3-13-1307/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-1307 Kohtuasi ********i kaebus Viru Vangla 01.04.2013 käskkirja nr 6-1/376-KP tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: ******** Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta ********i kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Võtta kaebuse materjalidesse Viru Ringkonnaprokuratuuri 14.10.2013 määrus, taotlus kriminaalasja materjalide väljanõudmiseks ja uurimiseks jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 28.03.2013 kirjutas kinnipeetav Aleksandr Hosin seletuskirja (tl 122) märkides sellesse, et esmaspäeval tuli kinnipeetav ******** temalt 200 euro suurust võlga välja nõudma ja lõi teda. Samal kuupäeval väljastati Viru Vangla meditsiiniosakonnast Aleksandr Hosini tervisekahjustuste tõend (tl 72) ja koostati toimunu kohta julgeolekuosakonna spetsialist Toomas Pastaki ettekanne (tl 123), milles tehti ettepanek paigutada ******** uute võimalike rikkumiste ärahoidmiseks eraldatud lukustatud kambrisse. 01.04.2013 koostati Viru Vanglas õiend (tl 73) seletustest keeldumise ja teatis kriminaalmenetluse alustamise (tl 124) kohta. Samal kuupäeval anti välja käskkiri nr 6-1/376-KP (tl 56-59), millega kohaldati kinnipeetav ********ile alates 28.03.2013 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. 10.06.2013 vaideotsusega nr 6-12/128-4 (tl 70-71) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 61-65) rahuldamata. 26.06.2013 käskkirjaga nr 6-1/799-KP (tl 74) lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses asjaolude äralangemisega. 14.10.2013 vormistas Viru Ringkonnaprokuratuur määruse (tl 115) ja lõpetas kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p-le 1 ning §-dele 200 ja 206 toetudes kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 04.06.2013 koostas ******** kaebuse (tl 1-7), milles palus enda suhtes tehtud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri tühistada. Kaebaja leidis erinevatele seadusesätetele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele viidates, et üksikvangistuse kohaldamine on õigusvastane, põhjendamata ja ebaproportsionaalne ning rikub tema inimõigusi. 16.10.2013 koostatud avalduses (tl 111-114) teatas kaebaja, et tema suhtes algatatud kriminaalasi on kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetatud. Ta väitis, et selles kriminaalasjas kogutu on vastuolus kinnipeetav Aleksandr Hosini seletuskirja, vanglaametnik Toomas Pastaki ettekande ja vaidlustatud käskkirja väidetega.
7. Viru Vangla vastuses (tl 51-55) paluti kaebust mitte rahuldada ning esitati oma seisukohad nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatuse kui kaebaja väidete suhtes. Seejuures leiti, et täiendavaid julgeolekuabinõusid saab vangla julgeoleku ja kinnipeetavate kaitsmise eesmärgil kohaldada ennetavalt ning alus selleks võib tuleneda ka isiku varasemast käitumisest ja kriminaalmenetluse tulemust ei pea ära ootama. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Viru Vangla oli üldse õigustatud kohaldama ********i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kas ja kuidas mõjutab vaidlustatud käskkirja õiguspärasust asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjustanud sündmuse suhtes algatatud kriminaalasi on lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.
9. Kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul on kohtuliku kontrolli võimalused halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg-s 3 kehtestatu kohaselt piiratud. Kohus võib hinnata ainult seda, kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud. Need sisalduvad haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et haldusakt oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õigusnormide alusel, nendega kooskõlas, proportsionaalne, ilma kaalutlusvigadeta ning vastaks vorminõuetele. Otsuse sisulise otstarbekuse hindamise õigust pole seaduseandja halduskohtule andnud, ta ei saa asuda vanglateenistuse asemele ega ise kaaluda otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ning peab piirduma üksnes selle kontrollimisega, kas haldusorgan on välja toonud ja kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vaidlusalune käskkiri vastab kõigile eelloetletud nõuetele. See on kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-des 55, 56 ja 57 kehtestatud vorminõuetega, on antud vangla sisekorraeeskirja § 1 2 lg-st 1 üksuse juhi ülesandeid täitvale vanglateenistuse ametnikule tuleneva otsustuspädevuse piirides ja lähtub vangistusseaduse § 66 lg-s 1 ning § 69 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatust. Nende kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve kohaldada viisil, mis tagab seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, saab kuni vastavate asjaolude äralangemiseni kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nendeks on vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või isiklike esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmete kasutamine.
10. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine ********i suhtes tinginud 25.03.2013 aset leidnud ründest kaaskinnipeetavale. Seejuures nähtub, et vanglateenistuse ametnik on lisaks ründe ohvri seletuse väidete ja julgeolekuosakonna spetsialisti ettekandele arvesse võtnud ka asjaolu, et kaebaja kannab karistust teise kinnipeetava ründamises seisnenud kuriteo eest ning teinud järelduse, et tegemist on kinnipeetavate turvalisusele ja vangla üldisele julgeolekule ohtliku isikuga, kelle liikumis- ja suhtlemisvabadust tuleb kuni asjaolude selginemiseni piirata. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse kinnipeetava õigusi ning seetõttu peavad nende rakendamiseks esinema vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. ********i puhul see nii ka on. Tegemist on kinnipeetavaga, kes kriminaalasjas nr 107-2988 langetatud kohtuotsuse kohaselt on varem kaaskinnipeetavat rünnanud ja tekitanud talle eluohtliku kehavigastuse. Aleksandr Hosini seletuses esitatud süüdistus ja meditsiiniosakonna tõend tema vigastuste kohta said koosmõjus anda vanglaametnikele põhjuse arvata, et on tekkinud oht vangla julgeolekule ja teistele kinnipeetavatele ning olla nii ettekande kui ka käskkirja koostamise aluseks. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vangla täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise üle otsustamisel kaalunud kaebaja ja teiste vanglas viibivate isikute huve ning leidnud, et valitud abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida teiste kinnipeetavate ründamise võimalust, on seega nende elu ja tervise säilitamise huvides igati vajalikud ning kaaluvad üles kaebaja vaba liikumise ja suhtlemise õigustele rakenduvad piirangud. Seega on piirangute kohaldamine olnud saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kaebajaga on enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vesteldud, tal võimaldati vastuväiteid esitada ning kohtule esitatust ei nähtu otsustust mõjutada võinud kaalutlusvigu ega menetluslikke rikkumisi.
11. Kaebaja väited tuginevad suures osas asjaolule, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks olnud sündmuse suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati selle aluse puudumise tõttu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-09 leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel hinnang, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem tegelik saabumine ei ole oluline, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning ta ei saa õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid kasutama. Ka lahendis nr 3-3-1-33-10 on Riigikohus asunud seisukohale, et vangistusseaduse § 69 lg 1 nimetatud aluse esinemisel tuleb vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada julgeolekuabinõu kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest. ********i puhul nähtub selgelt, et tegemist ennetavat laadi meetmega, mille kohaldamisel on lähtutud tema varasemast käitumisest ja püütud hinnata tulevast võimalikku käitumist. Kuna kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine ja nende maandamiseks kohaste vahendite üle otsustamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses, ei saaks kaebaja enda väited ja arvamused kinnitada, et vanglaametnike poolt tema kohta antud hinnang oli väär ning puudusid üldse igasugused alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete kohaldamiseks.
12. Kaebuse esitamisel on kaebaja viidanud piinamise keelule. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et 20.11.1991 Eesti suhtes jõustunud ÜRO piinamisvastase konventsiooni artiklis 1 sätestatud definitsiooni kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevaid või nendega juhuslikult kaasnevaid kannatusi ning ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt pole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine reeglina hõlmatud EIÕK art 3 kaitsealaga.
13. 29.07.2013 koostatud kohtumääruses määras kohus täiendavate dokumentide esitamise tähtajaks 10.10.
14. Halduskohtumenetluse seadustiku § 70 tulenevalt ei saa menetlusosalised peale selle kuupäeva möödumist enam täiendavate taotluste esitamises seisnevaid menetlustoiminguid teha, kui kohus ei otsusta teisiti. ******** on koostanud 17.10.2013 taotluse, milles palus lisada asja materjalidesse Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse tema suhtes algatatud kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta ning soovis ühtlasi selle kriminaalasja materjalide uurimist ja lisamist käesoleva asja toimikusse. See taotlus on küll hilinenud, kuid kaebuse asjaoludest tulenevalt peab kohus siiski vajalikuks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus asja materjalidesse võtta. Muus osas on taotlus põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Eelnevalt märgitu kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ennetav meede, mis otsustatakse kaalutlusõiguse alusel juhul, kui on alus arvata, et vastasel juhul võib vangla ja seal viibivate isikute julgeolek ohtu sattuda. Seega ei pea ega saagi lähtuda tegelikult toimunust, oluline on vaid see, et esineb ohu võimalikkus. Arvatava tagajärje reaalne saabumine ei oma tähendust ning abinõusid kohaldatakse seni kuni pole tuvastatud, et asjaolud, mis andsid aluse pidada olukorda ohtlikuks, ei ole ära langenud. ********i puhul on täpselt nii ka toimitud, sest veel enne kriminaalmenetluse tulemuse selgumist on 26.06.2013 koostatud käskkirjaga nr 6-1/799-KP täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes lõpetatud.
15. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul põhjust ********i kaebust rahuldada. Kaebuse esitaja oli kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud pole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane