, mitte valla põhimäärus. Seega isegi juhul, kui koondamine oleks pidanud toimuma 03.02.2013, oli seadusest tulenevat etteteatamistähtaega (90 päeva) ning hüvitise maksmise (üks kuu) korda järgitud.
. Valla põhimääruses ei ole vajalik sätestada kohalike omavalitsuse töötajate sotsiaalseid garantiisid, kuna avaliku teenistuja tagatised tulenevad otse seadusest. Kaebajatel ei ole õigust nõuda koondamishüvitist lähtudes valla põhimäärusest, vaid ametniku koondamisel tuleb lähtuda koondamise hetkel kehtivast
st. Lisaks jõustus Kanepi valla uus põhimäärus 08.02.2013.a, see kehtis nii koondamisest etteteatamise ajal (08.02.2013.a) kui ka koondamise hetkel (09.05.2013.a). Nii koondamisest etteteatamise teadetes kui ka koondamise käskkirjades on põhjendatud ametikohtade kaotamist. Käskkirjades on märgitud, et koondamisel on lähtutud ressursside kokkuhoiust personalikulude osas.
). Kanepi Vallavalitsuse poolt kaebajate koondamise osas läbi viidud haldusmenetlus, mille lõpptulemuseks oli kaebajate teenistusest vabastamise käskkirjade andmine, algas kaebajatele koondamisteadete väljastamisega 08.02.2013.a. Kuna menetlus algas kuni 31.03.2013.a kehtinud avaliku teenistuse seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb kaebajatega teenistussuhte lõpetamise õiguspärasuse, sh kaalutlusreeglite järgimise kohtulikul hindamisel lähtuda 16.07.2012.a31.03.2013.a kehtinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi
) redaktsioonist. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
lg 1 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kohaliku omavalitsuse volikogu.
lg 1 ja § 112 kohaselt oli ametniku ametisse nimetamise ja vabastamise õigus ametiasutuse juhil ehk vallavanemal. Volikogu ei teinud otsust konkreetsete isikutega teenistussuhte lõpetamise kohta, vaid ametikohtade kaotamise kohta. Volikogul ei ole õigust vallavalitsuse ametnikku teenistusest vabastada. Ametikohtade kaotamisest ei tulene üheselt see, et ametikoha kaotamise otsuse jõustumise hetkel lõpeb ka sellel ametikohal oleva ametniku teenistussuhe, kuna võimalik on ka ametnikule teise ametikoha pakkumine või ametnike ümberpaigutamine. Seaduses sellist nõuet esitatud ei ole, samuti ei ole see alati praktikas ka alati rakendatav.
lg 1 sätestas, et ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada. Kohus nõustub vastustaja arusaamaga, et vallavolikogu poolt tehtud ametikohtade kaotamise otsus on vallavalitsusele aluseks ja juhiseks alustada
, 130 jt sätestatud toiminguid, so vabastatavate ametnike kindlakstegemine, neile etteteatamine jne. Seega on ekslik kaebajate seisukoht, et kaebajatele oleks tulnud koondamisest ette teatada nii, et etteteatamistähtaeg oleks lõppenud samal ajal ametikohtade kaotamise otsuse jõustumisega, ehk et ametnikud tuleb vabastada ametist samal ajal ametikohtade kaotamisega. Selline regulatsioon nii varem kehtinud kui käesoleval ajal kehtivas
-s puudub. Õige on vastustaja arusaam, et esmalt peab jõustuma volikogu otsus vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta ning alles seejärel on vallavanemal võimalik alustada ametnike teenistusest vabastamiseks vajalike toimingute tegemist. Tuleb arvestada, et tulenevalt kaebajate tööstaažist tuli Olev Pärnale koondamise tõttu vabastamisest ette teatada 90 päeva ja Enn Ruusmaale 60 päeva. Ei saa kuidagi lugeda loogiliseks, et vallavalitsus oli kohustatud nii palju aega enne volikogu otsust isikutele koondamisest ette teatama, ja seda olukorras kus ametnike ametikohtade kaotamise osas vastav õigusakt puudus. Seega ei loe kohus põhjendatuks kaebajate taotlust lugeda nad vabastatuks ametist alates 03.02.2013.a. Et kaebajad tegelikult ei lugenud end vabastatuks 03.02.2013 seisuga, näitab asjaolu, et mõlemad töötasid senistel ametikohtadel edasi kuni 09.05.2013.a, ilma et nad oleksid varasemalt taotlenud enda vabastamise vormistamist või lõpparve maksmist. Kohtuistungil väljendas kaebajate esindaja seisukoha, et pärast 03.02.2013 osutasid kaebajad vallale teenust suuliseteenuse osutamise lepingu alusel, mis tekkis vaikimisi ametikohtade kadumise tõttu. 6 Mingeid kinnitusi sellise kokkuleppe ehk suulise lepingu sõlmimise kohta samas ei ole esitatud ega teine pool kinnitanud. 14. Kaebajad leiavad, et vastustaja on meelevaldselt venitanud etteteatamisega, et vältida koondamisel maksma pidanud hüvitist tööstaažist sõltuvalt. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kanepi Vallavolikogu 24.01.2013.a määrus "Kanepi Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade muutmine ja kinnitamine", millega muuhulgas koondati abivallavanema ja arendusnõuniku ametikohad, jõustus 03.02.2013.a. Kaebajatele väljastati koondamisteated 08.02.2013.a, kus vahepeale jäi ka kaks puhkepäeva. Seega ei saa lugeda põhjendatuks väidet, et vallavalitsus viivitas koondamisteadete väljastamisega, koondamisega seotud toimingute järjekord on seadusega kooskõlas. Kaebajatele on teenistusest vabastamisest ette teatatud
lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning kaebajad on kooskõlas
Millegagi ei saa lugeda põhjendatuks kaebajate etteheidet, et koondamisest etteteatamisega viivitati eesmärgil, et vältida varem kehtinud valla põhimäärusega ette nähtud suurema hüvitise välja maksmist. Nagu eelpool kohus selgitas, ei ole vastustaja kaebajatele koondamisteate teatavaks tegemisega viivitanud, kohus ei loe õigeks ka kaebajate seisukohta, et kaebajad tuli vabastada koondamise tõttu 03.02.2013.a. Seega ei saa ka lugeda põhjendatuks kaebajate väidet, et koondamisest etteteatamisega venitamine toimus hüvitise vähem maksmise eesmärgil. 15. Kaebajad leiavad, et nende vabastamine abivallavanema ja arendusnõuniku ametikohalt oli õigusvastane - koondamine oli näilik, neile ei pakutud teist ametikohta. Kanepi Vallavolikogu 24.01.2013 otsusega nr 1, millega koondati abivallavanema ja arendusnõuniku ametikohad, moodustati vallavalitsuse koosseisus juurde majandusnõuniku ametikoht. Selles osas vaidlust ei ole. Kaebajad märgivad, et kaebajatele teist ametikohta, sealhulgas just uut majandusnõuniku ametikohta ei pakutud. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaebajate ametist vabastamise käskkirjades (tlk.39, 40) on märgitud, et nii osa abivallavanema töökohustustest kui osa arendusnõuniku töökohustustest antakse üle moodustatavale majandusnõuniku ametikohale ja osa tööülesandeid olemasolevatele ametnikele. Abivallavanema Olev Pärna vabastamise käskkirjas on märgitud, et uus majandusnõuniku ametikoht täidetakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele konkursi korras kuna koondatava ametniku haridus ei vasta volikogu poolt kehtestatud nõuetele. Arendusnõuniku Enn Ruusmaa vabastamise käskkirjas on märgitud samuti, et majandusnõuniku ametikoht täidetakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele konkursi korras kuna koondatava ametniku töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta nimetatud ametikohale kehtestatud nõuetele. 16.
lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtades arvu vähendamisel, teenistuses ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et ametikohtade koondamise põhjus on näilik. Esitatud materjalide põhjal sellist järeldust teha ei ole võimalik. Volikogu 24.01.2013.a istungi protokolli (tl 54-55) kohaselt on ametikohtade kaotamise põhjuseks kulude kokkuhoid, kaotatakse kokku 3,5 ja moodustatakse 1 uus ametikoht, osa kaotatud ametikohtade ülesandeid pannakse olemasolevatele ametnikele. Volikogu 29.04.2013.a. istungil selgitas vallavanem Urmas Hallap, et vallavalitsuse struktuuri muudatustega hoitakse 7 kokku 27 000 eurot (tl 98-102, 111). See on arvestatav põhjendus ametikohtade koondamiseks. Seega on kaebajate vabastamine tulenenud vallavalitsuse koosseisude muutmisest, mille tulemusena on ametikohtade arv vallavalitsuses vähenenud, ehk tegemist oli koondamissituatsiooniga. Koondamissituatsiooniga on tegemist siis, kui isiku senist ametikohta enam ei ole, kui tema senised teenistusülesanded kas kaovad täielikult või jaotatakse need ümber. Asjasse ei puutu see, millise häälteenamusega volikogu otsuse tegi, määrav on see, et otsus on vastu võetud. Lisaks näitab eelnimetatud protokoll, et selline häälte jagunemine näitab pigem erinevate jõudude tasakaalu volikogus, kuna 7 poolthäälega võeti samal istungil vastu paljud olulised otsused (valla põhimääruse kinnitamine 7/6,
lg 3 kohaselt ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Kehtiv
lg 7 sätestab, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemustele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Seega on nii varasema
kui kehtiva
ettenähtud, et enne ametniku koondamist tuleb talle võimaluse korral pakkuda teist ametikohta. Koondatavale võib põhimõtteliselt pakkuda kõiki vakantseid ametikohti, mille ülesannete täitmiseks on isikul vajalik kvalifikatsioon, oskused, teadmised ja võimed, seega ka varem täidetust madalamat ametikohta. Vallavolikogu 21.01.2013 otsusega moodustati vallavalitsuse juurde majandusnõuniku ametikoht. Volikogu otsus jõustus 03.02.2013, seega oli vallavalitsusel olemas vaba ametikoht, mida oli võimalik kaebajatele pakkuda. Kaebajatele koondamisest teavitamise teadetes on märgitud, et üks ametikoht moodustatakse juurde ning osa kaotatud ametikohtades ülesandeid jagatakse olemasolevate ametikohtade vahel. Seda on märgitud ka kaebajate ametist vabastamise käskkirjas. 8 19. Enn Ruusmaa ametist vabastamise käskkirjas (tlk.39) on märgitud, et moodustatavad majandusnõuniku ning kultuuri- ja spordinõuniku ametikoht täidetakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele konkursi korras kuna koondatava ametniku töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta nimetatud ametikohtadele kehtestatud nõuetele. 8.02.2013 koondamisest teatamise teatise lõpus on märgitud, et uue moodustatud majandusnõuniku ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss. Sellest saab välja lugeda, et teatise esitamise ajal oli peamiseks põhjuseks, miks vabu ametikohti kaebajale ei pakutud just asjaolu, et uus ametikoht täidetakse konkursi teel. Ka oma vastuses on vastustaja pidanud peamiseks kaebajate vabastamise aluseks asjaolu, et uutele ametikohtadele ametniku saamiseks korraldatakse konkurss. Kohus osundab siin Riigikohtu 19.12.2011 otsusele asjas nr 3-3-1-50-11, kus Riigikohus jääb endiselt varasemalt esitatud seisukohale, et konkursi korras täidetava ametikoha koondamissituatsioonis olevale ametnikul pakkumata jätmine on õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et „Ametikoha all, mida tuleb koondamise korral ametnikule
järgi pakkuda, ei saa mõista seaduse alusel konkursi korras täidetavat ametikohta. Sellise ametikohana ei saa mõista ka vaba ametikohta, mille täitmiseks on kaalutlusotsuse alusel välja kuulutatud konkurss. Sellise ametikoha pakkumata jätmine ei anna alust lugeda koondamist toimunuks
lg 3 nõuete vastaselt, välja arvatud, kui on tõendatud, et konkurss kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule mitte pakkuda.“ Samuti on selles otsuses riigikohus märkinud: „Ametiasutusel puudub kohustus koondamissituatsioonis olevale ametnikule pakkuda konkursi korras täidetavat ametikohta. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha“. Vastustaja oli mõlemale kaebajale esitatud koondamisteates välja toonud, et uus majandusnõuniku ametikoht täidetakse konkursi teel. Seega oli kaebajatel antud asjaolu teada juba 08.02.2013 alates, mitte ei saadud sellest teada ametist vabastamise käskkirjas. Samuti puuduvad tõendid, et nii loodud majandusnõuniku ametikoha kui vaba kultuuri- ja spordinõuniku ametikohtade täitmine läbi konkursi oleks korraldatud eesmärgiga nende ametikohtade kaebajatele pakkumise vältimiseks. Kaebajad on küll märkinud, et neile neid kohti, seda just majandusnõuniku osas, ei pakutud, kuigi nad oleksid ametikohale esitatud nõuetele vastanud. Kohus ei loe aga vastustaja tegevusest kuidagi välja, et nii kaebajate ametikohtade kaotamine kui vastustaja poolt vabade kohtade täitmine konkursi teel oleks korraldatud just kaebajatest vabanemise eesmärgil. Lisaks nähtub E. Ruusmaa teenistusest vabastamise käskkirjast, et lisaks sellele, et majandusnõuniku ja kultuuri- ja spordinõuniku ametikoht täidetakse konkursi teel, puuduvad E.Ruusmaal töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta uutele ametikohtadele kehtestatud nõuetele. Seega on vastustaja hinnanud ka kaebaja võimeid ja oskusi tulenevalt uutest ametikohtadest ja leidnud et need ei ole vastavad. Kohus leiab, et vastustaja ei ole õigusvastaselt toiminud, ametiasutus omab teavet ja ülevaadet, kas isiku võimed ja oskused vastavad uutele nõuetele. Ametiasutusel tuleb lähtuda ka ametiasutuse vajadusi arvestades.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.