenteerisid hagejad 27.06.2013.a ringkonnakohtu otsust ja selgitasid, millisel põhjusel on kostja poolt avaldatud faktiväited hagejate au teotavad (mainet kahjustavad). Seoses otsuse täitmise korraga lisasid hagejad näiteid, mis olid eeskujuks nõuete formuleerimisel. Samuti käsitlesid hagejad 15.05.2014.a menetlusdokumendis kostja 14.02.2014.a vastust. Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole avaldanud faktiväiteid, vaid väärtushinnanguid

§ 1046mõttes.

Väärtushinnangute avaldamine tähendab seda, et hagi eseme materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei rakendu ka

§ 1047lg 4, mis kohustaks ümberlükkamiseks ka õigusvastasuse puudumisel.

Isegi, kui osaliselt oleks avaldatu käsitatav faktiväitena, siis oleks tegemist

§ 1047alusel ümberlükkamise nõude alusetusega, sest avaldatu vastaks tõele.

24.04.2013.a avaldas kostja ajalehes Delovõje Vedomosti avaldatud artiklis „Pravilam sledujut slabõe“ loo seonduvalt hagejatega I ja II. Muuhulgas avaldati seal sellised avaldused. Esilehel esitati kokkuvõte artikli sisust, so «Война с акционерами, взятки подчиненных, банкротство для ухода от выплаты санкций по контракту, сотрудники компании, действующие в его собственных интересах» (tõlkes: „Sõda aktsionäridega, alluvate altkäemaksud, pankrotistumine, et pääseda lepingutrahvide maksmisest, enda huvides tegutsevad ettevõtte töötajad“). Ajalehe esilehel ning selles ilmunud artiklites (ka võrguväljaandes) esitatid mitmeid arvamusi ning hinnanguid. Hagiavalduses on hageja asjaolusid meelevaldselt ümbersõnastanud. Selguse huvides esitas kostja hagi aluseks oleva sellisena nagu see tegelikkuses kostja poolt avaldati (tõendab lisa 1, relevantsed osad on märgitud). Hagi alusena on hageja esitanud neli avaldust.

(1)Hageja etteheide on esitatud järgneva suhtes: Fjodor Berman on põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepingulistest sanktsioonidest. Tegelikkuses avaldati (edaspidi Avaldus 1): „Korporatiivsõda partneritega, alluvate altkäemaksud, pankroti kasutamine, et hoiduda tellijate ees võetud kohustuste täitmisest, isiklikes huvides tegutsevad firma töötajad – kõik see kehtib Fjodor Bermani ja BLRT Grupi kohta. Juba mitu aastat asub ettevõte BLRT Grupp (BLRT) skandaalide keeristormis. Meedias ilmuvad teated konfliktidest aktsionäride vahel, altkäemaksudest, grupi aktsiate kahtlastest ostudest. Täna lisandub neile lugu lepinguliste kohustuste mittekohasest täitmisest ja töövõtja pankrotist... Kõik neid fakte ühendab üks asjaolu – kahtlused ebaausas mängus.“ „14.03.2013 rahuldas Harju maakohus Ahase hagi 2,5 miljoni euro tagastamisest pankroti varasse. Ahast esindav vandeadvokaat Veikko Puolakainen, seletas DV-le, et juba vaidluse menetlemise ajal arbitraažis vabanes Laevaehitus kogu oma varast. Laevaehituse juhtkond teadis sellest, et tellija kavatseb esitada hagi. „Võlgnik tekitas teadlikult võlausaldajatele kahju ning proovis vältida maksekohustust,“ märkis Puolakainen.“ 13

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810

(2)Hageja etteheide on esitatud järgneva suhtes: AS BLRT ei ole andnud informatsiooni Gnidinile ja Kovalenkole. Tegelikkuses avaldati (edaspidi Avaldus 2): „Ettevõttes peaaegu 40 aastat töötanud endine BLRT tehnikadirektor Valeri Kovalenko ja endine õigusdirektor Mihhail Gnidin (20 aastat), kellele kuulusid üpris suured aktsiapaketid, olid sunnitud lahkuma oma ametkohtadelt ja sattusid opositsiooni. Sellest ajast püüavad nad tulutult saada mingitki infot BLRT tegevusest, rääkimata juba dividendide maksmisest. Selle asemel neile kord mängitakse ette mingi esitlus (aktsionäride 01.11.2011 üldkoosolek), kord ei lasta üldse aktsionäride koosolekule (01.12.2011).“

(3)Hageja etteheide on esitatud järgneva suhtes: AS BLRT Grupp on takistanud Gnidinit ja Kovalenkot üldkoosolekul osalemast. Tegelikkuses avaldati (edaspidi Avaldus 3): „Ettevõttes peaaegu 40 aastat töötanud endine BLRT tehnikadirektor Valeri Kovalenko ja endine õigusdirektor Mihhail Gnidin (20 aastat), kellele kuulusid üpris suured aktsiapaketid, olid sunnitud lahkuma oma ametikohtadelt ja sattusid opositsiooni. Sellest ajast püüavad nad tulutult saada mingitki infot BLRT tegevusest, rääkimata juba dividendide maksmisest. Selle asemel neile kord mängitakse ette mingi esitlus (aktsionäride 01.11.2011 üldkoosolek), kord ei lasta üldse aktsionäride koosolekule (01.12.2011).“

(4)Hageja etteheide on esitatud järgneva suhtes: Fjodor Berman on kasumit varjanud ja seda muul viisil välja viinud. Tegelikkuses avaldati (edaspidi Avaldus 4): „Samuti avaldas Gnidin kahtlust, et „suuromanikud varjavad ettevõtte kasumi suurust väikeaktsionäride eest ja kandivad selle ettevõttest välja“. Ta seletas, et järeldus põhineb ekspertide järeldusel.“ Artikkel põhines eelkõige järgmistel elulistel sündmustel ja asjaoludel. Hageja I on äriühing Ferriol OÜ kaudu enamuse aktsiate omanik hagejas II, samuti on ta hageja II juhatuse esimees alates 1996.a kuni tänaseni (tõendab lisa 2). 14.03.2013.a tegi Harju Maakohus otsuse, mis relevantses osas (lk 12-13) sedastab: „Antud olukorras saab järeldada, et makse sooritamisega eelistati ilmselgelt üht võlausaldajat teisele ning võlgnik kahjustas 13.10.2009 toimunud rahalise kohustuse täitmisega teadlikult võlausaldaja Alands Landskapsregering huve.“ (tõendab lisa 3). 27.06.2013.a tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega jättis suures osas jõusse Harju Maakohtu 12.12.2012.a määruse, milles esitatud asjaolud olid vaidlusaluse artikli kirjutamise allikaks (tõendab lisa 4). Otsusest nähtub asjaoludena:

(1)Lk 2: Üldkoosolekul esitati vastuseks 23.09.2011.a esitatud teabenõude küsimusele slaidiesitlus, mis koosnes vähemalt 350-st slaidist, millest üldkoosoleku lõpuks jõuti demonstreerida 177 slaidi. Slaidiesitluse esitamise käigus mistahes täpsustavate küsimuste esitamine, aga ka presentatsiooni esitamise peatamine täpsustavate küsimuste esitamiseks oli koosoleku juhataja poolt sõnaselgelt keelatud ning kõik esitatud küsimused jäeti vastamata.

(2)Lk 2: Üldkoosoleku lõpus kuulutas koosoleku juhataja koosoleku lõppenuks. Protokolli kohaselt tegi juhataja teatavaks, et aktsionäride teabenõude küsimustiku käsitlemine jätkub järgmisel erakorralisel üldkoosolekul aktsiaseltsi tütar- ja sidusettevõtete tegevust ja tegevuse eesmärke kirjeldava presentatsiooni slaidist nr 177, ning järgmise erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku „mõistliku aja jooksul“. 02.11.2011.a ja 09.11.2011.a saatis avaldaja II 14

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 volitatud esindaja üldkoosoleku juhatajale Anton Filjajevile meeldetuletused vastuste andmiseks üldkoosolekul vastuseta jäänud küsimustele.

(3)Lk 3: Selline käitumine, kus aktsionäridele näidatakse küsimustele vastamise asemel slaidiesitlust, mille sisu on täielikult kättesaadav ka avalikest allikatest (äriregistrist), ning küsimuste käsitlemist lubatakse jätkata „mõistliku aja jooksul“, võtab aktsionäridelt igasuguse võimaluse realiseerida äriseadustiku §-s 287 sätestatud aktsionäri õigust teabele.

(4)Lk 3: Puudutatud isiku juhatus kutsus 18.11.2011.a kokku uue aktsionäride üldkoosoleku, mis toimus 01.12.2011.a ja mille ainus päevakorrapunkt oli juhatuse poolt aktsionäridele teabe andmine. 01.12.2011.a üldkoosolekul käsitleti samu aktsionäride küsimusi, mida aktsionärid esitasid enne 01.11.2011.a toimunud üldkoosolekut ja millele pidi juhatus vastama juba 01.11.2011.a. 01.12.2011.a üldkoosolekul ja pärast seda said avaldajad elektroonilised andmekandjad (CD kettad) erinevate juhatuse slaidiesitlustega, mis olid mõeldud aktsionäride küsimustele vastamiseks. Samas keeldus juhatus sõnaselgelt osadele aktsionäride küsimustele vastamast. Maakohtu määrus jäeti Ringkonnakohtu otsusega jõusse allolevas ulatuses: 1. Kohustada BLRT Grupp Aktsiaseltsi juhatust andma Mihhail Gnidinile ja Valeri Kovalenkole teavet seoses järgmiste küsimustega: 2.1 BLRT Grupp Aktsiaseltsi poolt omandatud ja müüdud ettevõtted (sh osalused teistes äriühingutes, Eestis ja väljaspool Eestit) viimase kolme aasta jooksul ja kinnisvara ja ettevõtete omandamise ja võõrandamise olulisemad tingimused (objekti nimetus, müüja/ostja, hind, tasumise tingimused, kas leping on täidetud); 2.2 kontsernikonto vaba limiidi suurus, st ülevaade, millisele ettevõttele ja kui palju on eraldatud kasutamiseks limiiti ja milline on selle kasutamise kord (intressid, pikkus, suurus), samuti ettevõtetele limiidi eraldamise tingimused; 2.3 kokkuvõte väljastatud lühiajalistest ja pikaajalistest laenudest koos intressitingimuste ja tagasimakse tingimuste ning tagatistega iga laenu lõikes; 2.4 aktsiaseltsi juhtkonna poolt planeeritud investeeringud ja nende finantseerimine. Võetud investeerimiskohustused tütar- ja sidusettevõtetesse koos tingimustega ja ajagraafikutega. Investeeringute eeldatav IRR ja tasuvusgraafik. Investeeringute allikad. Viimase kolme aasta investeeringute algne arvatav tasuvusaeg ja tegelik seis.; 2.5 mitu oma aktsiat on äriühing võõrandanud Mark Bermanile ja Fjodor Bermanile? Esitada iga tehingu kohta võõrandatud aktsiate arv, tehingu kuupäev, vastaspool ja tehingu hind. Mis oli iga tehingu objektiks olnud aktsiate turuväärtus iga tehingu tegemise ajal? Antud juhul on hagi esitatud vaid ühel materiaalõiguslikul alusel, so

§ 1047alusel, st hageja on kvalifitseerinud kõik avaldused faktiväideteks.

Seega ei hinnanud kostja ka ühegi avalduse juures, kas hinnanguna on see kohane või mitte

§ 1046mõttes – sest hagi ese ei seondu hinnangutega.

Kostja leidis, et tema tegudel puudub deliktiõiguslik vastutus, sest kostja esitatud skeemi kohaselt katkeb eelduste tuvastus juba objektiivse teokoosseisu tasandil. Objektiivse teokoosseisu puudumisel ei rakendu ka

§ 1047lg 4, mis kohustaks ümberlükkamiseks ka õigusvastasuse puudumisel.

Järgnevalt põhjendas kostja iga avalduse kohta, miks avaldus ei täida objektiivset teokoosseisu, sest

(1)tegemist ei ole faktiväite, vaid hinnanguga ning

(2)isegi, kui avaldatu kvalifitseeruks väiteks, oleks see tõelevastav. Avalduse 1 puhul puudub teo objektiivne koosseis, so puudub ebaõige faktiväide. Avaldus 1 koosneb sisuliselt kahest osast. Avaldatu näol on aga tegemist väärtushinnanguga

§ 1046mõttes, mida ei saa ega peagi tõendama.

See on üheselt tulenev asjaolust, et pankroti põhjustamise üle otsustamine toimub kohtus, kelle ülesandeks on tsiviilkohtumenetluses tuvastada asjaolud ning anda neile õiguslik hinnang. Ajakirjanik ei ole kohtust veelgi kõrgemal, kes selle hinnangu avaldamisel selle faktina saaks esitada. Ajakirjanik lähtus 15

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 konkreetsel ajal olemasolevast kohtuotsusest. Samuti oli kostja seisukohal, et tsiteeris seoses pankroti põhjustamise temaatikaga vandeadvokaat Veikko Puolakainenit ning ajakirjanduses vandeadvokaadi sõnade avaldamine ei tee sellisest hinnangust faktiväidet. Seega ei ole alust rahuldada hagis esitatud nõue lükata ümber Avaldus 1. Kuigi avaldatu faktiväitena käsitamine ning selliselt põhjenduste esitamine on meelevaldne, siis juhul, kui kohus leiab, et tegemist on siiski faktiväitega, asus kostja seisukohale, et sellisel juhul vastab see faktiväide tõele. Vaatluse all olevad avaldused tegi ajakirjanik lähtuvalt Harju Maakohtu otsusest ning selles tuvastatud asjaoludest. Maakohtu viidatud menetlus oli tagasivõitmise hagi pankrotimenetluses PankrS § 109 lg 1 ja § 113 1 p 3 alusel, st võlausaldajate huvide kahjustamise kindlakstegemine on sellise hagi kontekstis hagi aluseks olev asjaolu. Hagis leiti, et võlgnik BLRT Laevaehitus OÜ kahjustas 13.10.2009.a toimunud rahalise kohustuse täitmisega kostjale teadlikult vähemalt ühe, oma suurima võlausaldaja Ålands Landskapsregering (Ahvenamaa valitsus) huve, kuna teostas suuresummalise rahaülekande iseenda lähikondsest võlausaldajale ning seda olukorras, kus ta oli teadlik oma teise võlausaldaja sissenõutavaks muutunud märkimisväärse suurusega leppetrahvi nõudest (mille olemasolu tunnustas jõustunud Stockholmi vahekohtu lahend) ning veelgi enam, pidas ise samal ajal aktiivselt läbirääkimisi kompromisslahenduse saavutamiseks. Suutmatus leppetrahvi tasuda tõi endaga kaasa esmalt likvideerimismenetluse ning lõpptulemusena BLRT Laevaehitus OÜ pankrotistumise. Seega palus hageja tagasivõitmise korras rahalise kohustuse täitmine kehtetuks tunnistada ja välja mõista 2500000 eurot pankrotivarasse PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 alusel. Harju Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. See, et hageja esitab tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a lahendi, ei oma mingit tähendust – artiklis avaldatut peab vaatlema selles ajas, kus see on tehtud. Demokraatlikus ühiskonnas peabki ajakirjandus kajastama toimuvat üldsusele. Kostja ei nõustunud hageja arvamusega, et ajakirjandus võib Eesti ühe suurima ettevõtte kohta avaldada arvamusi, hinnanguid vaid siis, kui jõustunud on Riigikohtu otsus, või isegi enam – kui on möödunud 6kuune tähtaeg Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Kostja ülesandeks ning kohustuseks on avaldada uudiseid, lugusid ja artikleid majanduselus toimuva kohta, mille vastu on avalikkusel õigustatud huvi, ning selles ajas oli kostja avaldatu tõene ning vastavuses olemasoleva informatsiooniga. Ka vandeadvokaat Puolakaineni arvamuse avaldamine, hinnates seda faktiväitena, vastas tõele. Esiteks tõi ajakirjanik selgelt välja, et tegemist on vandeadvokaadi sõnadega, märkides selle tsitaadina. Teiseks, kui avaldatakse vandeadvokaadi hinnang tema osalusel toimunud kohtumenetluse sisule ning see hinnang ühtib konkreetsel ajahetkel olemasoleva kohtu hinnanguga olukorrale, siis ei ole võimalik tõendada käesoleva menetluse raames, et advokaadi avaldatu on väär. Ka hagejate esindajatele on antud nimetatud küsimuses sõna ning nende kommentaar on avaldatud ajalehe lk 6 (vt hagi lisa 1) vahetult pärast vandeadvokaadi tsitaati järgnevalt: „BLRT poolt seletas Ljubobratets: „VBLS ei ole kohtu otsusega nõus, kuna finantskohustus […]“. Hagejate esindaja selgitused ei lükka esitatut ümber ega esita muid versioone BLRT Laevaehituse OÜ pankrotistumise kohta ning selle kohta, miks antud asjaolu ei ole kuidagi seotud leppetrahvi maksmise kohustusega. Kostja ei teadnud, miks esitavad hagejad põhjendusi selle kohta, kuna oli hageja I juhatuse liige või selle kohta, mida ta tegi või ei teinud. Kostja avaldatu ei seostu hagejaga I ega isegi hagejaga II. Nimelt keskendub artikli see osa BLRT Laevaehitus AS-ile. Kostja rõhutas, et vaidluse all olev avaldus ei ole mingil viisil seotud hagejatega I ega II. Pankroti põhjustamise küsimusele saab hinnangu anda vaid ja ainult seoses ettevõttega, kes pankrotis olevaks kuulutati – so sest pankrotivõlgnikuks selle artikli valguses ja ka kohtumenetluses oli siiski juriidiline isik BLRT Laevaehitus OÜ (läbi oma pankrotihalduri) ja Leedus registreeritud äriühing Vakaru Laivu Staykla UAB. Pankroti põhjustamisega seonduv hinnang on antud justnimelt nimetatud ühingutega seonduvalt ning nemad on need, kes saavad ümberlükkamist nõuda.

§ 104716

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 annab õiguse nõuda ümberlükkamist kannatanul, mitte muul huvitatud isikul. Seega oleks ka avaldatu käsitamisel faktiväitena

§ 1047

mõttes tegemist

§ 1047alusel ümberlükkamise nõude alusetusega, sest avaldatu vastaks tõele.

Tulenevalt eeltoodust ei ole Avalduse 1 osas täidetud

§ 1047

teo objektiivse koosseisu eeldused ning kostja ei kohustu avaldatut ümber lükkama. Avalduse 2 puhul puudub teo objektiivne koosseis, so puudub ebaõige faktiväide. Hagejad leidsid, et avaldatu „sellest ajast püüavad nad tulutult saada mingitki informatsiooni“, on faktiväide. Kostja hagejatega ei nõustunud. Kui tegemist oleks faktiväitega, siis peaks olema jah-ei skaalal võimalik antud tsiviilasja raames tõendada, kas „nad püüdsid või ei püüdnud“, kas „tulutult või mitte nii tulutult või tulukalt“; „mingitki“ on tõesed või väärad. Seda ei ole võimalik teha, sest tegemist on hinnanguga sellele, kas „opositsioonis olevad“ väikeaktsionärid leiavad, et neile antav ja antud informatsioon on piisav või mitte. Kohe pärast vaidlusalust lauset on esitatud hinnang, et „[powerpoint] esitlus“ näiteks ei olnud väikeaktsionäride hinnangul piisav. Seda, et tegemist on hinnanguga, kinnitab ka see, et selle üle, kas väikeaktsionärid on saanud piisavalt informatsiooni, on toimunud arvukalt kohtuvaidlusi. Kohtuvaidlused toimuvad üldiselt ikkagi seetõttu, et kahe eriarvamusel oleva isiku hinnangud asjaolude kogumile on erinevad. Avaldatud ei ole seega faktiväide tõesuse või vääruse kriteeriumist lähtuvalt, mistõttu on tegemist väärtushinnanguga

§ 1046mõttes.

Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on siiski faktiväitega, vastab see faktiväide tõele. Hageja viidatud kohtulahend nr 2-11-33280 on tõepoolest olemas. Seda, kas hageja viidatud ülejäänud dokumendid on esitatud, millises vormis on need esitatud ja kas see on piisav, ei hakanud kostja analüüsima, sest eeldatavasti ei ole need relevantsed antud tsiviilasja lahendamiseks. Kostja andis vaid hinnangu, et toodud ulatuses (hagi p 2.2.8) ei ole täidetud äriseadustiku (ÄS) nõuded väikeaktsionäridele info andmiseks ÄS § 287 mõttes, eriti arvestades ka hagiavalduses väljatoodut, et „juhatus on Gnidinile kui nõukogu liikmele teinud kättesaadavaks nõukogu elektroonilises andmeruumist nõukogu liikme ülesannete täitmiseks üle 1950 dokumendi […]“. Kostjale teadaolevalt võimaldati Gnidinil tutvuda dokumentidega vaid BLRT ruumides, mistõttu ei ole tegemist tegelikkuses siiski informatsiooni andmisega ÄS § 287 mõttes. Hageja on jätnud mainimata kohtulahendi, milles tuvastatud asjaoludest lähtuvalt avaldati vaidlusalune artikkel. Selles menetluses jaatati väikeaktsionäride nõuet saada infot ning seda, et neile ei ole tagatud juurdepääs infole. Seega on kostja poolt avaldatu igati tõene. Juhul, kui hageja üritab põhistada, et väite sisuks on, et väikeaktsionäridele ei ole absoluutselt mitte mingisugust informatsiooni esitatud, siis vaidles kostja sellisele hageja tõlgendusele vastu. Vaidlusalusele avaldusele järgneb lause, et „Selle asemel neile kord mängitakse ette mingi esitlus (aktsionäride 01.11.2011 üldkoosolek)[…]“. Selline lausejätk välistab hageja tõlgenduse, justkui sedastaks avaldus absoluutset infopuudust – ikka relatiivset. Seega oleks ka avaldatu käsitamisel faktiväitena

§ 1047

mõttes tegemist

§ 1047alusel ümberlükkamise nõude alusetusega, sest avaldatu vastaks tõele.

Tulenevalt eeltoodust ei ole Avalduse 2 osas täidetud

§ 1047teo objektiivne koosseis.

Avalduse 3 puhul puudub teo objektiivne koosseis, so puudub ebaõige faktiväide. Avaldatu esituslaad on selgelt lähtuv sellest, et tegemist on hinnangulise avaldusega – see on utreering stiilis „kord nii ja kord naa“. See ei ole „andmete avaldamine lugejale“. Sellest saab aru iga lugeja, kes vastab mõistliku lugeja standardile. Tõik, et hageja hindab keskmiseks lugejaks Eesti keskmisest oluliselt madalama intellektuaalse tasemega isikut, kes ei näe kaugemale kirjutatud tähtedest, ei ole objektiivne. Kostja lugejaskond on ikka pigem „targem ja intelligentsem“ „mõistlik lugeja“. Kostja hinnangul sai iga mõistlik lugeja aru, et tegemist oli 17

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 utreeriva väärtushinnanguga. Seega ei ole alust rahuldada hagis esitatud nõuet lükata ümber Avaldus 3. Avaldatu kvalifitseerimisel faktiväitena, vastab see tõele. Kostja on teadlik hageja tõlgendusest selle kohta, mida kostja arvas ja kuidas mõistlik lugeja loetust pidi aru saama – nimelt, et avaldatu sai olla vaid seoses M. Gnidini või V. Kovalenkoga. Siiski rõhutabs kostja, et artiklis üldisemalt ei ole keskendutud vaid kahele väikeaktsionärile (so M. Gnidin ja V. Kovalenko), vaid ka teistele ning samuti endistele äripartneritele, töötajatele. Just neile viidates on avaldatud lausend üldkoosoleku osalemise takistamise kohta. Täpsemalt, avaldatuga soovis ajakirjanik edastada, et väikeaktsionäre on üldisemalt takistatud üldkoosolekul osalemast. Selle väite esitamisel tugines ajakirjanik varem meedias avaldatul, milles on sedastatud: „Sellel korral ei sattunud koosolekule TIAN GROUP OÜ esindajaid, kes esindavad omakorda Valeri Karkatševi. Selle ettevõtte advokaadi Aleksander Varese sõnul tema, Tian Investi juht Timo Sas ja Leedu Deloitte partner Igor Rodin tulid koosolekule, kuid neid ei lastud sisse. „BLRT Grupi aktsionäride koosolekul oli rikutud TIAN GROUPI aktsionäride õigusi, kuna esindajaid ei lastud koosolekule, kuigi jõudsin kohale enne koosoleku registreerimist,“ lausus Vares. Vares lisas, et huvitav on see, et Mark Berman jäi koosolekule hiljaks ning sai registreerida ruumis, kus toimus koosolek. „Samal ajal TIAN GROUPI esindajad seisid värava taga, kuna meid ei lastud sisse. Taolist mittevõrdset suhtumist ettevõtte poolt aktsionäride vastu on olnud ka varasematel kohtumistel,“ selgitas Vares.“ (http://dv.ee/Default.aspx?PublicationId=5834b60c-5aaa-4bc6-aad7-59d6f6a2dfbc; http://ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=f25a2cd5-2e93-4fa2-80de-e045d58184cd). Seega oleks ka avaldatu käsitamisel faktiväitena

§ 1047

mõttes tegemist

§ 1047

alusel ümberlükkamise nõude alusetusega, sest avaldatu vastaks tõele, mistõttu ei ole Avalduse 3 osas täidetud

§ 1047

teo objektiivse koosseisu eeldused ning kostja ei kohustu avaldatut ümber lükkama. Avalduse 4 puhul puudub teo objektiivne koosseis, so puudub ebaõige faktiväide. Kostja avaldas faktiväitena vaid selle, et M. Gnidin avaldas kahtlust. Selle ümberlükkamine, kas M. Gnidin avaldas kahtlust või mitte, ei saa aga olla ümberlükatavaks väiteks – puudub hagejate huvi. Hagejate poolne etteheide seisneb selles, kas avaldus on lubatav osas, milles see väidab, et suuromanikud varjavad kasumi suurust väikeaktsionäride eest ning kas nad viisid kasumi ettevõttest välja või mitte. See, mille kohta M. Gnidin kahtlust avaldas, on aga selgelt ära toodud kui viimase hinnang, mitte faktiväide. Tasakaalus artikli avaldamise eesmärgil avaldas ajakirjanik M. Gnidini öeldu juures ka iseenda kahtluse M. Gnidini kahtluse osas, st ajakirjanik tõstatas küsimuse, et kuidas on kahtlus õigustatud juhtumil, kui BLRT-s on läbi viidud kaks erikontrolli ja mingit rikkumist ei ole toimunud. (Vt hagi lisa 1, lk 5, „Любобратец относительно аудита по просьбе акционеров“). Kostja hinnangul ei saa Avaldust 4 käsitleda faktiväitena. Kostja on teadlik hageja viidatud Riigikohtu lahenditest. Siiski, ajakirjandusvabaduse puhul on mõistlikuks allikaks kohtupretsedentide näol ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK). Viimane on korduvalt kinnitanud enda üldtuntud õiguslikku põhimõtet, et kellegi arvamuse, kahtluse avaldamine ei ole ega saa olla käsitatav faktiväitena. 07.01.2014.a kinnitas EIK enda seisukohta leides, et siseriiklikud kohtud kohaldasid ’informatsiooni tõepärasuse’ doktriini ning märkisid, et kuigi kaebaja kasutas artiklis väljendeid ’näiliselt’, ’võib-olla’ ja ’kahtlus’, ei vabasta see ajakirjandusväljaannet kohustusest edastada tõepärast teavet“ (kohtuasi seondus erinevate artiklitega seoses kahtlustega saatesarjas „Kes tahab saada miljonäriks“ toimepandud väidetavate kelmustega. Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasi nr 37986/09, Ringier Axel Springer Slovakia, A.S. vs Slovakkia (nr 3), § 82-84). Seega on Äripäev avaldanud artiklis tasakaalustatult kaks seisukohta: M. 18

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 Gnidini kahtluse kasumi väljaviimise kohta ning BLRT seisukohta toetava fakti, et erikontrollid seda ei kinnita. Tulenevalt puudub ebaõigete andmete avaldamine. Kostja ei näinud enda tegevuses süüd ega õiguslikku põhjust, miks avaldatut ümber lükata. Küll aga oli kostja valmis kohtulikuks kompromissiks selliselt nagu ta on teinud hagejatele juba varasemalt ettepaneku, so avaldama paranduse, milles sedastatakse: „Artiklis avaldasime väite, mille kohaselt ei lastud 01.12.2011 toimunud BLRT Grupp AS koosolekule väikeaktsionäre M. Gnidin ja V. Kovalenko. Tegelikkuses nimetatud väikeaktsionärid osalesid nimetatud koosolekul ning üldkoosolekule ei lubatud teisi väikeaktsionäre, nt TIAN GROUP OÜ, vt lähemalt A. Stadnik, Järjekordne BLRT koosolek: ärisaladust me ei avalda. – Äripäev 01.12.2011 ning A. Tido, Новое собрание на BLRT Grupp: кто не успел?. – DV 02.11.2011 Artiklis avaldasime ka väite, et väikeaktsionärid püüavad tulutult saada mingitki infot BLRT tegevusest […]. Selle asemel neile kord mängitakse ette mingi esitlus (aktsionäride 01.11.2011 üldkoosolek). Tänaseks on kohus leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalses määras infot väikeaktsionäridele esitatakse“. Esimese astme kohtu otsus

Harju Maakohus tegi 20.06.2014.a otsuse, millega rahuldas hageja I hagi osaliselt ja hageja II hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjat avaldama järgmise sisuga ebaõigete andmete ümberlükkamise teate: „Fjodor Bermani ja AS BLRT Grupp kohta on AS Äripäev avaldanud
aprillil
a ajalehes Delovõje Vedomosti ebaõigeid andmeid nagu oleks põhjustatud pankrot ning takistatud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol üldkoosolekul osalemast. AS Äripäev lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: • Fjodor Berman ei ole põhjustanud pankrotti, et pääseda lepinguliste kohustuste täitmisest. • AS BLRT Grupp ei ole takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.
a üldkoosolekul.“ Ülaltoodud teade tuleb avaldada vene keeles ja peab olema sõnastatud järgmiselt: „24 апреля 2013 г. AS Äripäev опубликовало в газете Деловые Bедомости неверные данные о Фёдоре Бермане и акционерном обществе BLRT Grupp, как будто, имели место случаи организации банкротства, а также Михаилу Гнидину и Валерию Коваленко создавались препятствия в участии в общем собрании. AS Äripäev опровергает эти неверные данные s и сообщает следующее: • Фёдор Берман не причинял банкротства, чтобы уйти от исполнения договорных обязательств. •BLRT Grupp не препятствовал Михаилу Гнидину и Валерию Коваленко в участии в общем собрании акционеров 01.12.2011 г." Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et otsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud teade tuleb avaldada vene keeles: hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest; ajalehe Delovõje Vedomosti reklaami sisaldavate välislehtedega väljaande paberväljaande leheküljel neli rubriigis Epitsentr vahetult rubriigi pealkirjast allpool; pealkirja „Ebaõigete andmete ümberlükkamine“ all ehk vene keeles «Опровержение неверных данных», kusjuures see pealkiri on esitatud sama kirja suuruse, fondi ja värviga nagu on 24.04.2013.a ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande leheküljel 4 avaldatud pealkiri „Pravilam sledujut slabõje.“ 19

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 Kohus määras täiendavalt kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teade avaldatakse vene keeles ajalehe Delovõje Vedomosti reklaami sisaldavate välislehtedega väljaande paberväljaandes, mille sisemine esikaas on järgmine: esikaane keskel vahetult Delovõje Vedomosti päise all on hageja I sama pilt samas suuruses ja kujunduses, mis oli ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a paberväljaande sisemisel esikaanel; vahetult hageja I pildi all on tekst „Ebaõigete andmete ümberlükkamine“ ehk vene keeles «Опровержение неверных данных», kusjuures tekst on sama kirja suuruse, fondi ja värviga nagu on 24.04.2013.a Delovõje Vedomosti paberväljaande sisemise esikaane tekst „Svoja igra“; vahetult teksti „Ebaõigete andmete ümberlükkamine“ all on tekst „AS BLRT Grupp ja Fjodor Bermani kohta on AS Äripäev avaldanud

aprilli
a ajalehes Delovõje Vedomosti ebaõigeid andmeid. • 4“ ehk vene keeles „24 апреля 2013 г. AS Äripäev опубликовало в газете Деловые Bедомости неверные данные о Фёдоре Бермане и акционерном обществе BLRT Grupp . • 4“, kusjuures selle teksti algus (st vene keeles „24 апреля 2013 г.“) ja kaks viimast sümbolit (st „• 4“) on kujundatud samal viisil kui vastavalt 24.04.2013.a ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande sisemise esikaane sõnad „Voina s aktsionerami“ ja „• 4-5,6“ ning ülejäänud tekst on kujundatud selliselt nagu 24.04.2013.a ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande sisemise esikaane sõnad „vzjatki podtšinjonnõh“. Kohus määras täiendavalt kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et samal päeval, kui avaldatakse käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud teade ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaandes, avaldatakse sama teade vene keeles ka ajalehe Delovõje Vedomosti võrguväljaandes järgmiselt: teade avaldatakse veebilehel www.dv.ee vasakult teises veerus (st põhiveerg) kõige esimese artiklina (st ülemise artiklina) hiljemalt kell 08:09 ja see jääb esimeseks artikliks samal päeval kuni 17:00 ja edaspidi kättesaadavaks võrguväljaande arhiivis; teade avaldatakse pealkirja „Ebaõigete andmete ümberlükkamine“ all ehk vene keeles «Опровержение неверных данных», kusjuures see pealkiri on esitatud ajalehe Delovõje Vedomosti võrguväljaande selle veeru pealkirjadele tavapärases kujunduses fondi suurusega 40 pikslit; teate tekst on esitatud ajalehe Delovõje Vedomosti võrguväljaande selle veeru tekstile tavapärases (st rea kõrgus 17 pikslit, font Arial 12 pikslit, must värv roosa taust) kujunduses; teate pealkirjale või tekstile klikkides avaneb veebilehe www.dv.ee alamlehekülg käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4.9 märgitud kujunduses, millel on vene keeles käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4.8 viidatud pealkiri ja vene keeles käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 viidatud tekst ning millele on lisatud samas suuruses ja kujunduses hageja I sama foto, mis oli lisatud 24.04.2013.a kell 08:09 ilmunud on-line artiklile «Svoja igra Fjodora Bermana»; teadet ei võimaldata kommenteerida. Kohus kohustas kostjat ühe tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest eemaldama veebist ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a paberväljaande peegelduse sisemine esikaas, ajalehe nummerdatud lehekülg 4 ja ajalehe Delovõje Vedomosti võrguväljaandes 24.04.2013.a kell 08:09 ilmunud on-line artikkel «Svoja igra Fjodora Bermana», mis oli kättesaadav aadressil http://www.dv.ee/Default.aspx?PublicationId=a8f3fd04-827d-4cc6-be82-cc7e2d2a5126). Nii seoses hageja I kui ka hageja II hagiga jäid menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et vaidlus puudub selles, et hagiavalduse p-s 2 esitatud kohustamisnõuetest ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kaks esimest nõuet on hageja I nõuded ja kaks järgmist nõuet on hageja II nõuded (t I kd lk 3). Ka hagejad on kinnitanud, et käesolevas asjas on kaks hagejat esitanud oma nõude kostja vastu, mis ei ole ühine nõue (t I kd lk 14). Seega käsitles kohus hagejate nõuete lahendamiseks esmalt kostja poolt hageja I kohta avaldatut (I, II) ning seejärel kostja poolt hageja II kohta avaldatut (III, IV). 20

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 I Hageja I suhtes on kostja avaldanud ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbris järgneva sisuga vaidlusaluse teksti, mida käesoleva menetluse pooled mõistavad erinevalt: Ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbri sisemisel esikaanel (t I kd lk 17) ilmus üle lehe hageja I pilt ja järgmine tekst: „Своя игра. Война с акционерами, взятки подчинённых, банкротство для ухода от выплаты санкций по контракту, сотрудники компании, действующие в его собственных интересах… Чего ещё мы не знаем об одном из крупнейших предпринимателей Эстонии? • 4-5, 6“. (tõlkes: „Oma mäng. Sõda aktsionäridega, alluvate altkäemaksud, pankrotistumine lepinguliste sanktsioonide väljamaksmisest vabanemiseks, äriühingu kaastöötajad, kes tegutsevad tema isiklikes huvides.. Mida me veel ei tea ühest Eesti suurimast ettevõtjast? • 4-5,6“). Ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbri leheküljel 4 (t I kd lk 18) ilmus artikkel „Pravilam sledujut slabõe“, mille juhtlõik on järgmine: „Корпоративная война с партнёрами, взятки подчинённых, использование банкротства для ухода от возможной ответственности перед заказчиками, сотрудники компании, действующие в его личных интересах, – всё это о Фёдоре Бермане и BLRT Grupp“ (tõlkes: „Reegleid järgivad nõrgad. Korporatiivne sõda partneritega, alluvate altkäemaksud, pankrotistumise kasutamine tellijate ees võimalikust vastutusest pääsemiseks, äriühingu kaastöötajad, kes tegutsevad tema isiklikes huvides – kõik see käib Fjodor Bermani ning BLRT Grupi kohta“). 24.04.2013.a ilmus samal teemal artikkel Delovõje Vedomosti on-line väljaandes pealkirja all Svoja igra Fjodora Bermana (t I kd lk 21). Artikkel on kättesaadav veebis http://www.dv.ee/Default.aspx?PublicationId=a8f3fd04-827d-4cc6-be82-cc7e2d2a5126. Selle on-line artikli juhtkiri on järgmine: „Война с собственными партнерами, взятки подчиненных, использование банкротств для ухода от возможной ответственности перед заказчиками, сотрудники компании, действующие в его собственных интересах – все это о Фёдоре Бермане“ (tõlkes: „Sõda enda partneritega, alluvate altkäemaksud, pankroti kasutamise tellijate eest võimalikust vastutusest pääsemiseks, äriühingu kaastöötajad, kes tegutsevad tema isiklikes huvides – kõik see käib Fjodor Bermani kohta“). Kohus leidis, et vaidlusaluse avalduse (nagu oleks hageja I põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest) näol on tegemist faktiväitega hageja I suhtes. Kohus lähtus sellest, et väitest arusaamiseks tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-16105 p-s 10 märgitakse, et Riigikohtu erikogu asus lahendis nr 3-2-1-99-97 (RT III 1997, 33, 352) seisukohale, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 23 kasutatud mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samale seisukohale asus Riigikohus

-i alusel lahendis nr 3-2-1-11-04 (RT III 2004, 6, 66), leides, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. 21

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 12 esitatud selgituse kohaselt võidakse isikut üldsuse ees ebaõigesti kujutada sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ja sellisel juhul saab kannatanu

§ 1047

lg 4 alusel nõuda avaldaja kujul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kohus leidis, et mõistliku inimese arusaama järgi võib kohtuotsuse p-s 2 kirjeldatud vaidlusalustest kostja avaldustest järeldada, et kostja on avaldanud hageja I kohta faktiväite, mille kohaselt hageja I on põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest (seejuures „pankrotistumine“ on samatähenduslik „pankroti põhjustamisega“ ja lepinguliste kohustuste täitmisest vabanemise eesmärk on samatähenduslik eesmärgiga lepinguliste sanktsioonide väljamaksmisest vabanemiseks ning eesmärgiga „pääseda lepingutrahvide maksmisest“ kostja poolt kasutatud tõlkes). Isiku kohta avaldatud väide, mille kohaselt ta on põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest, on seejuures kontrollitav väide, st, et antud väite tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Sõna „pankroti põhjustamine“ kostja poolt kasutatud kontekstis tuleneb PankrS § 1 lg-s 1 sätestatud „pankroti“ mõistest, sest ka kostja ise kinnitab, et hageja I seostamisel pankroti põhjustamisega lähtus ta konkreetsel ajal olemasolevast kohtuotsusest ja selles kohtuotsuses kirjeldatud BLRT Laevaehitus OÜ pankrotistumise põhjustest (t I kd lk 138). Kontrollides, kas kostja avaldatud faktiväide, et hageja I on põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest, on tõene või mitte, arvestas kohus esmalt asjaolu, et kostja lähtus enda sõnul antud väite avaldamisel konkreetsel ajal olemasolevast Harju Maakohtu 14.03.2013.a otsusest (t I kd lk 155-168). Vaidlus puudub selles, et nimetatud maakohtu 14.03.2013.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-56862 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a otsusega, mis kohtuinfosüsteemi andmetel jõustus Riigikohtu 06.11.2013.a määrusega, millega leiti, et BLRT Laevaehitus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase kassatsioonkaebus on TsMS §-s 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu (t I kd lk 90-108). Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a otsus lükkab ümber kostja avaldatud väite hageja I poolt pankroti põhjustamisest eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest, sest ringkonnakohtu otsuses (t I kd lk 90-108) on mh tuvastatud, et:

a)vaidlusaluse [BLRT Laevaehitus OÜ] makse [Vakaru Baltijos Laivu Statykla UAB kasuks] tegemisel [13.10.2009.a] ei olnud võlgnik [BLRT Laevaehitus OÜ] maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks ka [selle] makse tegemise tõttu. Et võlgnik [BLRT Laevaehitus OÜ] ei olnud vaidlusaluse makse tegemisel 13.10.2009.a.maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks ka selle makse tõttu, nähtub samuti võlgniku [BLRT Laevaehitus OÜ] 2009.a majandusaasta aruande andmetest (t I kd lk 106-107).;
b)[OÜ BLRT Laevaehitus pankrotihaldur E.Ahas] ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tagasivõidetava kohustuse täitmisega oleks võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt “Tagasivõidetava võla tasumine [BLRT Laevaehitus OÜ poolt] kostjale [Vakaru Baltijos Laivu Statykla UAB-le] ei kahjustanud [BLRT Laevaehitus OÜ võlausaldaja] Ålands Landskapsregeringi huve, vaid [võla tasumine] toimus pigem tema [Ålands Landskapsregeringi] huvides (t I kd lk 105). /---/ Ålands Landskapsregeringi esmaseks huviks oli saada kätte laev ning leppetrahvinõuet pidas nimetatud võlausaldaja selle eesmärgiga võrreldes teisejärguliseks. [BLRT Laevaehitus OÜ poolt] võla tasumise vastu sai võlgnik laeva vähemalt võla väärtuses (t I kd lk 105).;
d)enne [17.02.2011.a] vahekohtu otsust ei olnud [mh BLRT Laevaehitusele] lõplikult selge Ålands Landskapsregeringi leppetrahvinõude põhjendatus. Et [BLRT Laevaehituse ja Ålands Landskapsregeringi] seisukohad [Ålands Landskapsregeringi leppetrahvi] nõude põhjendatuse üle olid erinevad ning võlgnik [BLRT Laevaehitus] vaidles ka Stockholmi Arbitraažikohtu 22

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 menetluses [Ålands Landskapsregeringi] nõudele vastu, esitades mitmeid põhjendusi ja tõendeid, mida vahekohus oma otsuses hindas, siis ei ole alust väita, et võlgnik oleks pidanud oma majandustegevuses nõudega enne arbitraažikohtu otsuse jõustumist arvestama (t I kd lk 107). Eelnevalt kirjeldatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a otsusega tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja I põhjustanud [BLRT Laevaehitus OÜ] pankrotti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja I oleks põhjustanud mingeid muid pankrotte kui BLRT Laevaehitus OÜ pankroti, mistõttu puudub kohtul alus hinnata, kas hageja I on kunagi põhjustanud mingi muu isiku kui BLRT Laevaehitus OÜ pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest. 04.04.2014.a kohtuistungil on kohus kostjale selgitanud, et avaldatud faktiväidete õigsuse tõendamiskoormust kannab kostja kui avaldaja, eeldusel, et avaldatud faktiväited olid hageja au teotavad (mainet kahjustavad) või nende faktiväidetega on põhjendatud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

§ 1047

lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (t II kd lk 16). Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja I põhjustanud pankroti, et pääseda lepinguliste kohustuste täitmisest, on hageja I au teotav. Kohus nõustus hagejaga, et pankroti ehk maksejõuetuse põhjustamine on vastavalt karistusseadustiku §-le 384 karistatav tegu. Isiku seostamine tegudega, mis võivad olla karistatavad kriminaalkorras, on kahtlemata isiku au teotav (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-11, p 11 ja 12). Kohus leidis, et hageja I seostamine pankroti põhjustamisega eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest on ka tavatähenduses selgelt hageja au teotav ja tema mainet kahjustav isegi sõltumata sellest, kas selline tegevus oleks kriminaalkorras karistatav või mitte. Kostja ei suutnud tõendada kõnealuse avalduse tegelikkusele vastavust. 04.04.2014.a kohtuistungil on kohus kostjale selgitanud samuti seda, et kui kostja ei suuda tõendada avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavust, on kostjal oma tegevuse õigusvastasuse välistamiseks võimalik ka

§ 1047

lg 1 kohaselt tõendada, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma või

§ 1047

lg 3 kohaselt tõendada, et avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Siiski ei välista kostja tegevuse õigusvastasuse puudumine hageja nõude rahuldamist, sest

§ 1047

lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (t II kd lk 16). Kostja leidis, et eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a lahend ei oma mingit tähendust – artiklis avaldatut peab vaatlema selles ajas, kus see on tehtud. Demokraatlikus ühiskonnas peabki ajakirjandus kajastama toimuvat üldsusele. Kostja ei nõustunud hagejate arvamusega, et ajakirjandus võib Eesti ühe suurima ettevõtte kohta avaldada arvamusi ja hinnanguid vaid siis, kui jõustunud on Riigikohtu otsus, või isegi enam – kui on möödunud 6kuune tähtaeg Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Kostja ülesandeks ning kohustuseks on avaldada uudiseid ja lugusid ja artikleid majanduselus toimuva kohta, mille vastu on avalikkusel õigustatud huvi ning selles ajas oli kostja avaldatu tõene ning vastavuses olemasoleva informatsiooniga. Kohus kostja eeltoodud seisukohtadega ei nõustunud ning leidis, et tuginemine jõustumata Harju Maakohtu 14.03.2013.a otsusele (t I kd lk 155-168) ei välista kostja tegevuse õigusvastasust seoses eelmainitud faktiväite avaldamisega hageja I 23

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 suhtes. Isiku au teotavate andmete avaldamine jõustumata kohtuotsuse alusel ei ole heale tavale vastav praktika, sest kohtuotsuse edasikaebamise tulemusena võib esialgne kohtuotsus sisuliselt valeks osutuda, nagu ka käesolevas asjas juhtus, kui Harju Maakohtu 14.03.2013.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-56862 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013.a otsusega. Iseenesest võib ajakirjandus loomulikult avaldada infot ka jõustumata kohtuotsuste kohta, kuid sellisel juhul oleks kohane selgelt viidata konkreetsele kohtuotsusele, ilma omapoolseid järeldusi ja fakte avaldamata. Käesoleval juhul on kostja avaldanud hageja I kohta hageja I au teotavaid faktiväiteid (jõustumata) kohtuotsusest eraldiseisvalt (vt t I kd lk 17-18) ning kohtu hinnangul on sellised väited kostja omapoolne interpretatsioon (jõustumata) kohtuotsusest. Näiteks ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbri leheküljel 4 (t I kd lk 18) ilmus artikkel „Pravilam sledujut slabõe“, mille juhtlõik on järgmine: „Корпоративная война с партнёрами, взятки подчинённых, использование банкротства для ухода от возможной ответственности перед заказчиками, сотрудники компании, действующие в его личных интересах, – всё это о Фёдоре Бермане и BLRT Grupp“ (tõlkes: „Reegleid järgivad nõrgad. Korporatiivne sõda partneritega, alluvate altkäemaksud, pankrotistumise kasutamine tellijate ees võimalikust vastutusest pääsemiseks, äriühingu kaastöötajad, kes tegutsevad tema isiklikes huvides – kõik see käib Fjodor Bermani ning BLRT Grupi kohta“). Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et isegi tühistatud Harju Maakohtu 14.03.2013.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-56862 ei sisaldanud erinevalt kostja poolt avaldatust mingit sellekohast väidet, nagu oleks hageja I kasutanud pankrotistumist tellijate ees võimalikust vastutusest pääsemiseks (vt t I kd lk 155168). Samas tuleneb Riigikohtu 19.02.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07 sisuliselt muutmata jäetud Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2007.a otsusest tsiviilasjas nr 2-06-33-54, et ajakirjandusvabadusse sekkumine ei ole ka see, kui ajakirjandus kajastab konfliktsituatsiooni, järgides seejuures kõiki ajakirjanduseetika nõudeid, kuid peab hilisema informatsiooni lisandumisel hakkama parandama ajakirjanduse artikleid. Kostja pole tõendanud

§ 1047

lg 1 kohaselt, et ta ei teadnud hageja I au teotavate andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Samuti pole kostja tõendanud

§ 1047

lg 3 kohaselt, et temal kui andmete avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja viidatud asjaolu, et demokraatlikus ühiskonnas peabki ajakirjandus kajastama toimuvat üldsusele, ei tähenda, et teatud avalikkuse osa huvi skandaalide suhtes peaks rahuldama ebaõigete andmete avaldamisega, mille tõelevastavust ei ole piisavalt kontrollitud. Kohus nõustus hageja I seisukohaga, et kostjal olnuks võimalik kontrollida, kas hageja I on pankroti põhjustanud, mh OÜ BLRT Laevaehitus ajutise pankrotihalduri aruandega tutvudes. Vastavalt PankrS § 22 lgle 5 peab ajutine pankrotihaldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohus nõustus samuti hagejaga selles, et pankrotti läinud OÜ BLRT Laevaehitus kanti äriregistrisse 21.07.2003.a ja hageja I oli OÜ BLRT Laevaehitus juhatuse liige kuni 24.08.2005.a (t I kd lk 22). Väidetav leping, millest tulenevate leppetrahvide maksmiseks pääsemiseks olevat kostja väite kohaselt hageja I põhjustanud pankroti, sõlmiti kostja avaldatud artikli kohaselt 2007.a, seega ligi kaks aastat pärast seda, kui hageja I ei olnud enam OÜ BLRT Laevaehitus juhatuse liige. Isikut, kes ei ole äriühingu juhtorgani liige ajal, kui sõlmitakse leping ja täidetakse lepingut, millest tulenevad nõuded muudavad äriühingu maksejõuetuks, ei ole kohtu hinnangul vähemalt üldreeglina võimalik nimetada äriühingu pankroti põhjustajaks. Kostja vastutust ebaõigete andmete avaldamise eest ei muuda kuidagi vandeadvokaat Puolakaineni arvamuse kajastamine. Esiteks tuleb veelkord rõhutada, et käesoleval juhul on 24

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 kostja avaldanud hageja I kohta hageja I au teotavaid faktiväiteid (jõustumata) kohtuotsusest eraldiseisvalt (vt t I kd lk 17-18) ning sellised väited on kostja omapoolne ebaõige interpretatsioon (jõustumata) kohtuotsusest. Sama kehtib seoses v.adv Puolakaineni arvamuse kajastamise suhtes: hageja I ei ole käesolevas menetluses esitanud nõuet v.adv Puolakaineni arvamuse ümberlükkamiseks, vaid kostja avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mis ei sisalda viidet v.adv Puolakainenile (vt t I kd lk 17-18). V.adv Puolakkainen pole seejuures erinevalt kostjast väitnud, nagu oleks hageja I kasutanud pankrotistumist tellijate ees võimalikust vastutusest pääsemiseks. Samuti ei muuda kostja vastutust ebaõigete andmete avaldamise eest asjaolu, et hageja II pressiesindajale ning juristile on ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbris sõna antud (t I kd lk 18-19). Lisaks eeltoodule märkis kohus, et kaalutlused kostja tegevuse õigusvastusest ei oma hageja I nõude õigeks lahendamiseks määravat tähtsust, kuna isegi kostja tegevuse õigusvastasuse puudumine ei välistaks hageja nõude rahuldamist (vt

§ 1047lg 4).

Kohus on nimetatut pooltele selgitanud ka 04.04.2014.a kohtuistungil (t II kd lk 16). Kokkuvõtlikult leidis kohus, et kostja on avaldanud hageja I kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks hageja I põhjustanud pankroti eesmärgiga vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus rahuldas selles osas hageja I nõude ja kohustas kostjat nimetatud ebaõige väite ümber lükkama. II Ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbri leheküljel 4 ilmunud artiklis „Pravilam sledujut slabõe“ on kostja avaldanud hageja I suhtes järgneva sisuga vaidlusaluse teksti, mida käesoleva menetluse pooled mõistavad erinevalt: „Гнидин также высказал подозрение, что «крупные собственники скрывают прибыль предприятия от миноритарных акционеров и изымают её из предприятия иными путями». Он пояснил, что этот вывод основан на экспертном заключении“ (t I kd lk 18, hageja tõlkes: „Gnidin ütles samuti välja kahtlustuse, et „suuromanikud varjavad ettevõtte tulu väikeaktsionäride eest ning võtavad selle ettevõttest välja teisi teid pidi.“ Ta selgitas, et see järeldus põhineb eksperthinnangul“). Kostja on viidatud venekeelse lause kasumi varjamise osas tõlkinud nii, et „Samuti avaldas Gnidin kahtlust, et „suuromanikud varjavad ettevõtte kasumi suurust väikeaktsionäride eest ja viivad selle muul viisil ettevõttest välja.“ Kohus leidis, et täpne tõlge on siiski selline, et suuraktsionärid varjavad kasumit („skrõvajut pribõl“), mitte kasumi suurust, kuid see nüansierinevus ei mõjuta kohtu hinnangul asja sisulist lahendamist isegi juhul, kui lugeda õigeks kostja tõlge. Kuigi kostja poolt avaldatud kahtlus kasumi väljaviimise ja selle muul viisil väljaviimise osas puudutab otseselt „suuromanikke“, ei ole kostja vastu vaielnud hageja käsitlusele, mille kohaselt avaldatu käib hageja I kohta (vt ka t II kd lk 56-58). Esmalt lahendas kohus küsimuse, kas kostja poolt hageja I kohta avaldatu (Gnidini kahtlustus, et hageja I on varjanud hageja II kasumit ja viinud seda välja muul viisil) on käsitletav faktiväitena või väärtushinnanguna. Hageja leidis, et tegemist on faktiväitega, viidates seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-145-07 (p 15). Kohus leidis, et käesoleva vaidluse asjaolud erinevad hageja viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud asjaoludest. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-07 olid kohtud tuvastanud, et kostja poolt avaldatust tulenes ebaõige faktiväide hageja kohta, mistõttu faktiväite pärinemine kolmandalt isikult ei muutnud faktiväidet väärtushinnanguks. Käesolevas asjas ei ole aga kohtu hinnangul tuvastatav, et kostja oleks avaldanud käesoleva otsuse p-s 15 käsitletud tekstis hageja I kohta faktiväite. Kostja poolt avaldatu („Gnidin ütles samuti välja kahtlustuse, et „suuromanikud varjavad ettevõtte tulu väikeaktsionäride eest ning võtavad selle ettevõttest välja teisi teid pidi.“ Ta selgitas, et see järeldus põhineb eksperthinnangul“) ei sisalda kohtu hinnangul andmeid, mis oleks kohtumenetluses kontrollitavad ja mille tõesus või väärus oleks kohtumenetluses tõendatavad. 25

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 Kohus nõustus kostja käsitlusega, et kahtluse avaldamine ei ole üldjuhul ega ka käesolevas vaidluses käsitatav faktiväitena. Sõna „kahtlus“ kasutamine faktiväite ees viitab kohtu hinnangul juba olemuslikult sellele, et tegemist ei saa üldreeglina olla faktiväitega – „faktiväide“ ei ole eesti keeles kuidagi samastatav „kahtlusega.“ Käesoleva otsuse p-s 4 viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Lisaks sellele, et kostja avaldatu põhines Gnidini kahtlusele ja oli sellisena ka avaldatud, ei ole kohtu hinnangul võimalik kontrollida ka konkreetse kahtluse („suuromanikud varjavad ettevõtte kasumit väikeaktsionäride eest ning võtavad selle ettevõttest välja teisi teid pidi“) sisulist tõesust või väärust. Lauset „suuromanikud varjavad ettevõtte kasumit väikeaktsionäride eest“ ei saa käesoleva vaidluse kontekstis käsitleda faktiväitena. Nimetatud lause on kostja poolt avaldatud artikli konteksti arvestades esitatud halvustava väärtushinnanguna, mille tõesust või väärust ei ole võimalik kontrollida ainuüksi sõna „varjama“ hinnangulisest olemusest lähtudes. Samuti märkis kohus, et konkreetse lause konteksti arvestades räägitakse selles mitte ametliku kasumi (mis on nähtav avalikest majandusaasta aruannetest) varjamisest, vaid võimaliku mitteametliku kasumi varjamisest, mida võetakse ettevõttest välja „teisi teid pidi“ või „muul viisil.“ Kohus juhtis seejuures tähelepanu asjaolule, et nii hageja kui kostja on nõustunud käsitlusega, mille kohaselt sõnu „inõmi putjami“, mis otse tõlkes tähendab „muul viisil“ võib sisu järgi tõlkida „kantimiseks“ nagu seda tegi kostja oma 09.06.2013.a kirjas (t I kd lk 12, 135; t II kd lk 140). Kohus leidis, et „kantimine“, nagu ka samatähenduslik „kasumi muul viisil väljaviimine“ kujutavad endast väärtushinnanguid, mitte aga kontrollitavaid faktiväiteid. Juhul, kui käsitleda aga faktiväidetena kostja poolt avaldatut, et „Gnidin avaldas kahtlust“ või et „Gnidin selgitas, et see järeldus põhineb eksperthinnangul“, siis ei ole hagejad väitnud, et need faktid (st et Gnidin avaldas kahtlust ja Gnidin selgitas) oleksid ebaõiged ja nagu poleks Gnidin kostjale kahtlusi avaldanud või selgitust andnud. Seega ainuüksi Gnidini poolt kostjale kahtluse avaldamine või selgituse andmine ei ole vaidlusalune ja Gnidini poolt kostjale kahtluse avaldamise ning selgituse andmise fakti ümberlükkamiseks alust ei ole. Sellel põhjusel ei andnud kohus hinnangut ka sellele, kas Gnidini poolt avaldatud kahtlusel oli objektiivne faktiline alus või mitte, samuti ei hinnanud kohus kostja poolt „Gndini kahtluse üldise faktilise objektiivse baasi“ ja väidetava „mõistliku kahtluse“ tekkimise kinnitamiseks esitatud tõendeid (t II kd lk 56-127). Kohus ei pidanud põhjendatuks ega mõistlikuks, et iga ajakirjanduses avaldatud kolmanda isiku kahtluse puhul peaks hilisemalt eraldi tõendama seda, kas vastava kahtluse tekkimiseks eksisteeris faktiline objektiivne baas või mitte. Erinevalt nt kriminaalmenetluse kahtlustusest, mis peab põhinema objektiivsetele tõenditele, on ajakirjanduses väljendatud kolmanda isiku kahtlus mingi asjaolu suhtes suures osas subjektiivne. Isikute kahtlused ei põhine ega peagi alati põhinema „objektiivsele faktilisele baasile.“ Kui eeldada ajakirjanduses avaldatud artiklitelt samasugust tõendamisstandardit nagu isiku kahtlustamisel kriminaalmenetluses, siis ei saaks vaba ajakirjandus normaalselt toimida. Ajakirjandusel on õigus ja sageli ka vajadus avaldada kiiresti ja mõjusalt erinevate isikute arvamusi, seisukohti ning kahtlusi. Tänapäeva ajakirjanduses on erakordselt oluline info edastamise kiirus, mistõttu ei saa eeldada, et ajakirjandus peaks iseseisvalt tagama kõikide avaldatud arvamuste, seisukohtade ning kahtluste täieliku kooskõla nn objektiivse tegelikkusega. Oluline on siiski see, et ajakirjandus tegutseks tasakaalustatult ja heauskselt. EIK 26

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 on 02.10.2012.a lahendis asjas Yordanova ja Toshev vs Bulgaria leidnud, et kui ajakirjanik avaldab olulise informatsiooni ebapiisavate tõendite alusel, siis osutub sõnavabaduse kaitse aspektist määravaks tema heauskne tegutsemine. Käesolevas asjas on kostja avaldanud lisaks Gnidini poolt avaldatud kahtlusele ka hageja II seisukoha, milles viitega Gnidini arvamusele kinnitatakse hagejate tegevuse seaduslikkust (t I kd lk 19), seega ei ole Gnidini kahtlust kostja poolt presenteeritud objektiivse tõena. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et tsiviilkohtumenetluses ei ole kohtul võimalik kontrollida väidetava mitteametliku kasumi suuromanike poolt väikeaktsionäride eest „varjamise“ ning „kantimise“ või „muul viisil“ väljaviimise kahtluste tõesust või väärust. Selliseid kahtlusi oleks tõenäoliselt võimalik kontrollida kriminaalmenetluses, kuid üksnes eeldusel, et kahtlusi avaldanud isik esmalt konkretiseeriks oma väärtushinnanguna väljendatud kahtlused ja esitaks ebamääraste kahtluste asemel konkreetsed faktiväited (sh esitaks andmed väidetava mitteametliku kasumi olemasolu kohta; selgitaks, kes konkreetselt kelle eest ja kuidas seda kasumit varjab ning esitaks andmed väidetava mitteametliku kasumi ettevõttest väljaviimise kohta). Kostja võiks iseenesest vastutada hageja I ees ka ebakohase väärtushinnangu avaldamise eest nt

§ 1046

lg 1 alusel, kuid sellist hagi ei ole käesolevas menetluses esitatud ja seega ei saa kohus selles küsimuses ka mingeid seisukohti võtta. Hagejad on käesolevas menetluses nõudnud ebaõigete andmete (faktiväidete) ümberlükkamist, kuid väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa

§ 1047lg 4 järgi nõuda.

Seega jättis kohus rahuldamata hageja I hagi osas, milles hageja I taotles, et kostjat kohustataks ümber lükkama väide, nagu oleks hageja I varjanud hageja II kasumit ja seda muul viisil välja viinud. III Hageja II suhtes on kostja avaldanud ajalehe Delovõje Vedomosti 24.04.2013.a numbri leheküljel 4 artiklis „Pravilam sledujut slabõe“ (t I kd lk 18) järgneva sisuga vaidlusaluse teksti, mida käesoleva menetluse pooled mõistavad erinevalt: „Владеющие довольно крупными пакетами акций бывший техдиректор BLRT Валерий Коваленко, проработавший на предприятии почти 40 лет, и бывший юридический директор Михаил Гнидин (20 лет) были вынуждены уйти с этих должностей и оказались в оппози-ции к Берману. С тех пор они безуспешно пытаются получить хотя бы информацию о деятельности BLRT, не говоря уже о выплате дивидендов. Вместо этого имто на несколько часов ставят презентацию (ОСА 01.11.2011 г.), то не пускают на собрание акционеров (01.12.2011г.)“ (t I kd lk 18, tõlkes: „Üpris suuri aktsiapakke hoidev BLRT endine tehniline direktor Valeri Kovalenko, kes on töötanud äriühingus peaaegu 40 aastat, ning endine juriidiline direktor Mihhail Gnidin (20 aastat) olid sunnitud lahkuma nendelt ametikohtadelt ning nad sattusid Bermaniga opositsiooni. Sellest ajast alates on nad üritanud edutult saada mingitki informatsiooni BLRT tegevuse kohta, rääkimata dividendide väljamaksmisest. Selle asemel kord näidatakse neile mitu tundi presentatsiooni (01.11.2011. a AÜK), kord ei lasta aktsionäride üldkoosolekule (01.12.2011. a)“. Lisaks ilmus 24.04.2013.a samal teemal artikkel Delovõje Vedomosti on-line väljaandes pealkirja all Svoja igra Fjodora Bermana (t I kd lk 21). Artikkel on kättesaadav veebis http://www.dv.ee/Default.aspx?PublicationId=a8f3fd04-827d-4cc6-be82-cc7e2d2a5126. Selles on-line artiklis on järgmine lõik: „Технический директор BLRT Валерий Коваленко, проработавший на предприятии 40 лет, и юридический директор предприятия Михаил Гнидин), владеющие самыми крупными после Бермана пакетами акций, были вынуждены уйти со своих должностей. С тех пор они и их адвокаты требуют собраний и безуспешно пытаются хотя бы получить информацию о деятельности концерна, не говоря уже о дивидендах. Вместо этого им то показывают презентацию на несколько 27

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 часов (01.11.2011 г.), то просто не пускают на собрание акционеров (01.12.2011 г.).“ (tõlkes: „BLRT tehniline direktor Valeri Kovaleno, kes oli töötanud ettevõttes 40 aastat, ja ettevõtte juriidiline direktor Mihhail Gnidin, kes pärast Bermanit omavad suuruselt kõige suuremaid aktsiapakette, olid sunnitud lahkuma oma ametikohtadelt. Sellest ajast alates nemad ja nende advokaadid nõuavad koosolekuid ning proovivad edutult saada kasvõi informatsiooni kontserni tegevuse kohta, rääkimata juba dividendidest. Selle asemel näidatakse neile kord mitu tundi presentatsiooni (01.11.2011.a), kord lihtsalt ei lasta aktsionäride üldkoosolekule (01.12.

a).“ Esmalt käsitles kohus kostja poolt avaldatut informatsiooni mittesaamise kohta. Kohus nõustus kostjaga, et informatsiooni mittesaamist puudutavate kostja avalduste näol on tegemist väärtushinnanguga. Kohus lähtus seejuures sellest, et väitest arusaamiseks tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). Kohus tugines ka Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-161-05 (p 10), nr 3-2-1-99-97, nr 3-2-1-
Mõistliku inimese arusaama järgi võib vaidlusalustest kostja avaldustest (avaldused on väikestele nüansierinevustele vaatamata oma sisult samatähenduslikud) järeldada, et kostja on avaldanud hageja II kohta väärtushinnangu, mille kohaselt BLRT endine tehniline direktor Valeri Kovalenko ning endine juriidiline direktor Mihhail Gnidin olid sunnitud lahkuma oma ametikohtadelt ning sattusid hagejaga I opositsiooni, misjärel „sellest ajast alates on nad üritanud edutult saada mingitki informatsiooni BLRT tegevuse kohta, rääkimata juba dividendidest.“ Kohus nõustus kostjaga, et nimetatud avalduse tõesus või väärus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Lause, millest hageja II on tuletanud enda kohta käiva faktiväite („sellest ajast alates on nad üritanud edutult saada mingitki informatsiooni BLRT tegevuse kohta“), sisaldab mitmeid hinnangulisi sõnu, mille tõesust või väärust ei ole kohtul võimalik kontrollida – kohus ei saa jah-ei skaalal lugeda tõendatuks või mittetõendatuks seda, kas väikeaktsionärid „üritasid“ või „ei üritanud“, kas nad üritasid informatsiooni saada „edukalt või mitte nii edukalt“ või hoopis „edutult.“ Samuti on kohtu hinnangul eelviidatud kostja avalduste konteksti arvestades hinnangulised kategooriad avaldustes sisalduvad sõnaühendid „mingitki informatsiooni“ ja „sellest ajast.“ Kokkuvõttes leidis kohus, et lause „sellest ajast alates on nad üritanud edutult saada mingitki informatsiooni BLRT tegevuse kohta“ ei ole lauset osadeks jagades ega ka tervikuna vaadeldav hageja II kohta avaldatud faktiväitena. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja poolt kasutatud keeleline konstruktsioon ei jäta kahtepidi arusaamise võimalust – väikeaktsionärid ei ole avaldatu kohaselt hagejate arvates saanud hagejalt II üldse informatsiooni. Kohus märkis lisaks eeltoodule, et lause „sellest ajast alates on nad üritanud edutult saada mingitki informatsiooni BLRT tegevuse kohta, rääkimata juba dividendidest“ on mõistlikult võttes nö liialdatud väärtushinnang. Seejuures kostja poolt konstruktsiooni „rääkimata juba dividendidest“ kasutamine „informatsiooni saamise üritamise“ järel (t I kd lk 18, 21) viitab pigem sellele, et mingit informatsiooni siiski saadi, vastasel korral ei oleks põhjust rääkida dividendide mittesaamisest veelgi negatiivsemas väljenduses („rääkimata juba dividendidest“). Kuna kohus leidis, et kostja poolt avaldatu hagejalt II informatsiooni mittesaamise kohta ei ole vaadeldav faktiväitena, siis ei hinnanud kohus poolte väiteid ja tõendeid küsimuses, kas kostja poolt avaldatu vastab tõele või mitte ning millises ulatuses on hageja II aktsionäridele infot andnud. Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust see, kas hageja II on täitnud ÄS-i nõuded väikeaktsionäridele info andmiseks ÄS § 287 mõttes ning millises ulatuses hageja II on enda tegevuse kohta informatsiooni väljastanud või pidanuks väljastama. Kostja poolt avaldatud väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. 28

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 Kostja võiks iseenesest vastutada hageja II ees ka ebakohase väärtushinnangu avaldamise eest nt

§ 1046

§ 1047lg 4 järgi nõuda.

Seega jättis kohus rahuldamata hageja II hagi osas, milles hageja II taotles, et kostjat kohustataks ümber lükkama väide, nagu ei olevat Mihhail Gnidinile ja Valeri Kovalenkole antud informatsiooni hageja II tegevuse kohta. IV Kohus ei nõustunud kostja tõlgendusega, nagu oleks kostja poolt avaldatud väide M. Gnidinil ja V. Kovalenkol aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul osalemise takistamise kohta utreeriv väärtushinnang. Mõistliku inimese arusaama järgi võib vaidlusalusest kostja avaldusest järeldada, et kostja on avaldanud hageja II kohta faktiväite, nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul. Kohus lähtus sellest, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-11-04 (RT III 2004, 6, 66), et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu lahendi 3-2-1-161-05 p-s 12 esitatud selgituse kohaselt võidakse isikut üldsuse ees ebaõigesti kujutada sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ja sellisel juhul saab kannatanu

§ 1047

lg 4 alusel nõuda avaldaja kujul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatust (tõlkes „Üpris suuri aktsiapakke hoidev BLRT endine tehniline direktor Valeri Kovalenko, kes on töötanud äriühingus peaaegu 40 aastat, ning endine juriidiline direktor Mihhail Gnidin (20 aastat) olid sunnitud lahkuma nendelt ametikohtadelt ning nad sattusid Bermaniga opositsiooni. Sellest ajast alates on nad üritanud edutult saada mingitki informatsiooni BLRT tegevuse kohta, rääkimata dividendide väljamaksmisest. Selle asemel kord näidatakse neile mitu tundi presentatsiooni (01.11.

a AÜK), kord ei lasta aktsionäride üldkoosolekule (01.12.
a)“ järeldub mõistlikult faktiväide, nagu oleks hageja II takistanud M. Gnidinil ja V. Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul. See, kas nimetatud isikud said osaleda aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul, on kontrollitav ehk siis kostja poolt avaldatud faktiväite tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Hinnates kostja poolt avaldatud väite tõesust või väärust, märkis kohus, et hageja selgituse kohaselt aktsionär M. Gnidin viibis 01.12.2011.a üldkoosolekul isiklikult ja oli esindatud ka vandeadvokaat R. Jankelevitši poolt. Aktsionär V. Kovalenko oli samal üldkoosolekul esindatud vandeadvokaat H. Vallikivi poolt. Ka kostja ei eitanud seda, et Mihhail Gnidin ja Valeri Kovalenko said osaleda aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul ja neid ei takistatud üldkoosolekul osalemast. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et artikli üldisemast kontekstist käib aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul osalemise takistamise väide hoopis endistele äripartneritele ja töötajate kohta ning et avaldatuga soovis ajakirjanik edastada, et väikeaktsionäre on üldisemalt takistatud üldkoosolekul osalemast. Kohus märkis, et väitest arusaamiseks tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-67-10, p 21). Kostja avaldatud faktiväide (t I kd lk 18, 21) ei jäta kohtu arvates kahtlust, et mõistliku inimese arusaama järgi avaldas kostja üldsusele faktiväite, nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kas mingid kolmandad isikud said või ei saanud osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kas mingite teiste isikute (sh 29

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 TIAN GROUP OÜ) aktsionäriõigusi on kunagi rikutud, ei ole asjassepuutuv, sest vaidlusalune kostja väide on avaldatud konkreetselt seoses M. Gnidini ja V. Kovalenko takistamisega üldkoosolekul osalemast. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja on avaldanud hageja II kohta ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul. 04.04.2014.a istungil on kohus kostjale selgitanud, et avaldatud faktiväidete õigsuse tõendamiskoormust kannab kostja kui avaldaja, eeldusel, et avaldatud faktiväited olid hageja au teotavad (mainet kahjustavad) või nende faktiväidetega on põhjendatud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Samuti viitas kohus

§ 1047lg-le 2 (t II kd lk 16).

Kohus leidis, et kostja avaldatud faktiväide – nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul – on hageja II mainet kahjustav ja hageja II jaoks majanduslikult kahjulik asjaolu. Kohus nõustus hagejate seisukohaga, et aktsionäri mittelubamine aktsionäride koosolekule oleks ebaseaduslik tegu ning sellise väite esitamine hageja II suhtes on hagejale II majanduslikult kahjulik asjaolu, kuna see õõnestab hageja II usaldusväärsust klientide ja äripartnerite silmis ning halvendab äritegemise võimalusi. Aktsionäri takistamine aktsionäride üldkoosolekul osalemast on ka tavatähenduses selgelt hageja II mainet kahjustav isegi sõltumata sellest, kas selline tegevus oleks otseselt karistatav või mitte. Kostja ei suutnud tõendada kõnealuse avaldatud faktiväite tegelikkusele vastavust. Kaalutlused kostja tegevuse õigusvastusest ei oma hageja II nõude õigeks lahendamiseks määravat tähtsust, kuna isegi kostja tegevuse õigusvastasuse puudumine ei välistaks hageja nõude rahuldamist (vt

§ 1047lg 4).

Kohus on nimetatut pooltele selgitanud ka 04.04.2014.a kohtuistungil (t II kd lk 16). Kokkuvõtlikult leidis kohus, et kostja on avaldanud hageja II kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul. Kohus rahuldas selles osas hageja II nõude ja kohustas kostjat nimetatud ebaõige väite ümber lükkama. Kohtuotsuse täitmise viisi ja korda ei muuda asjaolu, et kohus rahuldas hageja I ja hageja II hagi kostja vastu osaliselt (kumbagi hageja osas rahuldas kohus ühe nõude ja jättis ühe nõude rahuldamata). Asjaolu, et käesoleva otsuse alusel ümberlükatavate andmete maht on väiksem hagejate poolt hagis taotletust, ei muuda seda, kuidas ebaõiged andmed tuleks ümber lükata. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks ning rikkumiseelsele olukorrale võimalikult sarnase tulemuse saavutamiseks pidas kohus õigeks, et kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed hageja I kohta (nagu oleks hageja I põhjustanud pankroti, et pääseda lepinguliste kohustuste täitmisest) ja hageja II kohta (nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul) lükatakse kostja poolt ümber võimalikult sarnasel viisil kui avaldati esialgsed ebaõiged andmed. Ka hagejad ise on 03.06.2014.a kohtuistungil kohtu küsimusele vastates kinnitanud, et kui kohus rahuldab hagi osaliselt, siis hagejate poolt esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra osas jääb samaks kui on hagiavalduses esitatud (sh otsuse täitmise viisi, kujundusvõtete jne) osas (t II kd lk 143). Kohus pidas põhjendatuks kostja seisukohta, mille kohaselt selleks, et lükata ümber mistahes avaldust „samal viisil ja kohas“, peab see avaldus olemas selles kohas ja sellel viisil avaldatud ning juhul, kui avaldus on avaldatud esikaanel, siis tuleb see ka seal ümber lükata. Kostja leidis, et antud juhul on vaidlusalused väited avaldatud artiklitena lehe sees ning kui üldse, siis just seal tuleb need ka ümber lükata ning mitte esilehel, kus neid kunagi avaldatud ei ole. Kohus märkis, et tõepoolest ei ole ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande 24.04.2013.a välimisel esikaanel (t I kd lk 16) avaldatud väiteid käesoleva kohtuotsuse alusel ümberlükatavate ebaõigete andmete kohta (nagu oleks hageja I põhjustanud pankroti, et pääseda lepinguliste 30

(45)Tsiviilasi nr: 2-13-60810 kohustuste täitmisest ja nagu oleks hageja II takistanud Mihhail Gnidinil ja Valeri Kovalenkol osalemast aktsionäride 01.12.2011.a üldkoosolekul). Ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande 24.04.2013.a välimisel esikaanel olev tekst (tõlkes eesti keelde: „Viimasel ajal raputavad BLRT Gruppi pidevalt skandaalid. Neid ühendab üks (asjaolu) – kahtlustus räpases mängus peamise aktsionäri poolt“) võib küll olla vaadeldav ebakohase väärtushinnanguna, aga mitte faktiväidetena, mille ümberlükkamist hagejad oleksid käesolevas menetluses nõudnud ja mille ümberlükkamise nõudeid kohus oleks rahuldanud. Tulenevalt eeltoodust ei rahuldanud kohus hagejate taotlust kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teade avaldataks ajalehe Delovõje Vedomosti reklaami sisaldavate välislehtedega väljaande paberväljaande e nn „kriidi“ välimisel esikaanel. Hagejate esindaja on 03.06.2014.a istungil selgitanud, et „Täpselt sellisel kujul ei ole võimalik andmeid ümber lükata tavaajalehes, oleme valmis ootama seni kuni AS Äripäev avaldab uuesti reklaami sisaldavate välislehtedega väljaande (reklaamlehed on nimetatud ka kui „kriit“). Hiljemalt kolme kuu jooksul võiks olla see artikkel avaldatud“ (t II kd lk 143-144). Lähtuvalt hagejate esindaja selgitusest ja pidades silmas vajadust rikkumiseelsele olukorrale võimalikult sarnase tulemuse saavutamiseks pidas ka kohus õigeks, et ebaõigete andmete ümberlükkamine käesoleva kohtuotsuse alusel toimuks ajalehe Delovõje Vedomosti reklaami sisaldavate välislehtedega väljaande paberväljaandes. Kuna kostja selles küsimuses vastuväiteid ei esitanud, siis pidas kohus mõistlikuks määrata ebaõigete andmete ümberlükkamise tähtajaks hagejate poolt kohtuistungil pakutud kolmekuulise tähtaja, mida tuleb hakata arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest. Pidades silmas vajadust rikkumiseelsele olukorrale võimalikult sarnase tulemuse saavutamiseks pidas kohus põhjendatuks hagejate taotlust, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teade tuleb avaldada ajalehe Delovõje Vedomosti reklaami sisaldavate välislehtedega väljaande paberväljaande leheküljel neli rubriigis Epitsentr vahetult rubriigi pealkirjast allpool; teade tuleb avaldada pealkirja „Ebaõigete andmete ümberlükkamine“ all ehk vene keeles «Опровержение неверных данных», kusjuures see pealkiri on esitatud sama kirja suuruse, fondi ja värviga nagu on 24.04.2013.a ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande leheküljel 4 avaldatud pealkiri „Pravilam sledujut slabõje.“ Kohus märkis, et 24.04.2013.a ajalehe Delovõje Vedomosti paberväljaande leheküljel 4 avaldatud artiklis „Pravilam sledujut slabõje“ (t I kd lk 18) avaldas kostja käesoleva otsuse alusel ümberlükkamisele kuuluvaid ebaõigeid faktiväiteid hagejate kohta. Seega on kohane ka ebaõigete andmete ümberlükkamine samas rubriigis ja samal lehel, kus ebaõiged andmed avaldati. Kohus ei pidanud aga vajalikuks ajalehe sees määrata kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et viidatud ebaõigete andmete ümberlükkamise teate kaks esimest sõna oleks esile toodud sama värviga kui vaidlusaluse artikli kaks esimest sõna (korporativnaja voina). Kohus viitas seejuures ka asjaolule, et venekeelses tekstis (milles andmete ümberlükkamine toimub), ei ole kostja poolt avaldatav

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.