) § 12 , mille kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Tulumaksuga maksustamisel on maksuhaldur oluliseks pidanud residendi mõistet. Maksu- ja Tolliameti on enne kaevatava maksukorralduse andmist andnud tuludeklaratsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks korralduse 26.02.2013 nr 9-1.4/1240 (edaspidi korraldus), millega on kohustanud: 1. K.M. esitama
lg 4 sätet, kuna antud sätte alusel ei maksustata residendi välisriigis teenitud tulu juhul kui isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja kui välisriigis on nimetatud tulu maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on märgitud tulumaksusumma (ka juhul kui summa on null). Kaebaja on seisukohal, et tema töötamine välisriigis vastab
Kaebaja märgib, et ta on oma tulud Soome Vabariigile esitanud ja selle maksustamisväärtus on null, täidetud on mõlemad maksuvabastust eeldatavad kriteeriumid. Kaebuse esitaja taotleb maksuotsuse 03.07.2013 nr 12.2-5/32449 tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta K.M. kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta K.M. kanda. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ning selgitab, et tulumaksuga maksustamisel on oluline residendi mõiste ning viitab
Vastustaja märgib, et K.M. on Eesti resident, kuna tema elukoht on Eestis. Residendist füüsilised isikud deklareerivad kogu tulu Eestis. Välisriigis töötamise eest saadud töötasu ei maksustata Eestis ainult juhul kui isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning nimetatud tulu on välisriigis maksustatav (alus
Maksuhaldur on märkinud, et kaugsõiduautojuhid ei viibi reeglina pikemalt riigis, kus asub nende tööandja, seega ei saa maksulepingu tõttu välisriigi tööandja riik maksustada kaugsõiduautojuhtide töötasu, mistõttu maksustatakse nimetatud tasu Eesti tulumaksuseaduse alusel Eestis kui residendiriigis. Maksuhaldur on märkinud, et kaugsõiduautojuht saab tõendada asjaolu, et välisriigis saadud töötasu on välisriigis maksustatud, kõige paremini välisriigi maksuhalduri tõendiga. Maksuvabastuseks ei ole piisav kui tööandja tõendile on tulumaksuks märgitud null. 2 Vastustaja viitab Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelisele tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu artiklile
2.
Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis viibimise ajast. Kui Eesti residendist füüsiline isik viibib välisriigis töötamise eesmärgil, on tema tulude tulumaksuga maksustamisel oluline määrata isiku residentsus pärast Eestist lahkumist. Kui isiku elukoht Eestis säilib, on
Samas ei ole residendi mõiste ainus kriteerium isikute palgatulu maksustamisel, oluline on ka, kus ja kui kaua töö tegelikult toimub ning kes on tööandja. Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu teenitud tuludelt (
lg 1), mitteresident vaid Eestist saadud tuludelt (
Kuigi tulumaksuseaduses on sätestatud maksuvabastusi Eesti residendist töötajale makstavale palgatulule, on reeglina tegemist Eestis tulumaksuga maksustatava tuluga, ka juhul, kui töö toimub välismaal (
). Topeltmaksustamise vältimise tagab residendiriik, Eesti residendi puhul Eesti. Välisriigis tasutud tulumaksu arvessevõtmine Eestis oleneb välisriigis töötamise eesmärgil viibitud ajast. Pikaajalise välisriigis töötamise korral kohaldub töötasule maksuvabastus Eestis (
lg 4), töötajal on info andmise kohustus (
lg 13, vabastusmeetod, füüsilise isiku tuludeklaratsioonis täidetakse tabel 8.8). 3.Tulenevalt
lg 4 kohaselt kui isik saab välisriigis töötamise eest palgatulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud alljärgnevad tingimused: 1) Isik on viibinud töötamise eesmärgil välismaal vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul; 2) Välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null). Eesti on sõlminud mitmete riikidega kahepoolse lepingu topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. 01.12.1993 on jõustunud Eesti Vabariigi ja Soome 3 Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping). Maksuleping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib ning kehtestab ka regulatsiooni topeltmaksustamise vältimiseks. Välisriigis tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse. 4.K.M. on 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul viibinud töötamise eesmärgil välisriigis rohkem kui 183 päeval , kuid on samas maksuhaldurile esitanud 2011. aasta kohta tööandja DSV Road OY tõendi, millest nähtub, et talle makstud töötasult ei ole tulumaksu Soomes tasutud. Maksuhaldurile esitatud deklaratsiooni p. 8.8 ei ole K.M. ise deklareerinud, et tema välisriigis saadud palgatulult oleks kinnipeetud tulumaks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kui välisriigis ei ole palgatulu maksustatud, siis
Esitatud tõendist nähtuvalt on tulumaksu summa null, mis tähendab, et Soome Vabariigis kaebajal tulumaksu pole kinni peetud (tl.33-35). Käesoleval juhul ei ole K.M. esitanud maksuhaldurile tõendit selle kohta, et temale välisriigis makstud töötasu on maksustatud tulumaksuga. 5.K.M. on esitanud maksuhaldurile 19.11.2012 residendist füüsilise isiku
6.Eeltoodu alusel on maksuhaldur õigesti kohaldanud seadust, maksuotsus on õiguspärane, põhjendatud ja arusaadav ning maksuotsuse tühistamiseks puudub alus, kaevatava haldusaktiga ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi - kaebaja kaebus jääb rahuldamata. 7.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 8.Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuses on taotletud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. 4 9.HKMS § 253 lg 3 kohaselt kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtuotsusega (esialgne õiguskaitse kohaldatud kohtumäärusega 06.08.2013) kui kaebus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.