) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 5 alusel luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks N.V. nimel registrisse kantud kinnisvarale järgnevalt: registriosa nr xxxxxxx elamumaa xxxxxxxx, suurusega 1170 m2, summas 52 423,04 eurot Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu).
lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Poliinia juhatuse liige N.V. oleks pidanud juba 2008.a võtma kasutusele meetmed omakapitali ÄS-ga vastavusse viimiseks. Arvestades OÜ Poliinia majandusnäitajaid ja progresseeruvat maksuvõlga on OÜ Poliinia püsivalt maksejõuetu alates detsember 2008.a ning N.V. oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. N.V. ei ole näidanud üles juhatuse liikmelt nõutavat hoolsust juhtida äriühingut parimal võimalikul viisil, jättes täitmata juhatuse liikmele seadusega asetatud kohustused, mis väljendus N.V. tegevusetuses OÜ Poliinia OÜ juhtimisel ning viis olukorrani, kus osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine ning ÄS § 176 ja § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 sätestatud kohustuste eiramine viis kausaalse sündmuste jadana selleni, et N.V. rikkus
lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustust tagada käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. N.V. tegevusetus, mis seisnes OÜ Poliinia pankrotiavalduse mitteesitamises 20 päeva jooksul arvates püsiva maksejõuetuse saabumisest ning OÜ Poliinia kahjumliku majandustegevuse jätkamises, on põhjustanud OÜ Poliinia täiendava maksuvõla, summas 40 325,42 eurot tekkimise. OÜ Poliinia maksuvõlg summas 40 325,42 eurot on alates juuli 2009.a kuni 15.04.2011.a kasvanud. OÜ Poliinia 2008.a, 2009.a ja 2010.a kohta esitatud majandusaasta aruande allkirjastas N.V.. Tuginedes eeltoodule on maksuhaldur seisukohal, et teades OÜ Poliinia negatiivsest omakapitalist ja kahjumlikust tegevusest, oli N.V. hiljemalt 22.06.2009.a 2008.a majandusaasta aruannet allkirjastades, teadlik OÜ Poliinia püsivast maksejõuetusest. Vaatamata teadmisele OÜ Poliinia püsiva maksejõuetuse saabumisest detsembris 2008.a ei esitanud N.V. OÜ Poliinia pankrotiavaldust ning jätkas maksejõuetu äriühinguga majandustegevust. Sellega on N.V. põhjustanud OÜ-l Poliinia täiendava maksuvõla tekkimise perioodil juuli 2009.a kuni aprill 2011.a (ei ole juhatuse liige alates 15.04.2011.a), summas 40 325,42 eurot.
lg 1 näeb juhatuse liikme vastutuse ette süülise tegevuse korral, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt: raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. OÜ Poliinia maksuvõlg seisuga 25.07.2012.a on 84 430,43 eurot (s.h intress). Maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Poliinia vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Tuginedes eeltoodule on maksuhalduril
lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks
alusel.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhaldur on seisukohal, et N.V. on juhatuse liikme kohustuste täitmisel käitunud viisil, mis on mõistetav raske hooletusena, kuna äriühingu juhatuse liige on kohustatud täitma juhatuse liikme kohustusi ning käituma majanduslikult otstarbekalt. N.V. on jätnud täitmata juhatuse liikme
Maksuhaldur on käesoleva taotluse esitamisega algatanud N.V. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on N.V., kui OÜ Poliinia juhatuse liikme vastutuse tuvastamine OÜ Poliinia maksukohustuste täitmise eest, ehk algatanud vastutusmenetluse. Maksuhaldur on tuvastanud, et andmete alusel E-kinnistusameti elektroonilisest andmebaasist ja Ehitisregistrist ning Maanteeameti poolt hallatava liiklusregistri kohaselt, ei oma OÜ Poliinia registervara. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Poliinia nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. Kahjuks ei võimalda nimetatud register saada vastust kujul, mis väljatrükis näitaks, kelle suhtes on päring teostatud. OÜ Poliinia ei oma väärtpaberikontot. Taotleja on seisukohal, et OÜ Poliinia maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühing ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud. N. V. on OÜ Poliinia juhatuse liikme kohustuse süülise rikkumisega (ei ole täidetud pankrotiavalduse esitamise kohustust) põhjustanud OÜ Poliinia maksuvõlad. N.V. oli hiljemalt alates juunist 2009.a teadlik OÜ Poliinia maksejõuetusest kuid jätkas kahjumlikku tegevust. N.V. oli teadlik OÜ Poliinia maksejõuetusest ning sellest, et tegevuse jätkamisel puuduvad äriühingul rahalised vahendid tekkivate maksukohustuste täitmiseks, kuid sellest hoolimata jätkas OÜ Poliinia majandustegevust, põhjustades sellega maksuvõlgade tekkimise ning nende tasumata jätmise. Arvestades isiku varasemat käitumist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. N.V. omanduses on: - registriosa nr xxxxx, elamumaa, xxxxxxxx, suurusega 1170m2. Registriosal võõrandamise keelumärked ja hüpoteegid puuduvad; - registriosa nr xxxxxxxx, ärimaa xxxxxxxxxx. Registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad, kuid on seatud hüpoteegid üldsummas 5 200 000 krooni; - registriosa nr xxxxxxxx, elamu- ja maatulundusmaa xxxxxxxxx, suurusega 3174m2. Registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad, kuid on seatud hüpoteegid üldsummas 9 750 000 krooni. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt on taotleja seisukohal, et põhjendatud on hüpoteegi 52 423,04 eurot (40 325,42 + 30% täitmiskulude katteks) seadmine N.V. kinnistule. Taotleja selgitab, et isiku varale seatavad hüpoteegid peaksid katma tagatava nõude koos võimalike sundtäitmise kuludega. Tulenevalt
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui N.V. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 52 423,04 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 3 kohaselt on menetlusosalisteks loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Maksukorralduse seaduse § 1361, mis näeb ette täitmist tagavate toimingute sooritamise korra enne rahalise nõude või kohustuse määramist, isiku menetlusse kaasamist, kelle suhtes loa andmist taotletakse, ette ei näe. Küll aga on isikul võimalik kohtumäärust selle kättesaamisel ringkonnakohtus vaidlustada. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Loa andmise võib erandina otsustada ka väljaspool kohtu tööaega. Seega, kuna seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 5. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud N.V. suhtes vastutusmenetluse, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas
kohase vastutusotsuse koostamine OÜ Poliina maksuvõla sissenõudmiseks on võimalik. Maksuhaldur on tuvastanud, et N.V. on rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu OÜ Poliinia tekkinud maksuvõla eest. Kohus nõustub taotlejaga selles, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Haldusasi nr 3-12-1577 määrati lahendamiseks kohtunik Kristjan Siigurile. Seoses asja menetleva kohtuniku korralisel puhkusel viibimisega ning tulenevalt loataotluse kiireloomulisusest, lahendab loataotluse vastavalt kohtu tööjaotusplaanile kohtunik Indrek Paukštys. Indrek Paukštys Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.