Obsah (12)

§ 33§ 106§ 31§ 107§ 85§ 88§ 105§ 116§ 117§ 10§ 90§ 89

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 16. detsember 2013. a, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-13-395 Haldusasi AS

§ 33

,

§ 106

lg 2 ja § 116 lg 2 ning jätnud alusetult kaebaja kasuks intressid arvestamata ning tasumata. 5.

1. Kaebaja selgitab, et esitas 22.10.2012 2012.a septembrikuu käibedeklaratsiooni ning taotles enammakstud käibemaksu summas 994 525,38 eurot tagastamist. Tagastusnõuet asus kontrollima I kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident Kati Rööpmann, kes palus esitada tagastusnõude õigsust tõendavad dokumendid. Korraldust kontrolli alustamiseks ning dokumentide nõudmiseks ei tehtud. Dokumente küsiti telefoni ning e- maili teel (tl 25-26). AS OilseedsTrade pearaamatupidaja K. K. esitas nõutud dokumendid. Kontrolli käigus selgus, et osa tehinguid, mahus alla 2% tagastusnõudest (16048,28 eurot) oli periodiseeritud valesti, tegemist oli seega sisuliselt arvutusveaga. Kaebaja nõustus ise deklaratsiooni vastavas osas parandama. 12.11.2012 e-kirjaga palus revident Kati Rööpmann teha kaebajal 2012 septembrikuu käibedeklaratsioonis parandused seoses Savikoti Agro ja Maaharijad OÜ arvetega (vt tl 25-26). 12.11.2012 tegi kaebaja pearaamatupidaja K. K. vastavad parandused summas 16 048,28 eurot, sellega vähenes esialgne tagastusnõude summa 16 048,28 euro võrra ning tagastusnõude lõplikuks summaks jäi 978 477,10 eurot. 12.11.2012 e- kirjaga teatas revident, et kuna tagastusnõude summa muutus, tuleks esitada ka uus taotlus. MTA e- maksuameti süsteemis polnud võimalik taotlust osaliselt muuta ning uus taotlus registreeriti 12.11.2012, samal ajal loeti eelmine tagastustaotlus kehtetuks. Kaebuse esitajale teadaolevalt on maksuhaldur tagastusnõude kontrollimisel pöördunud telefoni teel ühe tehingupartneri poole. Kaebaja tegi 21.11.2012 MTA-le taotluse tagastusnõude koheseks täitmiseks ning alternatiivse vaide maksuhalduri tegevuse peale. Taotluses selgitati tagastusnõude asjaolusid ning lisati kirjavahetus maksuhalduriga. Maksuhaldur tagastas 29.11.2012 tagastusnõude summas 978 477,10 eurot. 2 5.
2. Kaebaja viidates

§ 31

lg 1 p 3, § 33 lg 1 ja 3, § 105 lg 1 ja 2 ning §-dele 106 ja 107 ning KMS § 34 lg leiab, et kuna kaebaja esitas tagastusnõude 22.10.2012, siis möödus 30päevane tähtpäev tagastusnõude täitmiseks 21.11.2012. Järelikult oli tagastusnõude täitmise tähtaeg 21.11.2012. 5.3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

§ 106

lg 2 sätestatud põhimõttest, et summa, mille tagasisaamiseks isikul on õigus tuleb tagastada 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest kõrvalekaldumiseks on maksuseadused sätestanud teatud võimalused, mida käesoleval juhul aga ei ole kasutatud. Kaebaja viitab KMS 34 lg 2 ja

§ 107

lg 3 ning leiab, et maksuseadused ei võimalda maksuhaldurile diskretsiooni enammakstud käibemaksu tähtaegseks mittetagastamiseks olukorras, kus ei ole kohaldatud instrumente käibemaksu tagastamise taotluse täiendavaks kontrollimiseks või tagastustähtaja pikendamiseks. Kaebaja

1. a septembrikuu käibemaksu tagastustaotluse menetlemisel ei ole maksuhaldur eeltoodud võimalusi kasutanud (tagastusnõude täitmist ei ole pikendatud ega peatatud). Tagastusnõude kontrollimiseks ei ole kirjalikku korraldust. Samuti puudub kirjalik korraldus täiendavate tõendite esitamiseks. Suhtlus maksuhalduriga antud küsimuses toimus telefoni ja ekirjavahetuse kaudu. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maksuhalduril puudus õiguslik alus tagastada enammakstud käibemaks hiljem kui 30 päeva jooksul. 5.
2. Kaebaja on seisukohal, et käibedeklaratsiooni parandamine ei muutnud tagastusnõude täitmise tähtaja kulgemise algust. Oluline on ka asjaolu, et muudatus hõlmas vaid 2 % kogusummast. 5.4.
3. Maksusumma arvutatakse deklaratsiooni alusel (

§ 85-88).

Kaebaja viitab siinkohal veel

§-le 88 lg 5 ning §-le 89 lg 1 ja KMS §-le 27 lg

1. 5.4.
2. AS OilseedsTrade esitas tagastusnõude summas 994 525,38, peale parandust jäi summaks 978 477,10 eurot. Seega on tegemist üle 640 000-eurose summaga ning järgida tuleb

§ 106

lg 2 nõudeid (otsus tuleb vastu võtta 30 päeva jooksul ning selles märkida kontrollimiseks läbiviidud toimingud). Eeltoodud asjaoludest nähtub, et kontrolli viis läbi revident K. Rööpmann, kes tuvastas tagastusnõude osalise põhjendamatuse ning tegi taotlejale ettepaneku deklaratsiooni parandada. Revidendi korraldusel tehti käibedeklaratsioonis parandus (tl 25-26). Kuigi revident nõudis uue taotluse esitamist, ei ole tegemist uue tagastusnõudega, vaid kontrolli käigus selgunud asjaoludega (st. et väike osa, alla 2% taotlusest ei olnud põhjendatud ning parandusdeklaratsiooni mitteesitamisel oleks tulnud vastavas osas nõue rahuldamata jätta). Tulenevalt

§ 106

lg 2 oli maksuhaldur kohustatud tagastusnõude täitma ja vastava kirjaliku otsuse tegema esialgsest taotlusest 30 päeva jooksul (so. 21.11). 5.4.3. Kaebaja rõhutab, et deklaratsiooni parandamine ei tühistanud esialgset taotlust. Taotleja ei ole 22.10.2012 tagastusnõuet tagasi võtnud ega sellest loobunud. Asjaolu, et arvutisüsteemis (emaksuametis) kajastub summa uue taotlusena, ei oma õiguslikku tähendust, kuna kohaldada tuleb seaduse sätteid. Deklaratsiooni parandamisel uue taotluse automaatne registreerimine maksuhalduri andmebaasis on tehniline probleem. Maksuhalduri seisukoht, et deklaratsiooni parandamisest algab uus tagastusnõude täitmise tähtaeg, on täiesti vastuolus seadusega. Selline seisukoht eeldaks ka eelmise kontrolli lõpetamist ning uue alustamist. Kui taotleja ei ole tagastusnõudest loobunud, on maksuhaldur kohustatud seda menetlema. Kaebuse esitaja tahteks ei saa lugeda, et ta on tagastusnõudest loobunud. Uue taotluse registreerimine oli tingitud deklaratsiooni arvutusveast, uue deklaratsiooni esitamisest (milline kohustus oli kaebajal 3 tulenevalt

§ 88

lg 5, § 89 lg 1) ning e-maksuameti süsteemis tagastusnõude osalist muutmist mittevõimaldavas süsteemist. Kaebaja rõhutab, et tema tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tema tahtele ning ta on oma tahtest andnud teada ka koheselt maksuhaldurile (vt tl 2224). Seega on tahte tõlgendamine ka kooskõlas TsÜS §-ga

1. 5.
2. Käesoleval juhul oleks deklaratsiooni parandamata jätmise korral pidanud maksuhaldur tagastusnõude täitma ning jätma tõendamata osas (s. 16048, 28 eurot, mille kohta tehti deklaratsiooni parandus) taotluse rahuldamata. Kaebaja rõhutab, et sel juhul oleks maksuhaldur pidanud tagastama tähtaegselt selle summa, mille õigsuse kohta vastuväited puudusid (s.o. 978 477,10 eurot). Kuna summa 16 048,28 euro tagastamise õigsus ei olnud tõendatud, oleks maksuhaldur selles summas tagastusnõude otsusega rahuldamata jätnud. Maksuhaldur oleks sel juhul teinud

§ 106

lõikes 7 sätestatud motiveeritud otsuse.

§ 106

lg 7 sätestab, et tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise korral toimetatakse isikule kätte käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kirjalik motiveeritud otsus. Käesoleval juhul on tõendatud, et parandus tehti maksuhalduri ettepanekul (tl 25-26). Asjaolu, et MTA arvutisüstemis puudub võimalus tagastusnõude muutmist märkida, ei saa muuta seadusest tulevat tähtaega. Maksukohustuslase initsiatiiv ei saa panna teda halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui deklaratsiooni ei oleks vabatahtlikult parandatud. 5.6. Kaebaja märgib, et kui maksuhalduril on kahtlus mingi tehingu osas, siis on õigustatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine vastavalt

§ 107

lg 3 (lisatõendite esitamine), KMS § 34 lg 2 alusel (kahtlus tagasinõudmise osas, lisatõendite esitamine, kolmandatelt isikutelt järelpärimine). Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur tagastusnõuet tähtaegselt täitnud ega tähtaega pikendanud. Käesoleval juhul puudub selline alus, mille alusel saaks väita, et kogu tagastusnõue või enamik tagastusnõudest (s.o 978 477,10 euro osas) on tõendamata. Seega oli maksuhaldur kohustatud käibemaksu tagastama või tegema seda vähemalt osas, mille täitmise tähtaja pikendamiseks puudus alus. Olukord, kus maksuhaldur on arvestanud 12.11.2012 deklaratsiooni muudatustega seoses uut tagastusnõuet kui iseseisvat tagastusnõude tekkimise alust, tekitab küsimuse, mis sai eelmisest tagastusnõude kontrollimenetlusest. Eelmist kontrolli ei ole annulleeritud ega registreeritud uue taotluse alusel uut kontrolli alustatud, seega kinnitab ka eeltoodu, et tegemist on olnud ühe järjepideva menetlusega. Seisukoht, et käibedeklaratsioonis paranduste tegemine tähendas maksuhalduri jaoks kogu deklaratsiooni uut esitamist ning seeläbi hakkas kulgema käibemaksu tagastamise 30-päevane tähtaeg paranduste tegemisest (12.11.2012) on meelevaldne ning ei tulene seadusest. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt on omandiõiguse piiramine lubatav üksnes seadusliku aluse olemasolu korral. Käesolevas asjas selline alus puudub. Juhul kui maksukohustuslase esitatud käibemaksu tagastusnõude osas on osaline kahtlus, tuleb käibemaks tagastada 30-päevase tähtaja jooksul osas, milles kahtlus puudub. Vastupidine tõlgendus on vastuolus maksuseaduste mõtte ja eesmärgiga ning moonutab õigust enammakstud käibemaksu kiirele tagastamisele. 5.7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on motiveerimata. 5.7.1. Kaebaja märgib, et MTA põhjendab otsuses oma seisukohti ebaõigesti, et uue deklaratsiooniga ja uue tagastusnõude täitmise taotlusega kaotasid kehtivuse eelmine 4 deklaratsioon ning taotlus. MTA viitab KMS § 27 lg 5, mille kohaselt muudatuste tegemisel peabki maksukohustuslane esitama uue deklaratsiooni. 5.7.2. MTA on ebaõigesti samastanud käibedeklaratsiooni ja tagastusnõude täitmise taotluse. Tagastusnõude täitmise taotlus on iseseisev instrument. Kaebaja märgib ka, et käesoleval ajal isegi puuduvad käibedeklaratsioonis sellised lahtrid, kuhu saaks märkida, et tagastusnõuet soovitakse kanda pangakontole. Tagastusnõude täitmiseks tuleb teha eraldi taotlus.

§ 105

lg 9 kohaselt kehtestab rahandusminister määrusega riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra. Rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr 51 on kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (Määrus nr 51). Kaebaja viitab Määruse nr 51 §-le 1, § 2 lg-le 1, § 4 lg-le 1, § 3 lõigetele 1 ning

1. Samuti §-le 12 ning §-le 14 ning märgib, et tulenevalt eelpool viidatud regulatsioonist on tagastusnõue ja tagastusnõude täitmise taotlus erinevad mõisted. 5.7.
2. Seegatuleb tagastusnõue (sh deklaratsioonil kajastatu) 5 päeva jooksul arvestusse kanda. Arvestusse kandmist ei saa käsitleda tagastusnõude täitmise taotlusena.

seletuskirjas on märgitud § 33 kohta: „ Lisatakse lõige 11(jõustumine 01.01.2009). Luuakse uus rahaliste kohustuste tasumise kord, mille kohaselt kajastuvad kõik maksukohustuslase ja MTA vaheliste nõuete tasumised maksuhalduri poolt hallataval ettemaksukontol. Juhtumil, kui maksukohustuslane esitab deklaratsiooniga tagastusnõude ning ei taotle tagastusnõude täitmist (vt § 106 lg 1) enda pangakontole, peab maksukohustuslase tagastusnõue ikkagi kajastuma MTA arvestuses. Tulenevalt eeltoodust tuleb eristada tagastusnõuet ning tagastusnõude täitmise taotlust. Kaebaja rõhutab, et ka juhul, kui maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse nõude kohta, mida polegi olemas, tuleb maksuhalduril, lähtudes

s sätestatust, taotlus lahendada. Käesoleval juhul on maksuhaldur samastanud ilmselgelt õigusvastaselt deklaratsiooni paranduse tagastusnõude täitmise taotlusega. Kaebaja rõhutab, et eelmise taotluse kohta on e- maksuametis märge tühistamise tõttu üksnes seetõttu, et muud võimalust arvutisüsteem ei võimaldanud. 5.7.

1. Juhul, kui kohus leiab, et arvutisüsteemi kajastust saab käsitleda kui uut tagastusnõude täitmise taotlust, palub kaebaja jätta nimetatud normid kohaldamata. HKMS § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Kaebaja on seisukohal, et ebaselged, kaebaja tahteavalduse tegemist mittevõimaldavad ning omandiõigust piiravad normid tuleb jätta kohaldamata. Kaebaja rõhutab, et kohtul tuleb lahendada kaebus lähtuvalt sellest, milline peaks kohtu arvates olema põhiseaduspärane õiguslik regulatsioon. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama – vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.06.2010.a. määrus asjas 3-4-1-4-10, p
2. Analoogiliselt tuleb Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt toimida ka siis, kui põhiseadusvastasuse seisneb materiaalõigusega tagatud ebapiisavas regulatsioonis. (vt ka PS § 15 lg 1 ja 2 ning § 152 lg 1 ja Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-4-10; 3-4-1-19-07 p 32 ning 3-4-1-7-08 p 21). 5 5.
3. Kaebaja leiab, et MTA on ebaõigesti tõlgendanud

§ 116

lg 2, mis sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-63-04 märkinud, et tegemist on vahetult seadusest tuleneva maksuhalduri kohustusega. Maksuhaldur peab ise välja arvutama intressisumma ning üldjuhul tasuma intressid koos tagastusnõude täitmisega. Kui maksuhaldur rikub seda kohustust, siis on maksukohustuslasel tulenevalt

§ 116

lõikest 4 õigus esitada maksuhaldurile taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtusse. Seega tagastusnõude mittetähtaegsel täitmisel on maksuhalduril kohustus tasuda intressi. Tagastusnõude mitteõigeaegne täitmine tekitab taotlejale suurt majanduslikku kahju, takistatud on rahavood ning see tekitab põhjendamatult täiendavaid kulutusi ning häireid majandustegevuses. Seega on õigeaegse tagastamata jätmise puhul tegemist ka omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumisega Kaebaja rõhutab veelkord, et maksuhaldur ei ole tagastusnõude täitmise tähtaega pikendanud. Tagastusnõude täitmise tähtaeg oli 21.11.2012. Maksuhaldur täitis oma kohustuse 8 päevase viivitusega. Intressimäär vastavalt

§ 117lg-le 1 on 0,06 % päevas. AS-le Oilseeds

Trade

1. a septembrikuu käibedeklaratsiooni alusel tagastatud summa oli 978 477,10 eurot, millelt intress on 587,09 eurot. Intressi arvestamise alguskuupäev on 21.11.2012 ning lõppkuupäev 29.11.
2. Viivituse kestus oli 8 päeva, mille tulemusena intressi summaks kujuneb 4696, 69 eurot (978 477,10 *
3. 06 % * 8 = 4696, 69 ). Tulenevalt kaebuses toodud seisukohtadest, on kaebajal õigus eelnimetatud intresside väljamaksmisele. 5.
4. Kaebaja märgib, et MTA on esitanud kohtule AS OilseedsTrade 22.10.2012 enammakstud käibemaksu summas 994 525,38 eurot tagastamise taotluse ning 12.11.2012 enammakstud käibemaksu summas 978 477,10 eurot tagastamise taotluse. Tegemist on arvutisüsteemist tehtud väljavõttega. Kaebaja rõhutab, et AS OilseedsTrade esitas tagastusnõude 22.10.
5. Seega möödus 30päevane tähtaeg tagastusnõude täitmiseks 21.11.
6. Kaebaja rõhutab, et arvutisüsteem ei võimaldanud sisestada uut taotlust enne, kui eelmine oli tühistatud. Osalise tühistamise või parandamise võimalust ei olnud. Käibedeklaratsioonis tehti parandus revidendi korraldusel. Sisuliselt ei olnud tegemist tagastusnõude tühistamisega ega uue taotlusega. Kaebaja palub kohtul arvestada, et muudatus puudutas vaid 2 % esialgsest taotlusest ning kaebaja viis muudatused vabatahtlikult kiiresti sisse. Käesoleval juhul on tekkinud kaebajat kahjustav olukord ja seda vaid arvutisüsteemis muudatuste tegemise võimatuse tõttu. Juhul, kui kaebaja ise ei oleks muudatustega nõustunud, oleks maksuhaldur pidanud täitma tagastusnõude tähtaegselt vähemalt osaliselt (st samas summas, mille intressi arvestamise osas käib praegu vaidlus). Maksuhaldur väidab sisuliselt, et paranduse tegemise tõttu on tema suhtes seadusest tulenev tähtaeg edasi lükkunud. 6 Kaebaja rõhutab, et ta ei ole 22.10.2012 tagastusnõuet tagasi võtnud ega sellest loobunud. Tehnilise probleemi tõttu ei saa alata seadusest tulenev uus tagastusnõude täitmise tähtaja kulgemine. Muudatus ei olnud tingitud sellest, et kaebaja oleks tahtlikult ebaõigeid andmeid deklaratsioonis esitanud, vaid oli tingitud ebaõigest periodiseerimisest. Sellest oli ka maksuhaldur teadlik (ebaõige periodiseerimine tähendab seda, et vastavas summas tehingud seoses Savikoti Agro ja Maaharijad OÜ arvetega ei tulnud kajastada septembris vaid teises kuus). Oluline on ka see, et kaebaja on koheselt oma tahtest (mitte tühistada tagastamistaotlust, vaid seda muuta) maksuhaldurile teada andnud. Kaebaja palub kohtul arvestada, et maksuhalduri esitatud tõendid ei kajasta tegelikku olukorda ja 22.10.2012 tagastustaotluse tühistamise märget ei saa tõendina arvesse võtta. 5.
7. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale summas 269,52 eurot õigusabikulud ja 15 eurot riigilõiv so kokku 284,52 eurot (vt tl 46-50) ja jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 6.
9. Kuigi kaebusest nähtuvalt kaebaja mõistab, et tagastusnõue ja tagastusnõude täitmise taotlus on erinevad instrumendid, on kaebaja oma väiteid esitades ikkagi segi ajanud tagastusnõude ning tagastusnõude täitmise taotluse mõiste, mistõttu on esmalt vajalik avada nende mõistete sisu.

§ 31

lg 1 p 4 kohaselt on tagastusnõue seaduses ettenähtust rohkem maksutud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le

1. Tagastusnõue tekib rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (Määrus nr 51) 2 §-s 12 märgitud juhtudel. Tagastusnõude täitmise taotlus on aga maksukohustuslase poolt esitatud taotlus, millega palutakse aktsepteeritud tagastusnõue kanda ettemaksukonto asemel pangakontole või teise isiku ettemaksukontole. Vaidlust ei ole, et 22.10.2012 esitas kaebaja
2. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni ning deklaratsiooni kohaselt enammakstud käibemaksu osas tagastusnõude täitmise taotluse. 12.11.2012 parandas kaebaja oma
3. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni (tl 37), mille tagajärjel suurendati 20% määraga maksustatavat käivet ja vähendati sisendkäibemaksu, mistõttu muutus ka enammakstud summa suurus. KMS § 27 lg 5 kohaselt on maksukohustuslane, kui ta muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud andmeid, kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. Uue käibedeklaratsiooni esitamisega muutub aga vana deklaratsioon kehtetuks, kuna sama maksustamisperioodi osas ei saa paralleelselt eksisteerida kahte erinevate andmetega käibedeklaratsiooni. Seega kehtima jäi kaebaja poolt 12.11.2012 esitatud parandatud käibedeklaratsioon. Määruse nr 51 § 12 punkt 1 kohaselt saab tagastusnõue tekkida deklaratsiooni esitamisel või parandamisel. Kuna 12.11.2012 parandatud deklaratsiooni esitamise järgselt 22.10.2012 esitatud deklaratsioon muutus kehtetuks, siis erinevalt kaebaja arusaamast muutus sellest tulenevalt kehtetuks ka 22.10.2012 deklaratsiooni esitamisega tekkinud tagastusnõue. Lähtuvalt Määruse nr 51 § 12 punktist 1 tekkis kaebajal 12.11.2012 deklaratsiooni parandamisega uus tagastusnõue, mille õigsus tuli üle kontrollida, kuna deklaratsioonis olid muutunud andmed, mis mõjutasid ka enammakstud summa (tagastusnõude) suurust. Samuti esitas kaebaja 12.11.2012 uue 7 tagastusnõude täitmise taotluse. Kuna

§ 106

lg 2 kohaselt summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega, siis tuli kehtiv tagastusnõue täita hiljemalt 12.12.2012, sest ei esinenud

§-s 107 sätestatud tagastusnõude täitmise peatamist või pikendamist tingivaid asjaolusid. Vastustaja selgitab, et kuna deklaratsiooni parandades muutub kehtetuks esimesena esitatud deklaratsioon ja sellest tulenenud tagastusnõue, siis on e-maksuameti süsteem ehitatud ka üles nii, et kehtetu deklaratsiooni ja tagastusnõude pinnalt esitatud tagastusnõude täitmise taotlus tühistataks juba taotluse esitaja poolt. Vastupidine olukord oleks haldusorganit ebamõistlikult koormav, kuna sellised tagastusnõude täitmise taotlused on ilmselgelt alusetud, kuna puudub tagastusnõue ehk teisisõnu summa, mille tagasisaamiseks isikul oleks õigus ning need taotlused tuleks niikuinii läbivaatamata jättes tagastada. Juhul, kui isegi asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud kaebaja 22.10.2012 tagastusnõude täitmise taotluse osas võtma kirjalikult seisukoha, siis ei oleks olukord muutnud, kuna see ei oleks päädinud kaebaja nõutud summa tagastamisega või viivitusega täidetud tagastusnõudelt intressi arvestamisega, sest vastav enammakstud summa (tagastusnõue) puudus. Samuti ilmselgelt ei oleks olnud asjakohased kaebuse esitaja poolt soovitatud tegutsemisviisid: tagastusnõude täitmise pikendamine või peatamine. Tuleb silmas pidada ka, et kaebaja esitas 12.11.2012 uue tagastusnõue täitmise taotluse sama maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni alusel, mistõttu ei ole väär vaidlusaluses otsuses märgitu, et uus taotlus asendas vana taotluse, kuna viimane kaotas kehtivuse. Lisaks eeltoodule võib kõrvalmärkusena lisada, et alusetu on kaebaja väide, mille kohaselt parandamata tehingute osas ei esinenud maksuhalduril kahtlusi. Maksuhaldur viis ka veel pärast 12.11.2012 parandatud deklaratsiooni esitamist parandamata tehingute osas läbi toiminguid, et veenduda tagastusnõude õigsuses (nt 14.11.2012 e-kiri Jussi Transport OÜ-le, 20.11.2012 e-kiri Maevor Auto OÜ-le, 21.11.2012 e-kiri Peep ja Iivo Transport OÜ-le). 6.2. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kui kaebaja esitas 12.11.2012 maksustamisperioodi september 2012 osas uue muudetud andmetega käibedeklaratsiooni, siis 22.10.2012 deklaratsioon muutus kehtetuks, sest sama maksustamisperioodi osas ei saa paralleelselt eksisteerida kahte erinevate andmetega käibedeklaratsiooni. Lähtuvalt Määruse nr 51 § 12 punktist 1 tekkis kaebajal käibedeklaratsiooni parandamisega 12.11.2012 ka uus tagastusnõue (käibemaksu enammakse), mille õigsus tuli maksuhalduril üle kontrollida, sest deklaratsioonis oli muudetud andmeid, mis mõjutasid ka enammakstud summa (tagastusnõude) suurust. 22.10.2012 käibedeklaratsiooni esitamisega tekkinud enammakse (tagastusnõue) muutus aga 12.11.2012 parandusdeklaratsiooni esitamise järgselt kehtetuks, sest sama maksustamisperioodi osas ei saa paralleelselt eksisteerida ka kahte erineva suurusega käibemaksu enammakset. Samuti esitas kaebaja 12.11.2012 uue tagastusnõude täitmise taotluse, mille lahendamiseks oli

§ 106lg 2 kohaselt aega kuni 12.12.2012.

Maksuhaldur täitis taotluse 29.11.2012, mis tähendab, et taotlus lahendati seaduses sätestatud tähtaja piires. Kuigi kaebaja oli ka vana deklaratsiooni ja tagastusnõude pinnalt 22.10.2012 esitanud tagastusnõude täitmise taotluse, siis vastava taotluse aluseks olevat deklaratsiooni ja tagastusnõuet pärast 12.11.2012 deklaratsiooni parandamist ei eksisteerinud. Seetõttu puudus maksuhalduril võimalus vastavat taotlust ka sisuliselt lahendada, sest tagastusnõude täitmise taotluse lahendamine eeldab, et maksuhalduril oleks võimalik võtta seisukoht taotluse aluseks oleva tagastusnõude aktsepteerimise osas. Kuna kehtetu tagastusnõude pinnalt vastavat seisukohta ei ole võimalik võtta, siis ka e-maksuameti süsteem on ehitatud üles nii, et kehtetu deklaratsiooni ja tagastusnõude pinnalt esitatud tagastusnõude täitmise taotlus tühistataks juba taotluse esitaja poolt. 8 6.

1. Vastustaja palub jätta kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
3. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 8.
4. 22.10.2012 esitas kaebaja maksu- ja tolliametile (MTA)
5. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni ning deklaratsiooni kohaselt enammakstud käibemaksu osas tagastusnõude täitmise taotluse summas 994 525,38 eurot. Eeltoodu on leidnud kinnitust nii menetlusosaliste seisukohtades kui ka kohtule esitatud dokumentidega (tl 59). 8.
6. 12.11.2012 saatis MTA revident Kati Rööpmann e-kirja kaebuse esitajale, milles palus sama päeva jooksul teha AS Oilseeds Trade 2012 septembrikuu käibedeklaratsioonis parandused seoses Savikoti Agro ja Maaharijad OÜ arvetega (tl 25-26). 8.
7. 12.11.2012 parandas kaebaja
8. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni (tl 37). Samuti esitas kaebuse esitaja MTA infosüsteemis uue tagastustaotluse, milles oli lähtuvalt parandatud käibedeklaratsioonist tagastusnõude summaks 978 477,10 eurot (tl 60). 8.
9. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja esitas 21.11.2012 vastustajale taotluse tagastusnõude koheseks täitmiseks või alternatiivselt vaide maksuhalduri viivituse peale (tl 2124). Nimetatud dokumendis teavitas kaebuse esitaja vastustajat, et kaebaja arvates ei tühistanud deklaratsiooni parandamine ja selle parandamisel uue taotluse automaatne registreerimine esialgset tagastusnõude täitmise taotlust. Veel märkis kaebaja, et ei ole esialgsest 22.10.2012 tagatusnõudest loobunud ega seda tagasi võtnud. 8.
10. Poolte seisukohtadega on tõendatud, et maksuhaldur tagastas 29.11.2012 tagastusnõude summas 978 477,10 eurot. 8.
11. 02.01.2013 esitas AS Oilseeds Trade MTA-le taotluse intresside summas 4696,69 eurot arvestamiseks ja väljamaksmiseks (tl 18-20). 8.
12. 21.01.2013 otsusega nr 12.2-4/3180 jättis MTA kaebaja taotluse rahuldamata (tl 14-16).
13. Käesolevas asjas on vaidlus selles, millal hakkas kulgema maksukorralduse seaduse (

) § 106 lg 2 sätestatud 30 päevane tagastusnõude täitmise tähtaeg. Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas viidatud tähtaeg hakkas kulgema alates esialgsest tagastusnõude taotluse esitamisest so antud juhul 22.10.2012 või hakkas vastav tähtaeg kulgema käibedeklaratsiooni parandamisest ja MTA infosüsteemis uue enammakstud käibemaksu osas tagastusnõude täitmise taotluse esitamisest 12.11.2012, kuigi kaebaja avaldas vastustajale, et ei ole esialgset taotlust tagasi võtnud ega sellest loobunud. 9.1. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et kuna käesoleval juhul ei ole maksuhaldur kaebaja 2012 aasta septembrikuu käibemaksu tagastustaotluse menetlemisel kasutanud võimalusi tagatusnõude täitmise pikendamiseks või peatamiseks vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2 või

§ 107

lg 3 alusel, siis puudus maksuhalduril õiguslik alus tagastada enamtasutud käibemaks hiljem kui 30 päeva jooksul kaebaja esialgsest taotluse esitamisest arvates (so 22.10.2012) kuna kaebaja ei ole loobunud oma esialgsest tagastusnõude taotlusest. 9 9.2.

§ 10

lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Riigikohus on oma 20.03.2013 lahendis nr 3-3-1-64-12 märkinud, et maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse tagastamine kujutab endast toimingut haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. HMS § 40 lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

§ 90

lg 1 tuleneb, et kui deklaratsioon ei vasta seaduse või määrusega kehtestatud nõuetele, juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajaduse korral maksukohustuslasele puuduste kõrvaldamiseks tähtajaja. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks. Lisaks viitab kaebaja ka ise õigesti, et antud juhul tuleb kohaldada ka

§ 89

lg 1, millest tuleneb, et kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et tema või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult, kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti. KMS § 27 lg 5 sätestab, et kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. 9.

1. Käesoleval juhul andis maksuhaldur kaebuse esitajale võimaluse parandada kaebuse esitajal endal 2012 aasta septembrikuu käibedeklaratsioonis ära kaebaja poolt tehtud vea ning ühtlasi esitada uue taotluse, kuna vastasel korral oleks maksuhaldur pidanud kaebaja suhtes tegema negatiivse otsuse ning jätma tema poolt 22.10.2012 esitatud enammakstud käibemaksu tagastusnõude täitmise taotluse osaliselt rahuldamata. Eeltoodu tulemusel esitaski kaebuse esitaja 12.11.2012 parandatud
2. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni. Samuti esitas kaebuse esitaja MTA infosüsteemis uue tagastusnõude täitmise taotluse. Arvestades haldusmenetluse üldisi põhimõtteid ning loogikat sh menetlusökonoomia põhimõtet, oleks ebaefektiivne kaebaja poolt esitatud lähenemine, mille kohaselt peaks haldusorgan lahendama sisuliselt ära vigase ja valeandmeid sisaldava taotluse ka juhul, kui haldusorgan on juhtinud isiku tähelepanu taotluses esinevatele puudustele ning isik on need kõrvaldatud. Kohus on seisukohal, et sellisel juhul hakkab seaduses sätestatud menetlustähtaeg kulgema korrektsete alusandmete (käesoleval juhul parandatud käibedeklaratsioon) ning uue tagastusnõude täitmise taotluse esitamisest. Käesoleval juhul hakkas vastav 30 päevane täitmise tähtaeg kulgema alates 12.11.
3. 10 9.
4. Kohus leiab, et eeltoodut ei välista kaebaja poolt viidatud KMS § 34 lg 2 ega ka

§ 107

lg 3, mis sätestavad enamtasutud käibemaksu tagastusnõude täitmise pikendamise ja peatamise korra. Nimelt on KMS § 34 lg 2 märgitud, et maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib maksuhaldur juhul, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (§ 95) kohta sätestatust. Viidatud sätetest tuleneb eriregulatsioon, milliseid olukordi käesoleval juhul ei esinenud, millest tulenevalt ei pidanud MTA ka vastavat regulatsiooni kohaldama. Nagu ka kaebaja ise märgib, siis kaebaja oli periodiseerinud tehingud seoses Savikoti Agro ja Maaharijad OÜ arvetega valesti, ehk neid ei oleks tulnud kajastada septembris, vaid teises kuus (vt tl 69). Eeltoodust tulenevalt ei palutud kaebajal mitte esitada täiendavaid tõendeid, mis eeldaks kaebaja poolt viidatud otsuse tegemist, vaid maksuhaldur juhtis kaebaja tähelepanu kaebaja poolt tehtud ja ka hiljem selgelt tunnistatud veale deklaratsiooni täitmisel.

1. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et käibedeklaratsiooni parandamine iseenesest ei muutnud tagastusnõude täitmise tähtaja kulgemise algust. Samas on kaebaja teinud eksliku järelduse, et uue tagastusnõude täitmise taotluse esitamine 12.11.2012 seda ei teinud ning et see ei tühistanud esialgset taotlust. 10.
2. Kaebaja viitab ekslikult sellele, et vastustaja hakkas arvestama tagastusnõude täitmise tähtaega parandatud deklaratsiooni esitamisest. Kohus leiab, et vastustaja hakkas tagastusnõude tähtaega arvestama mitte parandatud deklaratsiooni esitamisest, vaid uuest tagastusnõude täitmise taotlusest, mis esitati parandatud käibedeklaratsiooniga ühel päeval ehk 12.11.
3. MTA on vaidlusaluses otsuses õigesti märkinud, et parandatud käibedeklaratsiooni esitamine tähendab uue deklaratsiooni esitamist (vt KMS § 27 lg 5) ning millest tulenevalt kaebaja poolt 22.10.2012 esitatud 2012 septembrikuu käibedeklaratsioon ja tagastunõude täitmise taotlus kaotasid kehtivuse 12.11.2012 parandusdeklaratsiooni ja uue tagastusnõude täitmise taotluse esitamisega. Seega ei ole vastustaja lähtunud, mitte üksnes parandatud käibedeklaratsiooni esitamisest nagu märgib kaebaja, vaid lähtunud uuest tagastusnõude täitmise taotluse esitamisest, mida tuleb vaadata koos parandatud käibedeklaratsiooniga. Nimelt on, nagu ka kaebaja ise õigesti on aru saanud, käibedeklaratsioon tagastusnõude aluseks. Sellest tulenevalt tuleb tagastusnõuet täitma asudes vaadelda neid koos. Tagastunõude täitmise tähtaeg hakkab kulgema tagastusnõude täitmise taotluse esitamisest. 10.
4. Kohus leiab, et eelmises punktis toodud järeldust ei muuda ka asjaolu, et muudatus hõlmas vaid 2% kogusummast. Vastustaja märgib õigesti, et uue käibedeklaratsiooni esitamisega muutub 11 vana deklaratsioon kehtetuks, kuna sama maksustamisperioodi osas ei saa paralleelselt eksisteerida kahte erinevate andmetega käibedeklaratsiooni. Seega kehtis koos tagastusnõudega ainult kaebaja poolt 12.11.2012 esitatud parandatud käibedeklaratsioon. Rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr 51 on kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (Määrus nr 51) § 12 punkt 1 kohaselt saab tagastusnõue tekkida deklaratsiooni esitamisel või parandamisel. Kuna 12.11.2012 parandatud deklaratsiooni esitamise järgselt 22.10.2012 esitatud deklaratsioon muutus kehtetuks, siis erinevalt kaebaja arusaamast, muutus sellest tulenevalt kehtetuks ka 22.10.2012 deklaratsiooni esitamisega tekkinud tagastusnõue. Lähtuvalt määruse nr 51 § 12 punktist 1 tekkis kaebajal 12.11.2012 deklaratsiooni parandamisega uus tagastusnõue, mille õigsus tuli üle kontrollida, kuna deklaratsioonis olid muutunud andmed, mis mõjutasid ka enammakstud summa (tagastusnõude) suurust. Samuti esitas kaebaja 12.11.2012 uue tagastusnõude täitmise taotluse. Kuna

§ 106

lg 2 kohaselt summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega, siis tuli kehtiv tagastusnõue täita hiljemalt 12.12.2012, sest ei esinenud

§-s 107 sätestatud tagastusnõude täitmise peatamist või pikendamist tingivaid asjaolusid. 10.

1. Eeltoodust tulenevalt ongi MTA e-maksuamet tehniliselt korraldatud selliselt, et uue parandatud deklaratsiooni ja tagastusnõude täitmise taotluse esitamisega tühistatakse automaatselt eelnevad dokumendid. Kohtu arvates ei ole see kuidagi vastuolus eelpool märgitud regulatsiooniga. Kui kaebuse esitaja nõustus ise deklaratsiooni parandama ning uue taotluse esitama, siis sellega nõustus kaebuse esitaja ka sellega, et vana deklaratsioon ja tagastusnõude täitmise taotlus tühistatakse. Kohus leiab, et asjaolu, et kaebaja esitas 21.11.2012 taotluse MTA-le tagastusnõude koheseks täitmiseks ning avaldas, et tema tahe oli, et tagastunõude täidetaks viivitamatult (ehk siis, et taotluse täitmise tähtaeg lõppes kaebaja arvates 21.11.2012), ei muuda fakti, et kaebaja ise esitas uue deklaratsiooni ning tagastunõude täitmise taotluse. Lisaks esitas kaebaja vastava taotluse mitte koos parandatud käibedeklaratsiooni ning uue tagastunõude täitmise taotlusega 12.11.2012 vaid alles 21.11.
2. Seega ei oleks MTA saanud kaebaja poolt uute andmete saamisel 12.11.2012 lähtuda kaebaja nö tegelikust tahtest, kuna see tahe ei olnud vastustajale tagatusnõude täitmise taotluse saamisel teada.
3. Kaebaja märgib küll õigesti, et deklaratsiooni mitteparandamisel oleks maksuhaldur pidanud tõendatud osas tagastusnõude igal juhul täitma 21.11.2012, kuid antud juhul ei ole meil lähtudes tuvastatud asjaoludest sellise olukorraga tegemist. Kaebaja parandas deklaratsiooni ning esitas uue tagastusnõude täitmise taotluse vastustajale 12.11.
4. Seega hakkas

§ 106lg 2 sätestatud 30 päevane tähtaeg kulgema alates sellest päevast.

Kohus leiab, et sellega ei ole piiratud kaebaja omandiõigust ilma seadusliku aluseta. Samuti ei nõustu kohus kaebaja järeldusega, et ta on pandud seoses enda initsiatiiviga halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks deklaratsiooni vabatahtlikult parandanud. Kohus leiab, et kaebaja pidi aru saama, et kui ta esitab parandatud deklaratsiooni, mis on aluseks tagastusnõude täitmise taotlusele, siis tuleb tal esitada ka vastav taotlus ning sellest hetkest hakkab kulgema

§ 106lg 2 sätestatud 30 päevane tagastusnõude täitmise tähtaeg.

Seega oli kaebaja enda vaba valik, kas parandada deklaratsioon ning arvestada, et tagastusnõude täitmise tähtaeg võib pikeneda seoses kaebaja enda poolt tehtud vea tõttu või jätta deklaratsioon parandamata ning saada maksuhaldurilt otsus tagastusnõude osalise rahuldamata 12 jätmise osas. Kuna tegemist oli kaebaja enda valikuga, siis leiab kohus, et sellega ei ole teda kuidagi halvemasse olukorda pandud. 12. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole oluline, kas parandamata summas osas esines kahtlusi või mitte, kuna see väljub antud vaidluse raamidest. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes küsimus, millisest ajahetkest arvates tuli hakata arvestama

§ 106

lg 1 sätestatud 30 päevast tähtaega, millest omakorda oleneb vastustaja kohustus tasuda kaebaja tagastusnõudelt

§ 116lg 2 sätestatud intressi või mitte.

1. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et MTA 21.01.2013 otsus nr 12.2-4/3180 on motiveerimata. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja poolt esitatud põhjendustega ning tõlgendab õiguslikku regulatsiooni teisiti, ei tähenda seda, et otsus oleks põhjendamata. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millised põhjendused peaksid otsuses veel täiendavalt olema välja toodud. 13.
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et vastustaja on ebaõigesti samastanud käibedeklaratsiooni ning tagastusnõude täitmise taotluse. Vaidlusalusest otsusest nähtub selgelt, et vastustaja on eristanud käibedeklaratsiooni tagastusnõude täitmise taotlusest. Kohus käsitles antud küsimust ka käesoleva otsuse p 10.1, mistõttu ei pea vajalikuks hakata eelpool viidatud seisukohti üle kordama. Kaebaja märkis iseenesest õigesti, et eristada tuleb tagastusnõuet ning tagastusnõude täitmise taotlust, kuid on ekslikult teinud järelduse, et käesoleval juhul on maksuhaldur samastanud ilmsselegelt õigusvastaselt deklaratsiooni paranduse tagastusnõude täitmise taotlusega. Vaidlustatud otsusest selliseid järeldusi teha ei saa. Otsusest nähtub selgelt, et lähtutud on tagastusnõude lahendamisel kaebaja poolt esitatud uuest tagastusnõude täitmise taotlusest ning asjaolu, et kaebaja oma seisukoha kohaselt ei soovinud esitada uut taotlust, vaid oli seda sunnitud tegema maksuameti e-infosüsteemi tõttu, eeltoodut ei muuda.
3. Kaebaja palus juhul, kui kohus leiab, et arvutisüsteemi kajastust saab käsitleda kui uut tagastusnõude täitmise taotlust, jätta nimetatud normid HKMS § 158 lg 4 alusel kohaldamata. Kaebaja on seisukohal, et need normid on ebaselged, kaebaja tahteavalduse tegemist mittevõimaldavad ning omandiõigust piiravad ja tuleb jätta kohaldamata. Kohus leiab, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kehtestatud regulatsioon on piisavalt selge ja üheselt aru saadav kasutades seaduse tõlgendamisel haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Kohtu arvates on käibemaksuseadusest ning maksukorralduse seadusest üheselt aru saadav, et kui deklaratsiooni muudetakse/parandatakse, siis loetakse varasem deklaratsioon asendatuks uuega. Samuti on vaadates koosmõjus käibemaksuseadust ning maksukorralduse seadust aru saadav, et tagastusnõude täitmise taotluse tähtaega tuleb arvestada sama perioodi osas esitatud viimasest tagastusnõude täitmise taotlusest.
4. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA on käesoleval juhul tõlgendanud valesti

§ 116

lg 2.

§ 116

lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. 13 Kohus märgib siinkohal, et kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes

§ 116lg 2 vale tõlgendus vastustaja poolt.

Kohus leidis eelpool, et vastustaja on õigesti hakanud arvestama

§ 106

lg 2 sätestatud 30 päevast tagastusnõude täitmise tähtaega ning sellest tulenevalt täideti kaebaja tagastusnõue tähtaegselt. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et tagastusnõue tuli täita hiljemalt 21.11.2012, kuid vastustaja täitis kohustuse 8 päevase viivitusega. Järelikult ei saanud vastustaja kuidagi tõlegendada valesti ka

§ 116lg 2, kuna alust viidatud sätte kohaldamiseks ei tekkinud.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti 21.01.2013 otsus nr 12.2-4/3180 on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Maksu- ja Tolliameti 21.01.2013 otsus nr 12.2-4/3180 on õiguspärane ja kaebus selle tühistamiseks jääb rahuldamata. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kehtiv, siis puudub alus kaebaja kohustamisnõude Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata AS OilseedsTrade 02.01.2013 taotlus uuesti läbi ning kohustada arvestama ning tasuma 22.10.2012 tagastusnõudes taotletud ning tähtpäevaks tagastamata summalt intressi 4696,96 eurot rahuldamiseks.
2. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 14